Tsiviilasi nr 2-14-55913
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Helina Luksepp, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.05.2016.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-55913
Tsiviilasi
MS’e hagi MV’i ja OL’i vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
MV’i ja OL’i apellatsioonkaebuse hind 14 000 eurot ja MS’e vastuapellatsioonkaebuse hind 7000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MV’i ja OL’i apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja vastuapellant): MS (isikukood XXXXXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Epp Lumiste
ja
MS’e
Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I ja vastuvastustaja I): MV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II ja vastuvastustaja II): OL (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate tehingulised esindajad vandeadvokaat Vitali Šipilov ja vandeadvokaat Helmut Pikmets Kohtuistungi toimumise aeg
05.05.2016.a
Istungil osalenud isikud
Hageja, MS, hageja tehingulased esindajad vandeadvokaat Epp Lumiste ja vandeadvokaat Aivar Pilv, kostja I MV, kostjate I ja II tehingulased esindajad vandeadvokaat Helmut Pikmets ja vandeadvokaat Vitali Šipilov
1(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913
2(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 artikli pealkiri peab olema samas formaadis nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab olema võrreldavalt tähelepanu köitev.
3(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab olema võrreldavalt tähelepanu köitev.
4(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 „Viimsi vallavanem astus volikogu esimehe umbusaldamiseks tagasi“. Nimetatud videolõigus sisaldusid minu väited, et MS on ühiselt mõnede teiste Viimsi valla volikogu liikmetega pannud varasemalt toime kuritegusid, MS on sõlminud oma alluvatega ristlepinguid ning MS on iseseisvalt tõstnud oma palka. Minu väide, et Viimsi valla volikogu liikmed (sh MS) on varasemalt ühiselt toime pannud kuritegusid, on kajastatud ka 27.06.2014.a Pealinna artikli tekstis. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väited ei vasta tegelikkusele ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. MV“ ning kohustada kostjat I esitama väljaande Pealinn veebilehe väljaandjale taotlus ümberlükkava artikli avaldamiseks eelneva tekstiga väljaande Pealinn veebilehel. Taotluses tuleb märkida, et artikli pealkiri peab olema samas formaadis nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab olema võrreldavalt tähelepanu köitev. Samuti palus hageja kohustada kostjat I esitama Tallinna TV omanikule ja Tallinna TV veebiportaali pidajale järgneva sisuga omakäeliselt või digitaalallkirjastatud tekst: „26.06.2014.a oli Tallinna TV eetris ja laaditi Tallinna TV veebilehele üles uudistesaate „Täna“ videolõik „Viimsi vallavanem astus volikogu esimehe umbusaldamiseks tagasi“. Nimetatud videolõigus sisaldusid minu väited, et MS on ühiselt mõnede teiste Viimsi valla volikogu liikmetega pannud varasemalt toime kuritegusid, MS on sõlminud oma alluvatega ristlepinguid ning MS on iseseisvalt tõstnud oma palka. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väited ei vasta tegelikkusele ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. MV“. Lisaks palus hageja kohustada kostjat I esitama Tallinna TV omanikule ja Tallinna TV veebiportaali pidajale taotlus ümberlükkava videolõigu avaldamiseks eelnimetatud tekstiga nii Tallinna TV uudistesaates „Täna“ kui ka Tallinna TV veebilehel. Hageja palus ka kohustada kostjat I esitama Eesti Päevalehe paberväljaande ning veebilehe väljaandjale järgneva sisuga omakäeliselt või digitaalallkirjastatud tekst: „27.06.2014. ilmus nii Eesti Päevalehe paberväljaandes kui ka veebiversioonis artikkel „Absurditeater Viimsis: koalitsioon ja opositsioon süüdistavad üksteist ägedalt korruptsioonis“, milles sisaldusid minu väited, et MS on AS-i Viimsi Vesi nõukogu esimehena teinud patte, MS on AS-i Viimsi Vesi eest sõlminud oma lähikondsetega lepinguid ja tõstnud ühepoolselt oma palka. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väited ei vasta tegelikkusele ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. MV“. Hageja palus kohustada kostjat I ka esitama väljaande Eesti Päevalehe paberväljaande ning veebilehe väljaandjale taotlus ümberlükkava artikli avaldamiseks eelnimetatud tekstiga nii Eesti Päevalehe paberväljaandes kui ka veebilehel. Taotluses tuleb märkida, et artikli pealkiri peab olema samas formaadis nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab olema võrreldavalt tähelepanu köitev. Hageja palus kohustada kostjat I tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitise kohtu poolt määratud summas ning jätta menetluskulud kostja I kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldati 27.06.2014.a väljaande Pealinn veebiversioonis artikkel „Viimsi vallavanem astus volikogu esimehe umbusaldamiseks tagasi“. Artiklile on lisatud 26.06.2014.a Tallinna TV eetris olnud ja ka Tallinna TV kodulehele üleslaaditud uudistesaate „Täna“ videolõik „Viimsi vallavanem astus volikogu esimehe umbusaldamiseks tagasi“, kus kostja I on intervjuu käigus öelnud järgmist: „Alustasime nende poolt tehtud tegude väljatoomist. /.../ Kuna paljud asjaosalised istuvad ka täna volikogu saalis, siis loomulikult varasemalt ühiselt seotud kuriteod seovad inimesi“. Reporter selgitab, et opositsioon on esitanud mitmeid erinevaid etteheiteid. Kostja I sõnul on nendeks mh „Viimsi Vee nõukogu esimees MS, kes teisele poolele üle hüppas, tema poolt sõlmitud või oma alluvatega sõlmitud ristlepingud, iseseisev palga tõstmine ... noh selline klassikaline kolhoosi esimehe käitumine“. Viidatud Pealinna artikli tekstis on Tallinna TV uudistelõiku refereeritud järgmiselt: „Reformierakonda kuuluva Viimsi vallavolikogu liikme MV hinnangul oli volikogu esimehe umbusaldamine aga täiesti sisutühi. „Ega IRLil ei olnud nüüd juba endisele volikogu esimehele mingit muud süüdistust, kui et ta oli nõus sellega, et meie alustasime nende poolt tehtud tegude
5(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 väljatoomist,“ ütles V. „Kuna paljud asjaosalised istuvad täna volikogu saalis, siis loomalikud varasemad ühised kuriteod seovad inimesi““. 27.06.2014.a ilmus nii Eesti Päevalehe paberväljaandes kui ka veebiversioonis artikkel „Absurditeater Viimsis: koalitsioon ja opositsioon süüdistavad üksteist ägedalt korruptsioonis“. Viidatud artiklis puudutab hagejat järgmine lõik: „V sõnul otsustas S poolt vahetada, sest senise koalitsiooni tegevuse tagajärjel hakkasid välja tulema ka tema senised patud Viimsi Vee nõukogu esimehena. „Kodanik S sõlmis Viimsi Vee eest oma lähikondsetega lepinguid ja tuli välja ka, et ühepoolselt tõstis enda palka. Me heitsime seda ette ja ta hüppas muidugi asja kinnimätsimiseks teisele poole üle,” sõnas V otsekoheselt”. 27.06.2014.a Pealinna artiklile „Viimsi vallavanem astus volikogu esimehe umbusaldamiseks tagasi“ lisatud Tallinna TV uudistelõigus on kostja I esitanud hageja kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited, mis on hageja mainet avalikkuse ees kahjustavad ja tema au teotavad: hageja on ühiselt mõnede teiste Viimsi valla volikogu liikmetega pannud varasemalt toime kuritegusid, hageja on sõlminud oma alluvatega ristlepinguid, hageja on iseseisvalt tõstnud oma palka. Kostja I poolt esitatud faktiväide, et hageja on ühiselt mõnede teiste Viimsi valla volikogu liikmetega pannud varasemalt toime kuritegusid, tuleneb ka Pealinna artikli tekstist. 27.06.2014.a Eesti Päevalehe artiklis „Absurditeater Viimsis: koalitsioon ja opositsioon süüdistavad üksteist ägedalt korruptsioonis“ on avaldatud järgmised kostja I poolt hageja kohta öeldud faktiväited: hageja on Viimsi Vee nõukogu esimehena teinud patte, hageja on Viimsi Vee eest sõlminud oma lähikondsetega lepinguid ja tõstnud ühepoolselt oma palka. Kostja I pole tõendanud temapoolsete väidete tõelevastavust. Hageja au on teotatud ka Tallinna TV uudistelõigus antud ebakohase väärtushinnanguga, kui kostja I iseloomustas hageja käitumist kui klassikalist kolhoosi esimehe käitumist, kuna see viitab nõukogude aja kultuurilist tausta arvestades n-ö sahkerdamisele ning väitis, et hageja on teinud ebaseaduslikke tehinguid, mis on ebaõige. Kostja I on hageja au teotanud läbi mitme erineva meediakanali, mistõttu on kostja I poolt hageja kohta esitatud faktiväited ja väärtushinnangud leidnud laia kõlapinda ning tekitanud hagejale ning tema lähedastele piinlikku ebamugavust, samuti ei ole kostja I seni hageja nõudekirjale vabatahtlikult vastanud ega tema ees vabandanud. Hageja palus hagis kostja II vastu kohustada kostjat II lükkama omal kulul ümber ja nimetama valeks 09.07.2014.a väljaandes Kesknädal tema poolt kirjutatud artiklis „Võimuvõitlus Viimsis. Reetmised, skeemitamised, kinnimätsimised“ MS kohta avaldatud ebaõiged andmed ning selleks kohustada kostjat II esitama väljaande Kesknädal paberlehe ja veebiportaali väljaandjale järgneva sisuga omakäeliselt või digitaalallkirjastatud tekst: „09.07.2014. a ilmus väljaande Kesknädal paberlehes ning veebiportaalis minu poolt kirjutatud artikkel „Võimuvõitlus Viimsis. Reetmised, skeemitamised, kinnimätsimised“, milles sisaldusid minu väited, et MS on tahtnud saada AS-i Viimsi Vesi juhatuse esimeheks, MS tõstis AS-ile Viimsi Vesi kuuluvas tütarettevõttes töötades ainuisikuliselt enda palka, MS on sõlminud AS-i Viimsi Vesi eest lepinguid oma lähikondlastega. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väited ei vasta tegelikkusele ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber“. Samuti palus hageja kohustada kostjat II esitama väljaande Kesknädal paberlehe ja veebiportaali väljaandjale taotlus ümberlükkava artikli avaldamiseks eelnimetatud tekstiga nii Kesknädala paberlehes kui ka veebilehel. Taotluses tuleb märkida, et artikli pealkiri peab olema samas formaadis nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab olema võrreldavalt tähelepanu köitev. Samuti palus hageja kohustada kostjat II tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitist kohtu poolt määratud summas ning jätta menetluskulud kostja II kanda. Hagiavalduse kohaselt ilmus 09.07.2014.a väljaande Kesknädal nii paberlehes kui ka veebiversioonis kostja II poolt kirjutatud artikkel „Võimuvõitlus Viimsis. Reetmised,
6(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 skeemitamised, kinnimätsimised.“ Viidatud artikli alapeatükis „Reeturi etalon“ on kostja II kirjutanud järgmist: „Kuid kogu käivitunud hõõrumise tegelik põhjus seisnes selles, et kuigi Reformierakond usaldas AS Viimsi Vee nõukogu esimehe koha S-le, tahtis too hoopis saada sellesama ettevõtte juhatuse esimeheks. Lisaks töötas S AS-ile Viimsi Vesi kuuluvas tütarettevõttes, kus ta ainuisikuliselt tõstis enda palka. Kui Reformierakond sellest teada sai, paluti see otsus Sel endiseks muuta. Loomulikult S-le see ei meeldinud. Lisaks tulid välja veel lepingud, mida S oli sõlminud oma lähikondlastega. [...] S otsustas poolt vahetada vaid oma isiklikest huvidest lähtuvalt, teades, et IRL on kõik eelnevate aastate jooksul tehtud „patud“ ilusti kinni mätsinud. Sest sai ühe hetkega omakasupüüdlik reetur.” 