Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

ASJAOLUD

pidanud kogema isa füüsilist vägivalda ning peab jätkuvalt kogema isa verbaalseid solvanguid ja rünnakuid. Laste huvides on ühine hooldusõigus lõpetada ning anda emale ainuhooldusõigus.

MAAKOHTU LAHEND

21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 tunnistati lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja muudeti 27.10.2021 määrusega kehtestatud suhtluskorda: kohtumised toimuvad kuni 3 korda nädalas 2 tundi korraga sotsiaaltöötaja või tema poolt volitatud isiku määratud kohas ja juuresolekul. Isal keelati lastega suhelda määruses märkimata aegadel ja viisil, sh lasteaias, koolis, huviringides, ning teemadel, mis puudutavad vanemate eraelu ja ei ole lastele eakohased. Isale jäeti õigus suhelda lastega mõistlikus ulatuses telefoni teel või sotsiaalmeedia vahendusel, arvestades määruse p-s 7 toodut ja laste päevakorda. Isa oli jäänud samadele seisukohtadele, s.o lapsed peavad olema vanematega võrdse aja ning ema on läbinisti paha. Olukord vanemate vahel muutunud ei olnud. Isal puudus arusaam, et tema käitumine ohustab laste heaolu. Isa ei täitnud suhtluskorda ja avaldas lastele, eelkõige vanemale pojale, jätkuvalt negatiivset mõju, olukorras, kus vanem poeg vajas spetsialistide abi, mida isa eitas. Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrusega jäeti maakohtu 21.04.2022 määrus muutmata. Kehtiv suhtluskord ei toimi. Määruse täitmist ei ole suuteline tagama ka kohalik omavalitsus. Eelnevates menetlustes on kohus proovinud leida mõistlikku võimalust, mil viisil isa saaks lastega suhelda. Isa leiab, et eelnevaid määrusi, eeskätt 21.04.2022 määrust, ei oleks tohtinud teha, ning süüdistab kohut jt asjaga seotud isikuid, et sellega rikuti ära isa ja laste suhtlus ning et sellele aitab kaasa ema, keda kõik toetavad. Isa ei saa aru enda osast selles. Isa seisukohad ei haaku teiste menetlusosaliste seisukohtadega. Kohtu hinnangul ei ole kehtivat suhtluskorda võimalik tühistada ega muuta isa soovitud viisil, kuna see ei ole laste huvides. Suhtluskorra määramisel arvestatud asjaolud põhiosas muutunud ei ole. Vanemate vahel ei ole endiselt selliseid suhteid, et määrata lastele vahelduv elukoht või suhtlemine isa juures. Isa ei ole muutnud oma käitumist ega näidanud, et suudab seada suhtluses laste ja teise vanemaga esikohale laste huvid. Isa ei mõista, et tema negatiivne suhtumine emasse mõjutab lapsi. Seda kinnitab isa käitumine menetluses, sh kohtuistungitel. Ema käitumisele üldjoontes etteheiteid teha ei saa, kuigi ka ema ei ole kohtumäärust täitnud, põhjendades seda sellega, et isa on jätkanud ema halvustamist ja süüdistamist laste ees, mis mõjub laste psüühikale halvasti. Kuigi isa eitab ema halvustamist laste ees, on see asjaolu teiste menetlusosaliste, eeskätt Jõhvi valla seisukohtadega tuvastamist leidnud. Seda on kinnitanud ka lapsed ärakuulamisel. Kohus ei ole tuvastanud isa poolt emale tehtud etteheiteid, s.o et ema oleks laste suhtes vägivaldne, manipuleeriks lastega, et ema ainsaks prioriteediks on raha. Ema väidete usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, kuna sarnased seisukohad on esitanud ka teised menetlusosalised, v.a isa. Laste esindaja on täitnud kohustust laste esindamisel nõuetekohase hoolsusega ning lähtunud laste huvidest. Laste huvidest on lähtunud ka Jõhvi ja Toila vallad. Kohus määras asjas ekspertiisi. Ekspertiisiaktis on laste ja vanemate suhteid analüüsitud võõrandamise teoreetilistest alustest lähtudes, et tuvastada potentsiaalselt lapsi kahjustavad käitumised (ebaturvaline suhtlus, lojaalsuskonflikti tekitamine), kas vanemad lähtuvad enda või laste huvidest, kas on vastastikust