Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-15460
Tsiviilasi
A.A. hagi J.R. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1257,03 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. juuni 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.K. Vastustaja (kostja): J.R. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 30. juuni 2023 otsus muutmata täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
2.A.A. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
4.Võtta asja juurde uued tõendid: J.R. esitatud Swedbanki pangakonto väljavõte, Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13717 ja A.K. kiri, samuti A.A. esitatud A.K. Swedbanki pangakonto väljavõte perioodil 30.06.202302.04.2024. Ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid jätta vastuvõtmata ja lugeda esitajale tagastatuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.A.A. (hageja) esitas 14. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.R. (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi november 2021- oktoober 2022 eest ühekordse maksena 1792,68 eurot ja elatise alates 1. novembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 400 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga alates juunist 2021. Kostja ei toeta hagejat rahaliselt piisavalt ning veedab koos hagejaga vähe aega. Hagejaga seonduvad igakuised kulud on: toit 200 eurot, riided/jalanõud 150 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, ravimid/vitamiinid 30 eurot, mänguasjad 50 eurot, meelelahutus 50 eurot, eelkool 15 eurot, XXXXXX elektrikulu ca 170 eurot. Kuna kostja ei anna hageja emale nõusolekut lapse lasteaia vahetamiseks, on transpordikulud kuus väga suured. Viies iga päev last XXXXXX lasteaeda ja arvestades ka lisanduvaid linnasõite, on lasteaias käimisega seotud sõidukulu vähemalt 200 eurot kuus. Lisaks kulus hageja emal sõiduauto hoolduskuludeks 200 eurot. Kostja on väljendanud nõusolekut ja tal on majanduslik võimekus tasuda miinimummäärast suuremat elatist. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et ta on hagejat piisaval määral ülalpidanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud lasteaiatasu, kuid hageja pangakontole ja koolifondi kantud raha ei ole kasutatav hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kahe kuu trennitasu maksmine ei ole samuti käsitletav lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisena. Kui pere elas kostjale kuuluvas majas, ei piisanud lapse ülalpidamiseks pelgalt eluasemekulude kandmisest. Igakuise elatise suuruse määramisel on hageja ema lähtunud asjaolust, et tema ostab lapsele vajalikud riided, toidu, ravimid jne. Kostja ostab lapsele ebavajalikke või vales suuruses riideesemeid. Hageja ema igakuine sissetulek on 800 eurot. Asjas ei tule arvestada Tartu Maakohtu 17. märtsi 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-13717 kehtestatud suhtluskorda, kuna see ei toiminud ning laps on ema ülalpidamisel ja elab alaliselt ema juures alates juunist 2021.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja võimaldas hagejal koos emaga elada kostjale kuuluvas eramus asukohaga XXXXXXXXXX linn kuni 2. oktoobrini 2022 ning tasus ise kõik eluasemekulud, sh elekter, vesi-kanalisatsioon, prügi jne. Samuti oli hageja ja hageja
ema kasutuses kogu eramu sisustus. Kostja kandis sel ajal ka toidukulud, sest hageja ema ei töötanud. Lasteaiatasu on tasunud kostja. Seega on kostja osalenud hagejaga seotud kulude kandmises ja teinud makseid ka lapse koolifondi. Eeltoodust tulenevalt on tagasiulatuva elatise nõue alusetu ja pahatahtlik. Miinimummäärast suurema elatise nõudmisel tuleb esitada tõendid hageja kulude tõendamiseks, mida aga hageja teinud ei ole. Riiete kulude osas ei ole hageja tõendanud, et vastavad kulutused on tehtud hagejale. Samas on kostja tõendanud, et osales lapse riiete ja jalanõude kulude katmisel vahetult, sh ostnud jope, saapad jne ning kandnud vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele või lapse vajadustele raha vastavate esemete ostmiseks. Esitatud toidukulud on ülepaisutatud ning hõlmavad ka hageja ema kulusid. Hageja ema töötab