Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

Hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue Pärnu Maakohus määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis VKG Elektrivõrgud OÜ nõude Virumaa Mets OÜ vastu 679,88 euro saamiseks üle Viru Maakohtu Narva kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.01.2015 Soldina külas kahjustas kostja sõiduk hagejale kuuluvat 0,4 kV õhuliini. Liin oli katki tõmmatud masina tööorganiga, mis ei olnud teedel liikumise ajaks langetatud transpordiasendisse. Õhuliini kahjustamisega tekitas kostja hagejale varalist kahju summas 679,88 eurot. Juhtumi kohta koostas hageja akti, mis esitati kostjale koos 16.03.2015 kahjunõudekirjaga nr NEV/35797 (lisa 1). 06.04.2015 kostja esitas vastuse kahjunõudele (lisa 2). Kostja arvas, et hagejale kuuluv kaabel ei vastanud kehtivatele normidele. 08.04.2015 saatis hageja võlglasele täiendavate selgitustega vastuse nr NEV/35797-2 (lisa 3). VKG Elektrivõrgud OÜ märkis, et kahjunõue on põhjendatud ja palus hüvitada kulud vastavalt esitatud arvele. Vaatamata mitmele meeldetuletusele on arve tasumata.

Kostja 08.04.2015 vastus hagile Hagiavalduse kohaselt 20.01.2015 Soldina külas kahjustas kostja sõiduk hagejale kuuluvat 0,4 kV õhuliini. Liin oli katki tõmmatud masina tööorganiga, mis ei olnud teedel liikumise ajaks langetatud transpordiasendisse. Õhuliini kahjustamisega tekitas kostja hagejale varalist kahju summas 679,88 eurot. Kostja ei nõustu hagiga ja vaidleb sellele vastu. Elektripaigaldise kahjustuse akti kohaselt oli kahjustuse kohaks Soldina küla Tuleviku tee. Kehtivate normide kohaselt rippkaabli kõrgus maapinnast visangu keskel maksimaalsel arvutuslikul rippel peab olema vähemalt 4,0 m, liiklusvahenditele läbipääsetavas kohas maapinnast 5,5 m. Kuna Elektripaigaldise kahjustuse akti kohaselt oli kahjustuse kohaks Soldina küla Tuleviku tee, siis hagejale kuuluv kahjustatud kaabel pidi olema vähemalt 5,5 meetri kõrgusel teest. Hagejale kuuluva liini alt läbi sõitnud Virumaa Mest OÜ-le kuuluva tehnika maksimaalkõrguseks

2-15-115376 on 3526 mm ehk 3,526 meetrit (vaata sõiduki tehnilisi andmeid). Hageja väide selle kohta, et liin oli katki tõmmatud masina tööorganiga, mis ei olnud teedel liikumise ajaks langetatud transpordiasendisse, ei ole tõendatud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kostja masina tööorganid olid langetaud transpordiasendisse ja seetõttu oli kostja tehnika maksimaalkõrguseks 3,526 meetrit, mis on kaks meetrit madalamal kaabli rippe miinimumkõrgusest tee kohal. Kostja sõiduki tööorganite olekut õhuliini alt läbi sõitmisel soovib kostja tõendada sõidukit juhtinud V Ž ütlustega. Kui hageja ei loobu oma nõudest, siis taotleb kostja V Ž tunnistajana ülekuulamist kohtuistungil. Tunnistaja ilmumise kohtuistungile kindlustab kostja. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda Hageja kohtuvaidluste käigus esitatud lõplikud seisukohad Hageja esitas 15.09.2015.a. tsiviilasjas nr 2-15-115376 kostja vastu hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist. Nimelt, 26.01.2015 Soldina külas kahjustas kostja sõiduk hagejale kuuluvat 0,4 kV õhuliini. Õhuliini kahjustamisega tekitas kostja hagejale varalist kahju summas 679,88 eurot. 09.02.2016 kohtuistungil märkis kostja, et ta ei tea täpselt, kas üldse tema tõmbas liini katki, sest kostja sõnul toimetasid samas kohas ka muud isikud. 02.03.2016 istungil selgus, et samas kohas toimetanud muud isikud täitsid kostja poolt antud tellimust. 02.03.2016 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et kostja tõesti kahjustas hagejale kuuluvat 0,4 kV õhuliini. Seega poolte vahel puudub vaidlus selles, et 26.01.2015 Soldina külas kahjustas hagejale kuuluvat 0,4 kV õhuliini kostja sõiduk (metsaveo traktor). Kostja ainukeseks vastuväiteks kogu menetluse raames on sisuliselt olnud asjaolu, et tema ei pea kahju hüvitama, kuna kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega vaidlevad pooled tsiviilasjas nr 2-15-115376 selle üle kas kostja on hagejale põhjustatud kahjus süüdi või mitte. Kostja väidab, et kui hageja õhuliin oleks olnud normikohasel kõrgusel, poleks kostja töötaja õhuliini katki sõitnud. Kostja püüdis kinnitada oma väidet tunnistajate ütlusega. Hageja leiab, et kostja ütlused ei ole usaldusväärsed ja seda alljärgnevatel põhjendustel.

2-15-115376 m), siis oleks liini pikkus ja raskus veel suurem. Mitme meetri kõrgusel üle 40 kg raskuse tõstmine on väga raske ja selleks oleks vaja mingit täiendavat mitmemeetrist jäika (paindumatut) kangi/varrast, mitte lihtsalt puukeppi. Nimetatud jäik kang peaks iseenesest kaaluma ka palju. Liini parandustöödeks kasutatakse näiteks spetsiaalseid töövahendeid. Ei ole tõenäoline, et kogemusteta inimene sai lihtsa puukepiga teha tööd, milleks tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid abivahendeid. Ei ole usutav, et tunnistaja ülemus, kes peaks olema teadlik elektriohutus- jm nõuetest, oleks jaksanud liini ekskavaatori töökastil puuroikaga tõsta, seejuures seades end õhuliini kaitsevööndis ohtu.

2-15-115376 Vastavalt hageja tehniliste spetsialistide hinnangule arvutuslik koormus AMKA kaabli katkiminemisele moodustab 14,2 kN (kilo Newtonit). S.t. selleks, et liini katki tõmmata on vaja ligi 1,5 tonnist koormust. Tehnikale, mis on puukoormaga laetud, võis liini pingule tõmbumine ja katki minemine mitte mõjuda, kuid rebenemise efekti, s.o. erilist tõuget katki tõmbamisest pidi juht füüsiliselt tugevasti tundma, või ka isegi kuulma. Juhul, kui traktor oleks sõitnud ilma puukoormata, nagu kostja väidab, oleks traktori mass väiksem ja tõuget oleks olnud tunda veel tugevamini. Hageja leiab, et antud tunnistajate ütlused on vastuolulised ja sellest tulenevalt mitte usaldusväärsed. Ei ole usutav, et kui üks juht kuulis koheselt, kui kerge magnetiga kinnituv antenn katuselt ära tuli, aga teine - pikaajalise staažiga traktorist, sõites mööda sirget (mitte konarlikku) teed, isegi ei märganud, kui traktor tõmbas liini pingule nagu vibu ja see katki minnes häält tegi (nagu purunenud vibu nöör) ja traktorit kõigutas. Hageja väidab, et kui liin oleks rippunud liiga madalal ja sellest oleks võrguettevõtjat teavitatud, siis oleks asjaolu kõrvaldatud ja ajaks, mil tööd alustas metsa väljaveo traktor, poleks väidetavat takistust esinenud ja traktor ei oleks liini lõhkunud. Kuna kohtuistungil selgitati välja, et metsa raie tööd olid tellitud sama isiku ehk kostja poolt, järelikult oleks pidanud ta juba enne traktori tööle saatmist olema teadlik väidetavast takistusest. Küsitav on, miks olukorras, kus ühele transpordile jäi liin ette ja seda tõsteti puuroikaga, teine analoogse kõrgusega sõiduk saadeti samasse kohta tööle ilma abiliseta, kes oleks samamoodi liini traktori kohal kergitanud. Või miks ei teavitatud võrguettevõtjat nõuetekohaselt liini väidetavalt madalast kõrgusest. Kostja ütluste kohaselt, selle asemel, et teavitada hagejat gabariitidele mittevastavast liinist ning mitte läheneda ohtlikule liinile, kostja hoopis mõjutas omavoliliselt kõrvaliste vahenditega liini ripet ja seejärel, olles teadlik, et liin on madalal, saatis traktori, selle juhti juhendamata ning võrguettevõtjat teavitamata, tahtlikult väidetavalt madala liini alt läbi sõitma. Kui see on nii, siis võib kostja poolset tegevust pidada lausa sihilikuks, tahtlikuks hageja liini kahjustamiseks.

2-15-115376 tatud pildid näidatud, õhuliini läheduses asuv, soojak toodi kohale vahetult enne tema saabumist. Kostja kaks teist tunnistajat, kes töötasid antud kohas enne traktoristi, väitsid, et soojak seisis seal pikka aega ja juba nende ajal ja et soojakut edasi-tagasi ei sõidutata. Hageja leiab, et kostja tunnistaja soovis kinnitada, et ta saabus tööle alles samal õhtul ja sellepärast andis sellised ütlused. Hageja pöörab tähelepanu, et kostja tunnistajate ütlused on vasturääkivad, mis seab kahtluse alla kõik kostja tunnistaja ütlused.

2-15-115376 eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1057 kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Liiklusseaduse § 2 p-i 86 esimese lause kohaselt on traktor rataste või roomikutega põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt kuus kilomeetrit tunnis. Tulenevalt ülaltoodust tuleb asuda seisukohale, et mootorsõiduk ehk antud juhul hagejale kuuluva liini alt läbi sõitnud kostjale kuuluv metsaveo traktor, on suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 1 mõistes. Hageja seisukohta toetab ka õiguskirjandus, mille kohaselt: „tulenevalt §-des 1057-1060 sätestatud riskivastutuse erikoosseisudest on suurema ohu allikateks eelkõige mootorsõidukid...“ (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura. 2009. lk. 691). „Riskivastutus suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest tekib juhul, kui kaitstud õigushüve kahjustamine toimus suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel.“ (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura. 2009. lk. 692). „Näiteks mootorsõiduki puhul on kõrgendatud ohu faktoriteks suur mass, liikumise kiirus, täieliku kontrolli objektiivne puudumine (ei saa peatada momentselt), oht kokku põrgata teiste liikuvate või liikumatute objektidega, mistõttu muutub see täiesti juhitamatuks. Seega saab mootorsõidukiga põhjustatud kahju pidada mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga seotud iseloomuliku ohu realiseerimise tagajärjeks eelkõige juhul, kui kahju põhjustatakse sõiduki liikumise tagajärjel (otsasõidud isikutele või teistele sõidukitele või muule varale)“ (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura. 2009. lk. 692). „Suurema ohu allika valitsejaks on seetõttu enamasti vastava asja otsene valdaja. Isikud, kes valdavad asja kolmanda isiku jaoks ja huvides, ei ole valduse teenijatena ise asja valdajateks (vt. AÕS § 33). Sellisel juhul on suurema ohu allika valitsejaks isik, kelle jaoks valduse teenijad valdust teostavad. Näiteks ei ole sõidukiga tööülesandeid täitev töötaja sõiduki otsene valdaja ja seega ka suurema ohu allika valitseja § 1057 järgi. Sõiduki valdajaks ning suurema ohu allika valitsejaks on tööandja, kelle valduse teenijaks on töötaja.“ (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura. 2009. lk. 694). „Riskivastutuse korral tekib kahju hüvitamise nõue isikul (kannatanul), kelle kaitstud õigushüve suurema ohu allikaga kahjustati.“ (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura. 2009. lk. 692). „Kaitstud õigushüvedeks, mille kahjustamise korral riskivastutus tekkida saab, on seega eelkõige inimese elu või tervis ning omandiõigus kehaliste esemete e asjade suhtes.“ (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura. 2009. lk. 690). Tulenevalt ülaltoodust kahjustas 26.01.2015 Soldina külas suurema ohu allika valitseja (kostja) suurema ohu allikas (metsaveo traktor) kannatanule (hageja) kuuluvat kaitstud õigushüvet (0,4 kV õhuliin). Suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel (ülaltoodud tegevuse tulemusena) tekitas kostja hagejale varalist kahju summas 679,88 eurot, mis kuulub kostja

2-15-115376 poolt hagejale täies ulatuses hüvitamisele, sõltumata kostja süüst, VÕS § 1056, § 1057 ja § 132 lg 3 alusel. Kuna kostja peab hagejale kahju hüvitama riskivastutusest lähtuvalt (deliktiline), siis kostja poolt esitatud vastuväited ja asjaolud, millega kostja püüab tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, ei oma antud asjas tähtsust. Seega tuleb kostja vastavad vastuväited (hagejale kuuluva õhuliini kõrgus jne.) jätta asjakohatutena tähelepanuta. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlasumma 679,88 eurot ja hageja menetluskulud:

2-15-115376 Hageja poolt 25.01.2016 kohtule esitatud asendiplaan on koostatud hiljem, sest plaanile punase punktiiriga kantud nähtavasti õhuliini asukoht, punktiiri peale on märgitud gabariit 5,85m, punktiiri alla aga kuupäev 08.04.2015. Seega asendiplaan on koostatud mitte varem kui 08.04.2015 ehk kolm ja pool kuud peale hagetava kahju tekkimist. Hageja poolt 25.01.2016 kohtule esitatud ristmeväljade ja gabariitide protokoll nr 1 on samuti koostatud 08.04.2015 ehk kolm ja pool kuud peale hagetava kahju tekkimist. Hageja poolt 26.01.2016 kohtuistungil esitatud väljavõte Googlist pilt on tehtud suvel, aga juhtum toimus talvel ning ei kajasta õhuliini kõrgust seisuga 20.01.2015. Seega ükski hageja poolt kohtule esitatud dokument ei kajasta õhuliini kõrgust seisuga 20.01.2015. 26.01.2016 kohtuistungil kostja selgitas, et kostja metsaveotraktor sõitis sinna mitte terve päeva, vaid sõitsid sinna sellel päeval esimest korda. Seda ütles ka vande all üle kuulatud tunnistaja V Ž . Liini alt läbi sõitnud metsaveotraktor oli just vahetult enne seda kohale toodud OÜ ́le Jõhvi Kek kuuluval treileril (vaata transpordi saateleht). Seetõttu oli ka metsaveotraktori tööorganid langetatud transpordiasendisse. Peale kohtuistungit otsis kostja üles samal metsalangil metsa langetanud metsalangetusmasina juhi K K kes selgitas, et kui tema oma metsalangetusmasina sama õhuliini alt sõitis, siis tõsteti iga kord õhuliini, sest õhuliin rippus liiga madalalt. Nende asjaolusid tunnistas ka kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud K K . Metsalangetusmasina kõrguseks transpordiasendis on kuni 3,70 meetrit (vaata lisatud tehnilisi andmeid). Hageja väide, et kaabel kaalus üle 42 kilogrammi ei ole tõendatud. Samas tuletab kostja koolifüüsikast meelde, et rippes oleva kaabli kergitamisel ei mõju kaabli tõstjale mitte kogu kaabli kaal vaid ainul osa sellest. Samas pole keegi tuvastanud, et kaabli tõstja oli mingi kleenuke, kellel on probleeme 20-30 kilogrammi tõstmisega. 26.01.2016 kohtuistungil tõstetus küsimus hageja poolt esitatud fotol oleva ekskavaatori suhtes. Kostja selgitas välja, et ekskavaatori juhina oli sellel objektil töötanud M P , kes kohtuistungil oli üle kuulatud tunnistajana. Tema seletas, et kui ekskavaator sama õhuliini alt sõitis, siis masina katusel asuv antenn ulatus õhuliinini seetõttu, sest õhuliin rippus liiga madalalt. Antenn puudutas liini. Fotol oleva roomikekskavaatori kõrguseks on 3,035 meetrit (vaata lisatud tehnilisi andmeid), millele lisandub antenn pikkusega 0,70 meetrit. Seega ekskavaatori kõrguseks koos antenniga on 3,735 meetrit. Kokkuvõtvalt on kostja tõendanud, et hagejale kuuluv õhuliin rippus 20.01.2015 tunduvalt madalamal, kui näevad ette õhuliini normid. Tegemist oli pimeda ajaga. Metsaveotraktori juht jälgis teed, kuid ta ei osanud arvatagi, et hageja õhuliin asus tee kohal niivõrd madalal. Metsaveo traktori juhil on õigus arvata, et õhuliinid asuvad õigel kõrgusel, st vähemalt 5,5 meetrit teest. Kohtuistungil hageja esindaja A K viimasel kohtuistungil selgitas, et kaabli puhul oli tegemist AMKA kaabliga, kus mull kulgeb mööda terastrossi ja kolm faasi kulgevad kõik eraldi isoleeritud juhtmeid pidi. Hageja poolt esitatud fotodel (fotografeerimise aeg 01.02.2016 kell 11:03) on näha, et faasi kaablid ei ole pingutatud vaid on vabas lõtke ümber terastrossi. Siit tulenevalt, kui pinges olev tross on katkenud, siis kaabel jääb rippu iseleeritud kolmele juhtmele, mis olid eelnevalt vabalt lõtke ja nüüd sirgesse asendisse kahe kaabliposti vaheline kaabel pikeneb, mis omakorda põhjustabki kaabli madala rippe. Kuid see on ainult üks võimalikest versioonidest, miks ja kuidas oli hagejale kuuluv kaabel 20.01.2015 nii madalal, et erinev tehnika selle alt läbi ei mahtunud,

2-15-115376 kuigi erineva tehnika kõrgus jäi alla nelja meetri. On loomulik, et hageja spetsialistid kasutavad spetsiaalseid töövahendeid rippuva kaabli tõstmiseks, kuid tunnistajal abiks olnud isik kasutas käepäraseid vahendeid, mida oli koha peal saadaval. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et kaablit oli vaja tõsta mitme meetri võrra, see on hageja esindaja fantaasia. Elektriohutuse nõuete eiramine tunnistaja või teda abistanud isiku poolt ei muuda kaabli rippe kõrgust. Sama tuleb meeles pidada, et pinge all olevad faasijuhtmed olid isoleeritud, st kaetud elektrit mitte läbilaskva isoleeriva materjaliga. Ilma isolatsioonita faasijuhe on tõesti ohtlik ja kuidas sellisel juhul oleks käitunud kaablit tõstnud isik pole kostjale teada. Kostja poolsed tunnistajad ei peagi täpselt teadma nende käsutuses oleva tehnika kõrgust. Kostja on kohtule eelnevalt esitanud metsaveotraktori ja harvesteri tehnilised joonised, kus on väga täpselt tehnika kõrgus välja toodud ja puudub igasugune alus kahelda nendes joonistes. Teadmiseks, et kõik elektrikilbid on maandatud ja maandused on kilpides ühendatud nulljuhtmega, milleks AMKA puhul on terastross. Seega ainult terastrossi katkemine ei too endaga kaasa elektrikatkestust ning elamu elektrivarustus säilus. Hageja väide, et traktorist V Ž pidi midagi tundma, kui sõitis puruks elektrikaabli juhtmed, on hageja oletus. V Ž selgitas, et metsaveotraktori kabiinil on hea heliisolatsioon, mängis raadio. Samas tuleb arvestada, et traktor liikus mööda metsteed mis ei ole sugugi sile maantee. Metsatee reljeefluse tõttu traktor kõigub ja seetõttu võibki traktoristil jääda märkamata. Hagejale jäi arusaamatuks, miks olukorras, kus ühele transpordile jäi liin ette ja seda tõsteti puuroikaga, teine analoogse kõrgusega sõiduk saadeti samasse kohta tööle ilma abiliseta, kes oleks samamoodi liini traktori kohal kergitanud. Või miks ei teavitatud võrguettevõtjat nõuetekohaselt liini väidetavalt madalast kõrgusest. Hageja jättis nähtavasti märkamata, et transpordivahendite juhid olid erinevate ettevõtete töötajad ja seetõttu ei jõudnudki info kostjani. Kostja oli metsa langetamise teenuse teiselt ettevõttelt sisse ostnud. Hageja väite kohaselt oli kaabli katkestuse ajaks tee äärde juba osa puid välja veetud. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Kostja poolsed tunnistaja selgitasid, et tee ääres oli juba enne , st eelmiselt langilt veetud palke. Samas aga kostja tunnistaja V Ž selgitas, et ühe vahetuse ajal saab tema tehnikaga metsast välja vedada tunduvalt suurema koguse palke, kui seda on liini katkemise päevale järgnenud päeval tehtud fotol. Kuna V Ž selgitas, et ta vedas metsa seal ligidal enne teiselt langilt ja oli hageja tunnistaja D enne teada. Nad said omavahel läbi. Hageja tunnistaja D võis ka midagi segi ajada. Kostja metsaveotraktor toodi kohale treileril ja selle kohta on kostja kohtule esitanud OÜ Jõhvi Kek tõendi. Kehtivate normide kohaselt rippkaabli kõrgus maapinnast visangu keskel maksimaalsel arvutuslikul rippel peab olema vähemalt 4,0 m, liiklusvahenditele läbipääsetavas kohas maapinnast 5,5 m. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejale kuuluv kaabel pidi tee kohal olema vähemalt 5,5 meetri kõrgusel. Kostja on tõendanud, et hagejale kuuluv kaabel rippus tunduvalt madalamal, kui nägi ette kehtiv seadusnorm, muidu poleks kolmel kaabli alt läbi sõitnud tehnikavahendil olnud probleeme kaabli alt läbi pääsemisega. Kostja metsaveotraktor sõitis liini alt läbi pimedas ja traktori10