halvustamist ja lugupidamatust ning milline on selle mõju laste vaimsele tervisele. Ekspert on vastanud kõigile kohtu küsimustele, arvestanud menetluses esitatud tõendeid ja seisukohti ning tuginenud erialakirjandusele. Eksperdi järeldused on kontrollitavad. Isa süüdistused eksperdi suhtes on emotsionaalsed ja üldsõnalised, kaebuse sisust peegeldub rahulolematus töö tulemustega. Kohus ei kahtle eksperdi erapooletuses. Kohtu hinnangul andis ekspertiis vastuse küsimusele laste parimate huvide tagamisest. Kohus ega menetlusosalised täiendavat ekspertiisi (s.o kohtupsühhiaatrilist) vajalikuks ei pidanud. Vanem laps on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et rääkis eksperdi juures vabalt. Lapsed on võrreldes varasemaga detsembris avaldanud, et ei soovi isa juures elada ega temaga kohtuda enne, kui isa muutub. Kohus tuvastas, et lapsed on isast eemaloleku ajaga muutunud rahulikumaks. Vaatamata laste soovidele on selge, et laste huvides on lõpetada isaga suhtlemine, kuna see kahjustab laste tervist ja arengut. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et isa lähtub kõiges enda huvist ja vajadustest, arvestamata laste huve. Kohus leidis, et isa suhtlemist

lastega ei ole võimalik enam korraldada ka kolmanda isiku kaasabil ja/või juuresolekul. Kohtumiste kasulikkus lastele ilmneb vaid juhul, kui isa ei ründa ei verbaalselt ega füüsiliselt kedagi, ei õhuta lastes vihatundeid, ei manipuleeri nendega. Isa ei ole võimeline sellesisulistest kokkulepetest kinni pidama ega ole suutnud oma käitumist muuta selliselt, et see oleks laste huvides. Ka ei saa määrata erieestkostjat suhtlemist korraldama, kuna see oleks laste huvide vastane. Laste esindaja taotlus, et isa suhtlusõigus tuleb ära võtta seni, kuni isa on teinud oma käitumises korrektuurid, on umbmäärane ja mittetäidetav. Suhtlusõiguse taastamiseks ei ole võimalik määrata konkreetset ajalist tingimust, kuna suhtlusõiguse lõpetamine on tingitud isa isikuomadustest, mida ei pruugi olla võimalik muuta. Isa esitatud tõendid, s.o tsiviilasja nr 2-21-7610 (isa hagi ema vastu lepingu tühistamisavalduse kehtetuks tunnistamiseks/ema vastuhagi ühisvara jagamiseks) ning kriminaalasjade nr 1-21-1847 (isa ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontroll) ja nr 1-21-8206 (isa süüdistus KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 3; § 3312 järgi) materjalid, politsei ja prokuratuuri vastused, illustreerivad vanemate pingelisi suhteid. 29.05.2021 videost nähtub, et vanem laps on sunnitud olukorras, ta ei saa aru, miks isa temalt küsimusi küsib ja filmib, ning püüab vastata isa poolt soovitult. Viidatud tõendid ei lükka ümber ekspertiisi järeldusi, vaid pigem kinnitavad neid. Psühholoog/psühhoterapeut Žanna Boberi arvamus isa psühhoemotsionaalse seisundi kohta (15.06.2022, 03.05.2023 seisukohad; uuring viidi läbi isa pöördumise alusel programmi „Ohvriabi“ raames 2022. aastal) ja Ž. Boberi 23.10.2023 kokkuvõte (konsultatsioon viidi läbi isa pöördumise alusel 2023. aastal), dr Andrei Tashkini 10.10.2023 tõend, et isa võib olla eestkostja, SA Ahtme Haigla 12.04.2019 tõend, et isal ei ole vastunäidustusi relva omamiseks/relvaga töötamiseks, OÜ Peremed 15.04.2019 relvaloa taotleja tervisetõend ja Kaitseliidu vanemveebli Anu Veitmaa iseloomustus isa kohta, on olemuselt erinevad võrreldes kohtuliku ekspertiisiga, ei anna vastust küsimusele laste huvide tagamisest ega lükka ümber ekspertiisi järeldusi. Isa on 29.06.