Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 26.03.2024.a, osalesid hageja lepinguline esindaja ja kostja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Yilt (isikukood xxxxxxxxxxx) elatis lapse Xi (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt alates 01.01.2024.a miinimumsummas 260 eurot 33 senti ja alates 01.04.2024.a 287,72 eurot; elatise summa (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Elatis tuleb tasuda iga kuu 5.kuupäevaks C (isikukood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“ ja kalendrikuu ning aasta, mille eest elatist tasutakse.
4.Xi tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.07.2023.a kuni 31.12.2023.a eest jätta rahuldamata.
5.Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte
2-23-150879 endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.X oma seadusliku esindaja C kaudu esitas 17.12.2023.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse alammääras elatise nõudes alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna Y esitas nõudele vastuväite, siis anti maksekäsu avaldus menetlemiseks Harju Maakohtule. 05.01.2024.a esitas X oma seadusliku esindaja C kaudu hagiavalduse Yi vastu alammääras elatise nõudes 01.07.2023.a s.o tagasiulatuva elatise nõudes perioodil 01.07.2023.a kuni 31.12.2023.a ning sealt edasi tulevikku suunatud elatise nõudes. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja sündis Rootsis xx.xx.xxxx.a. Rootsis elati ajutiselt seoses kostja töötamisega. Augustis 2021.a alustasid vanemad abielu lahutamise menetlust Rootsis (lahutus jõustus aprillis 2022) ja kolisid lahku selliselt, et ema ja laps asusid augustis 2021.a elama Eestisse aadressile xxx. Septembris 2022.a kolis hageja emaga aadressile yyy. Hageja elukohaks on alati olnud ema elukoht, v.a perioodil, mil kostja pani toime rahvusvahelise lapseröövi. 10.09.2022.a tuli kostja Rootsist Eestisse ja soovis lapsega kohtuda selliselt, et võtab ta enda juurde Tallinnas ja annab lapse tagasi 12.09.2022.a lapse lasteaeda viies. Kostja aga last lasteaeda ei viinud ja selle asemel viis ta lapse C teadmata ja loata Rootsi, varastades ka lapse dokumendid. Kostja tõi lapse tagasi Eestisse 21.06.2023.a väidetavalt ajendatuna asjaolust, et tema uus elukaaslane ootab nende ühist last ja elukaaslane nõudis vaid uuele perele keskendumist. Kostja ei ole kunagi hagejale (sh ema pangakontole) elatist maksnud. Kostja vastuväide maksekäsu kiirmenetluses „olen täitnud oma ülalpidamiskohustus“ on vale. Hageja nõuab hagiavalduses elatist alates 01.07.2023.a (erinevalt maksekäsu kiirmenetlusest) seadusejärgses miinimumsummas (s.o hetkel 260,33 eurot kuus). Hagejale ei ole teada kostja sissetulekud. Hageja arvestas elatise suuruse elatiskalkulaatori kaudu summas 260,33 eurot kuus, mis on PKS § 101 lg 1 alusel muutuv summa ja see tuleb välja mõista kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale. Perioodi eest 01.07.-31.12.2023.a (6 kuud) moodustab elatis 1561,98 eurot (6*260,33). Hageja nõue: - Mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 1561,98 eurot perioodi eest 01.07.2023.a – 31.12.2023.a; - Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine alammääras elatis summas 260,33 eurot kuus alates 01.01.2024.a kuni hageja täisealiseks saamiseni ning indekseerida elatis igal aastal. Kostja seisukohad
3.Kostja Y vastas hagile, et ta ei ole nõus maksma elatist alates 01.07.2023.a. Kostja on nõus maksma elatist alates 20.12.2023.a. Kostja soovib, et laps viibiks temaga 6 nädalat aastas. Laps võiks olla isaga näiteks augustis ning selle aja eest ei peaks elatist maksma. Eelmisel aastal elas laps pool aastat kostja juures ning lapse ema ei maksnud elatist
2-23-150879 selle aja eest. Kostja hakkas vabatahtlikult elatist maksma jaanuarist 2024.a. Kohtu põhjendused ja järeldused
4.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hageja nõude osaliselt.
5.Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
6.Kostja avaldas kirjalikus vastuses, et ta on nõus tasuma elatist alates 20.12.2023.a ja kohtuistungil, et ta on nõus tasuma elatist alates jaanuarist 2024.a. Kostja ei ole nõus tasuma tagasiulatuvat elatist. Kostja on nõus elatise summa igaaastase indekseerimisega.
7.TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ja lg 4 kohaselt põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.
8.Hageja nõue elatise alammääras väljamõistmiseks tuleneb seadusest. Kostja võttis hageja nõude õigeks. Eeltoodust tulenevalt kohus ei käsitle pikemalt elatise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks alates jaanuarist 2024.a. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise PkS § 101 lõikes 1 ettenähtud määras s.o baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil. Alates aprillist 2023.a on igakuise alammääras elatise summa 260,33 eurot ja alates aprillist 2024.a on alammääras elatise summa 287,72 eurot.
9.Kohus käsitleb hageja nõuet elatise tasumiseks alates 01.07.2023.a kuni 31.12.2023.a summas 1561,98 eurot.
10.PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
11.Hageja ei ole tõendanud, et ta on tagasiulatuva elatise perioodil alates juulist kuni detsember kaasa arvatud 2023.a kostjalt elatist küsinud. Hageja esitas maksekäsu
2-23-150879 menetluses elatise nõude 17.12.2023.a. Lisaks on pooled pikalt vaielnud lapse elukoha üle ning nende vahel ei olnud kokku lepitud, kuidas toimub lapsele ülalpidamise andmine. Mõlemad pooled kinnitasid, et kostja ei ole kunagi andnud lapsele ülalpidamist sel viisil, et kannab elatise lapse ema kontole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
12.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto ja soovides elatist saada iga kuu 5.kuupäevaks. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 5.kuupäeval kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja pangakontole, nimetades perioodi, mille eest elatist makstakse.
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.