Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
Otsuse tegemise aeg ja koht
AS Nordea Finance Estonia hagi MM vastu 106 280 euro 2 sendi saamiseks 12.10.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Nordea Finance Estonia apellatsioonkaebus ja MM vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind Apellatsioonkaebuse hind 81 038,15 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 21 241.87 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
21.09.2015 Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140), esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kostja MM (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata täiendavalt 40 554.59 eurot. Muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
2.AS Nordea Finance Estonia apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. MM vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse terviklik resolutsioon sõnastada järgmiselt: 3.Rahuldada osaliselt AS Nordea Finance Estonia hagi MM vastu AS Nordea Finance Estonia ja AS Elia-Auto OÜ vahel sõlmitud liisinglepingutest nr 20054193, nr 20054166 ja nr 20051570 ja selle tagamiseks MM-ga sõlmitud käenduslepingutest nr 20054193, nr 20054166 ja nr 20051570 tulenevates nõuetes ja välja mõista MM-lt AS-i Nordea Finance Estonia 59 142.63 eurot.
4.Jätta rahuldamata AS-i Nordea Finance Estonia hagi MM vastu 44 484.56 euro saamiseks.
5.AS-i Nordea Finance Estonia menetluskulud maakohtus jäävad 58 % ulatuses MM kanda ja MM menetluskulud jäävad 42 % ulatuses AS-i Nordea Finance Estonia kanda. Ringkonnaja Riigikohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.AS Nordea Finance Estonia (hageja) esitas 1. aprillil 2011 MM (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 106 280 eurot 2 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja EliaAuto OÜ (liisinguvõtja) 2005–2006 seitse liisingulepingut (liisinguleping nr 20054193, nr 20060380, nr 20060898, nr 20062465, nr 20064187, nr 20051570 ja nr 20054166), millega hageja liisis liisinguvõtjale erinevaid veoautosid ja haagiseid. Kuna liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtajaks tasumata, ütles hageja nimetatud liisingulepingutest osa 15. detsembril 2008 ja osa 5. mail 2009 üles ning liisinguvõtja tagastas hagejale liisinguesemeks olnud veokid ja haagised 1. veebruaril, 25. mail ja 1. septembril 2009. Hageja lasi liisinguesemed pärast tagastamist hinnata OÜ-l KEIL M.A., OÜ-l ScanBalt Trailer ja OÜ-l ScanBalt Trucks (veoautode ja haagiste kutselised müüjad), kuid 2009. aastal ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tingimustes tagastati liisinguandjatele tuhandeid sõidukeid ja liisinguesemeid ei olnud vähese nõudluse tõttu võimalik kohe võõrandada. Hageja andis liisinguesemed komisjonimüüki OÜ-le KEIL M.A., OÜ-le ScanBalt Trailer ja OÜ-le ScanBalt Trucks, kes võõrandasid liisinguesemed (v.a üks haagis) kolmandatele isikutele, kuid komisjonimüügi tõttu on arve esitatud neile. Pärast liisinguesemete müüki jäi liisinguvõtjale kohustus hüvitada hagejale liisinguesemete müügist tekkinud kahjum 106 280 eurot 2 senti, sest esemete müügist saadud raha oli väiksem kui põhimaksete võlg ja vara jääkväärtuse summa. Liisinguvõtja on likvideeritud ja registrist kustutatud. Hageja sõlmis ülalnimetatud liisingulepingutest tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks kostjaga kui liisinguvõtja ainsa juhatuse liikme ja osanikuga 2005–2006 käenduslepingud (käendusleping nr 20054193, nr 20060380, nr 20060898, nr 20062465, nr 20064187, nr 20054166 ja nr 20051570). Kostja sõlmis käenduslepingud seega oma majandus- ja kutsetegevuses, mitte tarbijana. Hageja kontrollis kostja majanduslikku seisundit käenduslepingute sõlmimise ajal ning kinnistusraamatust ja äriregistrist nähtus, et tegemist on heal varanduslikul järjel oleva isikuga (kostjale kuulus kolm kinnisasja ning ta oli kahe äriühingu ainuosanik). Kostja ei ole hagejale liisingulepingutest tulenevat võlga tasunud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue ei ole selge ning arvutuskäik ei ole jälgitav. Hageja ei ole välja toonud, kui suur oli hageja nõue lepingute ülesütlemise ja liisinguesemete tagastamise hetkel koos sõidukite jääkväärtusega. Samuti ei ole võimalik eristada viivise, intressi ja põhinõude osa. Tõendamata on ka liisinguesemete müügiks vajalike kulude kandmine ja nende vajalikkus.
Hageja nõue on tõendamata ning puudub selgus, kuidas liisinguesemed müüdi. Liisingulepingu ülesütlemise korral tuleb hüvitatavate kulude arvutamisel mh arvestada tagastatava liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte lähtuda hilisemast müügihinnast. Hageja esitatud hindamisaktid seda ei tõenda, sest need on koostanud samad isikud, kes on liisinguesemed hiljem sama hinnaga ostnud. Liisinguesemete hind oli nende tagastamise hetkel oluliselt suurem kui hageja väidetud müügihind, mida tõendavad sõidukite müügiportaalist tehtud väljatrükid. Seega kattis liisinguesemete väärtus nende tagastamise ajal kõik hageja liisingulepingutest tulenevad nõuded. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et sõidukeid müüdi avalikult ja õiglase turuhinna eest. Samuti ei ole kostjat müügihinnast ega müügist teavitatud. Selliselt on hageja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega, mis annab alust välistada kostja kui käendaja vastutus võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg-te 1 ja 2 alusel. Kostja ei vastuta võla eest ka seetõttu, et käenduslepingud on vastuolus heade kommetega ja tühised. Käenduslepingud on sõlmitud kostja kogenematust ära kasutades ning käenduse andmisel ei ole hageja kui krediidiasutus analüüsinud kostja krediidivõimekust. Käendatav summa on käenduslepingute kohaselt kokku ca 450 000 eurot. Praegu nõuab hageja kostjalt 106 280 euro 2 sendi tasumist. Kostjal ei ole ega ole kunagi olnud selliseid vahendeid, mille arvel oleks võimalik sellist käenduskohustust täita. Arvestades kostja maksevõimet käenduslepingute sõlmimise ajal ja käenduslepingutega võetud kohustuse mahtu, on ilmne, et poolte õigused ja kohustused on oluliselt tasakaalust väljas ning seetõttu vastuolus heade kommetega. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 21. veebruari 2014. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 21 240 eurot 87 senti. Maakohus jättis 20% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 80% kostja menetluskuludest hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle: • hageja ja liisinguvõtja sõlmisid liisingulepingud nr 20054193, nr 20060380, nr 20060898, nr 20062465, nr 20064187, nr 20051570 ja nr 20054166; • liisingulepingud on üles öeldud, sest liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevate liisingumaksete tasumise kohustust; • liisingulepingutest tulenevaid kohustusi tagavad hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud kokku maksimumsummaga 480 473 eurot 73 senti (13. oktoobri 2005. a leping nr 20054193 summaga 28 657 eurot 99 senti, 7. veebruari 2006. a leping nr 20060380 summaga 82 957 eurot 32 senti, 16. märtsi 2006. a leping nr 20060898 summaga 82 957 eurot 32 senti, 26. juuni 2006. a leping nr 20062465 summaga 26 772 eurot 60 senti, 20. septembri 2006. a leping nr 20064187 summaga 90 423 eurot 48 senti, 12. oktoobri 2005. a leping nr 20051570 summaga 83 862 eurot 31 senti ja 28. aprilli 2005. a leping nr 20054166 summaga 84 842 eurot 71 senti); • liisingu- ja käenduslepingute sõlmimise ajal oli kostja liisinguvõtja ja OÜ Callida ainuosanik ning talle kuulus kaks kinnisasja ja korteriomand; • hageja omandas liisingulepingute alusel erinevatelt müüjatelt liisingulepingutes nimetatud vara, mille ta andis liisinguvõtja kasutusse ja liisinguvõtja pidi maksma vara kasutamise eest tasu (graafikute alusel osamakseid ja intressi). Kuna ülalnimetatud liisingulepingud on liisinguvõtjale üles öeldud, on hagejal õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist, viivist ja kulutuste hüvitamist käendajalt ehk kostjalt.
Kohus tuvastas, et nii kostja majanduslik võimekus kui ka arusaamine võimalike lepingute sõlmimisega seotud riskidest ja kohustustest oli piisav, mistõttu ei ole käenduslepingud nendes toodud käendussummade suuruse tõttu vastuolus heade kommetega ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 järgi tühised. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli VÕS § 367 lg-te 1 ja 3 järgi liisinguesemete turuväärtus liisinguandjale tagastamise hetkel ja kas nende müügihind vastas nende turuväärtusele. Kohus tuvastas müügiportaalide väljavõtete alusel, et tegelikult oli liisinguesemete turuväärtus suurem kui hind, millega hageja liisinguesemed võõrandas. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, v.a juhul, kui liisingueseme müügihind ei erine oluliselt eseme turuhinnast (s.o hinnaerinevus kuni 10% turuväärtusest on mõistlik ja lubatav). Praegusel juhul erineb kõigi liisinguesemete müügihind oluliselt nende turuväärtusest (keskmiselt 52%). Seetõttu tuleb võlgniku võla ja käenduslepingust tulenevate kohustuste suuruse määramisel lähtuda kohtu tuvastatud liisinguesemete turuväärtusest. Pärast hageja täpsustusi ei esitanud kostja vastuväiteid intressi ja põhimaksete arvestuse, metoodika ega summade kohta. Kostja ei ole vaidlustanud ka jääkmaksumust, müügikulusid ega ka remondikulusid, mis on hinnatavad VÕS § 367 lg 4 järgsete kuludena. Maakohus tuvastas põhivõlgniku võla erinevate liisingulepingute alusel. Arvestades liisingulepingujärgset võlga ja kostja tõendatud liisinguesemete turuväärtust, ei katnud liisinguesemete I, VI ja VII turuväärtus liisinguvõtja kohustusi VÕS § 367 lg-te 1, 3 ja 4 järgi, liisinguvõtja võlgneb hagejale nende liisingulepingute järgi kokku 21 241 eurot 87 senti, mille eest kostja käendajana solidaarselt vastutab. Ülejäänud liisingulepingutest tulenevaid hageja nõudeid katsid vastavate liisinguesemete turuväärtused ning selles osas tuleb jätta hageja nõuded rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus rikkus VÕS § 367 lg-t 3. Kohus jättis tähelepanuta ajahetke, millega tuleb liisingueseme väärtust arvestada. Selliseks ajahetkeks on liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetk. Kostja ei esitanud mitte ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud tema väiteid, et liisinguesemete turuväärtused oli nende tagastamise hetkel suuremad kui hinnad, millega hageja liisinguesemed võõrandas. 2013. aasta müügipakkumised ei kajasta 2009. aasta turusituatsiooni. Maakohus ei ole analüüsinud hageja poolt esitatud hinnasoovitusi ja hindamisakte ega märkinud, miks ta neid ei arvesta. Põhjendamatu on ka maakohtu etteheide hagejale, et hageja ei ole ümber lükanud väiteid, miks ei saanud veokeid ja haagiseid müüa müügikuulutustes näidatud hindadega või ligilähedaselt nende hindadega. Hageja esitas vastavad põhjendused 13.09.2013 menetlusdokumendi p-des 13.2.1 ja 13.2.2. Maakohus on kostjalt väljamõistetud summat vähendanud rohkem, kui maakohtu poolt tuvastatud liisinguesemete turuväärtused seda võimaldavad. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja tugines suurematele nõuetele liisinguvõtja vastu, kui ta palus välja mõista kostjalt kui käendajalt. Maakohus lähtus ümberarvestuste tegemisel nõuete summadest, mis hageja palus kostjalt välja mõista, mitte nõuete suurusest liisinguvõtja vastu, millele hageja tugines hagi alusena. Seega oleks maakohus pidanud kostjalt välja mõistma 22 336,05 eurot, mitte 21 241,87 eurot.