12.07.2014.a avaldati Tallinna TV kodulehel samal päeval ka Tallinna TV televisiooni eetris olnud uudistesaate “Täna” videolõik “Võimuvõitlus Viimsis kergitab katet mitmetelt vallas aset leidnud tehingutelt”, kus kostja II avaldab järgmist: “Siis otsustas üks Reformi nimekirjas kandideerinud, MS, üle astuda ja osutus siis reeturiks”. 09.07.2014.a väljaandes Kesknädal kostja II poolt kirjutatud artiklis „Võimuvõitlus Viimsis. Reetmised, skeemitamised, kinnimätsimised“ on kostja II esitanud hageja kohta mh järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited, mis kahjustavad hageja mainet avalikkuse ees ja teotavad tema au: hageja ambitsioon on olnud saada AS-i Viimsi Vesi juhatuse esimeheks, hageja tõstis AS-ile Viimsi Vesi kuuluvas tütarettevõttes töötades ainuisikuliselt enda palka, hageja on sõlminud AS-i Viimsi Vesi eest lepinguid oma lähikondlastega. Kostja II ei ole tõendanud temapoolsete väidete tõelevastavust. Lisaks faktiväidetele on kostja II hageja au teotanud Kesknädala artiklis ja Tallinna TV uudistelõigus antud ebakohaste väärtushinnangutega. Kesknädala artiklis on kostja II ebaõigetele faktiväidetele tuginedes väitnud, et hageja on teinud „pattu“ ning on „omakasupüüdlik reetur“. „Reeturiks“ on kostja II hagejat nimetanud ka 12.07.2014.a Tallinna TV uudistelõigus. Kuivõrd nii „patu tegemine“ kui „omakasupüüdlik reetmine“ on kahtlemata igasuguses kultuuriruumis taunitav käitumine, on ilmne, et vastavad kostja II poolt hageja kohta esitatud väärtushinnangud on ebakohased, hageja au teotavad ja seega õigusvastased. Kostja II on hageja au teotanud läbi mitme erineva meediakanali, mistõttu on kostja II poolt hageja kohta esitatud faktiväited ja väärtushinnangud leidnud laia kõlapinda ning tekitanud hagejale ning tema lähedastele piinlikku ebamugavust, samuti ei ole kostja II seni hageja nõudekirjale vabatahtlikult vastanud ega tema ees vabandanud. Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja, et kostja I pidas IRL-i esindajatena silmas kõiki koalitsiooni liikmeid. Leppneeme muuli ehituse osas jättis nii politsei kui ka prokuratuur endise Viimsi vallavalitsuse teate alusel kriminaalmenetluse kuriteo koosseisu puudumise tõttu alustamata. Viimsi lasteaia krundiga seoses jäi hagejale selgusetuks, kuidas oleks vald või vallavolikogu või vallajuhid saanud tehingu tegemise ajal tehingu hinda mõjutada. Samuti jäi selgusetuks selle tehingu seos konkreetselt hagejaga, kuna tehingu sooritas OÜ Viimsi Haldus, kellega hagejal puudub igasugune otsene seos. Kostja poolt hageja seostamine ristlepingute sõlmimisega toimus suhteliselt vahetult pärast seda (s.o ligi poolteist kuud hiljem), kui Viimsi vallavalitsuse eelmine koosseis oli just ristlepingute sõlmimise tõttu taotlenud MLA Viimsi Lasteaed juhataja ML suhtes süüteomenetluse algatamist. Selliselt oli avalikkusele eelmise koalitsiooni poolt loodud foon, millega tauniti tugevalt ristlepingute sõlmimist, ning seda negatiivsema mulje jättis kostja oma 2014.a juuni valeväitega hagejast avalikkusele. 14.08.2013.a sai hageja OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse liikmeks. Juhatuse liikme lepingu tingimused olid paljustki samad kui hiljem sõlmitud töölepingu omad ning juhatusse valis teda AS Viimsi Vesi oma juhatuse liikme RT’i kaudu. Alles hiljem s.o. Reformierakonna poolt juhitava koalitsiooni võimule pääsemise ajal teatas kostja hagejale, et kuna viimane on emaettevõtte nõukogu liige ja samaaegselt ka tütarettevõtte juhatuses, ei tohi hageja olla
7(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 mõlemas ametis korraga. Seetõttu valiti juhatuse liikmeks HR. Samas oli hädavajalik, et hageja juuresolek OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse juures säiliks, kuna ta oli kursis vajalike teemadega. Hageja ise AS Viimsi Vesi nõukogu liikmena ei osalenud enda OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse liikmeks valimisel ega ka endaga töölepingu sõlmimisel. Kõnealusel perioodil tõsteti nii AS-is Viimsi Vesi kui OÜ-s Viimsi Tehnoabi üleüldiselt palkasid, mitte ei olnud tegemist millegi erakordse sündmusega ainult hagejat puudutavalt. OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse liikme RV-ga ja AS Viimsi Vesi kunagise juhatuse liikmega TE-ga sõlmitud juhatuse liikme lepingud nägid ette veel suuremaid garantiisid. Olukorra pingestatusest ning mõjust hagejale annab märku ka hagejat käesoleva menetluse kestel tabanud tervisekahjustus (infarkt). Kostjate vastuväited
8(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 mitmete vallavolikogu liikmete omavahelisele seotusele, mis andiski kostjale alust vaidlusaluseks sõnakasutuseks. Seega põhineb kostja väärtushinnang faktidel. Kostjal oli mõistlik õigustus isikuid üldsuse ees negatiivselt kajastada ning isikud olid andnud selliseks hinnanguks põhjust. Nii Pealinnas 27.06.2014.a avaldatud materjalis kui ka Tallinna TV 26.06.2014.a uudistelõigus on esitatud laused, mille kostja avaldas vahetult pärast Viimsi vallavolikogu 26.06.2014.a istungit, kus muu hulgas avaldati umbusaldust volikogu esimehele AP’ile ja teistele valla juhtpoliitikutele. Hagi aluseks olevas artiklis ja videolõigus kajastub kostja arvamus Viimsi valla juhtimise ja juhtimisstiili kohta enne viimaseid KOV valimisi võimul olnud koalitsiooni poolt. Selle koalitsiooni juhtimisstiil, mille kohta kostja arvamust avaldas, oli Viimsi valla poliitika ehk avaliku elu oluline küsimus. Nii hageja kui ka kostja I on avaliku elu tegelased ja neil on suurem kohustus taluda kriitikat. 27.06.2014.a artikkel Pealinnas põhines Tallinna TV 26.06.2014.a uudistelõigul. Vaidlusalune artikkel ei sisalda hageja kohta väidet, et Viimsi valla volikogu liikmed on varasemalt ühiselt toime pannud kuritegusid. Kostja I ei ole seda ajakirjanikule öelnud. Kostja I leidis, et kuna käesoleval ajal ei ole kostja 26.06.2014.a sõnavõtt Tallinna TV-s ega ajalehe Pealinn artiklis enam avalikult kättesaadavad, ei saa kostja poolt nimetatud sõnavõtus esitatud laused enam hageja õigusi rikkuda. Kostja I leidis, et 26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõigus avaldatud lause, et hageja on oma alluvatega sõlminud ristlepinguid, ning 27.06.2014.a Eesti Päevalehes avaldatud lause, et hageja on AS Viimsi Vee eest sõlminud lepinguid oma lähikondsetega, ei saa rikkuda hageja õigusi, kuna nimetatud laused sisaldavad väärtushinnanguid, mis põhinevad faktidel ja ei saa olla ebakohased. Faktiväidetena oleks need samuti tõesed. Nii hageja poolt oma alluvatega sõlmitud ristlepingu, kui ka hageja lähikondsetega sõlmitud lepingu all pidas kostja I silmas skeemi hageja töölevõtmiseks OÜ-s Viimsi Tehnoabi, mis kuulub 100% ulatuses AS-ile Viimsi Vesi, mis omakorda kuulub 100% ulatuses Viimsi vallale. Sealjuures pidas kostja I oma lausetes silmas seda, et hageja on teinud kahtlaseid tehinguid, kus teise poole esindaja oli hagejaga seotud isik, kellega olid hagejal samad majanduslikud huvid, ehk teisisõnu tegutses hageja huvide konfliktis. Hageja on sõlminud töölepingu HR’i kui oma hõimlasega ehk lähikondsega. See leping oli OÜ-le Viimsi Tehnoabi, seega ka Viimsi vallale põhjendamatu ja selgelt kahjulik. Samuti on hageja teinud tehingu oma alluvaga ehk lasknud AS Viimsi Vesi nõukogu esimehena määrata HR AS Viimsi Vesi tütarühingu OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse liikmeks, kes omakorda sõlmis hageja mõjul hageja endaga põhjendamatu ja vallale kahjuliku töölepingu. Seega on kostja I poolt avaldatud laused tõesed ning põhinevad kontrollitud faktidel. 2015.a märtsis sai hageja ja HR tegevus teatavaks AS Viimsi Vesi juhatuse liikmele RV’ale, kes asus seda uurima ning küsis OÜ Viimsi Tehnoabi juhatajalt 09.05.2014.a, miks on hagejaga sõlmitud tööleping ettevõttele selgelt kahjulikel tingimustel. Samal päeval vastas OÜ Viimsi Tehnoabi juhataja RV järelepärimisele, et hageja tööülesanded olid seotud suhtlemisega uurimisorganitega kriminaalasjas ja ühingu raamatupidamise korrastamisega. Kostjale I teadaolevalt ei ole hageja OÜ Viimsi Tehnoabi nimel uurimisorganitega oma töösuhte ajal suhelnud. Kostjate lausete ese oli hageja töösuhe OÜ-ga Viimsi Tehnoabi, mitte tema tegevus AS Viimsi Vesi nõukogu liikmena. Hageja alustas OÜ Viimsi Tehnoabi tegevuse kontrolli ning palkas õigusbüroo Ratio Legis ja selle esindaja RF, kes teostasid seoses kriminaalasjaga põhilise töömahu, mitte OÜ Viimsi Tehnoabi töötajana, vaid AS Viimsi Vesi nõukogu liikmena ehk hoopis teises õiguslikus staatuses. RT ja hageja ütlustest kriminaalasjas nähtub samuti, et kogu hageja suhtlus uurimisorganitega toimus AS Viimsi Vesi nõukogu esimehe, mitte OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse liikme staatuses. Hageja sai OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse liikmeks alles 16.08.2013.a, nii ei saanud hageja kriminaalasjas kuriteoteadet ega tsiviilhagi esitada juhatuse liikmena, ammugi töötajana. Väär on hageja kinnitus, et ta koostas ja esitas kriminaalasjas kuriteoteate ajal, mil ta oli OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse liige. Kostja I leidis, et väited hageja väidetavate tööülesannete kohta ja töölepingu sõlmimise asjaolud on piisavalt
9(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 ebatavalised, mis õigustasid kostjal hageja suhtes tekkinud kahtlusi ja hageja suhtes kriitiliste lausete avaldamist. 13.05.2014.a esitas RV OÜ-le Viimsi Tehnoabi hagejaga sõlmitud töölepingu kohta e-kirjaga ja tähitud postiga täiendava järelepärimise, millele ei ole vastatud. Samuti töötab AS Viimsi Vesi juristina KO, kelle tädi (isa õde) on hageja abikaasa. Seega töötab AS-is Viimsi Vesi ja selle tütarühingus mitu hageja hõimlast ehk hagejaga seotud isikut, mis tõestab taas kostja I hinnangute põhjendatust. Samuti on hagejal endal sõlmitud kõrge palgaga tööleping AS-i Viimsi Vee tütarühingus OÜ Viimsi Tehnoabi olukorras, kus hageja on samal ajal AS-i Viimsi Vesi nõukogu esimees. Mis puudutab kostja I väidet, et hageja on Viimsi Vee nõukogu esimehena teinud patte, siis seda hinnangut on kostja I 27.06.2014.a artiklis Eesti Päevalehes avaldanud koos väidetega ristlepingute ja lähikondsetega lepingute sõlmimise kohta, mistõttu neid hinnanguid tuleb käsitleda ühe väärtushinnanguna. Hinnang põhines hageja tegudel AS Viimsi Vee nõukogu liikmena ja selle tütarettevõtte OÜ Viimsi Tehnoabi töötajana, mis kostjale I tundusid kahtlased ja ebaausad, teiseks oli see hinnang avaldatud hageja kui avaliku elu tegelase kohta ja seda poliitilise debati käigus. Hageja töölepingu p 5.1 kohaselt oli hageja palk OÜ-s Viimsi Tehnoabi 1800 eurot kuus, kuid kaks kuud hiljem, 01.02.2014.a sõlmis hageja OÜ-ga Viimsi Tehnoabi töölepingu lisa nr 1, millega hageja palka märkimisväärselt (umbes 14%) tõsteti 2050 euroni kuus. OÜ-d Viimsi Tehnoabi esindas ka töölepingu lisa allkirjastamisel hageja hõimlane HR. Nii 26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõigus kui ka 27.06.2014.a artiklis Eesti Päevalehes on iseseisev palga tõstmine hageja poolt mainitud koos hageja sõlmitud ristlepingutega või lepingutega lähikondsetega. Kuna HR on hageja hõimlane, sõlmiti tööleping sõlmitud seotud isikute vahel, kes tegutsesid ühiselt. Samuti oli hageja palga tõstmise ajal OÜ Viimsi Tehnoabi emafirma AS Viimsi Vesi nõukogu esimees. Lisaks erakordselt kõrgele palgale ning ebatavalisele ülesütlemisklauslile (kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles kohustub tööandja ikkagi maksma hagejale töötasu kuni töölepingu kehtivuse lõpuni (leping oli sõlmitud 3 aastaks)) sai hageja töölepingu alusel OÜ-lt Viimsi Tehnoabi ka arvukalt muid hüvesid. Hageja ühingult kaks korda aastas preemiat ning lisaks kütusekaardi igakuise limiidiga 250 eurot. Kogumis andsidki nimetatud asjaolud kostjale alust väita, et hageja on tõstnud enda palka ise. Kostja I leidis, et sarnaselt tema väidetega ristlepingute sõlmimise kohta tuleb ka lauset hageja poolt enda palga tõstmise kohta käsitleda väärtushinnangu, mitte faktiväitena. Nimelt oli see esitatud käibeväljendina iseloomustamaks seda, et hageja palga tõstmine toimus ebaausalt ja huvide konfliktis. Hinnangu avaldamine põhines faktidel ning hinnang oli tehtud hageja kui avaliku elu tegelase kohta poliitilise debati käigus. Juhul aga, kui kohus käsitleb seda lauset faktiväitena, vastab see kostja arvates tõele ning avaldatud andmed on seega õiged. Kostja I iseloomustas hageja käitumist kolhoosi esimehe käitumisena, kuna hageja on oma tegudega andnud ise selleks alust. Kostja möönis, et nimetatud lauses võib sisalduda negatiivne hinnang hageja tegevusele, nimelt kostja iseloomustus omavolilise isevalitsejana. Hageja tegevus, mis andis kostjale I ajendi iseloomustada seda kolhoosi esimehe käitumisena, oli, nagu nähtub Tallinna TV 26.06.2014.a videolõigust ja Pealinna 27.06.2014.a artiklist, poole muutmine Viimsi vallavolikogus, ristlepingute sõlmimine ja iseseisev palga tõstmine. Poole muutmisena Viimsi vallavolikogus pidas kostja I silmas seda, et kostja kandideeris volikokku Reformierakonna nimekirjas, kuid 2015.a mai alguses otsustas vahetada Viimsi vallavolikogus poolt ehk liituda senise opositsiooniga. Kostja I hinnangul on hageja poolt vahetanud põhjusel, et tema senised koalitsioonipartnerid hakkasid uurima tema tegevust AS-is Viimsi Vesi ja OÜ-s Viimsi Tehnoabi. Kostja I avaldas kõnealuse hinnangu Viimsi vallavolikogus toimunud poliitilise debati käigus. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle erakonnavahetus oli äkiline ja andis aluse kahtlustada, et see on tehtud omakasu ja oma tegude varjamise eesmärgil.
10(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 Poole vahetamisena Viimsi vallavolikogus pidas kostja II silmas seda, et hageja kandideeris volikokku Reformierakonna nimekirjas, kuid käesoleva aasta mai alguses otsustas vahetada Viimsi vallavolikogus poolt ehk liituda senise opositsiooniga. Muu hulgas tõi see kaasa Viimsi vallas võimupöörde ehk IRL ja kohalike valimisliitude võimuletuleku vallas 13.05.2014.a. Kostja II hinnangul vahetas hageja poolt põhjusel, et tema senised koalitsioonipartnerid hakkasid uurima tema kahtlast tegevust (lepinguid lähikondsetega, põhjendamatult kõrget palka ja palga iseseisvat tõstmist) AS-is Viimsi Vesi ja OÜ-s Viimsi Tehnoabi eelmise koalitsiooni valitsemise ajal. Nimetatud teave on kajastatud ka Pealinna 09.07.2014.a artiklis ja 12.07.2014.a Tallinna TV videolõigus, mistõttu on nende sisu hagiavalduses tsiteeritud valikuliselt ja eksitavalt. Sellest tulenevalt sai erakondliku kuuluvuse muutmise ainus mõistlik põhjendus olla hagejal varjata oma varasemaid tegusid, mida Reformierakonna võimuluoleku ajal oleks saanud avastada. Seega viitavad asjaolud sellele, et hageja otsustas lahkuda Reformierakonnast ja toetada IRL-i vaid lähtuvalt oma isiklikust kasust. Nimetatud teod olid kostja hinnangul omakasu motiivil eelmist koalitsiooni usaldust kuritarvitavad ehk reetvad, mis andiski kostjale aluse vaidlusaluseks sõnakasutuseks. Seega põhines