lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-17612/17

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-17612/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1126
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-23-17612

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja):

XXXXXXXXXXX)

A.A.

(isikukood

Kostja (apellant): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 14. veebruari apellatsioonkaebus rahuldamata.

2024.

a

otsus

muutmata

ja

2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud B.B. kanda. A.A. puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14

Menetlusosaline võib hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.A.A. (hageja) esitas 13. detsembril 2023 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielus. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Hageja ja kostja elasid koos alates 2019. aastast. Kostja võeti 8. veebruaril 2021 vahi alla. Pooled abiellusid 21. detsembril XXXX, kuna hageja lootis, et kostja vabastatakse ning nad saavad perena jätkata. Kostja mõisteti 22. aprillil 2022 Viru Maakohtu otsusega süüdi. Talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kostja viibib Viru Vanglas. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende taastamine ei ole võimalik. Kostja ei ole nõus lahutama. Hagejal on uus elukaaslane, kellega ta on elanud ühe aasta koos. Kostja ei ole hageja lapse isa. Kostja on kasutanud hageja suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Hageja ei soovi suhet kostjaga taastada.
2.Kostja palus jätta abielu lahutamata. Poolte abielusuhted ei ole lõppenud. Hageja külastab regulaarselt kostjat vanglas pikaajalistel kokkusaamistel. Hageja ootab kostja last. Kostja vabaneb varsti vanglast. Kostja soovib kooselu taastada ja kasvatada koos ühist last. Hageja soovib lahutust, kuna tema perekond survestab teda selleks. Kostja soovib leppimisaega.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas 14. veebruari 2024. a otsusega hagi, lahutas poolte abielu ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lahutab perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kohus peatab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 357 järgi abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Leppimisaja andmine ei aitaks abielu säilitada. Hagejal on uus elukaaslane. Kostja ei vaidlusta seda asjaolu. Kostja ei osanud selgitada, kuidas leppimine võiks toimuda. Kostja viibib vanglas. Hagejat ei saa sundida vastu tahtmist minema kostjaga vanglasse leppima. Telefoni teel lepituse läbiviimine ei oleks ilmselt tulemuslik. Hageja ja kostja ei olnud istungil võimelised teineteist rahulikult ära kuulama, nad segasid teise poole jutule pidevalt vahele. Kostja üritas oma arvamust jõuliselt peale suruda. Kostja rääkis hagejast kui tüdrukust iroonilisel ja alavääristaval toonil. Abielu ei ole vaja sündiva lapse jaoks säilitada. Laps vajab vanemate tervet suhet. Katkise õhkkonna jätkamine pigem kahjustab last. Lapse isa õigused lapse suhtes ei sõltu abielu lahutamisest. Lapse ja isa õigussuhteid saab vajadusel määrata muus menetluses.

Pooltel ei ole pikemat aega olnud abielulist kooselu. Selles on oma osa asjaolul, et kostja viibib alates 2021. aastat vanglas. Hageja käis 2023. a jooksul neli korda pikaajalisel koosviibimisel. Sel ajal ei olnud pooltel füüsilist lähedust. Hageja läks koosviibimisele, et vestelda lahutusest. Hageja väited kostja vägivaldsuse kohta ei mõjuta asja lahendust. Kui pooled on sisuliselt elanud eraldi rohkem kui kaks aastat, ei ole oluline, millisel põhjusel nad eraldi elavad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub jätta abielu lahutamata, anda pooltele leppimisaeg kuus kuud ja jätta menetluskulud poolte kanda. Hageja käis 2023. aastal kostja juures pikaajalistel kokkusaamistel. Sel ajal oli poolte vahel füüsiline lähedus. Hagejal ei ole uut meest. Hageja soovib lahutust, kuna tema pere survestab teda. Kostja saab varsti vanglast välja. Kostja soovib oma abielu päästa. Kohus oleks pidanud menetluse peatama ja andma pooltele leppimisaja.

Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Hageja soovib abielu lahutada. Hagejal on uus elukaaslane. Sellest suhtest on sündimas laps. Kostja ei ole lapse isa. Kostja kasutab ahistavaid meetodeid hageja endaga sidumiseks. Hageja ei ole lepitusmenetlusega nõus. Hageja ei soovi kostjaga suhelda ega temaga kohtuda. Poolte suhteid ei saa taastada, kuna hageja ei soovi seda. Kostja on kasutanud hageja suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Kostja on hagejat ja tema peret ähvardanud. Pooltel ei ole olnud üle aasta normaalsed suhteid. Pooltel ei ole olnud normaalset abielulist kooselu. Hageja on külastanud kostjat üksnes vanglas. Abielusuhted lõppesid jaanuarist 2023. Hageja külastas kostjat 2023. aastal vanglas kostja ähvarduste tõttu. Kostja ei olnud nõus andma lahutust, kui hageja ei lähe kostja juurde vanglasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus võib seega abielu lahutada, kui abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ning nad seda ilmselt ei taasta. Abikaasad ei pea abielu lahutamiseks olema ilmtingimata elanud kaks aastat lahus. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela koos. Hageja ei soovi abielu taastada. Hageja on seda kogu menetluse vältel kinnitanud. Pooltel ei ole seega enam abielulist kooselu. Kuna hageja ei soovi kooselu taastada, ei ole alust arvata, et pooled abielulise kooselu taastaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooltele PKS § 67 lg 3 alusel leppimisaja andmine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Kohus ei pea PKS § 67 lg 3 järgi andma leppimisaega, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et pooltele leppimisaja andmine ei ole mõistlik ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel siinkohal. Leppimisaja andmine ei ole

mõistlik, kuna hageja ei soovi leppida ning hageja väitel on tal uuest suhtest sündimas laps. Sellises olukorras ei ole alust arvata, et leppimisaja andmine võiks viia poolte abielulise kooselu taastamiseni. Seda sõltumata sellest, kas hagejal on tegelikult uus suhe.

8.Hageja menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv, mille maakohus jättis otsusega hageja enda kanda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust selles osas muuta. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda. Hagejal apellatsiooniastmes hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval