Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1.OÜ Johannes Pello IB esitas 08.01.2014 hagiavalduse If P&C Insurance AS vastu kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisele sundimiseks. Kohtu 19.03.2015 määruse alusel esitas hageja 01.06.2015 alljärgneva koondi (IV kd 79 jj) oma nõude seisukohtadest ja seda kinnitavatest tõenditest. 1.1.Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe, mis kvalifitseerub õiguslikult vastutuskindlustuseks (VÕS § 510). Hageja on selles õigussuhtes kindlustusvõtja, kostja kindlustusandja ja kolmas isik on VÕS § 510 tähenduses kahjustatud isik. 1.2.Pooltevahelise lepingu tingimused on määratud järgmiste lepingudokumentidega: a) kindlustuspoliis (I kd tlk 11-13); b) vastutuskindlustuse üldtingimused TVÜ 20101 (I kd tlk 14-22); c) erialase tegevuse vastutuskindlustuse tingimused TVE 20101 (I kd tlk 23-25); d) kindlustuse üldtingimused ÜU 20021 (I kd tlk 87-90). 1.3.Hageja on projekteerimisteenust osutav ettevõtja ning tal oli kindlustuslepingu kehtivusajal õigus tegutseda projekteerimisettevõtjana vastavalt EhS § 41, sh oli hagejal seaduse kohaselt nõutav majandustegevuse registri registreering vastaval tegevusalal (III kd lk 163-166). Kindlustuslepingu alusel on kindlustatud hageja erialasest tegevusest (ehitiste ekspertiisid, ehitusprojektide ekspertiisid, ehitusjärelevalve ning arhitektuurne ja ehituslik projekteerimine) tulenev vastutus (kindlustuspoliisi lk 3, I kd tlk 13). 1.4.Vastavalt kindlustuslepingule ja VÕS § 510 on kostjal kohustus hüvitada kahju, mille hageja on oma erialase tegevusega tekitanud kolmandale isikule. 1.5.Hagi esemeks on kindlustuslepingust tuleneva kindlustushüvitise maksmise kohustuse täitmise nõue. Hageja esitas kostjale kindlustuslepingu alusel avalduse kindlustushüvitise saamiseks. Kostja keeldus hagejale kindlustushüvitise maksmisest ja see keeldumine on väljendatud kostja 13.08.2013.a. (dateeritud 09.08.2013.a.) teates (I kd tlk 72-73). Sellistel asjaoludel kindlustusandja vastu kohustuse täitmisele sundimiseks hagi esitamine on ette nähtud VÕS § 475 lõikes 3.

1.6.Hageja õigussuhe kolmanda isikuga. 1.6.1.29.06.2011.a. sõlmis hageja AS-iga Skanska EMV (praegune AS Skanska) lepingu nr xxxx (I kd tlk 26-36). Lepingu kohaselt koostas hageja Tartu anaeroobse settekäitluse rekonstrueerimise konstruktiivse osa ehitusprojekti. Hageja teostas lepingu esemeks olevad projekteerimistööd ja andis need tellijale üle perioodil juuli-november 2011. 1.6.2.Hageja koostatud projekti alusel teostas kolmas isik (AS Skanska) objekti ehitustööd xxxx tellimusel. Ehitusprojekti dokumentidel (II kd tlk 147-204) on projekteerimisettevõtjana märgitud xxxx ja teostajana H. T. Hagejale teadaolevalt ei xxxx ega viimase heaks töötanud isikud projektdokumentatsioonis ühtegi sisulist muudatust ei teinud ning toimikus oleva ehitusprojekti näol on tegemist sama projektdokumentatsiooniga, mille koostas hageja ja mille hageja andis projekteerimislepingu alusel üle kolmandale isikule. Fakti, et xxxx kõnealust projektdokumentatsiooni ei koostanud ega teinud hageja koostatud dokumentides sisulisi muudatusi, tõendab ka kolmanda isiku ja xxxx vahel 30.09.2011.a. sõlmitud leping (I kd tlk 172, tõlge eesti keelde I kd tlk 190). Viidatud lepingu preambula lõikest (ii) ja punktist 1 nähtub, et xxxx allkirjastas nimelt hageja poolt koostatud projekti. Asjaolu, et hageja poolt koostatud projektdokumentatsiooni ja xxxx allkirjastatud dokumentatsiooni vahel ei ole sisulisi erinevusi, kinnitab ka OÜ EstKonsult 07.08.2014.a. võrdlusekspertiisi (IV kd tlk 16-18) punkt 2, mh kajastub seal eksperdi hinnang, et dokumendid on sisult sarnased ja tehnilistelt lahendustelt identsed. 1.6.3.2012.a. juulikuus viidi valmisehitatud objektil läbi ehitise koosseisu kuulunud metaantanki (mis oli projekteeritud hageja poolt) katsetused, mille käigus selgus, et tank pragunes ja sellest lekkis olulises ulatuses (ca 5 m3/h) vedelikku. Rajatise defektsuse ilmnemise järgselt viidi läbi ekspertiisid tanki pragunemise põhjuste väljaselgitamiseks. OÜ EstKonsult 04.10.2012.a. ekspertarvamuses (I kd tlk 37-39) leiti, et metaantanki seinas ja põhjaplaadis tekivad tõmbejõud, mis viivad seina ja põhjaplaadi pragunemiseni (mahuti pragudekindlus ei ole tagatud). OÜ Ehitusekspertiisibüroo 26.12.2012.a. ekspertarvamuses (I kd tlk 40-59) leiti, et vaiade geotehniline kandevõime ei olnud õigesti hinnatud, põhjaplaat oli projekteeritud ebapiisavalt armeerituna ning projekti koostamisel ei olnud piisavalt arvestatud kõigi asjaoludega, mis võivad antud rajatist mõjutada. Kokkuvõtlikult tuvastati ekspertiisidega, et ehitustööd olid teostatud projekti järgselt ja tank (mahuti) purunes veekatse käigus selle tõttu, et mahuti konstruktsioon ei olnud projekteeritud antud oludesse piisavalt tugevana. Viidatud järelduse õigsust kinnitab ka OÜ EstKonsult 30.11.2014.a. kirjas nr 61-1 (IV kd tlk 9-14) toodud lõppjäreldus – "Mahuti pragunemine ja sellest tuleneva lekke põhjuseks on eelkõige põhjaplaadi kandevõime ebapiisavus ja vundamendi võimalike ebaühtlaste vajumite hinnang ning sellega arvestamine põhjaplaadi projekteerimisel". 1.6.4.Hageja koostatud ehitusprojekti alusel kolmanda isiku poolt ehitatud ehitis purunes ja purunemise põhjus oli hageja projekteerimisviga (põhjaplaadi projekteerimine ebapiisava tugevusega). Hageja vastutab lepingu nr B29100/01 (I kd tlk 26-36) p 4.4, 4.5 ja 9.1 kohaselt kolmanda isiku ees nõuetele mittevastava tööst põhjustatud kahjude eest. Lisaks lepingu sätetele tuleneb hageja lepinguline vastutus kolmanda isiku ees VÕS § 103 lg 1, § 115 lg 1, § 127, § 128 ja § 642 lg 1. Sellisest vastutusest tuleneva riski maandamiseks sõlmiski hageja kostjaga käesoleva nõude aluseks oleva vastutuskindlustuse lepingu. 1.6.5.Kolmanda isiku väitel tekkis tal hageja projekteerimisvea tõttu kahju. Algse teate kahju tekkimise kohta esitas kolmas isik hagejale 25.10.2012.a. (I kd tlk 60). 14.06.2013.a. esitas kolmas isik hagejale nõudekirja (I kd tlk 65-67), mille kohaselt oli tekitatud kahju kogusumma 1 685 607,16 eurot. Kahjusummast moodustasid 790 059 eurot tellija xxxx rakendatud

sanktsioonid (viivised) kolmanda isiku suhtes ning ülejäänud 895 548,16 eurot olid kolmanda isiku kulud, mida ta pidi kandma seoses purunenud ehitise parandamisega (tabel I kd tlk 67). Samas kirjas tegi kolmas isik hagejale ettepaneku sõlmida kahju hüvitamiseks kompromiss, mis näeks ette kahjuhüvitisena 842 803,58 eurot. Kahjusumma arvutamise aluseks olevad dokumendid esitas kolmas isik kohtule ning need on toodud II kd tlk 74-130. 1.6.6.Hageja hinnangul ei ole tema ja kolmanda isiku vahelises lepingulises suhtes asjaolusid, mis välistaksid hageja vastutuse kolmanda isiku ees. Hagejal ei ole põhjendatud alust vaielda kolmanda isiku nõudele vastu väitega, et (i) tema ei ole kahju põhjustanud (sest kahju tekkis hageja koostatud projekti vea tagajärjel); (ii) tema ei ole projektdokumentatsiooni allkirjastanud ega märgitud projekti koostajaks ja seetõttu tema ei vastuta projekti veast põhjustatud kahju eest (sest hageja lepinguline vastutus kolmanda isiku ees ei sõltu sellest, et kolmas isik korraldas hageja poolt talle üleantud töö allkirjastamise xxxx poolt. Seeläbi ei astunud xxxx hageja ja kolmanda isiku suhtes hageja kui projekteerija asemele ning xxxx-ile ei läinud üle hageja lepinguline vastutus kolmanda isiku ees); (iii) tema koostatud projekt oli nõuetekohane (sest projekteerimisvea olemasolu on tõendatud nii läbi projekti kohaselt ehitatud ehitise purunemise fakti kui mitme ekspertiisi, milles ehitise purunemise põhjusena nimetatakse ebapiisava tugevusega projekteeritud põhjaplaati); (iv) tema lepinguline vastutus kolmanda isiku ees on välistatud mõne seaduse sätestatud asjaolu tõttu (sest selliseid asjaolusid ei eksisteeri); ega (v) kahju tekkimine ja/või selle suurus ei ole tõendatud (sest hagejal ei ole alust kahelda kolmanda isiku poolt nimetatud kahjusummade ja nende kohta esitatud tõendite tegelikkusele vastavuses). Eeltoodud põhjustel ei ole hageja kolmanda isiku esitatud kahju hüvitamise nõudele vastu vaielnud. Samal ajal ei ole hageja ka tema vastu esitatud nõuet tunnistanud, sest see oleks vastuolus kindlustuslepingust (täpsemalt TVÜ 20101 p 94) tuleneva kohustusega. Samuti ei ole hageja kolmanda isiku kahju vabatahtlikult hüvitanud, sest tal puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid ja muu vara. 1.6.7.Eelkirjeldatud asjaolude tõttu on hagejal tekkinud kolmanda isiku ees kahju hüvitamise kohustus, mille täitmiseks hagejal vajalikud vahendid puuduvad. Selles olukorras on hagejal kindlustuslepingust tulenevalt põhjendatud alus nõuda, et kahju hüvitaks kindlustusandja ehk kostja. 1.7.Kahju kuulub hüvitamisele kindlustuslepingu alusel 1.7.1.Hageja on seisukohal, et Skanska AS on antud juhul kahjustatud isik TVÜ 20101 (I kd tlk 14-22) p 18 tähenduses. Hageja on Skanska AS-ile mittetahtlikult põhjustanud kahju ja ta vastutab selle eest. Vigase projekti üleandmine Skanska AS-ile on kindlustusjuhtum TVE 20101 (I kd tlk 23-25) p 5 tähenduses, mh esinevad antud kaasuses kõik TVE 20101 p 5.1, 5.2 ja 5.3 nimetatud asjaolud. Kindlustusjuhtum leidis aset kindlustusperioodi kestel. Mitte ühtegi asjaolu, mis välistaksid antud juhtumi käsitlemise kindlustusjuhtumina ja/või kindlustusandja hüvitamiskohustuse, antud juhul ei eksisteeri. Hageja on täitnud kõik kindlustuslepingust tulenevad kohustused. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt kindlustuslepingu täitmist, s.o. kindlustushüvitise väljamaksmist. Nõude aluseks on kindlustusleping ning VÕS § 422 lg 1 ja § 510. 1.7.2.Kostja on keeldunud kindlustushüvitise maksmisest põhjendusega, et hageja ei vastuta kostjale tekkinud kahju eest, sest ehitamine toimus xxxx koostatud projekti alusel (I kd tlk 7273). Kostja väide ei ole õige. Ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsiooni koostas hageja. xxxx ei teinud sellesse dokumentatsiooni sisulisi muudatusi, ei viinud läbi projektdokumentatsiooni ekspertiisi ega muud kontrolli, pole võtnud vastutust

