Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-15348/35
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.02.2014
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 3963

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Luminor Liising AS10237140(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuniku nimi

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-11-15348

Tsiviilasi

AS Nordea Finance Estonia hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

108 144,60 eur

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn); Hageja esindaja: advokaat Aarne Akerberg, e-post: [email protected]; Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Jürgen Valter, e-post: [email protected]

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2014,

Tallinn,

Kentmanni

Kohtumaja

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt. 1.1.Rahuldada osaliselt AS Nordea Finance Estonia hagi XXXvastu AS Nordea Finance Estonia ja XXXOÜ vahel sõlmitud liisinglepingutest nr XXX, nr XXX ja nr XXX ja selle tagamiseks XXX sõlmitud käenduslepingutest nr XXX, nr XXX ja nr XXX tulenevates nõuetes. 1.2 Välja mõista XXXkäednuslepingute nr XXX, nr XXX ja nr XXX järgi AS-i Nordea Finance Estonia kasuks liisinglepingu nr XXX järgi võlga 273,05 eurot, liisinglepingu nr XXX järgi võlga 9853,19 eurot ja liisinglepingu nr XXX järgi võlga 11115,63 eurot, kokku võlga 21241,87 eurot.

2.Jätta rahuldamata AS-i Nordea Finance Estonia hagi XXXvastu AS Nordea Finance Estonia ja XXXOÜ vahel sõlmitud liisinglepingute nr XXX-XXX järgi vastavalt 13591,06 euro, 11886,63

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Jätta AS Nordea Finance Estonia menetluskulud 20% ulatuses XXX kanda ja XXX menetluskulud 80 % ulatuses AS Nordea Finance Estonia kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused AS Nordea Finance Estonia (hageja) ja XXX OÜ (likvideerimisel, registrikood XXX) vahel olid sõlmitud liisinglepingud nr XXX, , XXX ja XXX ning liisinglepingud on üles öeldud. Hageja ja kostja sõlmisid 13.10.2005.a. käenduslepingu nr. XXX, mille kohaselt kostja käendab Liisingulepingust nr XXX tulenevaid liisinguvõtja kohustusi hageja ees. Liisingulepingu esemeks oli vara HAAGIS KRONE SDP 27 ELB2, registreerimismärk XXX , tehasetähis XXX . Jääkväärtus on 12741,63 eurot. Liisinguvõtja võlgnevus AS Nordea Finance Estonia ees on kokku summas 9 404,48 EUR. Võlgnevus sisaldab lisaks lepingumaksete võlgnevusele summas 1 047,00 EUR ka hageja poolt tehtud remondikulud summas 935,85 EUR, müügikulusid summas 48,57 EUR ja müügikahjumit summas 7 373,06 EUR. Kostja võlgnevust käesolevaks ajaks tasunud ei ole. Hageja ja kostja sõlmisid 07.02.2006.a. käenduslepingu nr. XXX , mille kohaselt kostja käendab liisingulepingust nr XXX tulenevaid liisinguvõtja kohustusi hageja ees. Liisingulepingu esemeks oli vara VEOK MAN TGA 18.430 BLS, registreerimismärk XXX , tehasetähis XXX . Jääkväärtus on 34444,75 eurot. Liisinguvõtja võlgnevus AS Nordea Finance Estonia ees on kokku summas 13 591,06 EUR. Võlgnevus sisaldab lisaks lepingumaksete võlgnevusele summas 4 407,39 EUR ka hageja poolt tehtud müügikulusid summas 1 150,41 EUR ja müügikahjumit summas 8 033,26 EUR. Kostja võlgnevust käesolevaks ajaks tasunud ei ole. Hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2006.a. käenduslepingu nr. 20060898, mille kohaselt Kostja käendab Liisingulepingust nr 20060898 tulenevaid liisinguvõtja kohustusi hageja ees. Liisingulepingu esemeks oli vara VEOK MAN TGA 18.430 4X2 BLS, registreerimismärk XXX , tehasetähis XXX . Jääkväärtus on 34103,48 eurot. Liisinguvõtja võlgnevus AS Nordea Finance Estonia ees on kokku summas 11 886,63 EUR. Võlgnevus sisaldab lisaks lepingumaksete võlgnevusele summas 1 909,30 EUR ka hageja poolt tehtud müügikulusid summas 1 278,23 EUR, remondikulusid summas 159,78 EUR ja müügikahjumit summas 8 539,32 EUR. Kostja võlgnevust käesolevaks ajaks tasunud ei ole.

