OÜ Johannes Pello IB hagi If P&C AS vastu kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisele sundimiseks
Tsiviilasja hind
701 800 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. detsembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Johannes Pello IB apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Johannes Pello IB (registrikood 11131550), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Vastustaja (kostja): If P&C AS (registrikood 10100168), esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Skanska AS (registrikood 10012122), esindaja Eve-Ly Luik
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 1. detsembri 2015 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Johannes Pello IB kanda.
Välja mõista OÜ-lt Johannes Pello IB If P&C AS kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 1560 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Johannes Pello IB (hageja) esitas 8. jaanuaril 2014 Viru Maakohtule hagi If P&C AS (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 638 000 eurot ja viivise 63 800 eurot. Hageja palus kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel Skanska AS-i (kolmas isik). Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja (kindlustusvõtja) ja kostja (kindlustusandja) vahel sõlmitud vastutuskindlustuse leping, mille alusel on kindlustatud hageja erialasest tegevusest (ehitiste ekspertiisid, ehitusprojektide ekspertiisid, ehitusjärelvalve ja ehituslik projekteerimine) tulenev vastutus. Hageja ja Skanska AS-i (kolmas isik) vahel on 29. juunil 2011 sõlmitud leping nr B29100/01, mille kohaselt koostas hageja Tartu anaeroobse settekäitluse rekonstrueerimise konstruktiivse osa ehitusprojekti. Hageja koostatud ehitusprojekti alusel teostas kolmas isik objekti ehitustööd AS-i Tartu Veevärk tellimusel. Ehitusprojekti dokumentidel on projekteerimisettevõtjana märgitud Sweco Projekt AS. Hagejale teadaolevalt ei ole Sweco Projekt AS projektdokumentatsioonis ühtegi sisulist muudatust teinud, seega on ehitusprojekti näol tegemist sama projektdokumentatsiooniga, mille koostas hageja. 2012. aastal viidi objektil läbi ehitise koosseisu kuulunud ning hageja poolt projekteeritud metaantanki katsetused, mille käigus selgus, et tank pragunes ja sellest lekkis olulise ulatuses vedelikku. Purunemise põhjuseks oli hageja projekteerimisviga. Hageja vastutab kolmanda isiku ees. Kolmas isik esitas 14. juunil 2013 hagejale kahju hüvitamise nõude summas 1 685 607,16 eurot ning tegi kompromissettepaneku, mis nägi ette kahjuhüvitisena 842 803,58 eurot. Kolmas isik on kahjustatud isik vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101
p 18 tähenduses. Vigase projekti üleandmine kolmandale isikule on kindlustusjuhtum erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste TVE 20101 p 5 tähenduses. Kostja on põhjendamatult keeldunud kahjuhüvitise 638 000 euro tasumisest. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ehitamine toimus Sweco Projekt AS-i projekti alusel. Kahju ei ole põhjustatud ehitise vajumisest, seega ei kuulu kohaldamisele TVÜ 20101 p-s 68.3 nimetatud välistus. Samuti ei välista kahju hüvitamist TVÜ 20101 p 60. Asjaolu, kas kolmas isik rikkus hageja poolt tehtud töö kasutamisega lepingut AS-iga Tartu Veevärk, ei ole asjakohane.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Vastuväidete kohaselt on metaantanki projekteerijaks Sweco Projekt AS, mitte hageja. EhS § 49 sätestab imperatiivselt, et Sweco Projekt AS projekteerimisettevõtjana peab koostama nõuetele vastava ehitusprojekti. Tellija AS Tartu Veevärk on keelanud hageja töö kasutamise, sest hagejal ja Johannes Pellol ei ole metaantanki konstruktiivse osa projekteerimiseks vajalikku kogemust. Põhjuslik seos seisneb selles, et kolmas isik kasutas õigusvastaselt hageja koostatud algset projekti, mitte selles, et hageja projekti koostas. Põhjuslik seos hageja poolt kolmandale isikule esitatud projekti ja väidetava kahju vahel puudub, sest kolmas isik ei oleks tohtinud hageja tööd metaantanki rajamiseks kasutada. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 ning § 139 lg-tele 1 ja 2 vastutab kolmandast isikust tulenevate asjaolude eest kolmas isik ise. Samuti ei ole kahjunõue tõendatud ning kindlustuslepinguga on kolmanda isiku nõuete hüvitamine välistatud.
3.Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel leidis, et hagi tuleb rahuldada. Kolmanda isiku ja hageja vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud töö (projekt) ei ole kvaliteetselt teostatud. Kolmas isik on 13. juunil 2013 esitanud hageja kahju hüvitamise nõude summas 1 685 607,16 eurot. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid, vaid on olnud valmis koostööks. Kolmas isik ei nõustunud kostja väidetega ning leidis, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning kostjal on kindlustuslepingust tulenevalt kohustus maksta hagejale kindlustushüvitist. Hageja on koostanud projekti, millele Sweco Projekt AS on lisanud oma kirjanurga. Kolmanda isiku ja AS-i Tartu Veevärk vahelised lepingulised suhted ei ole asjassepuutuvad.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 1. detsembri 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud OÜ Johannes Pello IB kanda. Maakohus mõistis OÜ-lt Johannes Pello IB If P&C AS kasuks välja menetluskulude katteks 18 113,94 eurot (õigusabikulud 9795 eurot + asja läbivaatamise kulud 8318,94 eurot) ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa tulenevalt ehitusseaduse regulatsioonist ja esitatud tõenditest olla vaidlust selles, et metaantanki ehituse projekteeris Sweco Projekt AS. Ehitusprojekti näol on tegemist tehinguga (tahteavaldusega), mille kirjalikus vormis esitamine eeldab TsÜS § 78 kohaselt, et selle teinud isikud selle omakäeliselt allkirjastavad. Kohus viitas majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 2 lg-le 3. Tellija AS Tartu Veevärk on keelanud kasutada hageja tööd. Kui kolmandale isikule oli ka teada, et tegelikult tegi nimetatud projekti hageja, oli tellija informeerimata jätmine käsitletav tellija petmisena, st EhS §-de 2, 3, 18 ja 19 ning määruse § 2 lg 33 ja § 33 rikkumisena. Määruse § 7 lg 2 p 5 ja lg 3 p 8 kohaselt on projekti eest vastutavaks isikuks selle allkirjastaja ehk Sweco Projekt AS. Projektis kajastatud isikud H. Toom, A. Keks ja K. Vaher on majandustegevuse registri andmetel Sweco Projekt AS-i erinevate valdkondade spetsialistid, seega ei ole tegemist hagejaga seostatavate isikutega. Asjaolu, kas ja mil määral ning millise õigussuhte alusel Sweco Projekt AS oma nime all väljastatud töös kasutas (võis kasutada) mingi muu projekteerija, sh hageja, tööd, ei mõjuta Sweco Projekt AS-i vastutust. Eeltoodut arvestades ei ole vajalik analüüsida, kas ehitusprojekt oli vigane.
