Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Anu Uritam ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.05.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-10739
Tsiviilasi
OÜ BestTrans Grupp hagi VD vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2015 otsus
Tsiviilasja hind 12 131,51 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse VD apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ BestTrans Grupp (registrikood 10918839), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela esindajad Kostja: VD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kohtuistungi toimumise aeg
10.05.2016
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.11.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta VD kanda.
3.Välja mõista VD-lt OÜ BestTrans Grupp kasuks 650 eurot ringkonnakohtu menetluskulukulu hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(6)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ BestTrans Grupp (hageja) esitas 17.07.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse VD (kostja) vastu 11 296,57 euro ja viivise saamiseks.
2.Hageja ostis avalikult kordusenampakkumiselt Tallinnas, Tartu mnt 30-22 asuva korteriomandi ning sai selle omanikuks 06.06.2012. Korteriomandi omanik LD oli eelnevalt sõlminud kostjaga rendilepingu korteriomandi kasutamiseks renditasuga 1 euro kuus. Seega sai hagejast alates 06.06.2012 kostja üürileandja.
3.Kostja rikkus alates 2012. aasta juulist üüri tasumise kohustust. Hageja edastas kostjale 20.11.2013 üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Seonduvalt sellega lõppes üürileping alates 20.12.2013.
4.Kostja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-13-58625 üürilepingu ülesütlemise ning hageja esitas kohtule vastuhagi, kohustamaks kostjat ja temaga koos elavaid isikuid vabastama korteriomandi valduse. Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-58625 tühistati maakohtu otsus, jäeti hagi rahuldamata ning rahuldati vastuhagi. Ringkonnakohtu otsus jõustus 01.04.2015. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas otsuses, et 01.01.2011 üürileping on seoses ülesütlemisega lõppenud alates 20.12.2013. Kostja vabastas üürilepingu esemeks olevad eluruumid 14.05.2015.
5.Kostja on viivitanud üüritud eluruumide tagastamisega ajavahemikul 20.12.201314.05.2015. Arvestades, et üürilepingus kokku lepitud üür oli vaid 1 euro kuus ehk sisuliselt oli tegemist tasuta kasutamisega, nõuab hageja kostjalt üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline (võlaõigusseadus (VÕS) § 335). DTZ Kinnisvaraekspert OÜ kutseline maakler asus 25.05.2015 eksperdiarvamuses seisukohale, et nimetatud korteriomandi üüritulu aastatel 20132015 oleks olnud 650 eurot kuus, millele lisandub kommunaalteenuste tasu. Kostja viivitas üüritud asja tagastamisega rohkem kui 16 kuud, seega on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist summas 10 920 eurot.
6.Alates 2015. aasta aprillist kuni 14.05.2015 ei ole kostja kommunaalteenuste eest tasunud ja pärast üüripinna vabastamist jäi üles kommunaalteenuste võlgnevus summas 376,57 eurot, mille hageja korteriühistule tasus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju 376,57 eurot (VÕS § 335, § 115 lg 1).
2(6)
7.Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt kokku 11 296,57 (10 920 + 376,57) euro ja viivise tasumist. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (11 296,57 eurot) alates 17.07.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista tasumisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja ka viivis (TsMS § 177 lg 4).
8.Üürilepingus on kokku lepitud, et kõik kommunaalmaksed lisatakse igakuisele üürimaksele, seega oli kostjal kohustus kõigi kõrvalkulude tasumiseks. Hageja on kohtule esitanud Tartu mnt KÜ poolt väljastatud kõrvalkulude arved, mis tõendavad kõrvalkulude olemasolu ja suurust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusalused kõrvalkulud hagejale või korteriühistule tasunud. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja hagi ei tunnistanud, vaidles sellele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
10.12.05.2014 toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-13-58625 kinnitas hageja seadusliku esindaja abikaasa JT, et hageja tegutseb kaubaveo sfääris ning korter asukohaga Tartu mnt 30-22, Tallinn on vajalik veoautojuhtidele tugipunktina. Järelikult puudus hagejal soov anda nimetatud korter üürile. Hageja sooviks on kasutada korteriomandi ainult hageja töötajate võimalikuks majutamiseks. Seega võiksid hagejale tekitatud kahjuks olla ainult otsesed kulud, mida ta võiks kanda seoses oma töötajate majutamisega kolmandate isikute juures (hotellid, üüritud korterid). Hageja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et üürikorteri üleandmise viivitamise tõttu oli ta sunnitud kandma täiendavaid kulusid seoses töötajate majutamisega. Seega puudub hagejal õiguslik alus saamata jäänud tulu saamiseks, sest hageja ei ostnud korteriomandit tulu teenimise eesmärgil vaid eksisteerivate kulude vähendamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomandi üleandmise viivitamise tulemusena on tema varaline seisund halvenenud võrreldes olukorraga, kui kostja oleks korteriomandi valduse õigeaegselt tagastanud. Hageja üritab kostja arvelt alusetult rikastuda.