projektdokumentatsiooni nõuetekohasuse eest ega vabastanud hagejat vastutusest tema koostatud projekti kvaliteedi eest. Hageja hinnangul on täiesti ilmselge, et ainuüksi fakt, et hageja koostatud projektdokumentatsiooni koostajaks märgitakse teine ettevõte ning selle allkirjastab teine isik, ei saa mitte kuidagi välistada hageja kui projekti tegeliku koostaja lepingulist vastutust tellija (AS Skanska) ees. Asjaolud, millest tuleneb antud juhul hageja vastutus, st projekteerimislepingu olemasolu hageja ja kolmanda isiku vahel ning selle alusel projekteerimistööde teostamine hageja poolt, ei ole kunagi olnud vaidluse all. Mitte ühtegi faktilist asjaolu ega õigusnormi, mis sellises olukorras hageja vastutuse välistaksid, ei eksisteeri. Järelikult on kostja seisukoht, et hageja ei vastuta projekti mittenõuetekohasusest tingitud kahju eest, sõna otseses mõttes alusetu. 1.7.3.See asjaolu, kas ja millisel määral saab xxxx vastutada antud projektdokumentatsiooni puuduste eest, ei oma hageja esitatud kindlustushüvitise nõude lahendamise seisukohast tähtsust. Hageja vastutab kolmanda isiku ees lepingu (I kd tlk 26-36) alusel. xxxx kolmanda isiku ees lepingu alusel ei vastuta (30.09.2011.a. kokkuleppe p 2 (I kd tlk 172, tõlge tlk 190)). xxxx võib kanda seadusest (VÕS § 1043) tulenevat ehk lepinguvälist vastutust, kuid see vastutus ei tähenda, et kolmas isik ei või esitada lepingu alusel kahju hüvitamise nõuet hageja vastu (VÕS § 1044 lg 1). VÕS § 137 lg 1 tulenevalt on hageja ja xxxx vastutus solidaarne ning seega ei kujuta xxxx lepinguväline vastutus endast asjaolu, millele tuginedes saaks hageja väita, et tema lepinguline vastutus kas osaliselt või täielikult puudub. 1.7.4.Kostja on hüvitise maksmisest keeldumisena põhjusena nimetanud ka asjaolu, et kahju oli tingitud ehitise vajumisest ja seetõttu kuulub kohaldamisele TVÜ 20101 p 68.3 nimetatud välistus. See väide ei ole põhjendatud. Antud juhul ei põhjustanud kahju ehitise vajumine. Kahju on tingitud projekteerimistöö mittenõuetekohasest teostamisest ning projekteerimisviga tõi kaasa mitte ehitise (metaantanki) vajumise, vaid selle seinte ja põhjaplaadi pragunemise. Kahju tekkimise kausaalahel on seega selline, et viga projektis (mille eest vastutab hageja) tõi kaasa ebapiisava tugevusega konstruktsiooni ehitamise ja see omakorda põhjustas katsetuste käigus metaantanki deformeerumise, sh pragude tekkimise ja vedelikukao veekatse käigus. Ehitise vajumine iseenesest oli käesoleval juhul normaalne ja selle ulatus oli minimaalne, mistõttu vajumist iseenesest ei saa lugeda metaantanki purunemise põhjuseks (iga maapinnale ehitatud ehitis vajub pinnase omadustest sõltuvalt mingil määral ning projekteerimisel tuleb seda asjaolu lihtsalt arvesse võtta ning projekteerida konstruktsioonid selliselt, et vajumine ehitist ei kahjustaks). Kahju oli antud juhul tingitud mitte ehitise vajumisest (ehitis oleks vajunud igal juhul, s.t. ka siis kui poleks esinenud viga projektis), vaid nimelt projekteerimisveast ehk antud oludesse ebapiisava tugevusega konstruktsiooni projekteerimisest. Antud juhul on ekspertiisidega tuvastatud, et objekti erinevate osade vajumid jäid vahemikku 10 mm kuni 23mm (vajumite maksimaalne erinevus oli 13 mm). Need andmed kinnitavad, et (i) ehitise koguvajum oli antud juhul tunduvalt väiksem kui standardi EVS-EN 1997-1 (III kd, lk 171-184) kohane vajumi piirväärtus (jäiga ehitise puhul 20 cm) ning (ii) suhteline vajum (vajumite erinevuse -- 13 mm -- suhe metaantanki läbimõõtu -- ca18 meetrit) on ca 1/1400 ehk 0,0007. Suhtelise vajumi piirväärtus kuni 100 m kõrguse jäiga ehitise puhul on 0,004 (1/250), s.t. standardi kohaselt lubatav suhteline vajum on üle viie korra suurem kui oli tegelik suhteline vajum antud juhul. 1.7.5.Kolmas hüvitise maksmisest keeldumise põhjus on kostja väidete (I kd tlk 72-73) kohaselt TVÜ 20101 p 60. Kostja on seisukohal, et nimetatud sättele tuginedes ei ole kostjal kohustus

hüvitada eraõiguslikke sanktsioone, mida kolmas isik peab ehitise valmimise tähtaja venimise tõttu maksma xxxx. Hageja ei saa selle seisukohaga nõustuda. Esiteks leiab hageja, et TVÜ 20101 p 60 on rakendatav olukorras, kus nõue on rajatud kindlustusvõtja ja kahjustatud isiku vahelisest lepingust tulenevale kõrgendatud vastutusele, mis seisneb kahjustatud isiku poolt kindlustatud isiku suhtes rakendatud leppetrahvist vms sanktsioonist. Antud juhul ei näe kolmanda isiku nõude aluseks olev leping (B29100/01) ette selliseid eraõiguslikke sanktsioone ning kolmanda isiku nõue hageja vastu on täies ulatuses otsese varalise kahju hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 tähenduses. See, et Skanska AS-ile tekitatud kahju hõlmab muuhulgas ehituse tellija AS Tartu Veevärk trahvinõudeid, ei muuda kindlustusvõtja vastu esitatud nõuet oma sisult TVÜ 20101 p 60 viidatud eraõigusliku sanktsiooni rakendamiseks. Kolmanda isiku nõue hageja vastu, mis on esitatud lepingu nr B29100/01 alusel, on olemuselt tavapärane lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue, mitte kõrgendatud vastutuse rakendamisest tulenev nõue. Sellest johtuvalt ei ole antud nõude osas kohaldatavad TVÜ 20101 p 59 ja 60 nimetatud välistused. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et isegi kui nõustuda TVÜ 20101 p 60 rakendamisega antud kaasuses, saaks sellele tuginedes välistada kokku 790 059 euro suuruse nõude osa (mis tulenes tellija viivisnõudest, kalkulatsioon I kd tlk 67) käsitlemise hüvitamisele kuuluvana. Kolmanda isiku nõude ülejäänud osa, s.o. summa 895 548 eurot, oleks sellisel juhul ikkagi kindlustusandja hüvitamiskohustusega hõlmatud ja kostja peaks kindlustushüvitise kindlustussumma (640 000 eurot miinus omavastutus) ulatuses välja maksma. 1.7.6.Kostja poolt tõstatatud küsimus sellest, kas kolmas isik rikkus hageja poolt tehtud töö kasutamisega lepingut xxxx või mitte, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane. Ainuüksi see fakt, et ehitamise aluseks olnud projekti koostas hageja, antud juhul kahju ei põhjustanud. Hagejal oli seadusest tulenevalt õigus antud objekti projekteerida ning tal oli vastavaks tööks vajalikud teadmised, kogemused ja vahendid. Sõlmitud projekteerimislepingu kohaselt vastutab hageja kolmanda isiku ees oma töö nõuetekohasuse eest, sh on hagejal kohustus hüvitada kolmandale isikule kahju, mis on tekkinud projekteerimisvea tagajärjel. Hageja hinnangul on vaieldamatu, et antud juhul tekkis kolmandal isikul kahju selle tõttu, et hageja koostatud projektdokumentatsioonis oli viga. Conditio sine quo non põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Kui hageja koostatud ehitusprojektis poleks olnud viga, ei oleks projekti järgi ehitatud ehitis katsetuse käigus purunenud ja sellest tulenevaid kulusid kolmandal isikul tekkinud. Sellest järeldub, et isegi kui kolmas isik rikkus hageja töö kasutamisega lepingut xxxx, poleks kahju tekkinud eeldusel, et hageja töö oli nõuetekohane. Järelikult puudub sellel asjaolul, kas kolmas isik rikkus xxxx sõlmitud lepingut või mitte, õiguslik tähendus selle üle otsustamisel, kas hagejal on kahju hüvitamise kohustus kolmanda isiku ees või mitte. 1.7.7.Kostja väidab, et "Kindlustuslepingu tingimuste TVE 20101 p 5 ja TVÜ 20101 p 102 kohaselt ei ole kostjal kohustust tasuda hüvitist raskelt hooletu rikkumise korral (hageja osales koos Skanskaga metaantanki projekteerimis- ja ehitustöövõtu tellija petmises)." See väide on alusetu ja väär. TVE 20101 p 5 kohaselt on kindlustusjuhtumiks mittetahtlik rikkumine. Hageja hinnangul on täiesti ilmselge, et hageja ei rikkunud projekteerimislepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult. Vastupidist ei ole keegi, sh kostja, varasemalt kunagi väitnud ning selle väite kohta puuduvad mistahes tõendid. TVÜ 20101 p 102 sätestab järgmist: "Kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu kohustust (sh ohutusnõuded), mida tuli järgida enne kahju põhjustanud sündmust, võib kindlustusandja kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda, kui rikkumine mõjutas kahju tekkimist või kahju suurust." Kuna hageja ei ole ühtegi projekteerimislepingust tulenevat kohustust tahtlikult ega

raske hooletuse tõttu rikkunud, ei ole TVÜ 20101 p 102 kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise ega hüvitise vähendamise alusena kohaldatav. Hageja eitab kategooriliselt kostja väidet, et ta osales koos kolmanda isikuga xxxx petmises. Hageja tegi oma tööd kolmanda isikuga sõlmitud projekteerimislepingu alusel ning hageja ei ole petnud ei xxxx ega ühtegi teist isikut. 1.7.8.Käesolevas asjas on dokumentaalselt tõendatud, et ehitise purunemine veekatsetuse käigus oli põhjustatud projekteerimisveast, mille eest vastutab hageja (ekspertiisid I kd lk 3739, lk 40-59; IV kd, lk 9-14). Asjaolusid, mis välistaksid hageja vastutuse kolmanda isiku ees, ei eksisteeri. Hageja oli projekteerimisveast tuleneva vastutuse kindlustanud kostja juures vastutuskindlustuse lepingu (I kd, lk 11-25) alusel. Erialase tegevuse vastutuse kindlustus on oma olemuselt instrument, mille eesmärk on kaitsta kindlustusvõtjat nimelt sellisest vastutusest tulenevate majanduslike riskide eest. Antud juhul on vastav risk realiseerunud läbi selle, et kolmas isik on esitanud hageja vastu projekteerimisvea läbi tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kindlustuslepingust tulenevalt on hagejal põhjendatud ootus, et kostja hüvitab hageja eest kahju kindlustuslepinguga määratud ulatuses (kindlustussumma miinus omavastutus). Hageja on täitnud kindlustuslepingust tulenevad kohustused, sh maksnud kostjale kindlustuspreemia ning seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt vastusooritust, s.o. kindlustushüvitise väljamaksmist. Kindlustustingimuste kohaselt on antud juhul tegemist kindlustusjuhtumiga ja asjaolusid, mis kindlustushüvitise maksmise välistaksid, ei esine. Seega on kostja alusetult keeldunud hüvitise maksmisest ja hagi kuulub rahuldamisele.

KOSTJA VASTUVÄITED

ka juhul, kui kindlustusvõtja ise vastuväiteid ei esita (VÕS § 510, § 515 lg 2), kuigi vastavalt õigusaktidele tal selline õigus oleks. 2.1.4.Kahjuks ei ole mitte igasugused nõuded ja etteheited, vaid kindlustusvõtja õigusvastase teo tõttu otseselt ja vahetult teise isiku vara kahjustamine. Hagis esitatud nõuet hagejal kostja vastu ei ole. Hagis on esitatud tegelikkuses Skanska nõue, mida tuleb VÕS § 510 kohaselt asja lahendamiseks lahendada kahes etapis: esmalt tuleb tuvastada, kas Skanskal on hageja vastu nõue ning kas hageja on objektiivselt antud asjaoludel kohustatud nõuet täitma (oluline ei ole hageja soov), seejärel, kas kindlustuslepingus on sellisele nõudele antud kindlustuskaitse ning kas esinevad alused kindlustuslepingus hüvitise tasumata jätmiseks. 2.1.5.Kogu väidetava kahjuni viiva sündmuste ahela käivitas ja seega väidetava kahju põhjustas tahtliku õigusvastase käitumisega Skanska. Skanska rikkus ehitusseadust ja vaidlusaluse metaantanki projekteerimise ning ehitamise tellinud xxxx-i keeldu mitte kasutada metaantankiprojekteerimiseks ebapiisava kogemusega hageja tööd. Tulenevalt VÕS §-dest 6, 139, 510 ning TsÜS §-st 138 tuleb hagi jätta rahuldamata. Võlaõiguse üldpõhimõtte kohaselt ei saa ei Skanska ega hageja arvamus ega ka nende vastav kokkulepe panna kohustusi kostjale kui isikule, kes ei ole selle lepingu pooleks.

sündmuseid ka hageja (I kd tlk 62-63). xxxx kinnitab, et metaantanki ehitustööd tehti projekti alusel, mille koostas ja mille eest vastutab xxxx (II kd tlk 30-1). xxxx osales metaantanki põhjaplaadi ehitustööde kontrollimises projekteerijana (II kd tlk 57). Metaantanki tööprojektis kinnitab xxxx 24.01.2012 oma tegevjuhi ja vastutavate spetsialistide allkirjadega, et nemad on selle projekti ise koostanud ja selle nõuetelevastavust kontrollinud (II kd tlk 147-204). xxxx kui ehitusprojekti viimase koostaja ja tegeliku väljastaja vastutust ei mõjuta asjaolu, kas ta kasutas või ei kasutanud oma töö koostamise alusena teise projekteerija (nt hageja) tööd või selle osa (EhS § 49 sätestab imperatiivselt xxxx kohustuse tagada ehitusprojekti nõuetele ja lähteandmetele vastavus). 2.2.6.Seega ehitusseaduse ja vastutuskindlustuse tähenduses on projekti koostaja ja selle eest vastutav xxxx, mitte hageja. Isegi kui xxxx kasutas hageja ja/või Skanska eeltööd, vastutab tellijale esitatud projekti puuduste tulemuse eest EhS § 49 kohaselt ehitustöö aluseks oleva projekti allkirjastanud xxxx, mitte hageja. EhS § 49 sätestab imperatiivselt, et xxxx projekteerimisettevõtjana peab koostama nõuetele vastava ehitusprojekti ja peab tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele ja selle eest vastutama. See oli ka Tartu anaeroobse settekäitluse projekti ja ehitamise tellijana xxxx eesmärk (II tlk 30-1). Ehitusseaduse imperatiivset regulatsiooni ei saa Skanska ja xxxx muuta.

2.3.4.Põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) seisneb selles, et Skanska kasutas õigusvastaselt hageja koostatud algset projekti, mitte selles, et hageja projekti koostas. Põhjuslik seos hageja poolt Skanskale esitatud projekti ja väidetava kahju vahel puudub, sest Skanska ei oleks tohtinud hageja tööd metaantanki rajamiseks kasutada. VÕS § 127 lg 4 kohaselt puudub kostjal seega hageja eest (VÕS § 510) Skanska nõude tasumise kohustus. 2.3.5.Põhjusliku seose tõendamine väidetava rikkumise ja sellele Skanska poolt omistatava tagajärje vahel on nõude esitaja kohustus. Hagis väidetu –nn „vigase projekti üleandmine“ – iseenesest kahju ei tekita. Praegusel juhul ei põhjustanud hageja poolt väidetavalt vigase projekti üleandmine Skanskale mingit kahju. Skanska ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Nõuetekohasel projektijuhtimisel ja ka ehitustööde projektijärgsel teostamisel ei oleks kahju juhtunud. Kahju põhjused asuvad Skanska ebaprofessionaalses tegevuses (I kd tlk 39). Kui Skanska ei oleks tellija xxxx poolt tagasilükatud projekti ekspertide soovitatud muudatuste ja kontrollita (I kd tlk 180 ning II kd tlk 30/10-19; 30/21-34) uuesti „Sweco projektina“ esitanud, nagu hageja ja Skanska väidavad, ei oleks selle projekti alusel hiljem ka metaantanki ehitatud. 2.3.6.Skanska väidetud kahju jäänuks seega tekkimata (II kd tlk 30/21-34: Uuringule tuginedes puudus alus kandevõime arvutustes lähtuda vaiaotsa ühikpinna vastupanust (qbk) 8000 kN/m2. EEB töös nr 11-381E esitatud soovitust: „Vaiade kandevõimet peaks täpsustama proovivaiadega ja vajadusel vastavalt korrigeerima vaiade asetust“, ei ole järgitud –tlk 30/26.Põhjaplaati läbivate pragude tekkimine on eelkõige tingitud põhjaplaadi betoonitööde teostamisel tehnoloogia rikkumisest. Pragunemine võib olla osaliselt tingitud ka aluste vajumisest, mis oli intensiivsem pragunenud piirkonnas (tlk 30/30; ehitusprojektis ette nähtud pinget ei ole suudetud ehitamisel tagada(tlk 30/34). 2.3.7.Projekti vigadele juhiti eelnevalt Skanska tähelepanu (I kd tlk 180 ning II kd tlk 30/1019, vt: (1) ei saa eeldada, et vaialuses oleks vaiade sisejõud ühtlased;(2) tuleks plaadi ja vaialuse käitumist vaadelda ühtse süsteemina mõne FEM mudeli kaudu ja projekteerida vaiad ja põhjaplaat selle järgi;(3) vaiade kandevõimet peaks täpsustama proovivaiadega ja vajadusel vastavalt korrigeerima vaiade asetust;(4) vaiade pikkus ~17m; vaiade vajaliku pikkuse otsustab vaiategija, saavutamaks nõutud kandevõimet. Peaks olema antud pinnasekihi parameetrid, millised tuleb vaiamisel vaiaotsa all saavutada ning kuidas neid FEM (lõplike elementide meetod) mudelarvutuse abil tulnuks praktikas kontrollida, kas metaantankile mõjuvad koormused, koormuskombinatsioonid ja põhjaplaadi sisejõud ning neile vastavad konstruktsioonide tugevusmeetmed on projektis õigesti leitud. Ehk EhS § 3 lg 2 esitatud nõuete täitmiseks ja erinevate koormusolukordade läbiarvutamiseks ja kontrollimiseks tuli tuvastada, et ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei põhjustaks ehitisele, selle osale, selle aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. 2.3.8.Ka selleta pidanuks Skanska märkama väidetavaid puuduseid enne ehitustööde alustamist. Skanska majandus-ja kutsetegevuseks on nii projekteerimistöövõtt, ehitusprojektide ekspertiis kui ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine (I kd tlk121-125). Skanskal on suured praktilised kogemused keerulistes geoloogilistes tingimustes vaiatööde tegemisel, eriti Tartus, so vaidlusaluse metaantanki asukohas. I kd tlk 62-63 ja I kd tlk 122-125 kirjad tõendavad koosmõjus Skanska teadmisi, kogemusi ja kompetentsust hagejale etteheidetavate vaidlusalustes „vigade“ avastamiseks. 2.3.9.Skanska pidi vastuolusid, ebapiisavaid algandmeid (I tlk 30/2-9) ja arvutuste puudumist (kui mitmeid ilmseid vastuolusid ja puuduseid „xxxx projektis“ I kd tlk 47-50), mida hageja

hagis enda veaks soovib pidada, märkama juba hagejalt projekti saamisel (II kd tlk 30/13-14, 30/26; IV kd tlk 12p 5 eelviimane lõik). Nt arvutusviga metaantanki mahutava vedeliku kogusega (I kd tlk 48: 5 400 m3, mitte 4 740 m3, nagu väidetavas hageja projektis); vastuolu seletuskirja ja jooniste vahel (tlk 47: Joonisel näidatud vaiade kandevõime on vastuolus seletuskirjas arvutatuga ning seega on ebaselge, millest on lähtutud ehitusprojekti konstruktiivsete lahenduste koostamisel). Vastavalt VÕS § 641 lg 3, § 644 lg 1 ja lg 3 ei või Skanska seega enam tugineda neile puudustele (kui tegemist oleks hageja vigadega) hiljem, kuivõrd tema käitumine ei ole mõistlikult vabandatav. Hageja väitel lähtus ta oma töös (mille alusel tegelikult metaantanki ehitada ei oleks tohtinud) Skanska kui tellija juhistest ja uuringutest (I kd tlk 36)ja sellega seotud küsimuste kohta Skanska antud kinnitusest, et Skanska tunneb kohalikke ehitusgeoloogilisi tingimusi ise paremini, olles ise teinud piirkonnas tuhandeid vaiu (I tlk 62-63 ja 122-125). Et uuringud olid Skanskale teadaolevalt ebapiisavad (vt I kd tlk 39, 62-63), siis on VÕS § 641 lg 3 kohaselt hageja vastutus välistatud. 2.3.10.VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja (Skanska) ei või tugineda kohustuse (väidetavale) rikkumisele võlgniku (hageja) poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas Skanska enda tegu või Skanskast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Asjatundjate arvamusel ei oleks metaantanki ehitustööde projektijärgsel teostamisel metaantanki vajumeid tekkinud, metaantanki vajumine ja konstruktsioonidesse tekkinud praod on põhjustatud puudustest vaiade ehitustöös, sh ei ole kõik vaiad süvistatud nõuetekohase sügavuseni (I kd tlk 39, II kd tlk 30/2-5; II kd tlk 30/21-34; III kd tlk 3-94). 2.4.Skanskast tulenevate asjaolude eest vastutab Skanska (VÕS § 101 lg 3, § 139 lg 1-2) 2.4.1.Kui metaantanki tööprojekti eest vastutaks vaatamata EhS § 18 ja § 49 imperatiivselt sätestatule hageja, siis on hagis esitatud kahju tingitud Skanska enda tehtud ehitusvigadest ja projektijuhtimisvigadest. Skanska rikkus ehitusprojekti tellija xxxx poolt Tartu anaeroobse settekäitluse projekteerimiseks esitatud nõudeid. Kui Skanska oleks järginud ehitusseadust ja omaniku keeldu mitte kasutada selle objekti projekteerimiseks ebapiisava pädevusega hagejat, ei oleks väidetavat kahju tekkinud. 2.4.2.Kui Skanska oleks järginud xxxx poolt tagasilükatud projekti kontrollimiseks eksperdi poolt juba oktoobris 2011, so enne ehitamise alustamist antud juhiseid (II kd tlk 30/10-19)6, ei oleks väidetavat kahju tekkinud (IV kd tlk 38-47:xxxx tööprojekti andmeid FEM mudeliga erinevates koormuskombinatsioonides läbi arvutades oleks projekteerimisviga ilmnenud (ebapiisav armeering ja metaantanki põhjaplaadi ebapiisav põikjõukandevõime). Ehitusekspertiisibüroo OÜ töö nr 11-381E, p 3.1.1.3, p 3.1.1.5 (II kd tlk 30/13-14): Normaaljõudude ühtlase jagunemise korral vaiadele peab eeldama ebaühtlast põhjaplaadi deformeerimist. Sellel juhul peab aga kontrollima plaadis avanevate pragude mõju plaadis olevale armatuurile. Põhjendatud oleks plaadi ja vaialuse käitumist vaadelda ühtse süsteemina mõne FEM paketi mudeli kaudu ja projekteerida vaiad ja põhjaplaat selle järgi. Kontrollimist vajab vaiade arvutuslik kandevõime. 2.4.3.xxxx tööprojekti erinevates osades on sellised puudused, mida oma kutse- ja majandustegevuses tegutsev Skanska sarnane professionaalne ehitus- ja ehitusjuhtimise valdkonna ettevõtja pidanuks avastama (III kd tlk 3-20, IV kd tlk 12 p 5 eelviimane lõik, IV kd tlk 38-47). Skanska kutse- ja majandustegevuseks on vaivundamentide projekteerimine, rajamine ning ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (I kd tlk 121-125).

2.4.4.Need on asjaolud, millest tingitud kahju hüvitamise eest hageja VÕS § 101 lg 3, § 139 lg 1 ja lg 2 ning VÕS § 643-644 tulenevalt Skanska ees ei vastuta. Skanska kahjunõudeni viinud sündmused said alguse Skanska enda õigusvastasest käitumisest. Skanska saanuks ise kogu kahju tekkimise vältida. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et hageja nõue on vastuolus kindlustuslepingu tingimuste TVÜ 20101 p-ga94 (I kd tlk 20). 2.4.5.Juhuks, kui asja lahendamisel peaks leidma kinnitust hageja väide, et metaantanki tööprojekti koostas hageja ning selle puuduseid ei olnud Skanskal võimalik avastada õigeaegselt nõuetekohase töö vastuvõtmisega, palub kostja alternatiivselt ja enda õiguste igakülgseks kaitseks lähtuda hüvitise määramisel ainult metaantanki projekteerimisvea otseste tagajärgede parandamise maksumusest. 2.4.6.Kui Skanska tabelisummad oleks tõendatud (nõuetekohaste ja tegelike kuludokumentide puudumise tõttu ei ole hageja nõue tõendatud), siis oleks projekteerimis-ja ehitusvea parandamise tõenäoline kogumaksumus 225 205,31 eurot. Vastavalt puudustele metaantanki ehitustöös on proportsionaalselt 1⁄2 metaantanki parandamise maksumus 112 602,65 eurot (III kd tlk 18-19, riiklikult tunnustatud ehitusekspertide Peeter Park ja Gery Einberg (GECC Konsultatsioonid OÜ 14.10.2014 ekspertarvamus ja lisa, IV kd tlk 38-47). 2.4.7.Ekspertarvamusega (III kd tlk 3-94) on tõendatud lisaks, et xxxx 24.01.2012 tööprojekti järgi Tartu settekäitluse metaantanki projekteerimisel ja ehitamisel on järgmised puudused: 1) 43 vaiast 28 (vaiad nr 1-3, 5, 12, 14-26, 32-39, 41-43) ei ulatu projekteeritud sügavusele. Vaiad on lühemad, kui projektis ettenähtud ~17 meetrit (III kd tlk 8). 2) Tulenevalt metaantanki aluspinnase ebaühtlusest on projekteeritud sügavusele mitteulatuvate vaiade otste alla jäänud erinev kogus (0,6-1,7 meetrit: III kd tlk 9 ja 29-75) nõrka pinnast; 3) Kõige rohkem on vajunud lõunakaare (S, SW ja SO) vaiad. Nende vaiade vajum on 17-23 mm. Valdav osa põhjaplaati tekkinud pragusid on selle piirkonna vaiade piirkonnas (III kd tlk 8). 4) Metaantank vajus katsetuse käigus ebaühtlaselt, mistõttu metaantanki põhjaplaat ja sein pragunes. Lõplikult peatus vajumine, kui kandva kihini mitteulatuvad vaiad vajusid kandva kihini ning metaantanki põhjaplaat jäi toetuma vaiade vahelises piirkonnas olevale aluspinnale (III tlk 9, samuti II tlk 30/4). 5) Tööprojektis kasutatud mahuti põhjaplaadi ja seina ühenduslahendus on antud metaantankile mittesobiv. Seda oleks oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev projektijuhtimise kogemusega ehitusettevõtja märkama projekti ülevaatamisel (III kd tlk 10). Skanska ei olnud ehitaja, vaid metaantanki rajamise projektijuht, kelle hoolsuskohustus on ehitajast oluliselt kõrgem (II kd tlk 147). 6) Tööprojektis ei ole arvestatud ilmnenud ebaühtlase vajumisega (põhjaplaat on alaarmeeritud), kuid sellega on seostatav üksnes üks suurem mõõtmisel fikseeritud pragu. Sama pragu kattub osaliselt ka betoonitööde nõuete eiramisega põhjaplaati tekitatud külma vuugiga. Armeerimisteguri valemisse tekkinud armatuuri ja betooni pindalade suhte kahekordset vahet pidanuks ehitusettevõtja projekti vastuvõtmisel märkama (III kd tlk 14). 7) Ülejäänud fikseeritud praod on seotud puudustega betoonitööde teostamisel ja seinaosa pingestamisel. Põhjaplaadi betoneerimise korraldamisel, betoneerimistööde tegemisel ning seina betoneerimistööde tegemisel on rikutud tööprojekti nõudeid, betoneerimise põhimõtteid ja tehnoloogiat. Põhjaplaadi valamisel eirati xxxx tööprojekti seletuskirja p 3.5 (II kd tlk 183185) kehtestatud betoneerimise tehnoloogiat. Betoneerimise paus ületas oluliselt tööprojektis lubatud 1,5 tundi, mille tõttu tekkis nn „külm vuuk“, mistõttu kahe valujärjekorra betoonikihid

ei segunenud enam ja betoonikihtide vahel puudub omavaheline (veetihe) nake veekatse käigus ilmnenud veelekete piirkonnas (põhjaplaadi kagu ja lõunaosas) (III kd tlk16). 2.4.8.Ülaltoodust p 5 ja 6 on etteheidetavad projekteerijale, kuid olid need avastatavad tööprojekti kontrollimisel, enne põhjaplaadi ja seina ehitamist ning katsetamist. Aega selleks oli Skanskal mitmeid kuid, sest J. Pello tööprojekt esitati juba 14.08.2011 xxxx (III kd tlk 194). Kaks kuud hiljem, 11.10.2011 (I kd tlk 180) paluti Skanskal arvestada ekspertiisi (EEB 10.10.2011 töö nr 11-381, II kd tlk 30/10-19) märkuseid uues, nõuetekohases projektdokumentatsioonis. Metaantanki ehitustöid alustas Skanska veel kaks kuud hiljem (detsembris 2011, III kd tlk 24), metaantanki põhjaplaadi töödeni jõuti 07.02.2012 (II kd tlk 57). 2.4.9.Seega saanuks Skanska hagi aluseks olevat olukorda ja vastavalt väidetavat kahju täies ulatuses vältida, kui ta oleks täitnud metaantanki projekteerimis-ja ehitustöövõtu tellija nõudeid (nii kitsalt töövõtjana kui ka xxxx settekäitluse projektijuhina). Skanska on sarnastes spetsiifilistes töödes tegevustes hagejast märksa kogenum (vt ka Skanska registreeringud MTRis, IV kd tlk 50-51). Hagejaga seotud riskidele metaantanki puhul juhiti Skanska tähelepanu mitme kuu vältel korduvalt enne, kui Skanska otsustas hageja väidetava projekti alusel metaantanki ehitada. Jätkamine on ainult Skanska riisiko (VÕS § 101 lg 3), millest tulenevalt tal puudub nõue hageja vastu. 2.4.10.Hagi tuleb vastavalt VÕS § 139 jätta rahuldamata ka juhul, kui Skanska kahjunõue oleks tõendatud ja õiguslikult põhjendatud. Skanska pidi tagama tegelikult nõuetekohase metaantanki ehitamise, kuid selle asemel tegeles tellijale üksnes näiliselt nõuetekohaste paberite vormistamisega. RKHK otsuse nr 3-3-1-6-08 p-de 12-14 kohaselt, kui isik saanuks oma tegevusega (nagu Skanska ja/või hageja) tekkinud kahju täielikult ära hoida, tuleb jätta tema nõue rahuldamata. Kolleegium leiab, et ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt võttes üksnes juhtumit, kus kahju osaliselt tekkis kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab selles ulatuses kahjuhüvitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka nullini. Vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida. Ehitusseaduse ja tõendite kohaselt on metaantanki projekteerija xxxx, mitte hageja. Ehitusseadusest tulenevalt on kahjustatud isik ehitusobjekti (Tartu anaeroobse settekäitluse rekonstrueerimise projekti osaks oleva metaantanki) tellija xxxx, mitte Skanska. Seega on hagis esitatud nõue, mis tuleneb solidaarvõlgnike Skanska ja xxxx (ning kui tuvastatakse hageja poolt kahju põhjustamine, millega kostja ei nõustu – siis ka hageja) sisesuhtega. 2.5.Kahjunõue ei ole tõendatud. Kindlustuslepinguga on Skanska nõuete hüvitamine välistatud. 2.5.1.Isegi kui hageja, Skanska ja xxxx „skeem“ oleks käsitletav kindlustusjuhtumina, tuleb hagi jätta rahuldamata, sest kindlustuslepinguga ei ole kaetud kõikvõimalikud nõuded. Puudub kindlustusjuhtum (TVÜ 20101 p 44, I kd tlk 17, TVE 20101 p 5, I kd tlk 23). Ehitustööd tehti xxxx poolt kontrollitud, kinnitatud ja muudetud projekti alusel. Skanska nõutav kahju ei vasta hüvitatava kahju tunnustele (TVÜ 20101 p 45, I tlk 17).Skanska tabel ei tõenda hageja poolt kahju tekitamist ja tekitatud kahju suurust. Tõendatud ei ole, et kõik tabelisse kantud summad on põhjustatud hageja väidetavast veast. 2.5.2.VÕS § 127 lg 4 tähenduses puudub põhjuslik seos hageja poolt Skanskale projekti üleandmise ja metaantanki vajumise vahel. Skanska ei oleks tohtinud selle projekti alusel

metaantanki üldse ehitada, sest tellija Tartu Veevärk ei lubanud hageja ega Johannes Pello tööd kasutada. Skanska õiguspärase käitumise korral ei oleks kahju tekkinud. 2.5.3.Kahjuks ei ole kulutus (VÕS § 127 lg 1, lg 4), mis tulnuks teha nagunii: ka siis, kui projekt olnuks täiuslik või kui Skanska järginuks tellija eelnevaid nõudeid (antud juhul: ekspertiisid, lisauuringud ja projektist puudunud koguses armatuuri lisamine 1⁄2 osas ehk summas 26364 eurot -Skanska tabeli A, B3, C2 -kokku summas 44027,68 eurot). Seega ei kata kindlustus, kui Skanska tabeli andmed oleks tõendatud, tabeli pos A–C nimetatud toiminguid, mille maksumuseks on toodud 62248,68 eurot. Kindlustus ei kata ka Skanska rikkumiste, ebakvaliteetse ehitustöö, sh tähtaegade ületamiste väidetavaid tagajärgi ja sanktsioone, sh leppetrahve, intresse (TVÜ 20101 p 44, 60-62–so Skanska tabeli D-H kokku summas 1369050,65 eurot). Tõendatud ei ole, et kogu xxxx settekäitluse rekonstrueerimise projekt viibis just käesolevas asjas vaidlusaluse metaantanki tööprojekti puuduse tõttu. 2.5.4.Projekteerimislepingu p-s 9.2 (I kd tlk 29) on Skanska nõustunud kindlustuslepingust tulenevate kostja vastutuse piirangutega. Kostja ei vastuta metaantanki vajumisega seotud kahju (tõendatuse korral) hüvitamise (TVÜ 20101 p 68.3) eest. I kd tlk 37-51, 62-63, III tlk 76-78, 81-84 tõendavad, et metaantanki tekkisid lekked ja praod. Seega kogu Skanska kahjunõue on tingitud metaantanki vajumisest. Kostja ei pea hüvitama eraõiguslike sanktsioonide nagu viivis, intress, leppetrahv, tähtaegade rikkumine jms rakendamisest tingitud nõudeid ja finantskulusid (TVÜ 20101 p 60-62, I kd tlk 18). 2.5.5.Kostja ei pea korvama hageja ja Skanska enda puudustega töö ümbertegemise kulusid (II kd tlk 76 tabeli pos B-F toodud mittekohase töö ümbertegemise kulusid kindlustus ei kata, TVÜ 20101 p 53, I tlk 17). Hageja soov vastutust kanda ei ole kostjale siduv, vaid tegemist on kindlustuslepingu rikkumisega (TVÜ 20101 p 94-95, I tlk 20), sest hageja väited ei ole kooskõlas juhtumi kohta esitatud asjaolude ja kohalduva seadusega. Kindlustuslepingu ja VÕS §-de 6, 139, 422, 510, 515 lg 2 ja 517 järgi ei ole kostjale siduvad hageja või Skanska arvamused. 2.5.6.Kostja on riiklikult tunnustatud ekspertide arvamustega (II kd tlk 30/10-34, III kd tlk 394, IV kd tlk 38-47) tõendanud, et metaantanki puudused on tingitud nii projekteerimisest kui ehitusveast. Projekti puuduste parandamise maksumus on, kui Skanska esitatud summad oleks nõuetekohaselt dokumentaalselt (TVÜ 20101 p 98-99) tõendatud, proportsionaalselt 112 602,65 eurot. Ehituslikult põhjendatud ja lekkekindluse tagamiseks piisavat parandusmeedet ületavat (tõendamata) väidetavat Skanska nõuet ei pea kostja hagejaga sõlmitud kindlustuslepingu (TVÜ 20101 p 27.1, 98.1) kohaselt hüvitama. 2.5.7.Ka selles osas kulu tekkimise saanuks Skanska ja hageja täies ulatuses vältida, kui nad oleks täitnud metaantanki projekteerimis-ja ehitustöövõtu tellija märkuseid (I tlk 180 ja II kd tlk 30/10-19) kontrollida enne töid FEM-meetodiga metaantanki r/b konstruktsioonide lahenduse nõuetekohasust ja lasta hageja esialgset projekti kontrollida pädeval spetsialistil. Sel juhul oleks puudused avastatud (I kd tlk 40-59, II kd tlk 30/21-34, III kd tlk 3-94, IV kd tlk 3847). Hageja ja Skanska menetluses esitatud andmed kinnitavad, et nad tegutsesid vähemalt raskelt hooletult (III kd tlk 161 p 4, IV kd tlk 5 p 4). Raskest hooletusest tingitud kahju ei pea kostja hüvitama (kindlustustingimuste TVÜ 20101p 102). 2.5.8.Kokkuvõttes rikkusid Skanska ja hageja teadlikult ehitusseadust ja vaidlusaluse metaantanki projekteerimise ning ehitamise tellinud xxxx-i keeldu mitte kasutada antud metaantanki projekteerimiseks ebapiisava praktilise projekteerimise kogemusega hageja tööd.

Hageja oli sellest keelust teadlik, kuid osales koos Skanskaga metaantanki tellija petmises. Samuti eirati tahtlikult või raskest hooletusest metaantanki tellija suuniseid kontrollida enne ehitustöid metaantanki r/b konstruktsioonide nõuetekohasust. Hagi rahuldamine on tulenevalt ehitusseadusest, kindlustuslepingust ja VÕS §-dest 6, 101 lg 3, 139, TsÜS § 138 ning VÕS § 510, § 515 lg 2, § 517 välistatud. 2.5.9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja panna kõik menetluskulud hageja ning kolmanda isiku Skanska AS-i kanda.

KOLMAS ISIK

mitte projekt (hageja poolt koostatud projekt). Kooskõlastamata jätmise põhjuseks ei olnud mitte hageja oskused ja õigusvõime vaid hankedokumendis toodud tingimuses (FIDIC lepingu eritingimuste punkt 4.4) nõutud arvu projektide koostamise kohustus, mis antud juhul ei näita pädevust vaid oli hankija (xxxx) isiklik soov. Insener M M on 13.10.2011 kirjaga nr P-1106 (I kd tlk 175-176) kooskõlastanud metaantanki projekteerijana konsortsiumi xxxx Selleks hetkeks oli hageja poolt projekt koostatud (vastavalt hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud Lepingule) ja projekti ka xxxx (tellija) poolt edastatud muudatused ja ettepanekud osaliselt sisse viidud. Kolmas isik ja xxxx sõlmisid 30.09.2011 lepingu nr 11420-0017 (I kd tlk 190), millega lepiti kokku, et xxxx allkirjastab (projektil on xxxx kirjanurk) hageja poolt koostatud projekti, kuid ei vastuta projektis toodu eest. Mis tähendas ka asjaolu, et vajadusel teeb projekti parandused ja muudatused hageja. 3.4.Projekt on xxxx (Tartu reoveepuhasti settekäitluse ehituse tellija) poolt vastu võetud ning ka ekspertiis tellitud, vastav tegevus nähtub Insener M M 11.10.2011 kirjast nr P-1084 (I kd tlk 180). Ekspertiis on koostatud kolmanda isiku poolt ajavahemikus 25.07.2011-13.09.2011 esitatud dokumentatsiooni alusel ning dokumentatsiooni on koostanud hageja. Samuti on hageja viinud projekti sisse muudatused ja parandused, mis on olnud vajalikud tellija poolt tellitud ekspertiisist. Insener M M on 10.02.2012 kirjaga nr P-264 (I kd tlk 177-178) metaantanki raudbetoonkonstruktsioonide tööprojekti kooskõlastanud, mille alusel kolmas isik teostas ehitustööd. Tõendamaks, et metaantanki raudbetoonkonstruktsiooni projekt on koostatud hageja poolt, on kolmas isik tellinud volitatud ehitusinsener H M võrdlusekspertiisi. Võrdlusekspertiisile on püstitatud järgmine küsimus „Kas J. Pello poolt koostatud projektis on erinevusi võrreldes xxxx poolt esitatud projektiga (tööde numbrid vastavalt TPD-K-11-V4 ja 11420-0017). H M on teostanud võrdlusekspertiisi 07.08.2014 nr 42 (IV kd tlk 16-21) ja jõudnud järeldusele – „Eeltoodud alustel võib öelda, et esitatud dokumendid on sisuliselt sarnased ja tehniliselt lahenduselt identsed“. Seega on tõendatud, et hageja on koostanud projekti, millele xxxx on lisanud oma kirjanurga (töö nr 11420-0017). 3.5.Oluliseks on välja tuua, et täiendavate tööde käigus, mis olid seotud metaantanki põhjaplaadi parandamisega ei tehtud mitte mingisuguseid töid, mis oleks seotud vaiadega. 16.09.2013 on Insener M Z edastanud akti (I kd tlk 179), milles kinnitatakse metaantanki vastavust tema kasutusotstarbele ning on tõendatud koormus- ja veekatsetus. Seega on tõendatud, et kahju mis on tekkinud kolmandale isikule seoses hageja poolt koostatud projektis esinenud puudustest, ei ole kuidagi seotud vaiadega. Antud vaidlusesse ei puutu kolmanda isiku ja xxxx (tellija) vahelised lepingulised suhted, seega kõik sellekohased väited kolmanda isiku aadressil ei oma mingit tähtsust antud vaidluses, kus vaidluse objektiks on hageja poolt tehtud puudustega töö eest kahju hüvitamise nõudmine. Tõendamaks, et kolmas isik on tööd teostanud vastavalt hageja poolt koostatud projektile on kolmas isik tellinud volitatud ehitusinsenerilt H M võrdlusekspertiisi ning püstitanud järgmise küsimuse „Kas Skanska AS rajas Tartu settekäitlusjaama metaantanki vaiad ja betoonkonstruktsiooni vastavalt xxxx 16.11.2011 projektile, töö nr 11420-0017 ja metaantanki raudbetoonkonstruktsioonide tööprojektile TPD-K-111-V4 koos 24.01.2012 esitatud täiendustega.“. Volitatud ehitusinsener H M on teostanud võrdlusekspertiisi 07.08.2014 nr 42 (IV kd tlk 16-21), milles on jõudnud järeldusele, et on alust väita, et vaialus ehitati xxxx töö nr xxxx kohaselt ning metaantanki betoonkonstruktsioon ehitati xxxx töö nr xxxx kohaselt.

