AS Nordea Finance Estonia hagi Xxxxvastu 106 280 euro 2 sendi saamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140), esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg (epost: [email protected]); Kostja Xxxx(isikukood xxxx), esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter (e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Nordea Finance Estonia avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Välja mõista XxxxAS Nordea Finance Estonia kasuks menetluskulud 4703,17 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxxtasuda AS-le Nordea Finance Estonia hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 703,17 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu 18.03.2013.a tagaseljaotsusega. 04.07.2013.a esitas kostja kohtule kaja menetluse taastamiseks käesolevas tsiviilasjas. 30.08.2013.a määrusega rahuldas Harju Maakohus kaja ning taastas käesolevas tsiviilasjas menetluse. Harju Maakohus rahuldas 21.02.2014.a otsusega hagi osaliselt ning jättis AS Nordea Finance Estonia menetluskulud 20% ulatuses Xxxx kanda ja Xxxx menetluskulud 80% ulatuses AS Nordea Finance Estonia kanda. 30.06.2014.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jagas menetluskulud. Ringkonnakohtu ja maakohtu menetluskulud jäeti kostja kanda.
Riigikohus tühistas enda 3-2-1-157-14 18.02.2015.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014.a otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.12.10.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata täiendavalt 40 554,59 eurot. Ühtlasi muudeti menetluskulude jaotust, millega AS Nordea Finance Estonia menetluskulud maakohtus jäeti 58% ulatuses Xxxx kanda ja Xxxx menetluskulud 42% ulatuses AS Nordea Finance Estonia kanda. Ringkonna- ja Riigikohtu menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
3.Kohtuotsus jõustus 14.11.2015.a edasi kaebamata. 20.11.2015.a edastas Harju Maakohus pooltele kirja, milles andis tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks Harju Maakohtule kuni 14.12.2015.a. Hageja lepinguline esindaja esitas menetluskulude avalduse koos menetluskulude nimekirjaga Harju Maakohtule 10.12.2015.a, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 4 708,71 eurot (58% 8 118,46 eurost) ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuni kohase täitmiseni. Hageja kinnitab, et kõik avalduses väljatoodud menetluskulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Täiendavalt märgib hageja, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb hageja menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta.
4.Kohus edastas 17.12.2015.a kirjaga kostjale hageja menetluskulude nimekirja ning palus kostjal esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväited 7 päeva jooksul alates kirja, avalduse kättesaamisest. Kostja lepinguline esindaja sai hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kätte 21.12.2015.a, kuid vastuväiteid hageja avaldusele käesoleva hetkeni esitatud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 4 708,71 eurot (58% 8 118,46 eurost) ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuni kohase täitmiseni. Hageja kinnitab, et kõik
avalduses väljatoodud menetluskulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Täiendavalt märgib hageja, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb hageja menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Järgnevalt hindab kohus hageja poolt kantud menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust.
9.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 6 391,16 eurot. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on vastava summa tasunud (II kd, tl 98), mistõttu leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud ning vajalik.
10.Kohtule esitatud taotluse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäiturile makstava tasu summas 22,30 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et vastava kulu väljamõistmine täies ulatuses kostjalt on põhjendamatu ning selgitab alljärgnevalt miks. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on esitanud kohtule 06.12.2012.a taotluse ja kaaskirja, millega teatab, et soovib kohtutäituri tasu summas 11,46 eurot tagastamist, kuivõrd kohtutäitur ei suuda hagimaterjale kostjale kätte toimetada (II kd, tl 189). Kohtutoimikus sisaldub menetlusdokumendina kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (II kd, tl 196), mille kohaselt tuli dokumentide kätteoimetamise eest tasuda 15,30 eurot ning mille alusel oli hagejal õigus taotleda enammakstud tasu summas 11,46 eurot tagastamist, kuivõrd 06.12.2012.a kehtinud kohtutäituri seaduse § 48 lg 2 kohaselt on täituril õigus nõuda tasu 12,75 eurot, kui menetlusdokumente ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi. 18.03.2013.a määrusega tagastati hagejale kohtutäituri tasu summas 11,46 eurot. Kuivõrd hageja palub kohtutäituri tasu välja mõista käibemaksuta, kohtutäituri arve oli 12,75 eurot käibemaksuta ning 18.03.2013.a määrusega on juba enam tasutud osas hagejale kohtutäituri tasu tagastatud, leiab kohus, et põhjendatud kulu menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel on 12,75 eurot käibemaksuta.
11.Hageja esindajal on 26.08.2013.a kulunud asja materjalidega tutvumisele, nõude perspektiivi analüüsile 50 min, samal kuupäeval kohtu toimikuga tutvumisele 1 h 15 min, 28.08.2013.a seisukoha koostamisele kaja kohta 1,5 h, 13.09.2013.a kostja vastusega tutvumisele 45 min, samal kuupäeval hageja arvamuse koostamisele kostja vastuse osas 7 h 15 min. Kohus leiab, et eelnimetatud toimingud ja toimingutele kulunud aeg märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik, arvestades muuhulgas asja materjale, keerukust ning mahtu. Hageja poolt esitatud seisukohad ning vastused on sisulised ning vastavad nii sisult kui mahult hageja esindaja poolt kulutatud ajale. Dokumentide analüüsi põhjal on kohus seisukohal, et hageja esindaja ei ole aega kasutanud põhjendamatult. Kohtutoimiku materjalidest nähtub ühtlasi, et hageja esindaja on käinud kohtus käesoleva tsiviilasja toimikuga tutvumas ning arvestades asja mahtu toimikuga tutvumise hetkeks, on kohtu hinnangul põhjendatud ka toimikuga tutvumisele hageja esindaja poolt kulutatud aeg. Kohus leiab ka, et kostja vastustega ja kajaga tutvumisele kulutatud aeg on põhjendatud, arvestades kostja poolt esitatud dokumentide sisu ja mahtu.
12.Hageja esindajal on kulunud 11.11.2013.a istungiks ettevalmistumisele 1 h 15 min, 12.11.2013.a kohtuistungil esindamisele 30 minutit, 02.01.2014.a e-kirja edastamisele kliendile seoses kohtu 30.12.2013.a kirjaga 20 min ning 14.01.2014.a menetlusdokumendi koostamisele, tõendite kogumisele ja kohtule esitamisele 1 h 50 min. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud on põhjendatud ning vajalikud. Kohus hindas istungi kestust, selle sisu, istungile eelnenud asja menetlust ning esitatud menetlusdokumente ning leiab eeltoodust tulenevalt, et nii istungiks ettevalmistumise kui kohtuistungil osalemise aeg
on põhjendatud ja vajalik. E-kirja saatmine kliendile on samuti vajalik, kuivõrd lepinguline esindaja peab asjatundliku õigusteenuse osutamiseks konsulteerima enda esindatavaga ning andma ülevaate menetluse kulgemisest. Samuti leiab kohus, et 14.01.2014.a koostatud menetlusdokument vastab oma sisult ja mahult (ca 2 lk) hageja esindaja poolt toimingu teostamisele kulunud ajale.
13.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks summas 8 108,91 eurot, millest 6 391,16 eurot riigilõiv, kohtutäituri tasu summas 12,75 eurot ning õigusabiteenuse kulud summas 1 705 eurot. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2015.a otsuse kohaselt peab kostja tasuma 58% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 4 703,17 eurot (58% 8 108,91 eurost).
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 703,17 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.