11.Hageja poolt esitatud kommunaalteenuste arvete põhjal on võimatu teha järeldusi arvete tasumise või tasumata jätmise kohta, mistõttu ei ole hageja nõue ka selles osas tõendatud. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohtu 30.11.2015 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 11 227,68 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (11 227,68 eurot) alates 17.07.2015 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis ülejäänud osas hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1953 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
13.Maakohtu hinnangul on VÕS § 335 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Üürileping on lõppenud ja kostja on viivitanud lepingueseme tagastamisega. Asjakohatud on kostja väited selle kohta, et hageja ei plaaninud anda korterit üürile. Kostja on lähtunud võlaõigusseaduse kahju hüvitamist puudutavatest üldnormidest (VÕS § 127, 128), kuid VÕS § 335 on erinorm. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 335 näol on tegu seaduses sätestatud lihtsustatud kahjuhüvitise nõudega juhuks, kui üürnik või rentnik rikub oma kohustust lepingu ese lepingu lõppemisel tagastada
3(6)
(RKTKo 3-2-1-43-13, p 11). Sellise kahju nõudmise eelduseks ei ole reaalse kahju tekkimine ning nõude eeldused on käesoleval juhul täidetud.
14.Hageja on võtnud nõude aluseks samas piirkonnas võrreldavate korteriomandite tavapärase üüri 650 eurot kuus. Võttes arvesse viivituse perioodi 20.12.201314.05.2015 (16 kuud ja 24 päeva) ning tavapärase üüri suuruse, kujuneb viivitusega tekitatud kahju suuruseks 10 920 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tavapärase üüri suurusele, viivituse perioodile ega nõutava kahju suurusele. Kohus leidis, et hageja kahjuhüvitise nõue summas 10 920 eurot on põhjendatud.
15.Maakohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt ka kommunaalkulude eest hüvitist kahjuna. Maakohus märkis, et võlgnevus on tekkinud pärast üürilepingu lõppemist, mistõttu ei kohaldu selle nõude osas üürisuhtega seotud kõrvalkulude tasumist reguleerivad normid (VÕS § 292 ja järgnevad), vaid võlaõigusseaduse lepinguvälise kahju hüvitamise sätted (VÕS § 1043). Hagejale tekkis kommunaalkulude tasumisega kahju, sest hageja tasus teenuste eest, kuid kasu (vilja korteriomandi majandamisest) sellest ei saanud – kasu sai kostja, kes korteriomandit valdas. Kostja valdas hageja korteriomandit ilma õigusliku aluseta, seega on sellega tekitatud kahju õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks kommunaalkulud tasunud ega välja toonud, millisel ajendil ta kommunaalkulud tasumata jättis. Arvestades, et kostja oli eelnevalt tasunud korrektselt kommunaalkulusid ning jäi võlgnevusse pärast seda, kui jõustus kostjat valdust vabastama kohustav kohtulahend, on kohus seisukohal, et kostja tekitas kahju tahtlikult.
16.Maakohus leidis, et kuigi kommunaalkulude võlgnevuse suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud, ei ole hageja nõude arvestus kooskõlas esitatud tõenditega. Nimelt ei nähtunud maakohtu arvates kommunaalkulude arvetest ning hageja poolt tasumist tõendavast maksekorraldusest, et märtsi eest oleks jäänud võlgnevus 68,89 eurot. Nimelt on märtsi eest esitatud arve summas 213,89 eurot (lisandub võlg 243,67 eurot), aprilli eest on esitatud arve summas 214,18 eurot (lisandub võlg 68,89 eurot) ning mai eest arve summas 207,04 eurot (lisandub võlg summas 214,18 eurot). Mai arvest nähtuvalt on võlgnevuses vaid aprilli eest esitatud arvega nõutud summa, võlgnevus ei kajasta aga eelnevat võlgnevust 68,89 eurot. Seega ei nähtu arvetest, et enne aprilli oleks võlgnevus üles jäänud, vastasel juhul oleks see kohtu arvates kajastunud ka mai eest esitatud arvel. Lisaks on hageja maksnud vaid mai eest tasutud arve ja võlgnevuse kokku 421,22 eurot, väidetavalt võlgu oldud 68,89 euro tasumise kohta andmed puuduvad. Seetõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele 307,68 eurot, mis on enne 2015. aasta maid jäänud võlgnevus summas 214,18 eurot ning mai eest 93,50 eurot (arvestatuna kuni 14.05.2015). Ülejäänud osas jättis maakohus nõude rahuldamata.