3.6.Hageja on oma hagiavalduses välja toonud faktilised asjaolud, õiguslikud alused ja tõendid, millele tuginedes on jõudnud õigele seisukohale, et Kostjal on kohustatud välja maksta Hagejale kindlustushüvitis.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

K.V ja H.T (II kd tlk 202-204). Nimetatud isikud H T, A K ja K V on majandustegevuse registri andmetel xxxx erinevate valdkondade spetsialistid (III kd tlk 1), seega tegemist ei ole hagejaga seostatavate isikutega. 4.2.Metaantanki ehitamiseks ainus kooskõlastatud projekt on koostatud ja 24.01.2012 muudetud xxxx, mitte hageja poolt (II kd tlk 147-204). Kostja selgituse kohaselt on metaantanki nii kolmanda isiku kui tellija soovil uurinud erialaspetsialistid (I kd tlk 37-39, 40-59) jõudnud samale järeldusele (II kd tlk 30-1) ja nii on sündmuseid kirjeldanud ka hageja (I kd tlk 62-63). xxxx ise on kinnitanud 24.01.2012 oma tegevusjuhi ja vastutavate spetsialistide allkirjadega projekti koostamist ja selle nõuetele vastavuse kontrollimist (II kd tlk 147-204). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, kas ja mil määral ning millise õigussuhte alusel xxxx oma nime all väljastatud töös kasutas (võis kasutada) mingi muu projekteerija, sh hageja tööd, ei mõjuta xxxx vastutust, kuivõrd EhS § 49 sätestab imperatiivselt xxxx kohustuse tagada ehitusprojekti nõuetele ja lähteandmetele vastavus. Seda regulatsiooni ei saa ei xxxx ega Skanska muuta. 4.3.Kohtu hinnangul ei oleks käesoleva menetluse raames eeltoodut silmas pidades enam vajadustki arutleda selle üle, kas vaidlusalune ehitusprojekt oli vigane, ehkki hageja ise kinnitab, et projekt oli puudustega (III kd tlk 105 p.6) ja kas see omakorda tõi kaasa hagis väidetud parandustööde tegemisest tekkinud kahju. Kui see oli vigane projekt, siis selle eest vastutab xxxx, kelle vastu Skanska nõuet ei ole esitanud ja kelle puhul ei ole ka teada, et kostja oleks temaga sõlminud vastutuskindlustuslepingu (I kd tlk 11-13) sama elulise sündmuse kohta. 4.4.Hageja ja xxxx vahel võimalikult toimunud koostöö (hagejat uskudes pidi xxxx olema teadlik, et ta allkirjastab mitte tema koostatud projekti) ei mahu kohtu hinnangul ka kindlustuslepingu üldtingimuste (I kd tlk14 jj) p.11-14 regulatsiooni alla. See oleks võimalik siis, kui vaidlusaluses projektis oleks sõnaselgelt nii xxxx kui hageja osalus fikseeritud. Ehk antud juhul pidanuks üldtingimuste kohaldamise eeldusena olema fikseeritud, et xxxx kasutas hageja tööd selles ja selles osas. Hageja ei ole esitanud kolmepoolset lepingut ja/või lepingujärgselt valminud projekti, milles tema poolt kasutatud alltöövõtjate või tema enda poolt kellegi teise projektis alltöövõtjana osalemine olnuks kajastatud ja sel alusel fikseeritud ka kindlustuspoliisis üldtingimuste p.12 nõuete täitmisena. Seega ei laiene ka xxxx projektist põhjustatud kahjunõude vastutus hageja tegevusele, sest nagu korduvalt öeldud, kohtu hinnangul on nii vastava projekti enda kui tõendi kui ka vastava normatiivregulatsioonina EhS alusel projekti koostanud xxxx ja mitte hageja. 4.5.Kostja ei saa kanda vastutust ja talle ei saa tuleneda kohustusi sellel alusel, et kolmas isik Skanska ei esita oma väidetavat kahjunõuet õige isiku, ehk seaduse tähenduses projekti koostaja vastu. 4.6.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et nõuetekohase projekteerija kasutamisel olnuks vähemalt hüpoteetiliselt võimalik vältida puudustega projekti töösse esitamist. Tellija välistas selle isiku kasutamise, kelle puhul ta teadis, et viimasel vastavad spetsiifilised kogemused puuduvad ja ei ole välistanud-keelanud xxxx osalemist. Skanska, kes teadis, et projekti koostas tellija poolt kogemuste puudumise tõttu mitteaktsepteeritud projekteerija, saanuks sellist projekti töötegemise aluseks mitte võttes vältida praegu väidetud kahju tekkimist. 4.7.Põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja. Antud juhul kohus nõustub kostjaga, et kui Skanska oleks täitnud tellija korralduse ja teostanud tellija poolt tagasilükatud projektis

ekspertide soovitatud muudatused (I kd tlk 180, II kd tlk 30/10-19, 30/21-34), selle asemel, et esitada see uuesti xxxx projektina, ei oleks selle projekti alusel hiljem ka metaantanki ehitatud. 4.8.Kuivõrd Skanska majandus-ja kutsetegevuseks on projekteerimistöövõtt, ehitusprojektide ekspertiis ja ehitusgeoloogiliste uuringute tegemine (I kd tlk 121-125), muuhulgas on Skanskal suured praktilised kogemused (I kd tlk 62-63, 122-125) keerulistes geoloogilistes tingimustes vaiatööde tegemisel, eriti Tartus, so vaidlusaluse metaantanki asukohas, siis pidanuks Skanska märkama projekti puuduseid enne ehitustööde alustamist ka ilma tellija vastavate ekspertide suunisteta. Sellise käitumisega, ehk vajaliku hoolsusega, ei oleks puudustega ja xxxx nime all õigusvastaselt hageja poolt koostatud projekti alusel metaantanki ehitatud. Seega ei ole tõene hageja arusaam, et kahju tekkis hageja poolt koostatud vigase projekti tõttu. Põhjusliku seose ahel antud juhtumil on pisut pikem, s.t vigase projekti esitamisele järgnes, ehitamisele eelnevalt, selles tellija korraldusel muudatuste sisseviimise vajadus. Ja kahju sündis mitte selle tõttu, et esitati vigane projekt, vaid selle tõttu, et seda enne ehitamisele asumist ei parandatud, ehkki sellele vigasusele oli Skanska tähelepanu juhitud (I kd tlk 180, II kd tlk 30/10-19). Kohus nõustub kostja väitega, et Skanska pidi oma kogemustele tuginevalt omal algatusel aru saama projektis esinenud vastuoludest, ebapiisavatest algandmetest ja arvutuslikest puudustest ja seega ei ole tema käitumine VÕS § 641 lg 3, 644 lg 1 ja lg 3 kohaselt mõistlikult vabandatav. xxxx tööprojekti erinevates osades esinenud puuduseid oleks oma kutse- ja majandustegevuses tegutsev Skanska sarnane professionaalne ehitus- ja ehitusjuhtimise valdkonna ettevõtja pidanud avastama (III kd tlk 3-20, IV kd tlk 12 p.5m, IV kd tlk 38-47, I kd tlk 121-125). Nimetatu omakorda tähendabki, et Skanska võlausaldajana ei saa VÕS § 101 lg 3, § 139 lg 1 ja lg 2 ning § 643-644 kohaselt tugineda kohustuse väidetavale rikkumisele võlgniku ehk hageja poolt ega saa kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kuivõrd sündmuste ahela põhjustas Skanska enda tegu, asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab, s.t selleks pädevust mitteomava isikuga lepingu nr B29100/01 sõlmimine 29.06.2011 (I kd tlk 26 jj), mille hageja enda kinnitusel xxxx hiljem tagasi lükkas (I kd tlk 62). Kohus ei jaga siinkohal kolmanda isiku arvamust (I kd tlk 167), et AS Tartu Veevärk jättis aktsepteerimata mitte projekti vaid projekteerija. Üksnes sellest, kas hageja on või ei ole tegev ehitusvaldkonnas projekteerijana ei saa järgneda mingeid elulisi sündmusi, küll aga kui projekteerija oma tegevuse raames loob tulemi ehk projekti, siis see on dokument, mille alusel üldjuhul mingis etapis hakkavad järgnema vastavad elulised sündmused. 4.9.Kohus ei nõustu kolmanda isiku selgitusega (I kd tlk 168), et tellija poolt hageja kooskõlastamata jätmine ei tulenenud mitte tema oskustest ja õigusvõimest, vaid hankedokumentides toodud nõudest, et projekteerijal peab olema koostatud teatud arv projekte, ning et seetõttu oli hageja kooskõlastamata jätmine tellija isiklik soov. Omistada äriühingule isiklikku soovi, on õigusmaastikul kummastav väide ja terminoloogia. Kui tellija hankedokumentatsioonis (mida kohtule esitatud ei ole) ka sellise nõude esitas, siis kohtu hinnangul teatud arv eelnevalt koostatud projekte ongi väga tihedalt seotud kogemuste ja oskuste tekkimisega vastavas valdkonnas ja seega hankedokumentatsioonis nimetatud nõude esiletoomist tuleb käsitada juriidilise isiku tahteavaldusena (isiklik soov on pigem füüsiliste isikute vahelist suhtlust iseloomustav väljend), millega hankel osalejad pidid arvestama, s.h. Skanska, kes hankel osalenuna pidi vastavast nõudest olema teadlik enne hagejaga alltöövõtu korras projekteerimislepingu sõlmimist. 4.10.Kui Skanska pärast hagejaga 29.06.2011 anaeroobse settekäitluse rekonstrueerimise konstruktiivse osa ehitusprojekti sõlmimist Insenerilt 14.07.2011 taotles selleks tööks

nõusolekut (küsimuseks jääb, miks seda hagejaga lepingu sõlmimisele eelnevalt ei taotletud) ja Insener selleks oma 01.08.2011 kirjaga (I kd tlk 173) nõusolekut ei andnud, siis ei ole mõistetav, miks Pello sellele vaatamata Skanska teadmisel asus nimetatud lepingu raames tegutsema. 4.11.Ehitusekspertiisibüroo OÜ on nii oktoobris 2011 tehtud ekspertiisi (II kd tlk 30-12), kui septembris 2012 tehtud ekspertiisi (II kd tlk 30-24) kohaselt analüüsinud Pello poolt vastavalt

4.15.Kohus märgib siinkohal, et kahju suuruse küsitavus tuleneb sellest, et arusaamatul põhjusel erinevad kaks nõude tabelit teineteisest oluliselt: s.o 1) I kd tlk 67 olev tabel, mille alusel Skanska esitas 13.06.2013 ettepaneku võla kogusumma 1 685 607.16 eurot tasumiseks kompromissina 842 803.58 eurot ning 2) II kd tlk 76 olev tabel analoogsete tööde kohta, mis on esitatud vastuseks kohtu määrusega rahuldatud hageja tõendite kogumise taotlusele. Teises tabelis, millele erinevalt esimesest on lisatud seda kinnitavad tõendid (II kd tlk 77-131), on nõudesumma algselt erinev 70 386.52 euro võrra. Kolmanda isiku kinnitusel on nimetatud teine kalkulatsioon esitatud kohtule ning seda ei ole esitatud hagejale täitmisele kuuluva nõudena või vähemalt selle täpsustamisena (IV kd tlk 128). Ka hageja kinnitab, et kalkulatsioon on esitatud mitte vahetult talle, vaid kohtule (III kd tlk 105 menetlusdokumendi p.6) ning kinnitab et kahjunõude on Skanska hagejale esitanud 14.06.2013 (IV kd tlk 81 hageja menetlusdokumendi p.2.10, ilmselt on silmas peetud siiski 13.06.2013 nõuet). Kostja omakorda on juhtinud tähelepanu (IV kd tlk 157 p.49) sellele, et Skanska poolt hagejale esitatud nõue on 100 tuhandelt eurolt (I kd tlk 63) muutunud 1,6 miljoni euro suuruseks nõudeks kõigest mõne kuuga. Isegi kui möönda, et 100 000 eurot oli kahju suuruseks nimetatud Skanska juhatuse liikme poolt suuliselt, ei õigusta see mõistlikult kuidagi suurusjärguna 16-kordset tõusu tegelikult esitatud kahjunõude suurusega. 4.16.Eeltoodut analüüsides tuleb kokkuvõttes nentida, et Skanska on esitanud hagejale kahjunõude hiljemalt 14.06.2013 ning peale seda on tekkinud muutunud kalkulatsioon üksnes tänu kohtumenetluses tõendite väljanõudmisele. Skanska arusaam, et sellest omakorda tuleneks hagejale kohustus tasuda nõue Skanskale just teises kalkulatsioonis esitatud suuruses sellest järelduvalt, et hageja on muu menetlusosaline ja sai sellest nn muutunud nõudest teada kohtumenetluse käigus, ei ole asjakohane, kuivõrd iseseisva nõude kolmas isik ei saa kohtumenetluses esitada temal hageja vastu olevat nõuet. Hageja ise ei ole hagis esitanud asjaolu, et Skanska on tema vastu esitatud nõude suurust muutnud. 4.17.Hageja arusaam, et kuivõrd tema tunnistab oma viga ehk õigusvastaselt Skanskale kahju tekitamist, siis võiks ainuüksi selletõttu hüvitada tekkinud kahju kindlustuslepingus ettenähtud ulatuses kindlustusandja, ei ole aktsepteeritav ning võimaldaks pahatahtlike (sisesuhte-) kokkulepete alusel teadvalt sõlmida vastutuskindlustuslepinguid selleks, et nn oma rahalisi vahendeid kahju hüvitamise korral kokku hoida. 4.18.Hageja seisukoht, et tal puudub alus Skanska esitatud nõude vaidlustamiseks, ei ole põhjendatud. Skanska ja hageja vahel 29.06.2011 (I kd tlk 26) sõlmitud lepingu kohaselt oli hagejal tellija, ehk selle lepingu tähenduses Skanska, esitatud pretensioonide vaidlustamine võimalik ekspertiisi tellimisega. Ja isegi kui leida, et hagejal ka viidatud lepingu sätte järgi ei olnud õigust vaidlustada Skanska poolt esitatud kahjunõude arvet, saanuks seda teha sama lepingu p.13.2 alusel sõltumatu eksperdi abil. Kohus leiab, et hageja pigem soovis ja nägi võimalust oma rahaliste vahendite, st eksperdi kulu tasumiseks lepingu p.6.8 tähenduses, kokkuhoidmiseks, kasutades lepingu p.9.2. nimetatud vastutuskindlustuslepingu olemasolule tuginemist ehk võimalust suunata Skanska nõude täitmine kindlustusandjale. See eeldanuks tuvastada, et hageja eksimus oli mittetahtlik. Kui xxxx esitatud projektis leiti vigu ja suunati neid parandama ja seda (nõutavas ulatuses) ei tehtud, siis ei saa kohtu hinnangul rääkida mittetahtlikust eksimusest. 4.19.Nimetatu sunnib kohut tegema järelduse, et lisaks xxxx korralduse- mitte kasutada hagejat viimasel vastava kogemuse ja praktika puudumise või vähemalt selle vähesuse tõttu-eiramisele, on hageja ebakindel partner ka finantsiliselt võimekuselt ehk ei suuda täita sõlmitud lepingu mittenõuetekohasest täitmisest tulenevaid nõudeid. Nimetatut kinnitab ka hagis esitatud

kinnitus, et kindlustushüvitust saamata ei ole hagejal endal mingit võimalust Skanska nõuet täita. 4.20.Hagi rahuldamine tooks kaasa selle, et Skanska 1 685 607.16 eurosest nõudest sooviks Skanska tegelikult kompromissiga nõustumisest tulenevalt hüvitamist (I kd tlk 66) üksnes 842 803.58 euro ulatuses, millest omakorda 638 000 hüvitaks kostja ja 204 803.58 eurot ilmselt jääkski hüvitamata, kuna kohustuste täitmata jätmist rahaliste vahendite puudumise tõttu on hageja kinnitanud juba 01.06.2015 menetlusdokumendis (IV kd tlk 81). Selles kontekstis tundub hageja vastu nõuet omava Skanska käitumine arusaamatu. Skanskal ei saanud olla garantiid, et kindlustus hageja hüvitusnõude rahuldab ja sellest tulenevalt tulnuks majanduslikult mõistlikult mõtleval Skanskal vabatahtlikult nõuet mittetäitva hageja vastu pöörduda kohtusse. 4.21.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kahjustatud isikuks antud elulises sündmuses on pigem tellijaks olev AS Tartu Veevärk, mitte Skanska. Isegi kui möönda, et kahjustunud on Skanska, on hagis kostja vastu esitatud nõue, mis tuleneb Skanska, hageja ja xxxx sisesuhtest, mis ei ole seotud kostja vastutusega. Hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus hagis esitatud asjaoludel. 4.22.Vastutuskindlustuse puhul peab VÕS § 510 kohaselt kindlustusandja täitma oma kohustuse selliselt, et hüvitab kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kannatanule) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel ja kannab õigusabile tehtud kulud. Vastutuskindlustuse puhul reguleerib vastutuse eeldusi deliktiõigus, ehk tuleb tuvastada, kas täidetud on objektiivne teo koosseis, kahju ja põhjuslik seos, kas kindlustusvõtja käitumine on olnud õigusvastane (VÕS 1045 lg 1 mõttes) ja süüline (VÕS § 104, 1050). Aegumisse puutuvalt on selle vastutuse kohaldamiseks oluline, et kahju tekitamisest tulenev nõue ei oleks aegunud. 4.23.Aegumise väitesse puutuvalt märgib kohus, et aegumisele tuginev võlgnik peab tõendama aegumistähtaja algust ja möödumist ning kui aegumise algus on seotud võlausaldaja teadmise või teadma pidamisega, siis ka seda. Edasi saab ja peab omakorda võlausaldaja tõendama aegumise peatumist või katkemist. Aegumise kohaldamiseks peab võlgnik mingil viisil selleks tahet avaldama. Kohus leiab, et kostja ei saa antud menetluses tema poolt väljendatud viisil tugineda aegumise väitele, sest kostja nimetatud aegumine- „Mina arvan, et Skanska hagi Pello IB vastu on aegunud“ (IV kd tlk 119) - puudutab Skanska ja hageja vahelist õigussuhet, milles kostja võlgniku staatuses ei ole. Aegumise vastuväite saaks Skanska nõudele esitada hageja ise ja hageja ei ole seda teinud. Kuna hageja poolt kostja vastu esitatud nõude osas kostja aegumise vastuväidet ei ole esitanud ja kohus omal algatusel, ilma vastava taotluseta, aegumist ei kohalda, ei pea kohus vajalikuks aegumise teemat rohkem analüüsida. 4.24.Kohus leiab, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, millele peaks järgnema kostja vastutus ja kohustus. Pooltevahelise kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustatud hageja tegevusest tulenev vastutus. Antud asjas ei ole ühtegi tõendit, mis näitaks, et kahjunõude aluseks olnud puudustega ehitusprojekt oleks olnud seotud hagejaga. Hageja arusaam, et ta muutub projekti koostajaks ka siis, kui ta vastava tegevuse väljunditprojekti- ise alla ei kirjutanud, on meelevaldne ja ei ole kooskõlas ehitustegevust reguleerivate normidega.

Õigusvastaselt on käitunud xxxx, kes ise faktiliselt, kui uskuda hageja väidet, projekti mittekoostanuna, allkirjastas vastava (puudustega) dokumendi, ehk eiras ehitusseaduse nõuet, et projekti saab allkirjastada ja selle eest vastutada üksnes selle (tegelik) koostaja. xxxx objektiivsest teost ei saa järeldada põhjuslikku seosena kannatanule kahju tekitamist Pello poolt ja seega ei ole tõendatud kõik vastutuskindlususte rakendumiseks vajalikud deliktiõiguslikud elemendid. Nimetatust omakorda tuleneb, et kuna juba vähemalt üks deliktiõigusliku vastutuse koosseisu element-põhjuslik seos- on jäänud tõendamata, puudub vajadus hinnata järgmiseid. Sealjuures ei ole enam ka määrav, kas objektiivseks teoks lugeda projekti esitamist või seda, et see projekt oli puudustega, mida vaatamata tellija korraldustele nõuetekohaselt ei kõrvaldatud. Nõustuda võib ka kostjaga, kes ütleb, et õigusvastaselt on käitunud Skanska, kes kasutas algselt hageja poolt koostatud projekti, mille kohta tal oli teada, et tellija xxxx ei luba seda projekteerijat (ja seega ka tema töö tulemit ehk projekti) kasutada. Seeläbi võib leida, et kuna Skanska ja hageja vahel sõlmitud lepingusse puutuvalt võib Skanska olla hoidnud lepingu teist poolt lepingu sõlmimise seisukohalt oluliste asjaolude osas teadmatuses, siis tuleks hagejal kaaluda, kas nimetatud tehing on kehtiv või mitte. Antud vaidluse raames ei ole seda asjaolu kohtumenetluse raames esile toodud ja kohtu hinnangul see ka ei mõjuta hageja ja kostja vahelise suhte lahendamist. Küll aga võib hinnata, et vastava lepingu sõlmimine on käsitletav Skanska õigusvastase käitumisena Skanska ja xxxx vaheliste suhete raames. Seega tuleb nõustuda kostjaga, et antud vaidluses on kahju kannatajaks mitte Skanska, vaid xxxx, kellele aneaeroobse settekäitluse projekti juhtimise raames ehitajaks olnud Skanska on oma õigusvastase tegevuse-puudustega projekti alusel ehitustegevuse läbiviimise tulemusena tekitanud kahju. Ehkki ei ole teada, kas xxxx on Skanskalt nõudnud otsest varalist kahju, on hageja enda kinnitusel (hagi p.3.5) xxxx poolt Skanskale esitatud vähemalt trahvinõue, kuivõrd see sisaldub Skanska poolt hagejale esitatud kahju nõudes. 4.25.Kohus ei pea põhjendatuks hagi seisukohta, et kostjal ei olnud alust keelduda hüvitise maksmisest ka TVÜ 2010 p.60 alusel. Ka hageja ise möönab võimalust, et tellija poolt Skanskale esitatud viivise nõue, mis nähtub kahjunõudele lisatud kalkulatsiooni positsioonist H 1 (I kd tlk 67 ), võib olla eraõiguslik, kuivõrd hageja ei välista võimalust, et nimetatud summa-790 059 euro- nõudmiseks kostjalt puudub alus. Hageja järeldab, et isegi kui see summa välja jätta, jääb ülejäänud osa Skanska poolt hagejale esitatud nõudest, ehk 895 548 eurot, kostja vastutuskindlustuslepingu piirsumma sisse ja kuulub seega kostja poolt rahuldamisele. Asjaolu, et hageja ja Skanska opereerivad tekkinud kahju (ca 1,6 miljonit eurot) ja hüvitamisele kuuluva kahju (ca 840 tuh eurot) suuruse osas erinevate numbritega, ei anna kohtu hinnangul alust kostjalt seda siiski välja mõista. Kostjalt kahju väljamõistmiseks peaks hageja eelkõige ikkagi tegeliku kahju suuruse ära tõendama ning selle tegeliku kahju suurusega ei saa meelevaldselt opereerida tulenevalt sellest, kas see jääb veel kostja vastutuse piiridesse või mitte. 4.26.Iseenesest ei vabastaks hageja poolt Skanska nõude tunnistamine VÕS § 515 tähenduses kostjat hüvitise maksmise kohustusest, aga seda vaid juhul, kui tegemist oleks olnud hageja poolt koostatud projektiga. Kohus ei arvesta siinkohal ühtegi hageja sellekohast väidet temast kui projekti koostajast, kuivõrd see ei ole kooskõlas vaidlusaluse projektiga, millel on xxxx esindajate allkirjad ja mida sellest tulenevalt EhS tähenduses saab lugeda koostatuks üksnes xxxx poolt. Sealhulgas ei arvesta kohus ka Skanska esitatud OÜ EstKonsult insenerbüroo võrdlusekspertiisiga Pello ja xxxx tööprojektide kohta (IV kd tlk 16) ning sellele vastuväitena esitatud kommentaaridega GECC Konsultatsioonid OÜ poolt (IV kd tlk 38-48). Nimetatud tõendiga on väidetavalt tõendatud see, et nn hageja projekt ja xxxx projekt olid identsed.

Kostja on põhjendatult juhtinud tähelepanu nimetatud dokumendi 2. lk (IV kd tlk 17- tähistatud kohtu poolt käsikirjaliselt klambersuluga) olevale infole, et Pello projekt ei sisalda peatükki „Ehitustööde kirjeldus. Metaantanki raudbetoonkonstruktsioonide rajamine.“ See lükkab kohtu hinnangul ümber ka hageja ja Skanska poolt esitatud projektide identsuse väite. Kohtu seisukohta xxxx kui projekti koostajast ei väära ka kolmanda isiku poolt 26.03.2014 (I kd tlk 166) menetlusdokumendi lisana 1 esitatud Skanska ja xxxx vahel 30.09.2011 sõlmitud leping nr 11420-0017 (I kd tlk 172, tõlge lk 190), millega kolmanda isiku selgituse kohaselt lepiti kokku, et xxxx allkirjastab hageja poolt koostatud projekti, kuid ei vastuta projektis toodu eest. Nimetatud kokkulepe on ehitusseaduse regulatsiooni silmas pidades õigustühine ja ei saa tekitada tagajärgi. Projektile kirjanurga lisamist ei saa tõepoolest käsitleda projekti allkirjastamisena, küll aga on projektil nimeliselt xxxx personali allkirjad. Kohtu arvates tuleb nimetatud kokkuleppe teksti analüüsides jõuda järeldusele, et hoopis Skanska ise, mitte xxxx ega hageja, teeb kääritusseadme projekteerimistööd. Seega, kui lugeda projekteerimistööde tegijaks Skanskat, siis puudub igasugune alus Skanskal esitada tema enda projekteerimistöö vigasusest tulenevalt kahjunõuet hagejale ja sellest tulenevalt omakorda viimase poolt kostjale. Selleks hetkeks oli Skanskal teada, et ta ei tohi kasutada Pello tööd (I kd tlk 173, III kd tlk 193). 4.27.Puudub vajadus tuvastada, milles täpselt projekti vigasus seisnes ja millal ning millised puudused kõrvaldati või ei kõrvaldatud ning kas ja kuidas need omakorda on seotud tekitatud kahju suurusega (mille tõendamiseks kostja on küll esitanud GECC Konsultatsioonid OÜ 14.10.2014 ekspertarvamuse-III kd tlk 3-92), kuivõrd kohtu hinnangul hageja seda kahju tekitanud ei ole ja poolte vahel sõlmitud vastutuskindlustuslepingust tulenevalt ei ole võimalik ka hageja solidaarvastus kellega iganes, nt Skanskaga xxxx ees või xxxx Skanska ees. Kohus märgib, et hageja kinnitusel (hagi p. 3.2., I kd tlk 6) ei teinud Sweco sisulisi muudatusi ja ei viinud läbi projektdokumentatsiooni ekspertiisi ega muud kontrolli. Sellistes tingimustes projekti allakirjastamisele sai järgneda üksnes ja ainult xxxx vastutus. Seega ei ole kohtu hinnangul asjakohane ka hageja käsitlus ja järeldus VÕS §-st 137 lg 1 ja kindlustuslepingu üldtingimuste p-st 15, et (hagi p.3.3 I kd tlk 7) võimalik hageja ja xxxx solidaarvastutus Skanska ees ei anna alust kostjal hüvitise maksmisest keelduda. Kohus leiab, et kostjale kohustusi loovalt ei ole tegemist mitte hageja vastutuse ega xxxx-hageja solidaarvastutusega, vaid xxxx ainuvastutusega. Hageja vastuväite (III kd tlk 105) GECC Konsultatsioonid OÜ ekspertarvamusele kui tõendile tulenevalt selle koostanud isikutest (III kd tlk 108-152), jätab kohus arvestamata seetõttu, et kohus eelnevalt pole pidanud vajalikuks sellele dokumendile tuginevalt hinnata projekteerimises ja ehitamises esinenud puuduseid ja parandustööde maksumust. Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta ka Skanska esitatud OÜ EstKonsulti hinnangu GECC Konsultatsioonid OÜ arvamusele (IV kd tlk 9). Kohus ei arvesta hageja esitatud väitega (III kd tlk 159), et tal oli kehtiva õiguse kohaselt õigus teostada projekteerimistöid ja et tal oli ka vastav kogemus ja pädevus ning seda kinnitavate tõenditega (III kd tlk 163-170), kuivõrd tellija otsust hagejat konkreetselt selle ehitusobjekti käigus mitte kasutada ei ole vaidlustatav käesoleva menetluse raames. See oleks mõeldav hanketingimuste vaidlustamisena. Kohtu arvates ei saa kostja ka tellija eest vastavat otsust teha, kas hageja konkreetse töö raames on sobilik projekteerija või mitte. Kuna nimetatud otsuse tegemine (läbi hanketingimuste) ei sõltu kostjast, ei saa sellest tuleneda talle ka vastutust. On võimalik, et mingi muu tellimuse puhul xxxx täiesti aktsepteerib hagejal nii olemasolevat pädevust kui kogemust. 4.28.Kuivõrd metaantanki ehitus algas 2011 detsembris (III kd tlk 198) ja selleks ajaks oli Skanskal teada nii see, et ta ei tohi Pellot kasutada kui oli ka sellest tulenevalt sõlmitud projekteerimiseks alltöövõtuleping xxxx, siis ei saa Skanskale kahju tekitajaks (kui nõustuda