Maakohtu hinnangul ei mahu hageja ja Sweco Projekt AS-i vahel võimalikult toimunud koostöö ka kindlustuslepingu üldtingimuste p-de 11-14 alla. Kostja ei saa vastutada selle eest, et kolmas isik ei esita oma kahjunõuet õige isiku, s.o projekti koostaja, vastu. Nõuetekohase projekteerija kasutamisel olnuks vähemalt hüpoteetiliselt võimalik vältida puudustega projekti töösse esitamist. Maakohus leidis, et kolmas isik oleks pidanud märkama projekti puudusi enne ehitustööde alustamist ka ilma tellija vastavate ekspertide suunisteta, sest tema majandus- ja kutsetegevuseks on projekteerimistöövõtt. Kolmanda isiku käitumine ei ole VÕS § 641 lg 3 ning § 644 lg-de 1 ja 3 kohaselt mõistlikult vabandatav. See tähendab, et kolmas isik ei saa VÕS § 101 lg 3, § 139 lg-te ja 1 ja 2 ning §-de 643-644 kohaselt tugineda kohustuse väidetavale rikkumisele hageja poolt. Hagis esitatud kahju on tingitud kolmanda isiku enda projektijuhtimise vigadest seeläbi, et ta rikkus tellija poolt anaeroobse settekäituse projekteerimiseks esitatud nõudeid. Maakohus märkis, et antud juhul puudub vajadus analüüsida haginõude arvustuslikku alust ja tõendeid. Kolmanda isiku poolt nõutav kahju ei tõenda hageja poolt kahju tekitamist ja küsitav on ka tekitatud kahju suurus ning selle tõendatus. Hageja seisukoht, et tal puudub alus kolmanda isiku nõude vaidlustamiseks, ei ole põhjendatud. Kahjustatud isikuks on pigem tellijaks olev AS Tartu Veevärk. Isegi kui möönda, et kahjustunud on kolmas isik, on hagis kostja vastu esitatud nõue, mis tuleneb kolmanda isiku, hageja ja Sweco Projekt AS-i sisesuhtest, mis ei seondu kostja vastutusega. Maakohus asus seisukohale, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kahjunõude aluseks olnud puudustega ehitusprojekt oleks olnud seotud hagejaga. Õigusvastaselt on käitunud Sweco Projekt AS, kelle objektiivsest teost ei saa järeldada põhjuslikku seosena kannatanule kahju tekitamist hageja poolt. Seega ei ole tõendatud kõik vastutuskindlustuse rakendamiseks vajalikud deliktiõiguslikud elemendid. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja seisukohta, et kostjal ei olnud alust keelduda hüvitise maksmisest TVÜ 2010 p 60 alusel. Hageja poolt nõude tunnustamine ei vabastaks VÕS § 515 tähenduses kostjat hüvitise maksmise kohustusest, aga seda vaid juhul, kui tegemist oleks olnud hageja poolt koostatud projektiga. Maakohus ei arvestanud kolmanda isiku poolt esitatud EstKonsult OÜ võrdlusekspertiisi ja kolmanda isiku ning Sweco Projekt AS-i vahel 30. septembril 2011 sõlmitud lepingut nr 11420-0017. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks õigusabikulud summas 9795 eurot ja asja läbivaatamise kulud 8318,94 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Johannes Pello IB esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 1. detsembri 2015 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud IF P&C Insurance AS-i kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus andnud asjaoludele ebaõige hinnangu, käsitledes ehitusprojekti tehinguna (tahteavaldusena). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 67 lg-t 1 ja § 78. Ehitusprojekt ei sisalda tahteavaldust, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele, vaid see kvalifitseerub teoseks (AutÕS § 4 lg 1, lg 2 ja lg 3 p 14). Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata 2011 kehtinud EhS § 2 lg-d 4 ja 5 ning § 18 lg-t 1, samuti VÕS § 635 lg-t 1; 2) on maakohus ebaõigest leidnud, et projekti vigade eest saab vastustada üksnes isik, kelle nimel on projektdokumentatsioon allkirjastatud (s.o Sweco Projekt AS). Selline järeldus ei tulene ühestki õigusnormist. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud määruse § 7 lg 2 p 5 ja lg 3 p 8 ning EhS § 2,
3, 18 ja 49. 2011. aastal kehtinud ehitusseadus ei reguleerinud üldse küsimust, kes vastutab ehitusprojekti vigadest põhjustatud kahju eest; 3) on maakohus andnud hageja ja kolmanda isiku vahelisele õigussuhtele ebaõige hinnangu. Kuivõrd hageja ja kolmanda isiku vahel oli lepinguline suhe ja kolmas isik oli esitanud hageja vastu lepingulisele alusele rajaneva kahju hüvitamise nõude, oleks maakohus pidanud tuvastama, kas hagejal oli viidatud lepingulisest suhtest tulenev vastutus kolmanda isiku ees. Sellist õigussuhet ei saa nimetada sisesuhteks; 4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et metaantanki ehitusprojekti koostajaks on Sweco Projekt AS, mitte hageja. Apellant on kogu menetluse kestel väitnud, et Sweco Projekt AS-i nimel allkirjastatud ehitusprojekti näol on tegemist hageja koostatud ehitusprojektiga. Seda väidet tõendavad 29. juuni 2011 töövõtuleping nr B29100/01 koos lisadega, kolmanda isiku nõudekirjad hagejale, hageja 6. veebruari 2013 e-kiri kostjale, 30. septembri 2011 leping nr 11420-0017 Skanska EMV AS ja Sweco Projekt AS-i vahel, AS-i Tartu Veevärk metaantanki konstruktiivse tööprojekti ekspertiis ja metaantanki veekatsega ilmnenud defektide ekspertiis ning OÜ EstKonsult 7. augusti 2014 kiri nr 42. Sellest tulenevalt on ebaõige ka maakohtu järeldus, et kolmas isik ei ole kahjunõuet esitanud õige isiku ehk ehitusprojekti koostaja vastu; 5) on maakohus andnud ebaõige hinnangu hageja ja Sweco Projekt AS-i vahelisele õigussuhtele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et erialana tegevus, millest tulenev tsiviilvastutus oli kindlustuslepinguga kindlustatud, toimus hageja lepingulises suhtes kolmanda isikuga. Hageja tegi töö isiklikult, juhatuse liikme ja ettevõtte vastutava spetsialisti Johannes Pello kaudu. Üldtingimuste TVÜ 20101 p-d 11-14 ei ole antud juhul kohaldatavad ning nendele ei ole menetluses ka tuginetud. Hageja ja Sweco Projekt AS ei ole omavahel koostööd teinud ning nende vahel ei ole lepingulist suhet olnud. 