Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-15402
Tsiviilasi
XXXXavaldus OÜ XXXX pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised esindajad, pankrotihaldur
ja
nende võlausaldaja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); ajutine võlgnik OÜ XXXX (endine ärinimi OÜ XXXX, registrikood XXXX); ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
2-15-15402 I Asjaolud ja menetluse käik 15.10.2015 esitas XXXXavalduse OÜ XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 10.04.2013 otsusega rahuldanud töötaja avalduse kokku 3200 euro nõudes. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud 20.05.2013. Võlgnevus on olnud pikema aja vältel tasumata. Äriregistrist nähtuvalt on võlgniku suhtes registrisse kantud kustutamishoiatus. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja nimetada ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada võlgniku pankrot. Äriregistris on pooleli OÜ XXXX kustutamismenetlus. 13.05.2014 on võlgnikule antud tähtaeg 180 päeva 2012. a majandusaasta aruande esitamiseks. Krediidiinfo maksuvõlglaste raporti kohaselt on võlgnikul 20.11.2015 seisuga maksuvõlg 50 102 eurot, intressivõlg 37 663 eurot ja esitamata on 4 maksudeklaratsiooni. Võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontosid. Registrites puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikule kuuluks sõidukeid või kinnisasju. Võlausaldaja eelistungil antud selgituse kohaselt ei olnud tal võimalik pankrotihoiatust kellelegi saata, kuna firma müüdi maha, samuti selgus kohtutäituri poole pöördudes, et nemad sellega ei tegele ja võlausaldaja avaldust ei võetud menetlusse. Võlausaldaja selgituse kohaselt ei ole võlgnik kolme aasta jooksul midagi teinud, et võlgu kustutada, võlgniku esindaja ei ilmunud isegi töövaidluskomisjoni. Võlausaldaja arvamuse kohaselt on võlgnik tahtlikult oma vara kõrvaldanud. 23.11.2015 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat maksma kohtu deposiiti 700 eurot ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Võlausaldaja on 19.12.2015 tasunud kohtu määratud summa kohtu deposiiti. 20.01.2016 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Martin Kruppi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, mille kohaselt on alates 06.02.2013 võlgniku juhatuse liikmeks XXXX. Ajavahemikul 19.10.2010 kuni 01.02.2013 oli võlgniku juhatuse liige XXXX(isikukood XXXX) ja ajavahemikus 09.03.2004 kuni 19.10.2010 XXXX (isikukood XXXX). Võlgnik on kantud äriregistrisse 09.03.2004. Võlgniku endiseks ärinimeks oli OÜ XXXX. Alates 28.06.2010 on võlgniku põhitegevusalaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Võlgnik on viimase majandusaasta aruande esitanud registriosakonnale 2011.a kohta. 27.09.2013 on võlgnikule avalikult kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu määrus, millega tehti võlgniku kohta äriregistri registrikaardile registripidaja algatusel kandeavalduseta muutmiskanne ebaõige aadressi kustutamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole saanud võlgnikult informatsiooni, kuna võlgniku kontaktaadressile ja endistele juhatuse liikmetele saadetud järelpärimistele ei ole vastatud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku 31.12.2011 bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 182 514 eurot ja kohustusi 103 683 eurot ning võlgniku omakapital oli 78 831 eurot. Võlgniku 2011.a majandusaasta kasum oli 46 569 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 152 314.89 eurot ja teadaolevat vara 7.78. eurot, mis koosneb arvelduskontodel olevast rahast. Panga teatel on võlgniku kontode allkirjaõiguslik isik endine juhatuse liige XXXX. Võlgniku pangakontod on arestitud kohtutäiturite ning Maksu- ja Tolliameti poolt. Võlgniku konto väljavõttest nähtub,
2-15-15402 et võlgniku endine juhatuse liige XXXXon teinud 2013. a sularaha väljamakseid kokku 8 480 euro ulatuses. Võlgnik on ka varasematel perioodidel teinud sularaha väljamakseid. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, millisel eesmärgil võlgniku rahalisi vahendeid on kasutatud. 2011.a on võlgnik teinud ülekandeid toonase juhatuse liikme XXXXarvelduskontole kogusummas 36 000 eurot, märkides selgituseks „kassasse“. Ajutisele pankrotihaldurile nimetatud kannete sisu teada ei ole. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnikul olnud lepingulised suhted OÜ-ga XXXX(praegune ärinimi XXXXAS), millest tulenevalt on võlgniku arveldusarvele laekunud 58 433.86 eurot märkega „arvete ost, lepingu nr 12011“. Viimased ülekanded on võlgniku kontol tehtud 2013.a. Võlgnikul oli Swedbank Liising AS-iga sõlmitud liisinglepingud kaubiku Citroen Jumper ja mahtuniversaal Citroen Berlingo liisimiseks, lepingud on lõpetatud ühepoolselt 25.03.2014 ja 16.12.2013. Võlgniku suhtes toimub 4 täitemenetlust, tema suhtes on lõpetatud 10 täitemenetlust. Varaseim täitemenetlus on võlgniku suhtes algatatud 2011.a. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile ühtegi raamatupidamisdokumenti, mistõttu ajutine pankrotihaldur ei saanud analüüsida võlgniku varaga tehtud tehinguid. Kuna võlgniku arvelduskontodelt on tehtud väljamakseid võlgniku endisele juhatuse liikmele, ei saa välistada vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. Võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud ja ei oma piisavalt vahendeid kohustuste täitmiseks, mistõttu arvestades võlgniku kohustuste mahtu ja võlgniku väljavaateid täiendavate käibevahendite laekumisele, ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Võlgnik ise ei ole vastavat soovi avaldanud. 03.02.2016 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti OÜ XXXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.
II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
2-15-15402 Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. Võlausaldaja XXXXesitas avalduse OÜ XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue tuleneb Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 10.04.2013 otsusest, millega rahuldati tema nõue võlgniku vastu summas 3200 eurot. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud 20.05.2013. Võlgnik ei ole täitnud kohustust võlausaldaja ees. Äriregistrist nähtuvalt on võlgniku suhtes registrisse kantud kustutamishoiatus. 13.05.2014 on võlgnikule antud tähtaeg 180 päeva 2012. a majandusaasta aruande esitamiseks. Võlgniku 2012.a majandusaasta aruannet registrile esitatud ei ole. Krediidiinfo maksuvõlglaste raporti kohaselt on võlgnikul 20.11.2015 seisuga maksuvõlg 50 102 eurot, intressivõlg 37 663 eurot ja esitamata on 4 maksudeklaratsiooni. Võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontosid. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikule kuuluks sõidukeid või kinnisasju. Võlausaldaja eelistungil antud selgituse kohaselt ei olnud tal võimalik pankrotihoiatust kellelegi saata, kuna firma müüdi maha, samuti selgus kohtutäituri poole pöördudes, et nemad sellega ei tegele ja võlausaldaja avaldust ei võetud menetlusse. Võlausaldaja selgituse kohaselt ei ole võlgnik kolme aasta jooksul midagi teinud, et võlgu kustutada, võlgniku esindaja ei ilmunud isegi töövaidluskomisjoni. Võlausaldaja arvamuse kohaselt on võlgnik tahtlikult oma vara kõrvaldanud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ja pankrotimenetluses osalenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja nõue põhineb jõustunud Töövaidluskomisjoni otsusel, siis on võlausaldaja nõue selge. Arvestades asjaolu, et 27.09.2013 on võlgniku kohta tehtud äriregistri registrikaardile registripidaja algatusel kandeavalduseta muutmiskanne ebaõige aadressi kustutamiseks, siis on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse nõuetekohaselt. Võlgnikul on teadaolevat vara 7.78. eurot, mis koosneb arvelduskontodel olevast rahast ja täitmata kohustusi vähemalt 152 314.89 euro ulatuses. Viimased ülekanded on võlgniku pangakontol tehtud 2013.a. Võlgnik on viimase majandusaasta aruande esitanud registriosakonnale 2011.a kohta. 27.09.2013 on võlgnikule avalikult kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu määrus, millega tehti võlgniku kohta äriregistri registrikaardile registripidaja algatusel kandeavalduseta muutmiskanne ebaõige aadressi kustutamiseks. Alates 06.02.2013 võlgniku juhatuse liikmeks välisriigi kodanik XXXX, kellega ei ole kohtul ja ajutisel pankrotihalduril õnnestunud kontakti saada. Võlgnikul sõlmis Swedbank Liising AS-iga liisinglepingud kaubiku Citroen Jumper ja mahtuniversaal Citroen Berlingo liisimiseks, mis on lõpetatud panga poolt 25.03.2014 ja 16.12.2013. Võlgniku suhtes toimub 4 täitemenetlust, tema suhtes on lõpetatud 10 täitemenetlust. Varaseim täitemenetlus on võlgniku suhtes algatatud 2011.a. Puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjusena ei saa välistada pankrotikuritegu ja rasket juhtimisviga. Võlgnik ei ole vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõuetele ja ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu ajutisel pankrotihalduril on raskendatud maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamine.
