nende Hageja: L. L. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx); Hageja seaduslik esindaja: L. M. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja: J. L. (isikukood: xxxx; aadress xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista J. L.lt välja L. L. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2022 - 28.09.2023 eest summas 1 828,10 eurot.
alates 29.09.2023 kuni 31.12.2023 summas 196,16 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)- 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast));
3.2.alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 summas 212,83 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast));
3.3.alates 01.04.2024 kuni täisealiseks saamiseni summas 240,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)).
4.Punktis 3.3 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Määrata, et J. L. kohustub tasuma punktis 2 nimetatud tagasiulatuva elatise ja punktides 3.1 – 3.2 nimetatud sissenõutavaks muutunud elatise L. M. arvelduskontole nr xxxx (AS Xxxx).
6.Määrata, et J. L. kohustub tasuma punktis 3.3 nimetatud elatise järgneva 1(6)
2-23-139242 kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks L. M. arvelduskontole nr xxxx (AS Xxxx) selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab emaga. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust.
2.Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 100 eurot kuus, lisaks tasutakse perele lasterikka pere toetust. Hageja keskmised igakuised kulud kokku on 472 eurot: • Eluase 80 eurot; • Kulutused toidule 120 eurot; • Kulutused transpordile 25 eurot; • Kulutused tervishoiule 15 eurot; • Kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; • Kulutused riietele ja jalanõudele 42 eurot; • Kulutused vabale ajale (sünnipäevad, meelelahutus) 15 eurot; • Huvitegevus 25 eurot; • Logopeed 140 eurot.
3.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: tagasiulatuva elatise perioodi 01.12.2022-28.09.2023 eest summas 2603,30 eurot; seadusjärgses miinimummääras elatise alates 29.09.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja palub väljamõistetud elatise kanda iga kuu 10. kuupäevaks L. M. arvelduskontole nr xxxx (AS Xxxx).
KOSTJA VASTUS
4.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Hageja soov saada elatist summas 260.33 eurot kuus on ebaõiglane, kuna tema saab suurepere toetust ja lapsetoetust. Kostjal on peale hageja 2(6)
2-23-139242 veel kaks ülalpeetavat, kellele igakuiselt maksab 400 eurot kuus. Kostja palub kohtul määrata elatise suurus õigete parameetrite järgi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • hageja elab koos emaga; • hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale, kes saab ka lasterikka pere toetust; • hageja igakuised kulud on keskmiselt 472 eurot; • kostja ei ole nõudeperioodil hagejale elatist tasunud.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: tagasiulatuva elatise perioodi 01.12.2022-28.09.2023 eest summas 2603,30 eurot; seadusjärgses miinimummääras elatise alates 29.09.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
8.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et hageja on elatise suuruse arvestanud vääralt, kuna on jätnud arvestamata riiklike toetustega.
9.Kostja on istungi esile toonud, et ta töötab xxxx ja tema igakuine netosissetulek on ca 1800 eurot kuus. Kostja eluasemekulud on 700 eurot ning igakuised ülalpidamismaksed teistele ülalpeetavatele on kokku 400 eurot. Kostja ei ole viidanud, et tal puuduks majanduslik võimekus hageja ülalpidamiskohustust täita. Seega järeldab kohus, et kostja on võimeline hagejale seadusjärgset elatist tasuma. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei 3(6)
2-23-139242 vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
10.Hageja seaduslikule esindajale makstakse lasterikka pere toetust ning hageja seadusliku esindaja peres kasvab kolm alaealist last. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2023. a oli lasterikka pere toetuse suurus 650 eurot ning alates 2024. a on toetuse suurus 450 eurot kuus. Juhindudes PKS § 101 lg 5 sätestatust, tuleb hageja elatise suuruse määramisel arvesse võtta ka lasterikka pere toetuse osa, mis 2023. a oli 54,17 eurot (650/2 = 325; 325/3 = 108,33; 108,33/2 = 54,17) ja alates 2024. a on 37,50 eurot (450/2 = 225; 225/3 = 75; 75/2 = 37,50).
11.Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise: • alates 29.09.2023 kuni 31.12.2023 summas 196,16 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)- 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)); • alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 summas 212,83 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)); • alates 01.04.2024 kuni täisealiseks saamiseni summas 240,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
12.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuva elatise 2603,30 eurot. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. 4(6)
2-23-139242 Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on seadusjärgne miinimummäär. Seetõttu ei saaks nõue olla üllatav – kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Kostja ei märkinud istungil, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Pooled ei vaidle, et hageja on vähemalt kahel korral pöördunud kostja poole elatise tasumise palvega. Kohus leiab, et hageja on tagasiulatuva nõude arvestanud vääralt. Nõude arvestamisel tuleb lähtuda järgmistest hageja kohta kehtivatest elatisemääradest: • 01.12.2022 – 31.01.2023 oli seadusjärgne elatisemäär 180,64 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)- 25 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)); • 01.02.2023 – 31.03.2023 oli seadusjärgne elatisemäär 151,47 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)- 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)); • 01.04.2023 - 28.09.2023 oli seadusjärgne elatisemäär 196,16 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)- 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)). Seega on perioodi 01.12.2022-28.09.2023 eest elatisevõlgnevus 1 828,10 eurot (180,64 + 180,64 + 151,47 + 151,47 + (5 x 196,16) + 183,08 septembri 28 päeva eest), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Kohus selgitab, et käesolevas otsuses toodud nõuete suurused erinevad mõnevõrra istungil arutatud suurustest, kuivõrd kohus arvestas kostja kohustusest maha kogu PKS § 101 lg 5 sätestatud lasterikka pere toestuse osa, kuigi pidanuks tegelikkuses arvestama maha sellest 50%, kuivõrd teine 50% toetusest loetakse hageja seadusliku esindaja ülalpidamiskohustuse katteks.
14.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
15.Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
16.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja 5(6)
2-23-139242 poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
19.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.