Maakohus märkis, et VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, v.a juhul kui liisingueseme müügihind ei erine oluliselt eseme turuhinnast, s.o hinnaerinevus kuni 10% turuväärtusest on mõistlik ja lubatav. Seega oleks maakohus pidanud ka nõude suuruse ümberarvestamisel lubama 10%-list hinnaerinevust. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
6.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt välja 21 240,87 eurot ja ning jättis menetluskulud 20% osas kostja kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja jäi maakohtus väljendatud seisukoha juurde, et käenduslepingud olid käendussummade ulatuse tõttu vastuolus heade kommetega jaa seetõttu TsÜS § 86 järgi tühised. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostja ei ole vaidlustanud liisingulepingute jääkmaksumust, müügikulusid ega ka remondikulusid. Tõendamata ja põhjendamata kulusid on hageja väidetavalt kandnud summas 4428,43 eurot. Hageja tegelik tulu liisitud sõidukite realiseerimisest oli maakohtu otsuse kohaselt 50 337,66 eurot (müügikasum 71 579,53 eurot – müügikahjum 21 241,87 eurot). Riigikohtu 27.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-13 on kolleegium selgitanud, et VÕS § 149 lg 3 esimese lause kohaselt võib käendaja keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. See õigus on käendajal VÕS § 149 lg 3 teise lause järgi ka siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Kolleegiumi arvates saab kostja tasaarvestusavaldust aga lugeda VÕS § 149 lg 3 teise lause järgi avalduseks keelduda rahuldamast hageja nõuet, kuna põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Viidatud säte seob käendaja vastuväited põhivõlgniku õigustega ja annab käendajale püsiva täitmisest keeldumise õiguse. Ka käesoleval juhul eksisteerib kostjal õigus keelduda hageja nõude täitmisest ülalviidatud alustel. Juhul, kui hageja rõhub asjaolule, et põhivõlgnik Elia-Auto OÜ on registrist kustutatud õigusjärgluseta, siis on kostjal kui ettevõtte omanikul ja juhatuse liikmel õigus algatada täiendav likvideerimine ning äriühing registrisse ennistada ja ka vastav tasaarveldus teostada, sh ka täiendav nõue esitada. Hageja kui liisinguandja ei tohi lepingute ülesütlemise tagajärjel rikastuda ei liisinguvõtja ega käendaja arvelt. Olukorras, kus lepingute ülesütlemise tulemusena on hageja teeninud tulu 50 337.66 eurot, ei ole lubatav eraisikust käendajalt täiendavalt 21 241,87 euro välja mõistmine. Selline hagejapoolne käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu. Menetluse edasine käik
8.18.02.2015 otsusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule liisinguesemete väärtuse ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu tekkinud lisakulutuste tuvastamiseks. Riigikohus leidis, et kostja vastuväited käenduslepingu tühisuse kohta ei ole põhjendatud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata täiendavalt 40 554.59 eurot. Samuti tuleb muuta menetluskulude jaotust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. I
10.Riigikohus märkis käesolevas asjas tehtud lahendis, et hageja nõude lahendamisel VÕS § 367 lg 1 ja lg 3 järgi tuleb võtta seisukoht, kas hageja esitatud tõendid on usaldusväärsed ja kajastavad esemete tegelikku turuväärtust 2009. Asja uuel läbivaatamisel esitas liisinguandja täiendavad tõendid sõiduki hinnapäringute kohta portaalist auto24.ee. Ringkonnakohus selgitas, et tõendid on ebapiisavad ja määras asjas hageja taotlusel ekspertiisi liisinguesemete jääkväärtuse määramiseks. Ringkonnakohus lähtub liisinguesemete jääkväärtuse määramisel ekspertiisi tulemustest. Kuigi ringkonnakohus palus eksperdil määrata sõidukite jääkväärtuse arvestades ka lähiturgude hindadega, on ekspert põhistanud, miks ta on kohaliku keskmise müügihinna selgitanud välja talle kättesaadavate Eesti andmete alusel. Ekspertarvamuse kohaselt (arvamuse lk 11, p 3) oleks välisturgude vaatlemine põhjendatud juhul, kui asja ei oleks õnnestunud Eestis müüa. Ekspertiisi objektideks olnud sõidukid sellisteks asjadeks ei ole, analoogsete asjadega on toimunud hulgaliselt müügitehinguid. Euroopa turul tegutsevatele rasketehnikat pakkuvate internetiportaalide arhiividele eksperdil juurdepääs puudus, samas jääks võrdlus hetkel pakutavate hindadega ebatäpseks. Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus ekspertarvamust piisavaks tõendiks sõidukite turuväärtuse kohta. II
11.Edasi analüüsib ringkonnakohus poolte väiteid lisakulude osas liisinguesemete kaupa. Riigikohtu praktika kohaselt saab lisakuludena hüvitada liisingueseme võõrandamise tõttu tekkinud mõistlikke kulusid, samuti sõiduki mõistlikke puhastamise kulusid, kuid mitte sõiduki remondikulusid, sest sõiduki remondivajadusega tuleb arvestada sõiduki tagastamisaegse väärtuse määramisel (vt lahendid nr 3-2-1-112-06, p 9; 3-2-1-52-11, p 17). Ringkonnakohus lähtub hindadest ilma käibemaksuta.