30. septembri 2011 lepinguga nr 11420-0017 on tõendatud, et kolmanda isiku ja Sweco Projekt AS-i vahel ei olnud töövõtusuhet VÕS § 635 lg 1 tähenduses; 6) on maakohus ebaõigesti tuvastanud kahju tekkimise põhjuse, leides, et selleks oli mitte viga ehitusprojektis, vaid kolmanda isiku vead projektijuhtimises. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kui kolmas isik ei oleks kasutanud projekteerimiseks hagejat, ei oleks kahju tekkinud. Ühegi ehitise purunemise põhjuseks ei saa lugeda fakti, et ehitise projekteeris konkreetne isik. Kahju tekkimise põhjuseks oli viga ehitusprojektis. Seda väidet tõendavad OÜ EstKonsult 4. oktoobri 2012 ekspertarvamus ja OÜ Ehitusekspertiisibüroo 26. detsembri 2012 ekspertarvamus; 7) on maakohus andnud ebaõige hinnangu põhjuslikule seosele ning ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 4. Kahju ei tekkinud seetõttu, et kolmas isik kasutas ehitamisel hageja koostatud projekti, vaid seetõttu, et ehitusprojektis oli viga. Põhjuslik seos saaks olla välistatud vaid juhul, kui oleks tõendatud, et kahju oleks tekkinud ka siis, kui hageja ei oleks oma kohustusi rikkunud, st oleks koostanud ja üle andnud nõuetekohase ehitusprojekti; 8) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kolmas isik oleks pidanud enne ehitustööde alustamist avastama projekti vea. On ebaõige, et juba enne ehitustööde alustamist oli kolmanda isiku tähelepanu sellele juhitud. Maakohtu poolt viidatud inseneri kiri ei osunda ühelegi veale, samuti ei tuvastanud projektis viga viidatud ekspertiisi. Apellant ei nõustu maakohtuga, et kolmas isik oleks pidanud ise avastama vea ehitusprojektis enne ehitustööde alustamist; 9) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 641 lg-t 3. Hageja ei kontrollinud neid lähteandmeid, mida kolmas isik projekteerimise eesmärgil talle esitas; 10) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 644 lg 1 ja 3. Projekti vead ei olnud tuvastatavad üleantud töö tavapärase ülevaatuse käigus; 11) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 101 lg-t 3. Hagejapoolset lepingu rikkumist ei põhjustanud kolmanda isiku tegu ega asjaolu, mille riisikot ta kandis;
12) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 139 lg 1 ja 2. Kolmas isik ei ole osalenud kahju tekitamises sellisel viisil, mis on nimetatud normides sätestatud. Asjaolu, et kolmas isik esitas hagejale projekteerimise lähteandmed, ei vabasta hagejat vastutusest projekteerimistöö nõuetekohasuse eest ega piira seda vastutust. Hageja vastutust ei mõjuta ka asjaolu, et kolmas isik lasi hageja koostatud projektdokumentatsiooni kokkuleppel Sweco Projekt AS-iga allkirjastada teise projekteerija poolt ning esitas selle vastaval kujul tellijale; 13) on maakohus ebaõigesti jätnud arvestamata kolmanda isiku selgituse. Kolmanda isiku väiteid kinnitavad AS-i Tartu Veevärk esindajana tegutsenud inseneri 1. augusti 2011, 11. oktoobri 2011 ja 13. oktoobri 2011 kirjad ning OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertiis; 14) on maakohus ebaõigesti kohaldanud ehitusseadust, leides, et ehitusprojekti koostaja ja autor on see isik, kes projekti allkirjastab. Kohus ei ole nimetanud ühtegi sätet, millele see seisukoht on rajatud. Ehitusseadus sellist reeglit ei sätesta; 15) on maakohus andnud ebaõige hinnangu tekkinud kahju tõendatusele. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et kolmandal isikul on hageja projekteerimisvea tõttu tekkinud kahju, mille suurus on tunduvalt suurem kui kostja vastu esitatud haginõuet piirav kindlustussumma (640 000 eurot). Kolmas isik on esitanud ka selgituse kahjusumma kujunemise kohta; 16) esinevad vaidlustatud otsuses kaasuse asjaoludega mitte kooskõlas olevad seisukohad. Otsuse p-s 4.17 on kohus viidanud hageja arusaamale, mida viimane ei ole menetluses mitte kunagi väljendanud. Otsuse p-s 4.19 esitatud seisukoht on asjasse puutumatu. Otsuse p-s 4.21 toodud järeldus on vastuolus asjas kogutud tõenditega; 17) on maakohus ebaõigesti leidnud, et vastutuskindlustuse puhul reguleerib vastutuse eeldusi deliktiõigus. VÕS § 510 ega ükski teine vastutuskindlustust reguleerib säte ei näe ette, et vastutuskindlustusega on hõlmatud üksnes lepinguvälisest kahju tekitamisest tulenev vastutus; 18) on maakohus ebaõigesti kohaldanud vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p 60, leides, et nimetatud punkti alusel on kostjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Apellant leiab, et nimetatud punkt on rakendatav olukorras, kus nõue on rajatud kindlustusvõtja ja kahjustatud isiku vahelisest lepingust tulenevale kõrgendatud vastutusele, mis seisneb kahjustatud isiku poolt kindlustatud isiku suhtes rakendatud leppetrahvist vms sanktsioonist. Kolmanda isiku nõue hageja vastu on tavapärane lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue. Isegi kui antud punkt kuuluks kohaldamisele, ei mõjutaks see hageja nõuet kostja vastu; 19) on maakohus ebaõigesti jätnud tõendina