sellega, et kahju saajaks on Skanska) lugeda hagejat ja sellest tulenevalt, vastupidiselt hagi p.s 3.1. väidetule ei ole tegemist ka kindlustusjuhtumiga TVE 20101 p. 5 tähenduses. Seetõttu ei analüüsi kohus üksikasjalikult ja sisuliselt kahjunõude suuruse ja projekti vigasuse kohta esitatud tõendeid. 4.29.Kokkuvõttes. Kohtu hinnangul on ehitusprojekti näol tegemist tehinguga-tahteavaldusega, mille kirjalikus vormis esitamine eeldab TsÜS § 78 kohaselt, et selle teinud isikud selle omakäeliselt allkirjastavad. Seega ei saa eeltoodust järelduvalt väita, et ehitusprojekti xxxx poolt allkirjastamisel saaks lugeda ehitusprojekti ehk tehingu-tahteavalduse tegijaks keda iganes muud isikut, antud juhul hageja väitel teda. Tehingu õiguslik tähendus seisneb selles, et see toob kaasa tehingu tegija poolt soovitud õiguslikud tagajärjed. Kuna kohus loeb antud juhul tehingu ehk ehitusprojekti tegijaks mitte hagejat vaid xxxx, siis tehingu sisust tulenevad õiguslikud tagajärjed saavad kaasneda üksnes tehinguga seotud isikutele. Sellest tulenevalt omakorda ei ole aga hagejal mingit puutumust ei ehitusprojekti ega selle vigasusest hilisemalt tulenenud kahjunõudega ja seega ei saa hageja väita, et ehitustegevuses tekkinud kahju eest on kolmanda isiku eest vastutavaks isikuks justnimelt hageja. Küsimus sellest, miks Skanska ehitusprojektist tulenevate vigade tõttu tekkinud kahjunõuet ei esitanud selle koostajale ehk xxxx, ei ole antud vaidluse teema. See oli kohtu hinnangul kolmanda isiku valik otsustada, kelle vastu oma kahjunõuet esitada. Kohtu hinnangul näitab aga asjaolu, et kolmas isik, kes hagejale kahjunõude küll esitas, aga selle täitmist ei saavutanud, ei ole kahjunõude realiseerimiseks soovinud kasutada muid võimalusi, sh oma nõudega kohtusse pöördumist, teab tegelikult, et ehitusprojektist, mille koostajaks legaalselt ei ole hageja, ei saa tuleneda Pellole ka õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et hageja omakorda, saades kolmandalt isikult kahjunõude, ei ole pidanud vajalikuks seda vähimalgi määral täita ja või vähemalt kontrollida esitatud kahjunõude arvustuliku poole õiguspärasust, põhjendatust ja tõendatust, näitab kohtu arvates ilmekalt, et vaatamata deklaratiivsele õigusvastaselt Skanskale kahju tekitamise tunnistamisele ka hageja ise ei ole pidanud ennast tekkinud kahju eest vastutavaks ehk teda tegelikult ei huvita selle hüvitamine, kuna selle teeb tema eest ära kostja. Sellistel asjaoludel hageja asemel muu isiku poolt koostatud dokumentatsiooni vigasusest tuleneva kahjunõude alusel endal vastutuskindlustusjuhtumi tekkimise väitmine ei ole aktsepteeritav. Õigusvastane käitumine hageja ja Skanska ning sisesuhtena ka xxxx vahel ei saa tekitada, nagu kostja õigesti märgib, kohustusi selle tehingu pooleks mitteolevale isikule. Kui projekt oli vigane, siis selle eest vastutab xxxx, kelle vastu Skanska nõuet ei ole esitanud. Skanska poolt xxxx asemel hageja vastu nõude esitamist võiks teoreetiliselt põhjendada olukorraga, kui Skanska oleks xxxx kohustused VÕS § 175 tähenduses üle võtnud, kuid seda ei ole ei hageja ega Skanska esile toonud. Kohtule ei ole teada, mis asjaoludel oli xxxx nõus allkirjastama projekti, mis hageja väitel tegelikult ei olnud koostatud xxxx poolt, kuid see on xxxx ja Pello omavahelise koostöö teema ning ei oma puutumust hageja ja kostja vahel sõlmitud vastutuskindlustuslepingu alusel esitatud nõudega. Kui keegi rikkus projekteerimislepingu nõudeid ning ei koostanud nõuetele vastavat lepingut, siis selle vastutuse on projekti allkirjastamisega endale võtnud xxxx. Vastutuskindlustusleping on sõlmitud Pello tegevuse osas. Antud kaasuses puudub dokument, mis tõendaks, et Pello oleks sõlminud-koostanud-teinud mingi tehingu-dokumendi

ehitusprojektina, millest lähtuvalt ta peaks kolmandale isikule tekitatud kahju eest vastutama ja millest tulenevalt omakorda ta saaks kostjaga sõlmitud lepingu alusel nõuda kahju hüvitamist kindlustussuhte alusel. Ei ole vaidlustatud asjaolu, et hageja tegutses kindlustuspoliisil märgitud erialal, kuid tõendatud ei ole tema tegutsemine sellel erialal konkreetse kaasuse tähenduses.

MENETLUSKULUD

Tutvumine Skanska 26.03.2014 seisukohaga hagist. Edastamine kliendile koos arvamusega edasistest võimalikest toimingutest.

0,3

1029/14EE 1.04.2014 1461/14EE 20.05.2014

1461/14EE 26.05.2014

1461/14EE 27.05.2014

1461/14EE

29.30.05.2014

1691/14EE 5.-6.06.2014

1691/14EE 9.06.2014 1691/14EE 9.06.2014 1691/14EE 10.06.2014

1691/14EE 13.06.2014

1691/14EE 16.06.2014

1691/14EE 19.06.2014

2075/14EE 26.06.2014

Tutvumine Skanska AS 26.03.2014 menetlusdokumendi lisadega vastuseks kostja vastusele. Edastamine koos arvamusega A H. Tutvumine 16.05.2014 kohtumäärusega, e-kirjavahetus A H määruses antud tõendite tähtaja täitmise korraldamiseks. Skanska esitatud menetlusdokumentide (seisukohad hagist ja kostja vastusest hagile ja lisadokumendid) analüüs. Nõupidamine tehnilistes küsimustes ja võimalikest asjatundjatest. Skanska seisukoha ja ekspertide ning ehitusplatsiga seotud isikute analüüs, vaiatööde nõuetega seotud tehniliste juhendmaterjalide kogumine ja analüüs. Telefonivestlus A H Skanska väidete kontrollimisest, lisamaterjalide hankimisest ja kohtule taotluste esitamise korraldamisest. Projekteerimis- ja ehitustöövõtu asjaolude alusel vastuväidete projekti koostamine. A H 28.05.2014 edastatud materjalidega tutvumine. Ekirjavahetus ja telefonivestlus A. H (xxxx settekäitluse projekti kohta puuduvatest andmetest, konsultandi kaasamisest, menetlustaktikast). Konsultantidele vaidlusaluse metaantanki projekti kohta küsimuste koostamine ja dokumentide saatmine. Suhtlus kliendiga puuduvatest materjalidest. Tutvumine täiendavalt edastatud dokumentidega (ehitusgeoloogia uuringud, ekspertiisid ehitusprojektile, ilmnenud defektidele). Ettevalmistus kohtumiseks ja kohtumine kliendi ja ekspertidega. Kohtumise järgne nõupidamine kliendiga (A H). Tutvumine 09.06.2014 täiendavalt edastatud dokumentidega. Dokumentidest ja menetlustaktikast kokkuvõtte edastamine ekirjaga A H. Tutvumine A H 12.06.2014 edastatud täiendavate materjalidega. Küsimuste koostamine ehituskonsultandile. E-kirjavahetus konsultantidega, sh saadud andmete tõlgendamisest ja lisaandmete kogumisest. Kohtule vastuväidete koostamine Skanska seisukohale IFi vastusest hagile. Tõendite kogumiseks taotluste koostamine. Menetlusdokumendi projekti ja lisade edastamine tutvumiseks A H. E-kirjavahetus konsultandiga asjaolude täpsustamiseks, tutvumine A H edastatud täiendavate materjalidega. Telefoninõupidamine A. H tõendite hankimise alternatiivsetest võimalustest ja väljanõudmisest. Menetlusdokumendi täiendamine, kohtule esitamine. Tutvumine täiendavate, 17.-18.06.2014 saadud andmetega. Ekirjavahetus konsultantidega. Tutvumine Johannes Pello IB 16.06.2014 seisukoha ja dokumentide väljanõudmise taotlusega. E-kirjavahetus kliendi ja konsultandiga (dokumentide väljanõudmise taotlusest seisukoht; metaantanki vajumise andmete kontrollimine).

0,5 0,2

3,1

5,3

1,6

1,2

4,5 3,6 1,8

7,0

0,3

1,2

2184/14EE 11.08.2014

2184/14EE 13.08.2014

2184/14EE 19.08.2014 2309/14EE 22.08.2014

2309/14EE 26.08.2014

2309/14EE 27.08.2014

2309/14EE 29.08.2014

2572/14EE 2.09.2014

2572/14EE 3.09.2014

2572/14EE 9.09.2014

2572/14EE 22.09.2014 2572/14EE 29.09.2014 2800/14EE 1.10.2014 2800/14EE 8.10.2014

Tutvumine OÜ Johannes Pello IB 02.07.2014 vastuväitega IFi tõendite kogumise taotlusele. 07.08.2014 kohtumääruse analüüs (hageja taotluse rahuldamine, kostja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmine). Nõupidamine kliendiga vaidlusaluste küsimuste tõendamisest ja tõenditest tulenevalt kohtu 07.08.2014 tõendite kogumise määrusest. Suhtlus tehniliste konsultantidega ekspertiisi teostamise võimalustest ja maksumusest. Menetlusse xxxx kolmanda isikuna kaasamise analüüs. Telefonisuhtlus ekspert Peeter Parkiga ekspertiisi lähteülesande ja tuvastamist vajavate asjaolude osas. Suhtlemine ekspert Peeter Parkiga ekspertiisi maksumuse ja tähtaja osas. E-kirjavahetus ja telefonivestlus A H ja GECC OÜ-ga metaantanki vaialuse vs põhjaplaadi omaduste ekspertiisi tegemisest ja ekspertiisi mahust. Telefonivestlus ja ekirjavahetus Peeter Parkiga ekspertiisiküsimustest, mahust ja vormist. Tutvumine kohtust e-kirjaga edastatud Skanska AS 26.08.2014 edastatud kahjunõude dokumentidega. E-kirjavahetus A H täiendavate tõendite kogumisest. Suhtlus ekspert Peeter Parkiga ekspertiisi lähteülesande, maksumuse, arvutuste teemal Suhtlus, sh e-kirjavahetus ekspertidega, ekspertiisi mahu täpsustamine, vaidlusaluste andmete kohta dokumentide edastamine; G+S Planungsgesellsschaft mbH metaantanki raporti analüüs. Tutvumine 27.08.2014 kohtu edastatud Skanska kahjunõude dokumentidega. Telefonivestlused ja e-kirjavahetus ekspert Gery Einbergiga (ekspertiisi korraldamisega seotud küsimused). Skanska dokumentide ja lisaküsimuste edastamine ekspertidele ning kliendile (A H). Osalemine nõupidamisel ekspertide Gerry Einbergi ja Peeter Parkiga ning ekspertiisi läbiviimise asjaolude ja metoodika täpsustamine. Tutvumine GECC ekspertide poolt edastatud dokumentidega (mõõteandmed, REI 2007 täielik geoloogia raport). Ekirjavahetus A H puuduvate andmete hankimise korraldamiseks. Ekspertarvamuse 16.09.2014 projekti analüüs ja sellega seotud suhtlus Peeter Parkiga ja Gery Einbergiga (täpsustamist vajavate asjaolude osas). E-kirjavahetus ja telefonivestlus GECC ekspertidega ilmnenud lisaküsimuste selgitamiseks. Ekspertide 01.10.2014 selgitustega tutvumine, lisaküsimuste koostamine. GECC 01.10.2014 edastatud materjalide analüüs, märkuste ja küsimuste koostamine ning GECCile ja A H edastamine.

1,3

2,4

0,3 0,3

1,7

1,1

2,5

1,6

3,2

0,5

4,8 0,9 1,4 2,5

2800/14EE 9.10.2014 2800/14EE 10.10.2014 2897/14EE 13.10.2014 2897/14EE 14.10.2014 2897/14EE 15.10.2014 2897/14EE 22.10.2014 3207/14EE 10.11.2014 3207/14EE 14.11.2014

3538/14EE 2.12.2014

3538/14EE 8.12.2014

3538/14EE 9.12.2014

3538/14EE 10.12.2014 3538/14EE 16.12.2014 3538/14EE 22.12.2014

0047/15EE 6.-7.01.2015

0047/15EE 8.-9.01.2015

E-kirjavahetus Gery Einbergiga ja kliendiga ekspertiisist. Telefonivestlus A H samast ja kohtumenetlusest. Kogutud dokumentide analüüs, täiendavate küsimuste koostamine. Ekspertiisiakti projekti ja lisade analüüs, suhtlus ekspertidega. Kohtumine GECC ekspertide ja A H, nõupidamine seoses ekspertarvamuse projekti ning lisadega. Suhtlus ekspertidega. Ekspertarvamuse projekti ja lisade ülevaatamine. Kohtule seisukoha ja vastuväidete koostamine. Seisukoha koostamine, kohtule ja Skanskale ning hagejale edastamine. Telefonivestlus A H, kaasuse hetkeseisu arutamine. Vastaspoole seisukohaga tutvumine, võimalike täiendavate ekspertide kaardistamine. Suhtlus kohtuga Skanska 10.11.2014 menetlusdokumendist teadasaamiseks ja dokumendiga tutvumiseks. Dokumendi edastamine koos kommentaariga kliendile. Hageja ja Skanska ASi 10.11.2014 menetlusdokumentidest ja lisadest menetluseks seisukoha kujundamine, vastuväideteks andmete kogumine, telefonivestlus A H. Johannes Pello IB ja xxxx poolt väljastatud metaantanki ehitusprojekti osade kattuvuse analüüs. Suhtlus Tallinna Tehnikaülikooliga H P lõputööga „metaantanki ehitusprojekt“ (juhendaja Johannes Pello) tutvumiseks. Tutvumine Tallinna Tehnikaülikoolis H P lõputööga sarnasuste hindamiseks IB Johannes Pello koostatud metaantanki ehitusprojektiga. Skanska ja hageja 10.11.2014 menetlusdokumentidele vastuväidete koostamine. Tutvumine täiendavalt kogutud andmetega (Tartu Veevärgi materjalid, IB Johannes Pello koostatud ehitusprojekti ja Helina Piibu lõputöö võrdlus), esitatavate tõendite valik. Telefonivestlus A H. Hageja ja Skanska seisukohtadele vastuväidete koostamine, tõendite esitamine, lisadega komplekteerimine, kohtule esitamine. Telefonivestlus, e-kirjavahetus A H. Tutvumine Skanska vastuse ja H. M (EstKonsult) arvamustega. Hageja ja Skanska 10.12.2014 menetlusdokumentide ja lisade analüüs. Telefonivestlus ja e-kirjavahetus A H, e-kirjavahetus konsultantidega Skanska esitatud EstKonsult arvamuste andmetele ja väidetele vastamiseks. GECC konsultatsioonide 05.01.2015 edastatud materjalide ja arvamuse projekti analüüs. Telefonivestlus ja e-kirjavahetus konsultantidega EstKonsult ja Skanska esitatud väidetega seotud küsimustes. Hageja ja Skanska 10.12.2014 esitatud tõenditele ja menetlusdokumentide väidetele vastuse koostamine. Kostja seisukohtade ja vastuväidete täiendamine, kohtule esitamine ja hagejale ning Skanskale edastamine.