–06.10.2023 läbinud sotsiaalprogrammi „Viha ohjamine“ (mis oli kriminaalhoolduse raames kohustuslik), kuid arvestades isa käitumist kohtuistungitel ei ole sellest abi olnud. Fotod perest ei oma tähtsust, kuna need on aastatest 2014–2019. Kohtuliku ekspertiisi järeldusi kinnitavad psühholoog Jelena Habrenkova 10.10.2022 ja 10.05.2023 arvamused vanema lapse osas ning psühholoog Jelena Riisi pereteraapia kokkuvõte. Statsionaarsest epikriisist nähtub, et vanem laps viibis SA Viljandi Haigla lastepsühhiaatria osakonnas 05.–10.09.2021, diagnoos aktiivsus-tähelepanuhäire, kohanemishäire – segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon, esineb autoagressiivset käitumist alates 2020. a detsembrist. Seega tuleb 21.04.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 kehtestatud suhtluskorda muuta ja lõpetada isa suhtlusõiguse teostamine laste suhtes. Viru Maakohus lõpetas 27.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2402 vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ning andis emale ainuotsustusõiguse laste huvihariduse ja tervishoiu küsimustes. B. huvihariduse küsimustes on emale otsustusõigus antud kuni B. koolieelse lasteasutuse lõpetamiseni. Ülejäänud osas säilis vanematel ühine hooldusõigus. Kohus leidis, et perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1, lg 3 eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse andmiseks on täidetud. Vanemate erimeelsused on olnud pikaajalised, korduvad ning on kahjustanud laste heaolu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Samuti palub K.S. (isa) tühistada maakohtu määruse osas, milles vanemate ühine hooldusõigus lõpetati ja anti C.C. ainuhooldusõigus. Selles osas tuleb teha uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda hooldusõigus, v.a laste A.A. ja B.B. viibimiskoha määramise osas väljaspool Eesti Vabariiki, C.C.. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub isa suhtlusõiguse teostamise lõpetamiseks alus. Suhtlusõiguse teostamise lõpetamine on äärmuslik meede, mis kahjustab nii lapsi kui isa, kelle suhted võivad pöördumatult katkeda, ning rikub isa õigust suhelda lastega isiklikult (PKS § 143 lg 1). Suhtlusõiguse lõpetamiseks peavad kõik asjaolud viitama, et suhtlus kahjustab laste heaolu. Sellist olukorda ei esine. Kohus on valdavalt tuginenud Kaire Talviste-Baiocco kohtulikule ekspertiisile, kes leidis, et isaga suhtlemine ei vasta laste huvidele, sest isa ja laste suhe on ambivalentne, mis tuleneb isa muutlikust, agressiivsest ja äkilisest käitumisest. Psühholoog Ž. Boberi arvamuse järgi on isa psühholoogiline seisund normikohane, kuid suutmatus oma laste eest hoolitseda mõjutab isa psühholoogilist seisundit negatiivselt. Kohus on õigesti leidnud, et K. Talviste kohtulik ekspertiis ja Ž. Boberi arvamus on olemuselt erinevad ning et isa tõendid ei kaalu üle kohtulikku ekspertiisi. Menetluses on aga leitud, et isa iseloomustatakse nii positiivsest kui negatiivsest küljest ning isal on tahe oma laste eest hoolitseda ja nende huve tagada. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus isa pidevalt kahjustab laste huve ega ole huvitatud laste heaolust. Tõendid räägivad sellest, et isa on võimeline laste eest hoolitsema ning laste huve ja heaolu tagama. Ekspertide arvamuste alusel on põhjendatud suhtlusõiguse piiramine (ehk 21.04.2022 määrusega kehtestatud suhtluskorra muutmata jätmine või määruse täitmise piiramine). Isa emotsionaalne seisund ning isa ja laste suhted halvenesid praeguse menetluse tõttu. Lastega seotud vaidlustes on vanemate käitumine emotsionaalne. Liigne emotsionaalsus pika aja jooksul mõjub isiku psühholoogilisele seisundile negatiivselt. Tsiviilasjas nr 2-21-2402 ei ole kohus täheldanud isal kontrollimatut viha ja agressiivsust laste suhtes, et kohustada isa vihahalduse programmi läbima. 