Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu põhjendused Hagiavalduse (tl.36-37) kohaselt on hageja Swedbank AS ja kostja E. T. vahel 20.06.2013. a sõlmitud laenuleping nr.xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 5000 eurot intressimääraga 20 % aastas, tagastamise lõpptähtajaga 20.06.2016.a.

2 (5)

Kostja jäi alates 20.02.2015.a. laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse, olles 13.05.2015.a. seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva põhiosa ja intressi maksega. 21.04.2015 hoiatas hageja kostjat lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest juhul, kui kostja ei kustuta võlgnevusi hiljemalt 8.05.2015.a. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, luges hageja lepingu alates 13.05.2015.a. üles öelduks. Hageja esitas kohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuid kuna kostja esitas nõudele vastuväite, andis kohus asja üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 taotleb hageja kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse – kokku 3154,91 eurot ning lisanduva viivise – 0,055 % päevas võlgnevuse põhiosalt väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja on 30.11.2015.a ning 30.12.2015.a. kohtule esitatud avaldustes (tl 45 ja 54) hagi õigeks võtnud, taotledes võlgnevuse tasumist ositi, 100 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise 3 (5)

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude suuruseni. Kohus on arvestanud viivise alates 29.10.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.05.2016.a., s.o 213 viivitatud päeva eest summas 319,07 eurot (2723,63 x 0,055 % x 213). Edasi lisandub viivis kuni põhinõude tasumiseni 1,498 eurot päeva. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesolevas asjas on hageja kandnud menetluskulusid riigilõivu näol 275 eurot (sealhulgas 103,85 eurot maksekäsu kiirmenetluses). Nimetatud kulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks 4 (5)

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täiutmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu- 275 eurot, on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud intressimääras, s.o käesoleval ajal 0,022% päevas tasumata summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.