2-15-115376 juht ei teadnud eelnevalt, et selle kohal on kaabel ja veel tunduvalt madalamal kui näeb ette ehitusnorm. Kostja traktorist juhtis metsaveotraktorit ja jälgis pingsalt pimedas lumist metsateed ega osanud ülevalt oodita ega arvata nii madalat elektrikaablit. Seetõttu kostja tunnistab nõuet osaliselt, st pooles ulatuses ehk summas 339,94 eurot. Samas kostja tuletab meelde, et kostja pakkus kompromissi, mille kohaselt kostja tasuks sama summa hagejale. Hageja ei võtnud seda kompromissi vastu. Seetõttu kostja palub menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 163 lg 2 ja jätta kõik või kostja menetluskuludest hageja kanda, sest hageja ei nõustunud kostja poolse kompromissiga. Käesolevas menetluses on kostja kandnud menetluskulusid 720 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest. Lepinguline esindaja on koostanud kostjale vastuse ja käesolevad seisukohad, millele kulus 3,5 tundi ja on kostjat esindanud kahel kohtuistungil kokku 4 tundi. Seega on kostjale esitatud õigusabikulu 7,5 tundi tunnihindega 80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20 %. Kostja on käibemaksukohustlane. Kostja kinnitab, et eelmainitud õigusabi on talle osutatud käesoleva menetluse piires. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi esitatud materjalid ja kuulanud ära tunnistajad ja poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 20. jaanuaril 2015. a purustas kostja metsaveotraktor Soldina külas hageja 0,4 kV elektriliini, sõites liini alt läbi. Õhuliini purustamisega tekkis hagejal kahju 679,88 eurot. Kostja tunnistas kirjalikes kohtuvaidlustes hagi pooles ulatuses, ehk 339,94 eurot. Seega jäi vaidlusaluseks summaks 339,94 eurot. Pooled vaidlesid menetluse käigus selle üle, kui kõrgel asus liin ja kui kõrgel oli traktori kõrgeim punkt liini alt läbisõidul ja kas kostja oli liini purustamises süüdi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul on tegemist suurema ohu allika poolt tekitatud kahjuga, mistõttu kostja kui suurema ohu allika valdaja vastutab elektriliini purustamise eest sõltumata süüst. Kostja oma lõplikes seisukohtades hageja poolt kohtuvaidluste seisukohtades tõstatatud suurema ohu allikaga põhjustatud kahjuga seonduvat ei vaidlustanud ega kommenteerinud. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 alusel loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest.

2-15-115376 Kuivõrd kohus juhindub hagi rahuldamisel suurema ohu allika valdaja vastutusest, siis ta kahju tekkimisega seotud teisi poolte esitatud väiteid ei analüüsi.

Menetluskulud TsMS 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd asi lahendati kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.