arvestamata OÜ EstKonsult võrdlusekspertiisi. Maakohtu põhjendusena välja toodud asjaolu, et hageja koostatud ehitusprojekt dokumentides nimetatud peatükki ei sisaldunud, ei lükka ümber väidet, et ehitusprojektid olid identsed; 20) on maakohus ebaõigesti hinnanud 30. septembri 2011 lepingut nr 11420-0017. Kui kohus tuvastab lepingu tühisuse, peab otsusest nähtuma ka tehingu tühisuse alus. Apellandi arvates pole nimetatud leping tühine. Samuti pole ükski menetlusosaline tuginenud asjaolule, et projekteerimistööde teostaja oli kolmas isik; 21) on maakohus ebaõigesti tuvastanud kindlustusjuhtumi puudumise. On tõendatud kõik asjaolud, mis kindlustustingimuste TVE 20101 p 5 kohaselt on nõutavad juhtumi kvalifitseerimiseks kindlustusjuhtumina; 22) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kolmas isik pettis ehitustööde tellijat, esitades hageja poolt koostatud ehitusprojekti. Tellija oli teadlik, et metaantanki ehitamise aluseks olnud ehitusprojekt on koostatud hageja poolt. Seda väidet kinnitavad inseneri 11. oktoobri 2011 kiri, OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertiis ja OÜ EstKonsult 7. augusti 2014 kiri nr 42.
7.If P&C Insurance AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palus jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on ehitusprojekti õiguslikuks tähenduseks määrata ehitusprojekti andmete õigsuse eest vastutav isik. Ehitustöö aluseks oleva projekti ja ehitamisel ilmnenud metaantanki puuduste eest vastutavad Sweco Projekt AS ja kolmas isik, mitte hageja. Ehitisseaduse imperatiivse regulatsiooni eesmärk ei ole formaalselt korrektse väljanägemisega, kuid tegelikkusele mittevastava sisuga, paberite „projektina“ allkirjastamine. Apellant on esitanud uue väite (tööprojekt on Johannes Pello teos), mis tuleb jätta tähelepanuta. Väide autoriõigusest ei ole tõendatud ega asjakohane; 2) on maakohus õigesti tuvastanud projekti koostaja. Metaantanki ehitustööd teostati Sweco Projekt AS-i poolt koostatud tööprojekti alusel. Projekti andmed ei sisalda viidet hagejale. Projektis on läbivalt kirjas „teostajana“ Henri Toom, mitte Johannes Pello. Sweco Projekt AS osales 13. veebruari 2012 metaantanki põhjaplaadi ehitustööde kontrollimises projekteerijana. Ka AS-i Tartu Veevärk 2. juuni 2014 kinnitusel koostas projekti sisuliselt ja vastutava täitjana Sweco Projekt AS. Samale seisukohale asusid kõik metaantanki projekti kolmanda isiku ja AS-i Tartu Veevärk soovil uurinud erialaspetsialistid; 3) kui eeldada hageja väidete õigsust, siis petsid kolmas isik, hageja ja Sweco Projekt AS tellijat AS-i Tartu Veevärk, sest viimane keelas hageja töö kasutamise, ning hea usu põhimõttest lähtuvalt tuleks jätta hagi rahuldamata. Hageja ei vastanud AS-i Tartu Veevärk poolt metaantanki projekteerijale esitatud kvalifikatsiooninõuetele ning sellest olid juba augustis 2011 teadlikud nii hageja kui kolmas isik. Apellandi väide, justkui ei ole kolmanda isiku ja Sweco Projekt AS-i vahel alltöövõtusuhet, on ümber lükatud AS-i Tartu Veevärk inseneri kirjaga; 4) puudub kolmanda isiku väidetaval kahjul põhjuslik seos hageja väidetava eeltööga. Kui hageja väited on õiged, siis põhjuslik seos seisneb selles, et kolmas isik kasutas õigusvastaselt hageja koostatud algset eelprojekti, mitte selles, et hageja eelprojekti koostas. Põhjuslik seos hageja poolt kolmandale isikule esitatud projekti ja väidetava kahju vahel puudub, sest kolmas isik ei oleks tohtinud hageja tööd metaantanki rajamiseks kasutada; 5) katkestas kolmas isik põhjusliku seose ehitamise alustamisega ilma eeltööd kontrollimata. Nõuetekohasel projektijuhtimisel ja ka ehitustööde projektijärgsel teostamisel ei oleks kahju tekkinud – hagis kahjuna nõutavad toimingud oleks tehtud õigel ajal, s.o enne koormuskatseid. Projekti puudustele ning täiendava kontrolli vajadusele oli kolmanda isiku tähelepanu juhitud. Ka ilma Ehitusekspertiisibüroo OÜ märkusteta ja AS-i Tartu Veevärk suuniseta pidanuks kolmas isik märkama väidetavaid puudusi enne ehitustööde alustamist. Kolmandal isikul oli hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt kohustus teha hageja tööle ekspertiisi. Vastavalt VÕS § 641 lg-le 3 ning § 644 lg-tele 1 ja 3 ei või kolmas isik tugineda neile puudustele (kui tegemist oleks hageja vigadega) hiljem, kuivõrd tema käitumine ei ole mõistlikult vabandatav; 6) vastutab kolmas isik temast tulenevate asjaolude eest. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 101 lg-t 3 ning § 139 lg-d 1 ja 2. Hagis esitatud kahju on tingitud kolmanda isiku enda tehtud ehitus- ja projekteerimisvigadest. Õiguse üldpõhimõtte ex iniuria ius non oritus kohaselt ei või isik saada kasu ega vabaneda vastutusest iseenda õigusrikkumisele tuginedes; 7) puudub antud juhul kindlustusjuhtum, samuti ei ole tõendatud kahjunõue. Kindlustuslepinguga on kolmanda isiku nõuete hüvitamine välistatud. Kolmanda isiku kui hagi rahuldamisest otseselt rahaliselt huvitatud isiku selgitused on vastuolus tõenditega ning ei ole usaldusväärsed. Hagi rahuldamine on tulenevalt ehitusseadusest, kindlustuslepingust, TsÜS § 138 lg-st 2 ning VÕS §-st 6, § 101 lg-st 3, §-dest 510, 513, 515 ja 517 välistatud. Hagi rahuldamata jätmisega ei kaasne hagejale kui kindlustusvõtjale kahjulikke tagajärgi, sest kolmanda isiku võimalikud kahjunõuded on aegunud või on nõude maksmapanek TsÜS § 138 lg-ga 2 tõkestatud.
7.Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Skanska AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Käesolevas asjas on tõendatud, et projekti on koostanud hageja. Kooskõlastamata jäi projekteerija, mitte projekt. Mitte üheski tellija ega inseneri esitatud kirja ei ole keelatud hageja poolt koostatud projekti kasutada. Tellija oli nõus, et FEM-mudelit ei kasutata. Kolmanda isiku ja AS-i Tartu Veevärk vahelised lepingulised suhted ei ole asjassepuutuvad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 1. detsembri 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
9.Asja materjalide kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud vastutuskindluse leping, mille alusel oli väljastatud vastutuskindlustuse poliis kindlustusperioodiga 07.04.2011 kuni 06.04.2012 (I kd tl 11-13). Lisaks kindlustuspoliisil märgitule olid pooltevahelise vastutuskindlustuse lepingu tingimused sätestatud vastutuskindlustuse üldtingimustega TVÜ 20101 (I kd tl 14-22), erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimustega TVE 20101 (I kd tl 23-25) ja kindlustuse üldtingimustega ÜU 20021 (I kd tl 87-90). Kindlustuspoliisist nähtuvalt oli kindlustatud tegevuseks ehitiste ekspertiisid, ehitusprojektide ekspertiisid, ehitusjärelevalve ning arhitektuurne ja ehituslik projekteerimine). Hageja ja Skanska AS (kolmas isik) sõlmisid 29.06.2011 lepingu nr B29100/01 (I kd tl 26-36), mille kohaselt hageja töövõtjana kohustus koostama Tartu anaeroobse settekäitluse rekonstrueerimise konstruktiivse osa ehitusprojekti eel- ja tööprojekti staadiumis (lepingu p 1.1.). Viidatud lepingujärgne hageja erialane tegevus oli hõlmatud hageja ja kostja vahel sõlmitud vastutuskindlustuse lepinguga. Skanska AS teostas objektil ehitustöid AS Tartu Veevärk tellimusel. Kolmanda isiku väitel tekkis tal hageja projekteerimisvea tõttu kahju kogusummas 1 685 607,16 eurot (I kd tl 65-67) ning ta esitas vastava nõude hagejale. Tulenevalt kolmanda isiku nõudest hageja vastu esitas hageja kostjale taotluse hüvitada tema asemel kolmandale isikule kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kostja kindlustusandjana keeldus hageja kui kindlustusvõtja poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamisest (I kd tl 72-73) muuhulgas põhjusel, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste TVE 20101 p-i 5 mõttes, s.o kolmandal isikul ei ole tekkinud finantskahju seoses hageja kindlustuspoliisil märgitud erialase tegevusega, mille hageja peaks hüvitama .
10.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud kindlustusjuhtumi puudumise. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 4.24, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid täies mahus korrata. Erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste TVE 20101 p 5 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustusperioodil aset leidnud mittetahtlik rikkumine, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 5.1) rikkumine (nt ebaõige nõuanne, vigase projekti üleandmine kliendile) leidis aset seoses kindlustatu kindlustuspoliisil märgitud erialase tegevusega; 5.2) rikkumise tõttu tekkis kahjustatud isikule isiku-, asja- või finantskahju; 5.3) kindlustatu on vastavalt õigusaktidele kohustatud kahjustatud isikule tekitatud kahju hüvitama.
10.1.Poolte vahel ei ole vaidlustust selles, et hagejapoolne väidetav rikkumine seisnes hageja ja kolmanda isiku vahel 29.06.2011 sõlmitud lepingu nr B29100/01 alusel hageja poolt väidetavalt vigase projekti koostamises ja selle üleandmises kolmandale isikule (erialane tegevus) kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Seega ei ole vaidlust erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimuste TVE 20101 p-is 5.1. sätestatud eelduse olemasolu üle.
10.2.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas otsuse eelmises punktis (p 10.1.) nimetatud hageja väidetava rikkumise tõttu tekkis kolmandale isikule (kahjustatud isik) finantskahju, s.o vaidlus on põhjusliku seose osas kolmandal isikul tekkinud kahju ja hageja väidetava rikkumise vahel.
10.2.1.Hageja väitel on Skanska AS kahjustatud isikuks vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p-i 18 tähenduses. TVÜ 20101 p 18 järgi on kahjustatud isikuks isik, kellele tekitatud kahju hüvitamise eest kindlustatu vastutab. Lähtudes eelnimetatud sättest tuleb selleks, et käsitleda kolmandat isikut (Skanska AS) kahjustatud isikuna, teha kindlaks, kas kolmandal isikul tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hageja poolt talle lepingu alusel üleantud väidetava vigase projektiga.