5,8 7,3 4,3 5,3 4,5 0,2 0,5 0,4

2,3

0,9

5,6

4,0 0,9

6,1

8,7

0773/15EE 23.03.2015

0773/15EE 25.03.2015 0773/15EE 31.03.2015 0773/15EE 31.03.2015 1602/15EE 5.05.2015 1602/15EE 18.05.2015 1602/15EE 29.05.2015 1602/15EE 1.06.2015 1602/15EE 2.06.2015 1940/15EE 18.06.2015

1940/15EE 19.06.2015 1940/15EE 19.06.2015 2784/15EE 3.09.2015 2784/15EE 9.09.2015 2784/15EE 15.09.2015 2784/15EE 16.09.2015 2784/15EE 16.09.2015 2784/15EE 24.09.2015 2784/15EE 8.10.2015

Tutvumine e-toimikus 19.03.2015 kohtumääruse ning kutsetega istungitele. E-kirjavahetus kliendiga menetluse seisust ja 0,6 19.03.2015 kohtumääruse sisust ülevaate andmiseks. Telefoninõupidamine A H menetluse seisust, võimalikust kompromissist ja edasistest menetlustoimingutest (lisatõendid 0,3 seoses xxxx). Tutvumine kohtus kohtutoimikutega. 3,2 Sõit Tallinn-Rakvere-Tallinn (Rakvere kohtumajja toimikutega 2,7 tutvuma). Ettevalmistus kohtumiseks ja kohtumine hageja OÜ Johannes Pello IB advokaadi Jaanus Tehveriga kompromissi võimalikkuse 0,9 arutamiseks. Kliendi teavitamine kohtumisel arutatust. E-kirjavahetus OÜ Johannes Pello IB advokaadi Jaanus 0,1 Tehveriga (arvamus Skanska küsitud kompromissisummast). Vastavalt kohtu 19.03.2015 määrusele kostja koondseisukoha 5,7 koostamine. If P&C Insurance väidete, tõendite ja õiguslike põhjenduste koonddokumendi koostamine, esitamine kohtule ja hagejale ning

Skanskale. Tutvumine kohtu 02.06.2015 ja hageja esindaja e-kirjadega, 0,3 suhtlus kirjades tõstatatud küsimustest A H. Tutvumine hageja 01.06.2015 menetlusdokumendiga (kohtupositsiooni koond). Suhtlus kliendiga (H O). 1,9 Ettevalmistus 19.06.2015 kohtuistungiks. Esindamine kohtuistungil, läbirääkimised hageja ja Skanskaga, nõupidamised kliendiga; istungijärgse ülevaate andmine

menetlusest kliendile (H O). Sõit Tallinn-Rakvere-Tallinn (kohtuistungil osalemiseks). 2,6 E-kirjavahetus kliendi ja Skanska juristiga kompromissist. 0,2 Tutvumine Eve-Ly Luige/Skanska e-kirjadega kohtule ja eraldi 0,3 kostjale. Vastuskirjade koostamine, suhtlus kliendiga. Ettevalmistus kohtuistungiks. Telefonivestlused H O ja A H. 5,9 Osalemine kohtuistungil. Istungil arutatust ja edasisest 2,7 menetlusest ülevaate andmine kliendile (H O). Sõit Tallinn-Rakvere-Tallinn (kohtuistung). 2,6 Tutvumine 16.09.2015 kohtuistungi protokolliga. 0,7 Ettevalmistus kohtumiseks ja kohtumine Eve-Ly Luigega

(Skanska) võimaliku kompromissi arutamiseks. Suhtlus kliendiga.

KOKKU

168,6 h

5.3.1.Ettenähtud tähtajaks 03.11.2015 esitas kostja taotluse viimase, so, 30.10.2015 toimunud istungiga seotud kulude nimekirja. Arve nr 2925/15EE

Periood 20.10.2015 22.10.2015 23.10.2015

28.10.2015

29.10.2015

30.10.2015

30.10.2015

KOKKU

Teenuse kirjeldus Kõned, e-kiri kontakti saamiseks Skanska esindajaga (kompromissettepanekule vastuse saamiseks). Suhtlus Skanska esindajaga kompromissist. Telefonivestlus kliendiga (H O), teavitamine Skanskaga toimunud suhtluse käigust ja tulemusest. Kohtukõne kirjalike teeside koostamine, kohtule esitamine. E-kirjavahetus kohtuga, arvamuse esitamine Skanska AS 27.10.2015 taotlusest esindaja töölepingu kohtutoimikust eemaldamise kohta. Tutvumine Skanska 25.10.2015 menetlusdokumendiga ja hageja menetluskulude nimekirjaga. Vastuväidete ja põhjenduste ettevalmistamine. Hageja 23.10.2015 kohtuvaidluse teeside analüüs, kirjaliku repliigi koostamine hageja väidetest ja kohtukulude nimekirjale. Ettevalmistus 30.10.2015 kohtuistungiks, toimiku materjalide ülevaatus. Esindus kohtuistungil. Istungist ülevaate andmine kliendile. Sõit Tallinn-Rakvere-Tallinn (kohtuistungil osalemiseks). 19,60 h

Aeg (h) 0,10 0,10 6,50

1,40

5,40

3,60

2,50

Sellest 20.10-29.10.2015 menetluskulud mahus 13,5 tundi summas 2 430 eurot (käibemaksuta) on protokollitud 30.10.2015 istungil ning hagejal ja Skanskal ei olnud nimetatud toimingute mahule ja maksumusele vastuväiteid. Seoses 30.10.2015 kohtuistungiga lisandus õigusabikulu 6,1 tundi summas 873 eurot (käibemaksuta) ja lisaks sõiduauto kütusekulu summas 23,03 eurot. Kulude kandmist tõendab lisatud 30.10.2015 arve nr 2925/15EE (kokku käibemaksuta summas 3 326,03 eurot). Seega palub kostja solidaarselt OÜ-lt Johannes Pello IB ja Skanska AS-ilt välja mõista õigusabikulude hüvitise kokku (koos asjas eelnevalt 23.10 ja 30.10.2015 esitatuga) summas 31 709,64 eurot (3 326,03+28 383,61=31 709,64) ning dokumentaalsete tõendite saamise kulu hüvitise (TsMS § 143 p 2) summas 8 225 eurot (kokku 39 934,64 eurot). If P&C Insurance AS palub lisaks menetluskulude hüvitisele OÜ-lt Johannes Pello IB ja Skanska AS-ilt solidaarselt If P&C Insurance AS-i kasuks välja mõista viivise vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras. 5.3.2.Ettenähtud tähtajaks, so. 11.11.2015 ei ole hageja p.5.3.1 märgitud taotluse suhtes seisukohta avaldanud, v a. ajakulu 13,5t millega hageja 30.10.2015 istungil nõustus.

ka kohtule 23.10.2015 esitatud teeside koostamisele kulunud aega (millise osas kostja on oma nimekirja täiendanud suuliselt 30.10.2015 istungil enne kohtuvaidlust). Hageja esindaja poolt koostatud ja kohtule esitatud menetlusdokumentide arv on sisuliselt võrdne kostja esindaja sama näitajaga ning ka menetlusdokumentide sisu analüüs ei anna alust põhjendatud seisukohaks, et kostja esindaja on pidanud käesolevas tsiviilasjas tegema kaks korda rohkem tööd kui hageja esindaja. Hageja möönab et kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu võib olla mõnevõrra suurem hageja esindaja vastavast näitajast seetõttu, et kostja esindaja pidi rohkem aega kulutama tõendite kogumise ja analüüsimisega seotud toimingutele, kuid see ei õigusta hageja esindaja ajakulust kaks korda suurema ajakulu käsitlemist vajaliku ja põhjendatuna. Hageja hinnangul oleks maksimaalne põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ajakulu 100 töötundi. Suuliselt istungil hageja lisas, et tal ei ole alust vaidlustada kostja esindaja tunnitasu hinda, kuna see oleks sekkumine kostja ja tema kliendi lepingulistesse suhtesse. Kas tunnihind on turu keskmine tase või ületab selle, selle üle võib diskuteerida, kuid hageja ei esita selles osas vastuväidet, et tuleks siin kohaldada madalamat määra. See ei ole hageja arust adekvaatne.

kostjale esitatud enne käesolevat menetlust, oli kostjal võimalik koguda vajalikud tõendid ja asjasse puutuv teave rohkem kui aasta jooksul ja esindajat kasutamata. Hageja menetluskulude osas ei ole kolmas isik seisukohta avaldanud.

konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Eelnimetatud üldpõhimõtetest lähtub kohus ka järgnevate arvete osas kulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas hinnangu andmisel. Hageja poolt esitatud hagi sisuline osa on keskmise pikkusega 4,5 lk-st, ülejäänud osa hagist moodustavad ankeetandmed, nõude resolutsioon ja lisade nimekiri. Arvestades lisade suurt mahtu, aga samal ajal ka arvestades nõude olemust ja vaidluse eset, mis põhimõtteliselt on kostja esindajale varasemast teada, leiab kohus, et märgitud ajakulu 11,5 t on põhjendatud täies ulatuses, sest sisaldab lisaks hagiga tutvumisele ka vastuse (ehk menetluslikust aspektist minimaalselt vajaliku menetlusdokumendi) koostamist ja selle lisade komplekteerimist. Toimiku kohaselt on kostja kirjalik vastus arves märgitud ajal, so 04.02.2014 kohtule esitatud. Põhjendatud ei ole hüvitada 0,3 t ajakulu kliendiga kohtumiseks ning põhjendatud on 0,2 t ajakulu 3.isiku kaasamise osas seisukoha esitamiseks.

--Kohus leiab, et määruse p.5.7.1, 5.7.2 nimetatud põhjendustel ei ole ka selles arve spetsifikatsioonis kajastatud toimingute ajakulu põhjendatud välja mõista vastaspoolelt.

GECC OÜ-ga metaantanki vaialuse vs põhjaplaadi omaduste ekspertiisi tegemisest ja ekspertiisi mahust. Telefonivestlus ja e-kirjavahetus Peeter Parkiga ekspertiisiküsimustest, mahust ja vormist-1,7 t; tutvumine kohtust e-kirjaga edastatud Skanska AS 26.08.2014 edastatud kahjunõude dokumentidega. E-kirjavahetus A H täiendavate tõendite kogumisest. Suhtlus ekspert Peeter Parkiga ekspertiisi lähteülesande, maksumuse, arvutuste teemal-1,1 t; suhtlus, sh e-kirjavahetus ekspertidega, ekspertiisi mahu täpsustamine, vaidlusaluste andmete kohta dokumentide edastamine; G+S Planungsgesellsschaft mbH metaantanki raporti analüüs2,5 t. --Kohus leiab, et erinevate dokumentidega tutvumised, erinevate isikutega nõupidamised ja suhtlused ei ole põhjendatud kuluna väljamõistmiseks aktsepteeritavad, sh kui nende tegevustega ei kaasne mingi kohtumenetluses vajaliku ja/või kohtu poolt nõutud menetlusdokumendi koostamist.

--Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on tutvumine toimikutega, kuivõrd kohus on 19.03.2015 määrusega (IV kd tlk 59) kohustanud pooli esitama leheküljeliste viidetega varustatud koondseisukohad ning see eeldab toimikuga tutvumist. Kuna kohtutoimikus puudub fikseering toimikuga tutvumise kellaaegade kohta, siis ei ole kohtul alust kulunud aega vaidlustada, liiati on mahuka 4-köitelise tsiviilasjaga tutvumiseks märgitud aeg 3,2t kohtu hinnangul ka eluliselt usutav. Ülejäänud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohus nõustub hageja viidetega riigikohtu asjakohasele praktikale, mis selgitab, et ajakulu kohtusse sõitmiseks ei kuulu hüvitamisele.

esindajaga kompromissist-0,1 t; telefonivestlus kliendiga, teavitamine Skanskaga toimunud suhtluse käigust ja tulemustest. Kohtukõne kirjalike teeside koostamine ja kohtule esitamine6,5 t; e-kirjavahetus kohtuga, arvamuse esitamine Skanska 27.10.2015 taotlusele esindaja töölepingu toimikust eemaldamise kohta. Tutvumine Skanska 25.10.2015 menetlusdokumendiga ja hageja menetluskulude nimekirjaga. Vastuväidete ja põhjenduste ettevalmistamine-1,4 t; hageja 23.10.2105 kohtuvaidluse teeside analüüs, kirjaliku repliigi koostamine hageja väidetele ja kohtukulude nimekirjale-5,4 t; ettevalmistus 30.10.2015 istungiks, toimiku materjalide ülevaatus, esindus istungil ja istungist ülevaate andmine kliendile-3,6 t; sõit istungile-2,5 t. --Kohus leiab, et põhjendatud kuluks on kohtukõne kirjalike teeside koostamine 4 t ulatuses, arvestades, et põhjalik koond menetluse käigus arutatust on koostatud 01.06.2015 ning vahepealsel perioodil põhjapanevalt uusi asjaolusid ei ole esitatud. Mõistliku ajakuluna arvestab kohus hageja vaidluse teeside analüüsimiseks ja oma kirjaliku repliigi koostamiseks kulunud ajana 3 t. Kirjaliku repliigi koostamisele kulunud aega hüvitada ei ole põhjendatud, sest suuliselt vaidluse ärakuulamine oligi selleks planeeritud, et pooled saaksid suuliselt ka oma repliigid esitada. Kuna kirjalikult repliigi koostamise korraldust kohtu poolt ei olnud antud, ei kuulu selle ajakulu hüvitis väljamõistmisele vastaspoolelt. Põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistuseks on 1,5 t, kuivõrd pooled on varasemalt koostanud kohtu poolt soovitud koondi ja vaidluse kirjalikud teesid, millest mõlemad on kostja menetluskuludena juba käesolevalt arvestatud hüvitada. Istungil osalemise ajakuluna kuulub hüvitamisele 1,5 t. Istungist kliendile ülevaate andmine ja ajakulu sõidule hüvitamisele ei kuulu.

Iseenesest on põhjendatud kostja viide riigikohtu lahendile nr 3-2-1-112-09, mille p.18 kohaselt menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise välja mõistmisega, kuid erisus siin seisnebki selles, et kuivõrd mistahes nõudeid saab menetluses esitada vaid poolena kaasatud isiku vastu, siis ka menetluskulude kandmisest tulenevat kahjuhüvitisena käsitletavat nõuet saab TsMS § 162 tulenevalt esitada vaid poole, mitte kolmanda isiku vastu. Menetluskulude väljamõistmise põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning seetõtu ei kohaldata võlaõigusseadust. Seega kuuluvad rahuldatud ulatuses kostja menetluskulud väljamõistmisele üksnes hagejalt.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

30.05.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

(digitaalselt allkirjastatud) Keili Rosar Referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.