12.Liisingueseme I põhjendatud lisakuluks saab lugeda arvetel nr 2739 ja 2767 kajastuvat teenust „haagiste pesu“ maksumusega 24.29 eurot ja 48.57 eurot (I kd, tl 62).
13.Liisingueseme II põhjendatud lisakuluks ei saa lugeda arvel nr 185326 kajastuvat 1150.41 euro eest osutatud teenust „müügieelne pakett 2A“ (I kd, tl 102), kuna arve kirjest ei selgu, milliseid teenuseid selle raames autole osutati.
14.Liisingueseme III põhjendatud lisakuluks saab lugeda arvel nr 1993 kajastuvat teenust „veoauto salongi keemiline puhastus ja välipesu“ maksumusega 159.78 eurot (II kd, tl 158). Põhjendatud lisakulu on ka „müügiteenus“ maksumusega 1278.23 eurot (II kd, tl 157). 13.09.2013 menetlusdokumendi p-des 12 ja 12.3. on hageja esile toonud, milles konkreetse liisingueseme müügiprotsess seisnes ja kuidas seda läbi viidi. Hageja on selgitanud, et sõidukeid ei müüdud avalikul enampakkumisel, kuid hageja lasi varad hinnata vahetult pärast nende tagastamist. Hageja andis liisinguesemed komisjonimüügile, sh vara III Scanbalt Trucks OÜ-le. Liisinguese III õnnestus neli kuud pärast tagastamist müüa Scanbalt Trucks OÜ hinnasoovituse (II kd, tl 100) soovitatud hinnaga Hesa Truck AS-le (II kd, tl 159).
15.Liisingueseme IV põhjendatud lisakuluks saab lugeda arvel nr 142 kajastuvat teenust „pesu“ hinnaga 24.29 eurot (I kd, tl 142).
16.Liisingueseme V põhjendatud lisakuluks saab lugeda arvel nr 1995 kajastuvat teenust „veoauto salongi keemiline puhastus ja välipesu“ (hagis ekslikult märgitud kui remont) maksumusega 159.78 eurot (II kd, tl 7). Põhjendatud lisakuluks on arvel nr 1996 kajastuv „müügiteenus“ maksumusega
1374.10 eurot (II kd, tl 6). Hageja on selgitanud 13.09.2013 menetlusdokumendi p-des 12 ja 12.5., et sõidukeid ei müüdud avalikul enampakkumisel, kuid hageja lasi varad hinnata vahetult pärast nende tagastamist. Hageja andis liisinguesemed komisjonimüügile, sh vara V Scanbalt Trucks OÜ-le. Liisinguese V õnnestus koheselt pärast tagastamist müüa Scanbalt Trucks OÜ hinnasoovituse (II kd, tl 9) soovitatud hinnaga kolmandale isikule (III kd, tl 92). Hageja on selgitanud, et tegemist oli komisjonimüügiga, mistõttu Scanbalt Trucks ei olnud ostjaks, vaid komisjonäriks, kes tegi vara müügitehingu oma nimel ja esitas arve ostjale. Hageja komitendina esitas arve Scanbalt Trucks OÜ-le (II kd, tl 8). Scanbalt Trucks OÜ esitas hagejale komisjonitasu arve (II kd, tl 6).
17.Liisingueseme VI põhjendatud lisakuluks ei saa lugeda arvel nr 186215 kajastatud 319.56 euro eest osutatud teenust „müügieelne pakett 1A“ (II kd, tl 45), kuna arve kirjest ei selgu, milliseid teenuseid selle raames autole osutati. Põhjendatud lisakuluks tuleb lugeda arvel nr 1997 kajastuv teenus „veoautode salongi keemiline puhastus ja välipesu“ maksumusega 159.78 eurot (II kd, tl 92). III
18.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et põhivõlgniku võlg erinevate liisingulepingute alusel oli järgmine: • liisingueseme I müügikahjum (jääkväärtus 12 741. 63 – turuhind 8948.00) 3793.63eurot, liisingumaksete võlg 1047 eurot, lisakulud 72.86 eurot, kokku 4913.49 eurot. • liisingueseme II müügikahjum (34 444.75 –30 038.00) 4406.75, liisingumaksete võlg 4407.39 eurot, kokku 8814.14 eurot. • liisingueseme III müügikahjum (34 103.48 – 33 234.00) 869.98 eurot, liisingumaksete võlg 1909.30 eurot, lisakulud 1438.01 eurot, kokku 4217.29 eurot. • liisingueseme IV müügikahjum (11 170.87 – 10 545.00) 625.87 eurot, liisingumaksete võlg 939.31 eurot, lisakulud 24.29 eurot, kokku 1589.47 eurot. • liisingueseme V müügikahjum (46 850.41 – 32 595) 14 255.41 eurot, liisingumaksete võlg 9780.52 eurot, lisakulud 1533.88 eurot, kokku 25 569.81 eurot. • liisingueseme VI müügikahjum (32 925.03 – 25 565.00) 7360.03 eurot, liisingumaksete võlg 10 558.60 eurot, lisakulud 159.78 eurot, kokku 18 078.41 eurot. • liisingueseme VII müügikasum (23 607.97 – 26 843) 3 235.03, liisingumaksete võlg 1847.88 eurot, kokku, seega võlgnevus puudub ja raha jääb müügist üle 1387.15 eurot.