17.Maakohus leidis, et ka viivisenõue kuulub rahuldamisele. Maakohus mõistab viivise välja protsendina alates hagi esitamisest 17.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras summalt 11 227,68 eurot. Kostja ei ole viivise osas vastuväiteid esitanud.
18.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 163 lg 1), kuna rahuldamata osa on võrreldes haginõudega niivõrd ebaoluline, et võrdeline jaotamine ei ole otstarbekas ja võrdne jaotamine ei ole õiglane. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud menetluskuluks on 1953 eurot, sh dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 1350 eurot. Hagejale on osutatud maakohtus õigusabi 13,5 h, tunnihinnaga 100 eurot. Maakohus pidas osutatud õigusabi mahtu ja esindaja poolt tehtud toiminguid põhjendatuks. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja
4(6)
tunnitasu 100 eurot mõistlik ja vastab turuhinnale. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Maakohus ei ole kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna kostja viivitas üüritud asja tagastamisega rohkem kui 16 kuud, siis on hageja nõue VÕS § 355 alusel täies ulatuses põhjendatud. Hageja nõue on hea usu põhimõttega vastuolus ja ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega. Hageja üritab kostja arvelt alusetult rikastuda.
21.Kostjal oli kohustus maksta üüri 1 euro kuus. Hageja kahju hüvitamise nõue tasumata üüri eest on rohkem kui 10 000 korda suurem kui see oli kokku lepitud varem ehk see erineb oluliselt poolte vahel varem välja kujunenud praktikast. Üürilepinguga ettenähtud üüri (1 euro kuus) ja hageja nõude (650 eurot kuus) vahel on erinevus ning hageja nõue ei ole poolte eelnevatest suhtest tulenevalt eeldatav ja mõistlik.
23.Kostja ei nõustu maakohtu väitega, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid tavapärase üüri suurusele, viivituse perioodile ega nõutava kahju suurusele. Hageja nõue ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (Riigikohtu 05.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Maakohus oleks pidanud kontrollima, kas hageja nõue on hea usu põhimõttega kooskõlas. Maakohus seda teinud ei ole.
24.Kostja hinnangul pidi maakohus analüüsima poolte vahel kehtinud lepingulisi suhteid, kokkuleppeid ja varem väljakujunenud praktikat ning hea usu põhimõttest ja VÕS § 140 lg-st tulenevalt vähendama hageja nõuet mõistliku piirini. Vastustaja seisukoht
25.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
27.Hageja kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 335, mille kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitusena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Seega annab seadus hagejale võimaluse valida, kummal alusel kahjuhüvitis arvutada.
28.Hageja nõuab kahjuhüvitist tavapärase üüri alusel. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatud tavapärase üüri suurusele ega viivituse perioodile. Kostja ainus vastuväide nõutava kahju suurusele on selle
5(6)
vastuolu hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hea usu põhimõttest tulenevalt oleks maakohus pidanud jätma kahju välja mõistmata või vähendama sead mõistliku piirini. Kuna hageja nõuab kahjuhüvitisena tavapärast üüri, ei ole asjakohane kostja tuginemine üürilepingus kokku lepitud üürisummale ja selle seostamine hea usu põhimõttega. Hageja ei ole kostjaga üürisummas kokku leppinud, vaid võttis üle korteri eelmise omaniku poolt sõlmitud üürilepingu. Kostjal puudus igasugune mõistlik põhjus eeldada, et ta saab Tallinna kesklinnas asuvat 100 m2 suurust korterit jätkuvalt kasutada 1 euro eest kuus ka peale üürilepingu lõppemist. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus tavapärase hinna küsimine asja kasutamise eest.
29.Kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel ei ole kostja maakohtus taotlenud ega vastavaid asjaolusid esile toonud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
31.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
32.Kostja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja 11.05.2016 täiendava nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 650 eurot ilma käibemaksuta. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebuse läbitöötamine, vastuse koostamine, seisukohtade esitamine ringkonnakohtule, kokku 4,3 tundi, tunnihinnaga 100 eurot; kohtuistungiks ettevalmistamine 1,7 tundi ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames ning kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
33.Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
34.Ringkonnakohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjadega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja õigusabikulu 6,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu. Kohtu hinnangul ei ole kulu ülepaisutatud. Ka hageja advokaadist esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta võib arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Seega määrab ringkonnakohus hageja apellatsiooniastme menetluskulu suuruseks 650 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.