X ning kulud tekivad tema töölkäimisega, mistõttu kogu bensiinikulu ei saa pidada hageja kuluks. Lisaks märkis kostja, et kui hageja ema oleks täitnud suhtluskorda, oleksid sõidukulud vähenenud olulisel määral. Kostja on rahaliselt panustanud hageja ema auto ostu 3050 euroga. Lapse ülalpidamises peavad mõlemad vanemad osalema samaväärselt, st 50% ulatuses. Tartu Maakohtu 17. märtsi 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-13717 määras kohus kindlaks suhtluskorra 50:50 põhimõttel. Kostja on taganud oma elukohas lapsele kõik eluks vajaliku, mh ka lapse toa sisustuse. Hageja ema kohtumäärust ei täitnud, mistõttu algatati lepitusmenetlus ning esialgse õiguskaitse korras määrati 28. oktoobril 2022 ajutine suhtluskord, mille kohaselt on laps isaga 8-10 ööpäeva kuus. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ning elatis välja mõistmata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 1. juulist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (25. oktoober 2034) 260,33 eurot [249,78 eurot (baassumma seisuga 1. aprill 2023) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus kohustas kostjat tasuma elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks hageja ema pangakontole. Tagasiulatuva elatise nõudes ja perioodil hagi esitamisest kuni 30. juunini 2023 jättis maakohus hagi kostja vastu rahuldamata. Maakohus käsitles kõigepealt tagasiulatuva elatise nõuet PKS § 108 alusel perioodil 1. november 2021 kuni 30. oktoober 2022 ja seejärel elatise nõuet alates hagi esitamisest
1.novembril 2022. 2021. aastal oli miinimumelatis 292 eurot. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Pooled ei vaidle selles, et juunist 2021 kuni 2. oktoobrini 2022 elas hageja koos emaga kostja juures X, hiljem Tartus. Küll aga on vaidlus selles, kas kostja pidi tasuma elatist miinimummääras perioodi november 2021- oktoober 2022 eest.
17.märtsi 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-13717 kehtestati suhtluskord 50:50 põhimõttel, st hagejal oli vahelduv elukoht ja see kehtis kuni 28. oktoobrini 2022. Sel perioodil pidid mõlemad vanemad hagejat vahetult ülal pidama. Lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Kui üks vanem on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem kui talle langev osa PKS § 105
lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (VÕS § 78 lg 4). Tõendatud on, et vaidlusalusel perioodil elas hageja koos emaga kostjale kuuluvas elamus ja kostja tagas hageja ülalpidamiseks eluasemekulude kandmise ja lasteaiatasu maksmise. Lisaks on tõendatud hageja seaduslikule esindajale raha kandmine nii lapse ülalpidamiseks kui ka auto ostmiseks. Kui hageja põhivajadused on kaetud, ei ole oluline, kui suuri kulutusi eeltoodud artiklite lõikes kumbki vanem teeb. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja põhivajadused eluaseme, lasteaia ja toidu osas olid kaetud. Eeltoodut arvesse võttes asus maakohus seisukohale, et ajavahemikul 17. märts 2022 kuni 28. oktoober 2022 kehtinud suhtluskorra alusel on kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustust vahetult ja piisavas määras ning täiendav elatis kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Perioodi 1. november 2021 kuni 16. märts 2022 osas ei ole vaidlust selles, et hageja koos hageja seadusliku esindajaga elas kostja elukohas, kostja on last ülal pidanud eluasemekulude (elekter, vesi, kanalisatsioon, teleteenused, prügivedu jmt) kandmisega, lasteaiatasu maksmisega (I kd, tl 19) ning lapsele vajalike asjade ostmisega. Kostja on esitanud tõendid, et viidatud perioodil tasus ta Eesti Keskkonnateenused AS-le 41,10 eurot, Eesti Energia AS-le 493,95 eurot, AS-le Emajõe Veevärk 88,66 eurot ja X lasteaiatasu 318,60 eurot. Hageja ema on seisukohal, et kostja poolt hageja ülalpidamiseks tehtud kulutused ei ole piisavad, mistõttu on palunud välja mõista selle perioodi eest 1792,68 eurot. Maakohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest, et perioodil november 2021 kuni 16. märts 2022 on kostja osalenud hageja ülalpidamisel ning hageja vajadused on olnud kaetud, mistõttu jättis maakohus tagasiulatuva elatise nõude täies mahus rahuldamata. Järgmisena kontrollis maakohus elatise nõuet alates 1. novembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus võttis asja materjalide juurde Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 28. oktoobri 2022 ja