10.2.2.Apellatsioonkaebust läbivaks väiteks on apellandi väide, et metaantanki ehitusprojekti koostajaks ei olnud Sweco Projekt AS, vaid hageja. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-des 4.1., 4.2., 4.3. ja 4.4. esitanud põhjendused selle kohta, miks ta peab metaantanki ehitusprojekti koostajaks Sweco Projekt AS, mitte hagejat. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Siinkohal nõustub ringkonnakohus apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et ehitusprojekt on tehing-tahteavaldus, mille kirjalikus vormis esitamine eeldab TsÜS § 78 kohaselt selle teinud isiku poolt allkirjastamist. Ehitusprojekt saab olla poolte poolt lepingus kokkulepitud tulemus (töö). Samas see asjaolu ei muuda seisukohta, et kolmanda isiku poolt ehitamisel kasutatud metaantanki ehitusprojekti koostajaks saab pidada Sweco Projekt AS-i, mitte hagejat. Apellandi väitel tõendavad asjaolu, et Skanska AS poolt kasutatud metaantanki ehitusprojekti koostajaks oli tegelikult hageja, töövõtuleping nr B29100/01 koos lisadega, kolmanda isiku nõudekirjad hagejale, hageja 6. veebruari 2013 e-kiri kostjale, 30.09.2011 leping nr 11420-0017 Skanska AS ja Sweco Projekt AS-i vahel, AS-i Tartu Veevärk metaantanki konstruktiivse tööprojekti ekspertiis ja metaantanki veekatsega ilmnenud defektide ekspertiis ning OÜ EstKonsult 7. augusti 2014 kiri nr 42. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et eelnimetatud tõendid ei tõenda Skanska AS poolt hageja koostatud ehitusprojekti kasutamist. Asja materjalidest nähtuvalt teostati metaantanki ehitustööd mitte hageja poolt koostatud, vaid Sweco Projekt AS poolt 16.11.2011 koostatud ja 24.01.2012 parandatud tööprojekti alusel (II kd tl 147-204). Viidatud tööprojektist nähtuvalt on metaantanki raudbetoonkonstruktsioonid projekteerinud vastutava projekteerijana H. Toom; metaantanki vaivundamendi ja põhjaplaadi joonised koostas A. Keks (märgitud: designer), kelle üle on järelevalvet teostanud osakonnajuhataja K. Vaher ja H. Toom. H. Toom, A. Keks ja K. Vaher on majandustegevuse registri andmetel Sweco Projekt AS-i erinevate valdkondade spetsialistid (III kd tl 1-2). Apellandi poolt nimetatud tõendid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seiskohale. Ringkonnakohus märgib, et 30.09.2011 leping nr 11420-0017 Skanska AS ja Sweco Projekt AS-i vahel, mille kohaselt Sweco Projekt AS ei vastuta projekteerimistööde sisu eest ning Skanska AS vastutab ise täies ulatuses projekti eest (lepingu p 2) ei tõenda kuidagi asjaolu, et metaantanki
ehitusprojekti koostajaks ei olnud Sweco Projekt AS. Siinkohal nõustub ringkonnakohus apellandi seisukohaga, et 30.09.2011 leping nr 11420-0017 Skanska AS ja Sweco Projekt AS-i vahel ei ole tühine, kuid see ei muuda asjas tehtud lahendit.
10.2.3.Asja materjalidest nähtuvalt osales Sweco Projekt AS (mitte hageja) 13.02.2012 projekteerijana metaantanki põhjaplaadi ehitustööde kontrollimises (II kd tl 57) ning viidatud kaetud tööde aktis on märgitud, et tööd on teostatud Sweco Projekt AS projekti nr 11420-0017 joonis 03, kuupäevaga 16.11.2012, järgi. Tartu Veevärk tellijana on kogu aeg olnud teadmisel, et „2011.-2012.a metaantanki vaivundamendi ja muude r/bkonstruktsioonide ehitamise aluseks olnud projekti koostas konsortsium AS Sweco Projekt (Eesti) +Hydroprojekt CZ (Tšehhi), kellest vastutav täitja on Sweco Projekt AS.“ (II kd tl 30/1). Samas Tartu Veevärgi kui tellija teadmine, et vaidlusaluse metaantanki tööprojekti koostas Sweco Projekt AS, ei välista iseenesest hageja nimetatud tööprojekti koostajana, kuid antud juhul asjas esitatud tõendid kinnitavad seda, et metaantanki ehitustööd teostati mitte hageja poolt koostatud, vaid Sweco Projekt AS poolt 16.11.2011 koostatud ja 24.01.2012 parandatud tööprojekti alusel Kõigist asjas esitatud spetsialistide arvamustest nähtub, et arvamuste esitamisel on aluseks võetud Sweco Projekt AS Tööprojekt, töö nr 11420-0017, 24.01.2012 (nt EstKonsult OÜ 04.10.2012 ekspertarvamuse kohaselt annab ta arvamuse metaantanki kohta muuhulgas Sweco Projekt AS poolt koostatud seletuskirja ja raudbetoonkonstruktsioonide jooniste, töö nr 11420-0017, alusel I kd tl 37-39; Teet Sepaste/Ehitusekspertiisibüroo OÜ 26.12.2012 ekspertiisi aluseks on Sweco Projekt AS Tööprojekt, töö nr 11420-0017, 24.01.2012 - I kd tl 40-59 jne). Sweco Projekt AS kui ehitusprojekti viimase koostaja ja tegeliku kinnitaja vastutust ei mõjuta asjaolu, kas ta kasutas või ei kasutanud oma töö koostamise alusena teise projekteerija (nt hageja) eeltööd või selle osa.
10.2.4.Kuna antud juhul ei ole hageja tõendanud asjaolu, et tema väidetava rikkumise tõttu oleks tekkinud kolmandale isikule (Skanska AS-le) finantskahju, s.o puudub põhjusliku seos kolmandal isikul tekkinud kahju ja hageja väidetava rikkumise vahel, siis ei ole täidetud erialase tegevuse vastutuskindluse tingimuste TVE 20101 p-s 5 sätestatud eeldused ning puudub alus käsitleda hagejapoolset väidetavat rikkumist kindlustusjuhtumina.
10.3.Lähtudes eeltoodust ei ole ka Skanska AS kahjustatud isikuks TVÜ 20101 p-i 18 tähenduses, kellele tekitatud kahju hüvitamise eest kindlustatu vastutab, s.o hageja kindlustatuna ei ole vastavalt õigusaktidele kohustatud kostjale kui kahjustatud isikule kahju hüvitama. Kõige eeltoodu alusel on maakohus jätnud õigustatult hagi rahuldamata, leides, et kostjal ei ole kohustust hüvitada kolmandale isikule tekkinud kahju, mille hageja on väidetavalt põhjustanud tulenevalt oma erialasest tegevusest ning mille suhtes oli tal vastutuskindlustus.
11.Apellant on apellatsioonkaebuses tuginenud korduvalt väitele, et maakohus on andnud ebaõige hinnangu hageja ja kolmanda isiku vahelisele õigussuhtele ning ja Sweco Projekt AS-i vahelisele õigussuhtele. Siinkohal on apellandi väide rajatud seisukohale, et Tartu reoveepuhasti settekäitluse metaantanki raudbetoonkonstruktsioonid projekteeris hageja, mitte tööprojekti koostamist ja kontrollimist kinnitanud projekteerija Sweco Projekt AS. Ringkonnakohus ei nõustu eelnimetatud apellandi väitega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud hageja ja Skanska AS- i vahelise õigussuhte ning hageja ja Sweco Projekt AS-i vahelise õigussuhte. Asjaolu, et hageja oli kindlustanud oma erialase tegevuse ning hageja sõlmis Skanska AS-ga 29.06.2011 lepingu nr B29100/01 oma erialase tegevuse raames, ei tähenda seda, et antud juhul oleks igasuguse kahju tekkimine Skanska AS-l automaatselt kaetud vastutuskindlustusega. Tõendatud peab olema põhjuslik seos hageja erialase tegevuse (mille
suhtes oli sõlmitud kostjaga vastutuskindlustuse leping) ja Skanska AS-l kahju tekkimise vahel, kuid käesolevas asjas ei ole tõendatud põhjusliku seoses olemasolu. Iseenesest õige on apellandi väide, et asja materjalidest ei nähtu hageja ja Sweco Projekt AS-i vahel koostöö või lepingulise suhte olemasolu Tartu reoveepuhasti settekäitluse metaantanki raudbetoonkonstruktsioonid projekti koostamisel. Samas ei muuda see asjaolu seda, et metaantanki ehitustööd toimusid reaalselt mitte hageja poolt koostatud, vaid Sweco Projekt AS poolt 16.11.2011 koostatud ja 24.01.2012 parandatud tööprojekti alusel (vt põhjendusi otsuse p-des 10.2.2., 10.2.3.).
12.Apellandi väitel ei olnud Skanska AS-l Sweco Projekt AS-iga töövõtusuhet VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning nimetatud asjaolu on tõendatud nende vahel 30.09.2011 sõlmitud lepinguga. Ringkonnakohus on Skanska AS ja Sweco Projekt AS vahel 30.09.2011 sõlmitud lepingu osas seisukoha võtnud käesoleva otsuse p-s 10.2.2. Asjaolu, et viidatud lepinguga on välistatud Sweco Projekt AS vastutus projekteerimistööde sisu eest, ei tõenda poolte vahel töövõtusuhte puudumist. Asja materjalide hulgas on Tartu Veevärgi inseneri kiri (I kd tl 175), milles kooskõlastatakse Skanska AS-i alltöövõtjana Sweco Projekt AS. Samuti nähtub asja materjalidest Sweco Projekt AS-i tegutsemine metaantanki projekteerijana (II kd tl 147-156, 168-201, 202-204) ning Sweco Projekt AS osales ka 13.02.2012 projekteerijana ehitustööde ülevaatamisel (II kd tl 57).
13.Apellandi seisukoha kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 3, kuna hindas vaidlustatud otsuses vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p-de 11-14 kohaldatavust antud asjas, kuigi pooled ise ei ole nimetatud lepingu punktidele tuginenud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida poolel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 4.4. asunud tõendeid hinnates seisukohale, et asjas ei kohaldu vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p-d 11-14. Arvestades TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut ei ole ringkonnakohtu arvates maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 3. Lisaks eelnimetatule ei ole ka maakohtu poolne vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p-de 11-14 kohaldatavuse analüüs viinud asjas ebaõige otsuse tegemisele.
14.Apellandi väite kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti vaidlustatud otsuse p-s 4.13, et kolmandal isikul kahju tekkimise põhjuseks oli mitte viga ehitusprojektis, vaid kolmanda isiku enda vead projektijuhtimises. Apellandi poolt viidatud otsuse punktis ei ole maakohus asunud seisukohale, et ehitusprojektis vead puudusid ning, et need ei võinud olla kolmandal isikul kahju tekkimise põhjuseks. Pigem on maakohus viidatud punktis asunud seisukohale, et Skanska AS poolse korrektse projektijuhtimise korral oleks olnud võimalik vead ehitusprojektis kõrvaldada ning seetõttu ei oleks ka saanud tekkida kahju seal esinenud vigade tõttu. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et Skanska AS rikkus teadlikult tellija poolt projekteerimiseks esitatud nõudeid, kui ta väidetavalt kasutas metaantanki ehitamiseks hageja tööd, kuigi tellija oli hageja töö kasutamise metaantanki ehitamiseks alates 01.08.2011 (I kd tl 173) keelanud. Inseneri poolt kooskõlastatud projekteerijal Sweco Projekt AS oli tellija hinnangul vastav pädevus ja kogemus olemas ning seetõttu aktsepteeriti Sweco Projekt AS-i projekteerijana. Apellandi väitel metaantanki purunemise ja seega ka kolmandal isikul kahju tekkimise põhjuseks oli viga ehitusprojektis.
Ringkonnakohus asus käesoleva otsuse p-s 10.2.4. seisukohale, et puudub alus käsitleda hagejapoolset väidetavat rikkumist kindlustusjuhtumina. Seega on õige maakohtu seisukoht, et puudub vajadus tuvastada, milles täpselt projekti vigasus seisnes ja millal ning millised puudused kõrvaldati või ei kõrvaldatud ning, kas ja kuidas need omakorda on seotud tekitatud kahju suurusega (maakohtu otsuse p 4.27). Praegusel juhul ei ole hageja ja kolmanda isiku vahel 29.06.2011 sõlmitud lepingu nr B29100/01 alusel hageja poolt väidetavalt vigase projekti koostamisega ja selle üleandmisega põhjustatud Skanska AS-le mingit kahju, Skanska AS-le sai kahju tekkida Sweco Projekt AS Tööprojekti, töö nr 11420-0017, 24.01.2012, alusel.