23.07.2021 määruses kriminaalasjas nr 1-21-1847 leidis kohus, et ei ole mingeid tunnuseid, et lapsed kardaksid isa või et tema juuresolek tekitaks lastes negatiivseid emotsioone. Seega enne praegust menetlust oli isa psühholoogiline seisund normikohane. Emotsionaalne käitumine kohtuistungitel näitab, et isal on huvi oma laste vastu ja ta soovib laste huve kaitsta. Kohtumenetluse lõppemine annab võimaluse stressist taastuda. Olukorras, kus emotsionaalse käitumise on põhjustanud käimasolevad kohtumenetlused, ei ole võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kas isik on võimeline oma käitumist muutma. Kohus ei ole nimetanud neid isikuomadusi, mis annaksid aluse isa suhtlusõiguse teostamine lõpetada. Põhjendatud ei ole seisukoht, et isa suhtlemist lastega ei ole võimalik korraldada ka kolmanda isiku kaasabil ja/või juuresolekul. Kohalik omavalitsus ei taganud, et suhtluskord oleks täitnud oma eesmärki ning mõjunud positiivselt isa ja laste suhetele. Kohtumised toimusid ühes laste mängutoas, st ei olnud korraldatud selliselt, et isa saanuks lastega suhelda turvalises ja rahulikus keskkonnas. Kui kohalik omavalitsus tagaks, et kohtumised toimuksid erinevates kohtades ja tingimustes, kus isa ja lapsed saavad rahulikult ning turvaliselt aega veeta, oleksid kohtumised sotsiaaltöötaja juuresolekul laste ja isa suhetele kasulikud; 2) peab ühine hooldusõigus säilima laste viibimiskoha määramisel väljaspool Eesti Vabariiki. Kui ringkonnakohus leiab, et isa suhtlusõiguse teostamise lõpetamine ei ole põhjendatud, siis vanemate erimeelsusi arvestades on oht, et ema võib kolida lastega välisriiki, et suhtlemist takistada. Välisriiki kolimine ei ole laste huvides, kuna sel juhul on suhtlust isaga raske tagada.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

diametraalselt oma käitumist muutma. Siiani ei ole isa suutnud oma käitumist parandada. Isa menetlusdokumentidest nähtub meeltesegadust, kontrollimatut viha ema, riigi ja kohtusüsteemi vastu. Tartu Ringkonnakohus on 08.12.2022 otsuses kriminaalasjas nr 1-21-8206 (p 40.7) samuti leidnud, et isa kannab jätkuvalt viha ema vastu, isal on probleeme oma emotsioonide kontrollimisega, mistõttu võivad vihahood edaspidigi päädida agressiivsuse ilmingutega. Isa on emale ja lastele ohtlik ning määrus on proportsionaalne ja seaduslik. Arusaamatuks jääb väide, et kohtumised ei olnud korraldatud selliselt, et isa saanuks lastega suhelda turvalises ja rahulikus keskkonnas. Isa rikkus kohtumistel oma käitumisega kõigi rahu ja turvatunnet ning seetõttu ei saanud kohtumisi enam korraldada. Emal ei ole kavatsust kolida lastega välisriiki, ta peab Eestit enda ja laste jaoks heaks elukohaks, kus tal on olemas elukoht, töö ja sissetulek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vanemal lapsel diagnoositi SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus 2021. a sügisel aktiivsusja tähelepanuhäire, segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon ning perekonna lõhestumine lahkumineku või lahutuse teel. Epikriisi järgi oli põhiprobleemiks, millega laps lastepsühhiaatria osakonda statsionaarsele ravile suunati, autoagressiivne käitumine, ähvardused ennast vigastada, suitsidaalsed mõtted, ebatõhus impulsside kontroll, mille taustaks on vanemate lahutus ja vanemate komplitseeritud suhted (I kd, tl 156–158). Maakohus kehtestas tsiviilasjas nr 2-21-2402 27.10.2021 määrusega isa ja laste suhtlemise korra selliselt, et kohtumised toimuvad kolm korda nädalas kuni kaks tundi korraga kolmanda isiku (lastekaitse-, sotsiaaltöötaja või tema poolt volitatud isiku) juuresolekul, ning kohustas mõlemat vanemat läbima programmid, mis on mõeldud aitama vanematel laste kasvatamisega paremini toime tulla ning tagada oma laste turvalisus ja heaolu. 27.10.2021 määrusest nähtuvalt oli isa suhtlusõiguse piiramise aluseks asjaolu, et vanema poja psüühiline seisund oli muutunud sedavõrd halvaks, et lapsel esines suitsiidirisk, isa ei tunnistanud vähimalgi määral, et lapse vaimse tervise probleemid võiksid olla tingitud isa käitumisest, ning oli seisukohal, et lapse psühholoogiline nõustamine ei ole vajalik. Kuivõrd isa jätkas vanema poja häirimist emast halvustavalt ja kohatult rääkides, muutis maakohus 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 27.10.2021 määrusega kehtestatud suhtluskorda ning keelas isa vahetu suhtlemise lastega määruses märkimata aegadel ja viisil, s.o isa suhtlemine lastega oli lubatud vaid kuni kolm korda nädalas kaks tundi korraga kolmanda isiku (sotsiaaltöötaja või tema poolt volitatud isiku) määratud kohas ja juuresolekul, ning isale oli määruse resolutsiooniga üheselt ja selgelt kehtestatud keeld suhelda lastega teemadel, mis puudutavad vanemate eraelu ja ei ole lastele eakohased. Psühholoog J. Habrenkova on perioodil 2022. a september kuni 2023. a veebruar korduvalt kohtunud vanema lapsega ning psühholoogi tähelepanekud on välja toodud MTÜ Virumaa laste ja perede tugikeskuse 10.10.2022 ja 10.05.2023 hinnangutes (I kd, tl 120; III kd, tl 43). Psühholoog on täheldanud, et lapsel oli pärast 2022. a juulis isaga kohtumist tulnud tagasi kogelemine, mis vähenes märgatavalt, kui lapsel oli isaga suhtlemises paus. Laps on närviline, emotsionaalselt pinges. Lapse jutust tuli välja, et ta kardab väga kaotada ema, sest isa tahab ema häbistada ning erinevate pettustega vangi panna. Viha sellise olukorra pärast tekitab lapsele suurt hingevalu, laps tunneb end abitu, nõrga, süüdlasena, tal on välja kujunenud ebatervislik psühholoogiline „ei kuula“ kaitsemehhanism, kui isa räägib ema kohta „vastikuid asju“. Laps elab üle mälestusi isa vägivallast ema vastu, mis tekitavad temas hirmu, meeleheidet ja valu, laps tunneb häbi isa pärast ning soovib ema kaitsta. See roll on lapsele ülejõukäiv, isa käitumine ema suhtes mõjub lapsele hävitavalt. Laps on psühholoogile öelnud ka, et isa võib olla vihane ja kuri ning see hirmutab teda. Psühholoog J. Habrenkova arvamus on kooskõlas terapeut K. Talviste-Baiocco arvamusega, kus on laste ja vanemate suhteid hinnatud lähtudes võõrandamise teoreetilistest alustest ning on samuti isapoolse väärkohtlemise tagajärjed (sh võimalikud kaugeleulatuvad tagajärjed) lastele välja toodud. Muu hulgas on leitud, et lastel on isa äkilisuse, füüsilise vägivalduse ja psühholoogiliste manipulatsioonide (ema ja tema uue kaaslase halvustamine, lastes vihatunde õhutamine) tulemusena kujunenud isaga ebaturvaline kiindumussuhe. Eriti vanem laps on rahutu, ärev, emotsionaalselt labiilne (sh esineb ekstreemseid elemente, s.o soov end tappa), laps ei julge avaldada isale seisukohti, mis isa omadest erinevad, esineb ka lojaalsuskonflikt. Lapsed kardavad, et isa võib emale haiget teha ja ta ära tappa, kardavad hoovis mängida, sest neil on hirm, et isa tuleb neid röövima (vanema lapsega on see korra toimunud), on ärevil, kui keegi annab uksekella, sest kardavad, et isa tuleb ja pelgavad, mida ta võib teha. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et psühholoog Ž. Boberi 15.06.2022, 03.05.2023 ja 23.10.2023 arvamused (I kd, tl 28–30; III kd, tl 27–28; IV kd, tl 90) ei lükka ümber eespool toodud tõendeid ega anna infot selle kohta, millisel viisil ja kas üldse on laste huvides isaga

suhtlemine. Ž. Bober on oma arvamused andnud isaga toimunud kohtumiste põhjal. Seega on ta kogu info saanud isalt, ta ei ole näinud isa ja laste suhtlemist ning ilmselt ei ole teadlik vanemal lapsel tekkinud vaimse tervise probleemide tõsidusest.

Ema on avaldanud arvamust (nt 05.04.2023 kohtuistungil (II kd, tl 133), vastuses määruskaebusele), et lapsed armastavad isa ning ehkki hetkel on lastele suhtlemine isaga vastunäidustatud, ei pruugi see olla välistatud tulevikus, juhul kui isa jõuab arusaamisele, mida ta valesti teeb, saab viharavi ja muudab diametraalselt oma käitumist. Kohtumenetluse lõppemisega peaksid kõigil asjaosalistel pinged vähenema. Isal on vaatamata suhtlusõiguse teostamise lõpetamisele võimalik tegeleda enda vaimse tervisega, sh nt pöörduda psühhiaatri vastuvõtule (kliiniline psühholoog-psühhoterapeut J. Riis on 24.02.2023 kokkuvõttes (II kd, tl 91) leidnud, et pereteraapia ei ole vanemate konflikti lahendamisel sobiv abinõu, kuna vanemate emotsionaal- ja käitumisreaktsioonid on seotud neurobioloogilise probleemiga). Samuti on isal võimalik parandada oma vanemlikke oskusi ja arusaamist laste vajadustest, nt läbides asjakohased vanemakoolitused omal algatusel. Lapsed on viimasel ärakuulamisel olnud seisukohal, et nad ei taha isaga suhelda enne, kui isa muutub. Ringkonnakohtu arvates on võimalik, et kui lapsed on saanud mõnda aega rahuneda, võib neil tekkida soov proovida isaga suhtlemine mingil kujul taastada (esialgu nt telefoni teel). Ema on viimasel maakohtu istungil, 30.10.2023, rääkinud, et vanem laps soovis eelmisel nädalal isale helistada ja isaga suhelda, isa ütles lapsele telefonis, et mine vanaema juurde ja kui ema tuleb varem, siis ütle, et jalutad; mine kooli sotsiaalpedagoogi juurde ja ütle, et ema karjub su peale. Isa väitis vastu, et tema küsis lapselt, et „mis toimus selle päti Laanemäega [ema uus kaaslane], mis olukord oli, kas ta kahjustas sind, kas karjus sinu peale, kas tegi sulle füüsilist valu?“ ning ütles lapsele, et „kui keegi kahjustab sind, mine politseisse või sotsiaalpedagoogi või lihtsalt klassijuhataja juurde ja mine ütle temale, et sul on probleemid kodus“ (IV kd, tl 161p–162). Seega ka isa enda väidetest nähtuvalt jätkas isa lapsega suheldes sisseharjunud käitumismustrit – selle asemel, et lapsega rahumeelselt vestelda, väljendas isa koheselt lapsele oma usaldamatust ema suhtes, andes selgelt mõista, et isa arvates toimub lapse kodus (ema juures) midagi, mis annab lapsele põhjust otsida kaitset väljastpoolt. Ringkonnakohus ei kahtle ema väites, et laps oli telefonikõnes väga pettunud. Juhul kui isa tegelikult soovib lastega suhtlemise taastada, on ringkonnakohtu arvates möödapääsmatu, et isa tunnistab talle tehtud etteheiteid, lõpetab laste kuuldes igasuguse kriitika ja kahtlustused ema suhtes (milleks ei nähtu asja materjalidest mitte mingit alust), lõpetab lastega manipuleerimise ning tunnistab ema kui lapsi kasvatava vanema autoriteeti ja õigust teha lapsi puudutavad otsused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.