29.märtsi 2023 esialgse õiguskaitse rakendamise määrused ning 2. juuni 2023 määruse tsiviilasjas nr 2-21-13717. Viimase puhul on tegemist asja lahendava lõpplahendiga, mis ei olnud maakohtu otsuse tegemise ajaks jõustunud. Maakohus tuvastas, et hageja viibis 28. oktoobrist 2022 kuni 29. märtsini 2023 keskmiselt seitse ööpäeva kuus kostja juures. Seega tuleb eeldada, et kostja täidab sellel ajal hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Ülejäänud kaheksa päeva eest tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. Maakohus leidis, et suhtluskorra määruse mittetäitmine ei anna alust sellega elatise väljamõistmisel arvestamata jätta. Maakohus mõistis kostjalt alates 28. oktoobrist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 elatise välja kaheksa päeva eest, s.o 120,33 eurot. Vanem katab vahetult 46,67% elatise kohustusest [(7 päeva × 100%) ÷ 15 päeva] ning selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Vanemalt tuleb mõista välja 53,33% miinimumelatisest (100%–46,67%), s.o 120,33 eurot [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 46,67% (s.o 7 päeva eest, mil laps on kohustatud vanema juures, rahaliselt 105,31 eurot]. Kostjalt tuleb 1. veebruarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 mõista välja elatis kaheksa päeva eest, s.o 115 eurot. Kostja katab vahetult 46,67% elatise kohustusest [(7 päeva × 100%) ÷ 15 päeva] ning selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Kostjalt tuleb mõista välja 53,33% miinimumelatisest (100%–46,67%), s.o rahaliselt 115 eurot [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 46,67% (s.o 7 päeva eest, mil laps on kohustatud vanema juures, rahaliselt 100,64 eurot]. Maakohus viitas PKS §-dele 101 ja 102. Kostja on elatise vähendamise alusena toonud välja hagejaga seotud kulutused ja neid tõendanud: lasteaiamaksed novembrist 2022 - märts 2023
302,40 eurot ja hageja emale kantud raha lapse riiete, toidu jne eest 1053 eurot viie kuu jooksul, st 210, 60 eurot kuus. Kohtule on esitatud pangakonto väljavõtted, millest nähtub vastavate kulutuste kandmine. Seega on kostja perioodil november 2022 kuni märts 2023 tasunud lapse ülalpidamiseks elatist rohkem kui maakohus otsuses tuvastas, et kostja hagejale elatist andma pidi (kohtuotsuse p 14). Seega jättis maakohus perioodi november 2022 kuni märts 2023 eest elatise välja mõistmata (PKS § 102 lg 2). Hageja on taotlenud elatisena 400 eurot kuus. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole miinimummäära ületavas osas elatise väljamõistmine. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja ema otsustas ainuisikuliselt lõpetada hageja lasteaias käimise enne lasteaia lõpetamist, ei ole põhjendatud edasiulatuvalt arvestada 200 euro suuruse transpordikuluga. Lisaks on maakohtu hinnangul hageja toidukulud ülepaisutatud, kuna hageja ema konto väljavõttest nähtub, et suur kuluallikas on toidu tellimine. Maakohtu hinnangul ei ole sellises mahus toidukulu vältimatult vajalik. Maakohtule on esitatud tõendid, mis kinnitavad, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust ka aprillis, mais, juunis 2023 (II kd tl 84). Maakohus selgitas, et esmajärjekorras peab elatis katma hageja esmased vajadused. Eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud alates 1. juulist 2023 kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS §-s 101 toodud alustel.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista elatis vähemalt 400 eurot kuus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis 1792,68 eurot koos lisanduva viivisega alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ema on pidanud kandma suurema osa hageja kulusid. Kostja ei ole perioodil november 2021 kuni oktoober 2022 andnud piisavalt elatist, mistõttu tuleb välja mõista tagasiulatuv elatis 1792,68 eurot. Samuti ei ole kostja maksnud regulaarselt elatist novembrist 2022 kuni juunini 2023 ning ka see summa tuleb tagantjärgi kostjalt välja mõista. Vahepeal andis kostja elatist ainult 200 eurot kuus. Hageja on kõik vajalikud dokumendid menetluses esitanud. Lapse vahetu ülalpidamine, tema eest hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ei jagune vanemate vahel võrdselt. Põhiliselt teeb seda hageja ema. Kommunaalkulude tasumisega ei kata kuidagi lapse vajadusi riiete või toidu näol. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei paneks kostjat majanduslikult raskesse olukorda, sest kostjal on raha teiste „küsitavate tegevuste“ jaoks. Arusaamatuks jääb kohtu väide, et kostja on tasunud elatist rohkem kui miinimummääras. Hageja on kõik väljavõtted selle kohta esitanud. Elatisest on välja jäänud kütusekulu, mis oli oluliselt suurem, kui last tuli viia teise linna lasteaeda. Last tuli viia Tartust XXXXXX oktoober 2022 kuni aprill 2023. Kostja ei saa kanda hageja kulusid vahetult, kuna ta ei viibi koos hagejaga. Ei oma tähtsust, kas hageja saab toidu tellides või toidupoest. Kui hageja emal puudub võimalus süüa teha, siis ta tellib toidu. Isegi toitu tellides on hageja ja tema ema toidukulud poole väiksemad kui kostjal. Hageja on tihti haige ning alati emaga ning ka siis puudub emal võimalus poodi minekuks ja tellib seda, mida hageja soovib. Kostja lubas osta lapsele kõik vajalikud kooliasjad ning hageja ema on seda mitu kuud igapäevaselt meelde tuletanud. Kostjale on saadetud väljavõtted ning summad, aga siiani ei ole kostja maksnud. Hageja ema pidi leidma raha hagejale kooliasjade ostuks. Kui kostja ei osta lubatud riideid ja asju, siis peab elatis olema suurem. Hageja peaks veetma kostja juures vähem kui 7 päeva kuus ning see ei mõjuta elatist.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja ema kanda. Hageja ei ole tõendanud miinimummäärast suuremaid ülalpidamiskulusid. Hageja viitab jätkuvalt sõidukuludele, mis seondusid lasteaias käimisega. Hageja käib nüüdseks juba koolis, mistõttu on sõidukulud ära langenud. Hageja ema muutis hageja kooli vaid paar päeva enne õppeaasta algust, et hagejal oleks võimalik jalgsi koolis käia. Hageja ema viibib hagejaga kummagi oma vanema juures ning reaalsuses ta eluasemekulusid ei kanna. Kostja nõustub maakohtuga, et hageja toidukulud on ülepaisutatud. Varalise seisundi alusel elatise proportsiooni määramine PKS § 105 lg 3 alusel on pigem erandlik ning rakendatud olukorras, kus ühele vanematest ei ole lapse vajadusest põhineva elatise maksmine jõukohane. Kostjale teadaolevalt on hageja ema tulnud töölt ära ega ole uuesti tööle asunud. Ei ole põhjendatud kalduda kõrvale vanemate võrdsusest üksnes seetõttu, et hageja ema ei tööta. Kostja on tõendanud, et ta on tasunud hageja lasteaiakulusid, teraapia arveid, ostnud riideid ja toitu, tasunud hageja ema ja lapse elukoha kulusid ning kannab igakuiselt raha hageja ema kontole. Olukorras, kus hageja ema piirab kostja ja hageja suhtlust, on pahatahtlik heita kostjale ette hageja ülalpidamiskohustuse rikkumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ja tõendid (TsMS § 652 lg 1 ja 2). Uue asjaolu või tõendi lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama (TsMS § 652 lg 4). Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uute tõenditena hagejate vanemate vahelise Messengeri vestluse kuvatõmmise 20-l lehel, fotoärakirja hageja kulude arvestusest ja kulutšekkide koopiad 4-l lehel. Hageja esitas 8. aprilli 2024 menetlusdokumendis uute tõenditena R.A. Facebooki sõnumite väljatrükid, e-kirjad E. T., kaebuse XXXXXXX juht K. K., A.K. Swedbanki pangakonto väljavõte perioodil juuli- august 2023, psühholoog K. Esperki koostatud isiksuse uuring J. R. aastast 2012, pildid ravimitest. Kostja esitas 8. aprilli 2024 menetlusdokumendis uued tõendid- Swedbanki pangkonto väljavõtte, millest nähtuvad ülekanded juunist kuni oktoobrini 2023 hagejale elatise tasumiseks ja Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2024 määruse tsiviilasjas nr 2-21-13717, millest nähtub, et hageja vanemate ühine hooldusõigus lõpetati hageja suhtes ja kostjale anti hageja ainuhooldusõigus hageja viibimiskoha, tervise ja haridusega seotud küsimustes ja määrati kindlaks hageja suhtluskord emaga. Määrus on jõustumata. Esialgse õiguskaitse korras on otsustusõigus hageja viibimiskoha osas kostjal kuni lahendi jõustumiseni. Kostja esitas 9. aprillil 2024 uue tõendina väljavõtte hageja ema A.K. kirjast. Ringkonnakohus võtab apellatsioonimenetluses esitatud uutest tõenditest asja juurde kostja poolt esitatud Swedbanki pangakonto väljavõtte, Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2024 määruse tsiviilasjas nr 2-21-13717 ja A.K. kirja, samuti hageja esitatud A.K. Swedbanki pangakonto väljavõtte perioodil 30.06.2023- 02.04.2024. Ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid ei ole asjakohased ning tuleb lugeda esitajale tagastatuks.
8.Hageja esitas 14. oktoobril 2022 kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude PKS § 108 alusel 1792, 68 eurot ja elatise nõude alates 1. novembrist 2022 400 eurot kuus. Maakohus jättis elatise nõude (sh PKS § 108 alusel esitatud tagasiulatuva elatise nõude) perioodil kuni 30. juuni 2023 rahuldamata, sest kostja oli elatise maksmise kohustust kas vahetult või hageja/hageja ema pangakontole raha makstes täitnud. Maakohus mõistis alates
1.juulist 2023 kostjalt välja elatise PKS § 101 alusel kuni hageja täisealiseks saamiseni (25. oktoober 2034) 260,33 eurot [249,78 eurot (baassumma seisuga 1. aprill 2023) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9.Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et perioodil 1. november 2021 – 16. märts 2022 elas hageja koos emaga kostja elukohas ja perioodil 17. märts kuni 28. oktoober 2022 kehtis hageja vanematel suhtluskord 50:50 ehk et hagejal oli sel perioodil vahelduv elukoht. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et perioodidel, kui hageja elas koos kostjaga, sai kostja täita hageja suhtes ülalpidamiskohustust vahetult. Kuivõrd eluasemekulud on üks osa hageja kuludest, siis on maakohus põhjendatult kostja panuse hindamisel arvestanud ka eluaseme hooldamisega seotud kulusid vahetult antud ülalpidamise hulka. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks kõiki neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
10.Hageja väidab kaebuses, et kostja ei ole tasunud regulaarselt elatist novembrist 2022 kuni juunini 2023. Maakohus on hageja nõuet sel perioodil käsitlenud otsuse p-des 12 jj. Maakohus arvestas sel perioodil elatise nõude lahendamisel kohtu poolt kindlaks määratud hageja ja kostja suhtluskorda. Maakohus tuvastas, et alates 28. oktoobrist 2022 kuni 29. märtsini 2023 oli hageja keskmiselt seitse ööpäeva kuus kostja juures, millisel perioodil kostja täitis ülalpidamiskohustust vahetult ja ülejäänud aja eest tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodil 28. oktoober 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 elatis 120, 33 eurot kuus; perioodil 1. veebruar- 31. märts 2023 115 eurot kuus. Maakohus tuvastas, et samal perioodil (viis kuud) on kostja tasunud hageja kulusid ja kandnud hageja emale raha 1053 eurot, st viie kuu jooksul 210, 60 eurot kuus, mistõttu jättis maakohus kostjalt elatise perioodil november 2022- märts 2023 välja mõistmata (vt otsuse p-d 16 ja 17). Hageja ei ole neid maakohtu järeldusi apellatsioonkaebuses selgelt vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
11.Maakohus käsitles hageja nõuet perioodil aprill- juuni 2023 otsuse p-s 18, märkides viitega II kd lk-le 84, et kostja on sel perioodil hageja ülalpidamiskohustust täitnud ja hagi ei kuulu selles osas rahuldamisele. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja andis maakohtus selgitusi ja esitas andmed hagejaga seotud kulude kandmise kohta perioodil aprilljuuni 2023 (II kd lk 84). Kostja on kandnud hageja ema pangakontole aprillis 200 eurot, mais 328 eurot, juunis 200 eurot ja tasunud ka hageja lasteaia ja teraapiaga seotud kulusid. Kostja on esitanud asjakohased pangakonto väljavõtted (II kd lk 71) ja ringkonnakohtu poolt tõendina asja juurde võetud kostja pangakonto väljavõtte. Hageja ei ole neid tõendeid vaidlustanud. Seega on maakohus jätnud hagi ka perioodi märts- juuni 2023 osas põhjendatult rahuldamata.
12.Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt alates 1. juulist 2023 ja mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras. Miinimummääras elatise välja mõistmisel lapse vajadusi selles ulatuses eeldatakse ja hageja ei pea oma vajadusi eraldi tõendama.
Hageja apellatsioonkaebuse põhirõhk on asjaolul, et kostja peab tasuma hagejale elatist 400 eurot kuus. Elatise suuruse saab määrata kindlaks iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes. Kohtule jääb muu hulgas PKS § 102 lg 3 kohaselt võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.6). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud neid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu poolt alates 1. juulist 2023 välja mõistetud igakuulise elatise suurendamise. Hageja väited toidukulu osas 250 eurot kuus ei ole millegagi põhjendatud. Ka hageja ema soov tellida koju valmistoitu ei ole aluseks kostjalt välja mõistetava elatise suurendamiseks. Miinimummäärast suurema elatise vajadust ei tõenda üksikud kaupluse tšekid, millest ei nähtu kelle jaoks oli ost tehtud ega ka hageja vajaduste perioodiline suurus (ühes kuus). Samuti ei anna kostjalt väljamõistetava elatise suurendamiseks alust apellatsioonkaebuses tehtavad etteheited kostjale ebavajalike ostude tegemise ja antud lubaduste täitmata jätmise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et kulutused lapse meelelahutusele on alati toreduslikud, kuid üksnes see maakohtu seisukoht ei ole käesolevas asjas aluseks maakohtu poolt välja mõistetud elatise suurendamiseks. Kuivõrd hageja vanemad ei jõudnud ajal, kui hageja elas koos emaga, hagejale ülalpidamise andmise viisi osas üksmeelele, mõistiski maakohus põhjendatult kostjalt välja elatise PKS § -s 101 sätestatud ulatuses. Hageja esitatud A.K. pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on alates juulist 2023 hageja poolt vaidlustatud maakohtu otsust täitnud.
13.Kostja avaldas 8. aprilli 2024 menetlusdokumendis, et laps elab alates 31. oktoobrist 2023 kostja juures ja on kostja ülalpidamisel ning puuduvad alused kostjalt elatise välja mõistmiseks. Hageja ema ei ole neil kuudel lapse ülalpidamises osalenud. Kostja leiab, et hagi tuleks rahuldada hageja ema A.K. vastu. Ringkonnakohus tuvastab Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2024 määruse tsiviilasjas nr 2-21-13717 (jõustumata) alusel, et maakohus on 24. oktoobri 2023 määrusega samas tsiviilasjas rakendanud esialgset õiguskaitset ja määranud hageja viibimiskoha kostja juurde. 29. jaanuari 2024 määrusega lõpetas maakohus hageja vanemate ühise hooldusõiguse hageja suhtes ja andis kostjale ainuhooldusõiguse hageja viibimiskoha, tervise ja haridusega seotud küsimustes. Hageja ei ole neile asjaoludele vastuväiteid esitanud. Seega täidab kostja alates 31. oktoobrist 2023 hagejaga koos elades hageja ülalpidamise kohustust vahetult (PKS § 100 lg 1) ja alates nimetatud kuupäevast puudub alus kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurendamiseks. Ringkonnakohus ei saa rahuldada hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamise käigus kostja
8.aprillil 2024 esitatud taotlust rahuldada hagi hageja ema A.K. vastu, kuivõrd sellist hagi ei ole hageja maakohtule esitanud. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).
14.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.