19.Nõustuda tuleb hagejaga, et käendaja ei või kasutada võlgnikule VÕS § 149 lg-st 3 tulenevaid võlgnikule kuuluvaid kujundusõigusi, st nõuet tasaarvestada ja liisingueseme VII müügist üle jäänud 1387.15 eurot ei saaks käendaja seetõttu võlgniku asemel tasaarvestada. Asja materjalidest tulenevalt ei ole võimalik väita, et põhivõlgnik oleks tasaarvestuse avalduse teinud. Samas leiab ringkonnakohus, et samade hagi esemeks olevate liisingulepingute puhul saab ühe liisingulepingu järgset nö kasumit arvestada teiste liisingulepingute võlgnevuse katteks. Nimetatu on kooskõlas VÕS § 367 lg 1 eesmärgiga tagada liisinguandjale tema poolt seoses liisinguesemega kantud kulutuste hüvitamine. VÕS § 367 lg 3 eesmärk ei ole liisinguandja rikastamine liisinguvõtjale samaaegselt ülesöeldud liisingulepingute liisinguesemete tagastamisaegse suurema väärtuse läbi. Olukord, kus liisinguandja võib jätta endale erinevate liisingueseme tagastamise järgselt saadud müügitulu ja samaaegselt esitada liisinguvõtja suhtes kulutuste hüvitamise nõudeid teise liisingulepingu eseme müügikasumit arvestamata, oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Liisinguandja saab oma kasu tehingust intressi näol. Seega võlgneb põhivõlgnik liisinguandjale VÕS § 367 lg-te 1, 3 ja 4 järgsete kohustuste täitmiseks 61 795.46 eurot, mille eest kostja käendajana solidaarselt vastutab.
20.Seoses maakohtu otsuse muutmisega tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Hageja taotles maakohtus 106 280.02 euro väljamõistmist kostjalt. Hagi rahuldatakse seega ligikaudu 58 % ulatuses.
Apellatsioonimenetluses taotles hageja 21 240.87 eurole lisaks täiendavalt 81 038.15 euro väljamõistmist. Ringkonnakohus rahuldas nõude osaliselt ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks täiendavalt 40 554.59 eurot. Seega rahuldatakse apellatsioonkaebuse nõue ligikaudu 50 % ulatuses. Kostja palus vastuapellatsioonkaebuses jätta hagi rahuldamata, kostja kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata. Seega tuleb maa-, ringkonna- ja kassatsioonimenetluse menetluskulud jagada kokkuvõttes selliselt, et hageja menetluskulud maakohtus jäävad 58 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 42 % ulatuses hageja kanda. Ringkonna- ja Riigikohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda (tsMS § 163 lg 1 alusel).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Otsus parandatud 23.10.2015 määrusega
RSOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2015 otsuse resolutsiooni kolmandas punktis sisalduv viga ja lugeda õigeks järgmine sõnastus: „Maakohtu otsuse terviklik resolutsioon sõnastada järgmiselt: 3.Rahuldada osaliselt AS Nordea Finance Estonia hagi MM vastu AS Nordea Finance Estonia ja AS Elia-Auto OÜ vahel sõlmitud liisinglepingutest nr 20054193, nr 20054166 ja nr 20051570 ja selle tagamiseks MM-ga sõlmitud käenduslepingutest nr 20054193, nr 20054166 ja nr 20051570 tulenevates nõuetes ja välja mõista MM-lt AS-i Nordea Finance Estonia kasuks 61 795.46 eurot.“ 2.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 12.10.2015 ringkonnakohtu otsus kätte toimetatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.