2-15-15402
Võlgniku pangakontode allkirjaõiguslik isik on panga andmetel käesoleva ajani võlgniku endine juhatuse liige Hannes Toots. Võlgniku pangakontod on arestitud kohtutäiturite ning Maksu- ja Tolliameti poolt. Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et võlgniku endine juhatuse liige XXXXon teinud 2013. a sularaha väljamakseid kokku 8 480 euro ulatuses. Võlgnik on ka varasematel perioodidel teinud sularaha väljamakseid. 2011.a on võlgnik teinud ülekandeid toonase juhatuse liikme XXXXarvelduskontole kogusummas 36 000 eurot, märkides selgituseks „kassasse“. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnikul olnud lepingulised suhted OÜ-ga XXXX(uus ärinimi XXXXAS), mille alusel on võlgniku arveldusarvele laekunud 58 433.86 eurot märkega „arvete ost, lepingu nr 12011“. Viimased ülekanded on võlgniku kontol tehtud 2013.a. Võlgnik on viimase majandusaasta aruande esitanud registriosakonnale 2011.a kohta. Ajutisele pankrotihaldurile ega kohtule ei ole võlgnik esitanud raamatupidamisdokumente, mis võimaldaksid tuvastada, kas eelnimetatud pangaülekannete aluseks olid reaalsed tehingud ja millisel eesmärgil võlgniku kassasse sularaha viidi. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku raamatupidamine on nõuetekohaselt korraldamata. Alates 2012. a ei ole koostatud võlgniku majandusaasta aruannet ega bilanssi. Puuduvad võlgniku raamatupidamise dokumendid, s.h alusdokumendid, koondid, aruanded jms, mille alusel oleks võimalik hinnata võlgniku majanduslikku olukorda ja tema poolt tehtud majandustehinguid. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Võlgnikul on teadaolevat vara 7.78. eurot, mis koosneb arvelduskontodel olevast rahast ja täitmata kohustusi vähemalt 152 314.89 euro ulatuses. Asjaolu, et võlgnikul puudub vara ja kohustusi on vähemalt 152 314.89 eurot, viitab asjaolule, et võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Kuna võlgniku raamatupidamine on alates 2012. a korraldamata, siis puuduvad andmed selle kohta, millal võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud, mistõttu puuduvad andmed võlgniku majandustegevuse kohta ja ei ole võimalik tuvastada võlgniku maksejõuetuks muutumise täpset aega ega saada informatsiooni võlgniku tehingute kohta ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuste rikkumine käsitletav raske juhtimisveana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Võlgnikul puudub vara ja kohustusi on vähemalt 152 314.89 eurot, mis viitab asjaolule, et võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Arvestades asjaolu, et viimased ülekanded on võlgniku kontol tehtud 2013.a, viimane võlgniku majandusaasta aruanne on koostatud 2011.a kohta ja esimesed täitemenetlused on võlgniku suhtes alustatud juba 2011.a, siis viitavad eeltoodud andmed kohtu hinnangul sellele, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks ajavahemikus 2012.a kuni 2013.a. Vaatamata püsivale maksejõuetusele viitavate asjaolude ilmnemisele ei ole võlgniku juhatuse liikmed täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Hannes Toots, kes oli võlgniku
2-15-15402 osanik ja juhatuse liige ajavahemikus oktoober 2010.a kuni veebruar 2013.a, ei ole täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust, vaid on võõrandanud võlgniku osa välisriigi kodanikule XXXXle, kes ei ole täitnud võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustust ega ole olnud kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile kättesaadav. Avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on esitanud võlausaldaja. Kuna võlgniku juhatuse liikmed rikkusid pankrotiavalduse esitamise kohustus ja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks esitas võlausaldaja alles 2015.a., siis puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, millest tulenevalt on võlgniku juhatuse liikmete pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pandud raske juhtimisviga. Kuna võlgniku raamatupidamine on korraldamata alates 2012.a ja võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks ajavahemikul 2012.a kuni 2013.a ning alates 06.02.2013 on võlgniku juhatuse liikmeks XXXX ja ajavahemikul 19.10.2010 kuni 01.02.2013 oli võlgniku juhatuse liige Hannes Toots, siis on raamatupidamise korraldamise ja pankrotiavalduse esitamise kohustuste rikkumisest tulenevad rasked juhtimisvead toime pannud mõlemad nimetatud juhatuse liikmed. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. OÜ XXXX pankrotimenetluses esinevad alused nõuete esitamiseks raske juhtimisvea toime pannud isikute vastu. Kohus on nimetatud juhtimisvigu eelnevalt kohtumääruses käsitlenud. Harju Maakohus tegi 03.02.2016 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ XXXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul OÜ-l XXXX ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ XXXX pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.