15.Kuna ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostjal ei ole kohustust hüvitada kolmandale isikule tekkinud kahju, mille hageja on väidetavalt põhjustanud tulenevalt oma erialasest tegevusest ning, mille suhtes oli tal vastutuskindlustus, s.o tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, siis on asjakohatud apellandi väited, et: 1) maakohus on ebaõigesti leidnud, et kolmas isik oleks pidanud enne ehitustööde alustamist avastama projekti vea; 2) maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 641 lg-t 3, sest hageja ei kontrollinud neid lähteandmeid, mida kolmas isik projekteerimise eesmärgil talle esitas; 3) maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 644 lg-d 1 ja 3, sest projekti vead ei olnud tuvastatavad üleantud töö tavapärase ülevaatuse käigus; 4) maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 101 lg-t 3, sest hagejapoolset lepingu rikkumist ei põhjustanud kolmanda isiku tegu ega asjaolu, mille riisikot ta kandis; 5) maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 139 lg-d 1 ja 2, sest kolmas isik ei ole osalenud kahju tekitamises sellisel viisil, mis on nimetatud normides sätestatud. Arvestades asjaolu, et eelnimetatud apellandi väidetest ei sõltu antud juhul asjas tehtav lahend (s.o tegemist on asjasse mittepuutuvate väidetega), siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile vastata. Samas ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtu vastavate järeldustega (s.o maakohtu otsuse p-des 4.7. ja 4.8. toodud kohtu järeldustega). Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus on jätnud arvestamata kolmanda isiku selgitusega. Nähtuvalt maakohtu otsuse p-st 4.9. on maakohus hinnanud kolmanda isiku poolt esitatud faktilisi väiteid ning põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu.
16.Apellandi väite kohaselt on maakohus vaidlustatud otsuses esitanud kaasuse asjaoludega mittekooskõlas olevaid seisukohti (siinkohal on apellant viidanud maakohtu otsuse p-dele 4.17., 4.19., 4.21.). TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Maakohtu vaidlustatud otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ning asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu järeldustega, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele.
17.Iseenesest õige on apellandi väide, et antud juhul hõlmab vastutuskindlustus lepingu rikkumisest esitatavat kahju hüvitamise nõuet (hageja vastutus kolmanda isiku ees ei tulene deliktiõiguse sätetest). Vastutuskindlustusel on seos nii deliktiõigusliku kui lepinguõigusliku vastutuse regulatsiooniga ning käesoleval juhul on hageja tuginenud lepinguõiguslikule regulatsioonile. Samas ka see asjaolu ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja apellatsioonkaebuse rahuldamist.
18.Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti kohaldanud vastutuskindlustuse üldtingimuste TVÜ 20101 p-i 60, leides, et nimetatud punkti alusel on kostjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest. TVÜ 20101 p-i 60 järgi kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tingitud käsiraha, rahalise või mitterahalise eraõigusliku sanktsiooni (viivis, leppetrahv jms) rakendamisest.
Maakohus on TVÜ 20101 p-i 60 kohaldatavuse osas seisukoha võtnud vaidlustatud otsuse p-s 4.25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja ei pea vajalikuks seda korrata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna maakohus ei ole seisukohta võtnud kolmandal isikul väidetavalt seoses projekti vigadega tekkinud kahju suuruse osas, siis iseenesest ei oma see, kas asjas on kohaldatav TVÜ 20101 p 60 või mitte, tähtsust.
19.Apellandi seisukoha kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud tõendina arvestamata OÜ EstKonsult võrdlusekspertiisi (IV kd tl 16-18), mille kohaselt on Sweco Projekt AS töö nr 11420-0017 ning J. Pello poolt koostatud projekt on sisuliselt sarnased ja tehniliselt lahenduselt identsed. Vastava seisukoha on maakohus võtnud vaidlustatud otsuse p-s 4.26. ning kuigi kohus on märkinud, et ei arvesta OÜ EstKonsult võrdlusekspertiisiga, on otsuse viidatud punkti sõnastusest nähtuvalt maakohus siiski hinnanud võrdlusekspertiisi ning asunud seisukohale, et projektid ei ole identsed. Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et kuigi Sweco Projekt AS töö nr 11420-0017 ning J. Pello poolt koostatud projekt on sisuliselt sarnased ja tehniliselt lahenduselt identsed, ei väära nimetatud asjaolu seda, et Skanska AS töövõtjana teostas metaantanki ehitustööd Sweco Projekt AS poolt 16.11.2011 koostatud ja 24.01.2012 parandatud tööprojekti alusel.
22.Apellandi väite kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et kolmas isik pettis ehitustööde tellijat, esitades hageja poolt koostatud ehitusprojekti, sest tellija oli teadlik, et metaantanki ehitamise aluseks olnud ehitusprojekt on koostatud hageja poolt. Asja materjalidest nähtuvalt oli tellija teadlik, et hageja koostas esialgse metaantanki konstruktiivse osa tööprojekti, kuid insener on 11. oktoobri 2011 kirjas teatanud Skanska AS-le, et tööprojekti on esitatud kooskõlastamata alltöövõtja poolt ning on vajalik kooskõlastatud alltöövõtja poolt projekti esitamine. Skanska AS ei saanud eeldada, et vaatamata tema poolt tellijale Sweco Projekt AS kui projekteerija töö nr 11420-0017 esitamist peab tellija ikkagi projekteerijaks hagejat. Samuti ei tõenda tellija väidetavat teadmist OÜ Ehitusekspertiisibüroo töö nr 12-411/E (II kd tl 30-21 jj). Nähtuvalt ekspertiisi p-st 3.1.1. on algset Johannes Pello IB OÜ tööprojekti muudetud Sweco Projekt AS töös nr 11420-0017 ning ekspertiis on tehtud Sweco Projekt AS tööprojektile.
23.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kostja on taotlenud hagejalt ringkonnakohtus menetluskulude summas 2437,50 eurot (apellatsioonkaebusega tutvumine 3 tundi + vastuse koostamine ja esitamine 9,50 tundi, kokku 12,5 tundi) väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osalisel. Ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 8 tundi (apellatsioonkaebusega tutvumine sisaldub vastuse koostamises) ning õigusabi tasuks 1560 eurot (tunnitasu 195 eurot). Kostja on taotlenud vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.