Hageja ja kostja sõlmisid 26.06.2006.a. käenduslepingu nr. XXX , mille kohaselt kostja käendab liisingulepingust nr 2006465 tulenevaid liisinguvõtja kohustusi hageja ees. Liisingulepingu esemeks oli vara TENTPOOLHAAGIS KRONE SDP 27, registreerimismärk XXX , tehasetähis XXX . Jääkväärtus on 11170,87 eurot. Liisinguvõtja võlgnevus AS Nordea Finance Estonia ees on kokku summas 6 232,22 EUR. Võlgnevus sisaldab lisaks lepingumaksete võlgnevusele summas 939,31 EUR ka hageja poolt tehtud muud kulud summas 97,78 EUR, ja müügikahjumit summas 5 195,13 EUR. Kostja võlgnevust käesolevaks ajaks tasunud ei ole. Hageja ja kostja sõlmisid 20.09.2006.a. käenduslepingu nr. XXX , mille kohaselt kostja käendab liisingulepingust nr XXX tulenevaid liisinguvõtja kohustusi hageja ees. Liisingulepingu esemeks oli vara VEOK MAN TGA 18.430 4X2 BLS, registreerimismärk XXX , tehasetähis XXX . Jääkväärtus on 30664,84 eurot. Liisinguvõtja võlgnevus AS Nordea Finance Estonia ees on kokku summas 30 664,81 EUR. Võlgnevus sisaldab lisaks lepingumaksete võlgnevusele summas 9 780,52 EUR ka hageja poolt tehtud müügikulud summas 1 374,10 EUR, remondikulud summas 159,78 EUR ja müügikahjumit summas 19 350,41 EUR. Kostja võlgnevust käesolevaks ajaks tasunud ei ole. Hageja ja kostja sõlmisid 12.10.2005.a. käenduslepingu nr. XXX, mille kohaselt Kostja käendab Liisingulepingust nr XXX tulenevaid liisinguvõtja kohustusi hageja ees. Liisingulepingu esemeks oli vara VEOK MAN TGA 18.430 4X2 BLS, registreerimismärk XXX , tehasetähis XXX . Jääkväärtus on 32925,03 eurot. Liisinguvõtja võlgnevus AS Nordea Finance Estonia ees on kokku summas 27831,80 EUR. Võlgnevus sisaldab lisaks lepingumaksete võlgnevusele summas 10 558,60 EUR ka hageja poolt tehtud müügikulud summas 319,56 EUR ja müügikahjumit summas 16 953,64 EUR. Kostja võlgnevust käesolevaks ajaks tasunud ei ole. Hageja ja kostja sõlmisid 28.04.2005.a. käenduslepingu nr. XXX, mille kohaselt kostja käendab liisingulepingust nr XXX tulenevaid liisinguvõtja kohustusi hageja ees. Liisingulepingu esemeks oli vara VEOK MAN, registreerimismärk XXX , tehasetähis XXX . Jääkväärtus on 23607,97 eurot. Liisinguvõtja võlgnevus AS Nordea Finance Estonia ees on kokku summas 6 669,02 EUR. Võlgnevus sisaldab lisaks lepingumaksete võlgnevusele summas 1847,88 EUR ka hageja poolt tehtud remondikulud summas 159,78 EUR ja müügikahjumit summas 4 661,36 EUR. Kostja võlgnevust käesolevaks ajaks tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 08.04.2011 esitatud menetlusdokumendis võlgnevuse summas 106 280,02 eurot ning palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda (hagi terviktekst on esitatud 08.04.2011, t/l 107; II kd, nõude arvestus täpsustavalt t/l 82-90, III kd, vt prot.11.11.13, t/l 105, III kd). Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hageja hinnangul vara müügiks andmine kutselisele müüjale oli kohane viis haagiste müümiseks, kuna hageja on krediidiasutus ning endal puuduvad võimalused müüa sõidukeid ja haagiseid ise. Varasid hindasid kutselised müüjad (Scanbalt ja Keil M.A, kes on MAN veokite importöör Eestis) ning dokumendi pealkiri (hinnasoovitus, hindamisakt) ei oma tähtsust, vaid selle sisu. Vara pikk müügiaeg näitab, et hageja ei üritanud leida ostjaid kiirmüügihinnaga, vaid soovis saada parimat hinda. Hageja hinnangul ei ole käenduslepingud

vastuolus heade kommetega, kuna kostja olles OÜ XXX ainus juhatuse liige ja ainuosanik, OÜ XXX ainuosanik alates 12.11.1999 Tõendid: Liisinglepingud ja käenduslepingud nr. XXX, XXX , XXX , XXX ja XXX, koos muudatustega, lepingute ülesütlemisteated, vara müügiaktid, vara hindamisaktid, Scanbalt arved nr XXX, Keila M.A arved nr XXX, tasumata arved nr XXX, XXX , XXX , XXX, XXX. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Käenduslepingud on vastuolus heade kommetega ja on tühised. Käenduslepingud on sõlmitud kostja kogenematust ära kasutades ning käenduse andmisel ei ole hageja kui krediidiasutus analüüsinud kostja majanduslikke võimalusi käenduslepingute täitmiseks. Käendatav summa on käenduslepingute kohaselt kokku ca 450 000 eurot ning käesolevas menetluses nõuet hageja kostjalt 106 280,02 euro tasumist. Kostjal ei ole ega ole kunagi olnud selliseid rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik käenduskohtust täita. Hageja ei ole kostja majanduslikku võimekust uurinud ega vastavat analüüsi teinud. Kostja hinnangul käenduslepingutest tulenevate kohustuste ulatus ja käendaja täitmise võime on teineteise suhtes ebaproportsionaalsed. Seega arvestades käenduslepingute sõlmimise ajal kostja maksevõimet ja käendusega võetud kohustuste mahtu, on kohustused kostja jaoks olulisel määral tasakaalust väljas ning seetõttu vastuolus heade kommetega. Tõendamata on et hageja reaalselt müüs avalikult liisingesemeid ja seega ei olnud võimalik järgida ja veenduda, et hageja üritas sõidukeid tegelikult müüa. Hageja koostööpartneri „hinnasoovitus“ ei ole samastatav sõiduki hindamisaktiga ning ei tõenda sõiduki hinda märgitud ajahetkel, see pole objektiivne, kostjat pole ka sellest teavitatud. Nõue on ebaselge, ei ole võimalik eristada viiviste, intressi ja põhinõude osa. Tõendid: auto24.ee sõidukite müügikuulutused Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: • AS Nordea Finance Estonia ja XXX OÜ vahel olid sõlmitud liisinglepingud nr XXX, XXX , XXX , XXX ja XXX ning liisinglepingud on üles öeldud seetõttu et liisingvõtja rikkus lepingust tulenevate liisingmaksete tasumise kohustust • AS Nordea Finance Estonia ja XXX OÜ vahel sõlmitud liisingulepingutest nr. XXX, XXX , XXX , XXX ja XXX tulenevaid kohustusi, tagavad AS Nordea Finance Estonia ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud - 13.10.2005 leping nr. XXX, 07.02.2006 leping nr XXX , 16.03.2006 leping nr XXX, 26.06.2006 leping nr XXX, 20.09.2006 leping nr XXX, 12.10.2005 leping nr XXX ja 28.04.2005 leping nr XXX (liisinglepingute ja nendest tulenevate kohustust täitmise tagamist kindlustavad käenduslepingud kannavad liisinglepingutega samu numbreid)

VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Kuna vaidlus puudus sellest, et lepingud on liisingvõtjale (XXX OÜ-le) üles öeldud (VÕS § 101 lg 1 p 4) siis on hagejal põhimõtteliselt õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1 ja § 361, § 367 lg 1, 3, 4 ja § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 65 lg 1 alusel lepingust tulenevate kohustuste täitmist, viivist ja kulutuste hüvitamist käendajalt ehk kostjalt. Kostja väitis, et käenduslepingud on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. VÕS § 3 p 1 alusel tekivad kohustused lepingust ning § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. Juhul kui leping on tühine, ei teki sellest ka pooltele õigusi ja kohustusi vastavalt TsÜS § 84 lg 1 1. lausele. Kui leping on vastuolus heade kommetega, võib leping olla tühine TsÜS 84 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis, sj tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid. Käenduslepingu sõlmimise asjaolud nagu lepingus esinev õiguste ja kohustuste mittevastavus käendaja majanduslikule võimekusele võib tähendada seda, et tehing on vastuolus heade kommetega. Kostja väitis, et käendatav summa on käenduslepingute kohaselt kokku ca 450 000 eurot ning hageja nõue on kostja vastu vastavalt 106 280,02 eurot, kuid kostjale ei ole ega ole kunagi olnud selliseid rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik käenduskohtust täita. Hageja on tõendanud kohtule esitatud äriregistri väljavõtetega, et liisinglepingute ja käenduslepingute sõlmimise ajal oli kostja liisingvõtja OÜ XXX ainuosanik ning OÜ XXX ainuosanik (t/l 162-163, II kd). Kuna kostja oli käenduslepingute sõlmimise ajal kahe äriühingu osanik, sj liisingvõtja ainuosanik ja juhatuse liige, siis oli ta käenduslepinguid sõlmides mitte tarbija vaid lepingu on sõlmitud tema majandustegevuses. Nii pidi kostja kui majandustegevuses tegutsev isik omama kõrgendatud teadmisi ja oskusi selleks, et korraldada äritegevust, võtta sellega kaasnevaid riske ja aru saama ka riskidega kaasnevatest tagajärgedest, sj vastutusest teiste isikute ees oma kohustuste täitmisel ja täitmata jätmisel, sh käenduslepingute sõlmimisel võetud võimalikest riskidest. Ei ole usutav, et kostja, äris tegutseva isikuna liisinglepinguid äriühingu nimel sõlmides oskas neid lepingust tulenevaid kohustusi hinnata, kuid samal ajal ei suutnud hinnata enda kohustusi käenduslepinguid sõlmides. Hageja on tõendanud kinnistusraamatu väljavõtetega, et kostja oli liisinglepingute ja käenduslepingute sõlmimise ajal kinnistu registriosa nr XXX , asukohaga XXX omanik, kinnistu registriosa nr XXX asukohaga XXX omanik ning käenduslepingu nr XXX sõlmimise ajal kinnistu

registriosa nr XXX asukohaga XXX omanik (t/l 157-161, II kd). Seega oli käendaja ehk kostja varanduslik olukord (kinnistud, äriühingu osad) näol olukord selline, mis võimaldas tal käenduskohustust ka täita. Seega ei ole kohtu hinnangul käenduslepingutega võetud kohustus kokku ca 450 000 eurot tasakaalust väljas kostja varandusliku olukorraga. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud kostja võimekust käenduslepingutega seotud riskidest arusaamiseks ning majanduslikku võimekust käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Seega ei nõustu kohus kostjaga, et tema varanduslik olukord ei vastanud käenduskosutuste ulatusele. Kohus nõustub hagejaga, et nii kostja majanduslik võimekus kui ka arusaamine võimalike lepingute sõlmimisega seotud riskidest ja kohustustes oli piisav ning seetõttu ei ole käenduslepingud nendes toodud käendussummade ulatuse tõttu vastuolus heade kommetega ega seetõttu TsÜS § 86 järgi tühised. Nii on hageja ja kostja vahel sõlmitud kõik käenduslepingud, st 13.10.2005 leping nr. XXX, 07.02.2006 leping nr XXX , 16.03.2006 leping nr XXX, 26.06.2006 leping nr XXX , 20.09.2006 leping nr XXX , 12.10.2005 leping nr XXX ja 28.04.2005 leping nr XXX, kehtivad ning poolte vahel kehtiv lepingust tulenev võlasuhe VÕS § 3 p 1 järgi. Kostjal on VÕS § 8 lg 2 ja VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus käenduskohustust täita. Kostja väitis, et liisingesemete müügihinnad ei vasta tegelikkusele. Vaidluse lahendamise seisukohalt on VÕS § 367 lg 1, 3 järgi tähtis, milline oli liisingesemete turuväärtus liisinguandjale tagastamise hetkel ja kas sõiduki müügihind vastas turuväärtusele. Sõiduki turuväärtuse ehk keskmise hinna määramisel tuleb lähtuda sarnase eseme, antud juhul veokite ja haagiste keskmisest müügihinnast tulenevalt TsÜS § 65. Kostja on turuväärtuse tõendamiseks esitatud väljavõtted (t/l 117-129 kd III) auto24.ee ja mobile.de portaalidest sarnaste haagiste ja veokite kohta ning täpsustavalt esitanud hinnangud sõidukite turuväärtuse osas (t/l 147-152 kd III). Kohtule hageja esitatud müügiarvetest nähtub, et haagis Krone SDP 27 ELB2, reg nr XXX müüdud hinnaga 6442,29 eur (vaidlus puudus). Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on haagise Krone SDP 27 ELB2, reg nr XXX turuväärtus 14 500 eur, Hageja müügiarvest nähtuvalt müüdi veok Man Tga 18.430 BLS, reg nr XXX hinnaga 31693,79 eur (vaidlus puudus), kuid kostja esitatud müügiportaalide väljavõtte kohaselt on sarnase veoki turuväärtus 62 000 eur. Hageja müüs veoki Man Tga 18.430 4x2 BLS, reg nr XXX hinnaga 30 166,30 eur (vaidlus puudus), kuid kostja müügiportaalide väljavõte kohaselt on sarnase sõiduki turuväärtus 62 000 eur. Hageja müüs tentpoolhaagise Krone SDP 27, reg nr XXX hinnaga 7170,89 eur (vaidlus puudus), kuid kostja esitatud müügiportaalide väljavõtte kohaselt on sarnase haagise turuväärtuseks 16 990 eur.

Hageja müüs veoki Man Tga 18.430 4x2 BLS reg nr XXX hinnaga 32450 eur (vaidlus puudus) kuid kostja esitatud müügiportaalide kohaselt on sarnase eseme turuväärtus 62 000 eur, Hageja müüs veoki Man Tga 18.430 4x2 BLS, reg. nr XXX hinnaga 19165,67 eur (vaidlus puudus), kuid kostja esitatud müügiportaalide kohaselt on sarnase eseme turuväärtus 33950 eur, Hageja müüs veoki Man, reg nr XXX hinnaga 22735,93 eur (vaidlus puudus), kuid kostja esitatud müügiportaalide kohaselt on sarnase eseme turuväärtus 33 950 eur. Kohus leiab, et viidatud kostja esitatud müügiportaalide väljavõtted kajastavad vaidlusaluste liisingesemetega sarnaste esemete kohalikku müügihinda, mistõttu on tõendavad märgitud väljavõtted kostja väiteid, et tegelikult olid liisingesemete turuväärtus suuremad kui need, millega hageja võõrandas liisingesemed. Ehkki hageja esitas kohtule nn kutseliste müüjate Scanbalt ja Keil M.A (kes on MAN veokite importöör Eestis) hinnasoovitused, hindamisaktid, ei tähenda, et vaidlusaluste sarnaste liisingesemete turuväärtust TsÜS § 65 järgi ei oleks võimalik tõendada müügiportaalides kajastuvate müügipakkumistega. Antud juhul on kostja seda just teinud. Hageja ei ole ümber lükanud väiteid, miks ei saanud veokeid ja haagiseid müüa müügikuulutustes näidatud hindadega või ligilähedaselt nende hindadega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud, et haagise Krone SDP 27 ELB2, reg nr XXX turuväärtus oli 14 500 eur, veoki Man Tga 18.430 BLS, reg nr XXX turuväärtus oli 62 000 eur, veoki Man Tga 18.430 4x2 BLS, reg nr XXX turuväärtus oli 62 000 eur, tentpoolhaagise Krone SDP 27, reg nr XXX turuväärtuse oli 16 990 eur, veoki Man Tga 18.430 4x2 BLS reg nr XXX turuväärtus oli 62 000 eur, veoki Man Tga 18.430 4x2 BLS, reg. nr XXX turuväärtus oli 33950 eur, veoki Man, reg nr XXX hinnaga 22735,93 eur turuväärtus oli 33 950 eur. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, va juhul kui liisingueseme müügihind ei erine oluliselt eseme turuhinnast (so hinnaerinevus kuni 10% turuväärtusest on mõistlik ja lubatav). Käesoleval juhul kõigi liisingesemete müügihind erineb aga oluliselt turuväärtusest (keskmiselt 52% erinevus turuväärtuse ja müügihinna vahel). Eeltoodu alusel tuleb võlgniku võla ning seega ka käenduslepingust tulenevate kohustuste ulatusel lähtuda ülalpool kohtu poolt tuvastatud liisingesemete turuväärtusest. Kostja väitis, et hageja nõue on ebaselge ja ei ole võimalik eristada viiviste, intressi ja põhinõude osa. Pärast nende väidete esitamist täpsustas hageja oma nõudeid ja võlaarvestust (t/l 82/90 III kd) ning kostja ei esitanud enam täpsustustele vastuväiteid ei intressi, põhimaksete arvestuse, metoodika ja summade kohta. Kostja ole vaidlustanud ka jääkmaksumust, müügikulusid ega ka remondikulusid, mis on hinnatavad VÕS § 367 lg 4 järgsete kuludega, mille hüvitamise kohustus on liisingvõtjal liisingandja ees. Seega oli põhivõlgniku võlg hageja ees järgmine:

Seega ei katnud: haagise Krone SDP 27 ELB2, reg nr XXX turuväärtus, veoki Man Tga 18.430 4x2 BLS, reg. nr XXX turuväärtus, veoki Man, reg nr XXX turuväärtus vastavatest liisinglepingutest (XXX, XXX, XXX) tulenevaid liisingandja nõudeid ja liisuvõtja kohustusi hageja ees VÕS § 367 lg 1, 3, 4 järgi. Seega võlgneb liisinguvõtja liisinglepingu nr XXX (haagis Krone SDP 27 ELB2, reg nr XXX ) järgi hagejale 273,05 eurot, liisinglepingu nr XXX järgi (veok Man Tga 18.430 4x2 BLS, reg. nr XXX ) 9853,19 eurot ja liisinglepingu nr XXX (veok Man, reg nr XXX ) 11115,63 eurot. Kuna kostja pole väitnud, et märgitud lepingute järgi oleks võlg vastavalt 273,05 €, 9853,19€, 11115,63€ võlgniku või tema enda poolt tasutud, siis rikub võlgnik VÕS § 100 mõttes VÕS § 76 lg 1, § 367 lg 1, 4 tulenevaid kohustusi ning käendaja vastavalt VÕS § 100 mõttes käenduskohustust VÕS § 76 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 järgi. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt ehk solidaarvõlgnikult kostjaga sõlmitud käenduslepingutega nr XXX, nr XXX, nr XXX (samad numbrid, mis liisinglepingutel) ja kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 367 lg 1, 3, 4 ja § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 65 lg 1 võetud käenduskohustuste täitmist - põhivõlgniku võla tasumist. Eeltoodu alusel kuulub hagi liisinglepingutest nr XXX, XXX, XXX tulenevates nõuetes vastavate käenduslepingute järgi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista kokku 21241,87 eurot. Ülejäänud liisinglepingutest nr XXX-XXXtulenevaid VÕS § 367 lg 1, 4 järgseid hageja nõudeid vastavalt 13591,06 €, 11886,63€, 6232,22€, 30664,81€ (vt hageja nõue, otsuse kirjeldav osa) katsid vastavate liisingesemete turuväärtused (vt otsus eespool) VÕS § 367 lg 3 järgi ning seega ei võlgne võlgnik hagejale ülejäänud lepingute järgi midagi ehk ei riku kohustust VÕS § 100 mõttes. Nii ei riku ka kostja käendajana käenduskohustust hageja ees ning märgitud ulatuses jääb hageja nõue kostja vastu nende lepingute järgi rahuldamata. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kohus rahuldas hagi osaliselt 20 %, mistõttu jäävad TsMS §