kostja II väärtushinnang hageja kui omakasupüüdliku reeturi kohta faktidel. Kostjal II oli mõistlik õigustus isikuid üldsuse ees negatiivselt kajastada ning isikud olid andnud selliseks hinnanguks põhjust. Tuleb arvestada lause üldist konteksti. Hagi aluseks olevad laused olid avaldatud päevakajalistel teemadel poliitilise debati käigus ning hageja tegevus, mille kohta kostja arvamust avaldas, oli seega Viimsi valla poliitika ehk avaliku elu oluline küsimus. Kostja II väited selle kohta, et hageja on osutunud reeturiks, on esitatud 09.07.2014.a ja 12.07.2014.a, st vahetult pärast Viimsi vallavolikogu 26.06.2014.a istungit, kust võtsid osa nii hageja kui ka kostja II ning kus muuhulgas avaldati umbusaldust volikogu esimehele AP’ile ja teistele valla juhtpoliitikutele. Umbusaldus avaldati 11 volikogu liikme häälega, st teiste hulgas oli otsustav ka hageja hääl. Hagi aluseks olevas artiklis ja videolõigus kajastub kostja arvamus Viimsi valla juhtimise ja juhtimisstiili kohta enne viimaseid KOV valimisi võimul olnud koalitsiooni poolt. Kõnealuste lausete seotus poliitilise debatiga Viimsi vallavolikogus nähtub selgelt ka Kesknädala 09.07.2014.a artikli pealkirjast ja sissejuhatusest, kus on kirjeldatud koalitsiooni muutus pärast 20.10.2013.a valimisi. Lisaks oli käesoleva aasta mais ja juunis Viimsi Vallavolikogus ja vallavalitsuses arutluse all AS-ga Viimsi Vesi, sh hageja tegevusega nimetatud ühingus, seonduv. Nii hageja kui ka kostja II on avaliku elu tegelased ning seega on neil suurem kohustus taluda kriitikat. Kostja II leidis, et tema 09.07.2014.a artiklis Kesknädalas avaldatud lause, et hageja on AS Viimsi Vee eest sõlminud lepinguid oma lähikondsetega, ei saa rikkuda hageja õigusi, kuna nimetatud laused sisaldavad väärtushinnanguid, mis põhinevad faktidel ning ei saa olla ebakohased. Kostja II selgitas, et hageja lähikondsetega sõlmitud lepingu all pidas kostja silmas skeemi hageja töölevõtmiseks OÜ-s Viimsi Tehnoabi, kus hageja tegutses huvide konfliktis. Tegemist oli väärtushinnanguga, mis põhines kostja subjektiivsel arusaamal ja faktidel. Hageja sõlmis Viimsi vallale põhjendamatu ja selgelt kahjuliku töölepingu HR’i kui oma hõimlasega ehk lähikondsega. Hageja tegi tehingu oma alluvaga ehk laskis AS Viimsi Vesi nõukogu esimehena määrata HRi AS Viimsi Vesi tütarühingu OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse liikmeks, kes omakorda sõlmis hageja mõjul hageja endaga põhjendamatu ja vallale kahjuliku töölepingu. 09.07.2014.a artiklis Kesknädalas on iseseisev palga tõstmine hageja poolt mainitud koos hageja sõlmitud lepingutega lähikondsetega. Tegemist oli väärtushinnanguga ning see oli esitatud käibeväljendina iseloomustamaks seda, et hageja palga tõstmine toimus ebaausalt ja huvide konfliktis. Kostja II poolt Kesknädala 09.07.2014.a artiklis öeldud lause „S otsustas poolt vahetada vaid oma isiklikest huvidest lähtuvalt, teades, et IRL on kõik eelnevate aastate jooksul tehtud „patud“ ilusti kinni mätsinud“ ei saanud kellegi õigusi rikkuda sest ühtegi konkreetset isikut, sh hagejat, ei ole kostja seoses „pattude“ tegemisega nimetanud. Väide, et
11(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 IRL juhitav koalitsioon Viimsi vallas on teinud patte, ei ole ebakohane väärtushinnang ning selle avaldamine ei ole õigusvastane, kuna see põhines tegudel (Leppneeme sadama ehitus ja Lubja küla krundi ost), mis kostjale II tundusid kahtlased ja ebaausad, teiseks on see hinnang avaldatud poliitilise debati käigus. Kostja II leidis, et tema 09.07.2014.a artikkel Kesknädalas avaldatud lause hageja ambitsioonist saada AS Viimsi Vesi juhatuse esimeheks kujutab endast väärtushinnangut, mitte faktiväidet. Kellegi ambitsiooni ehk tegutsemise sisemist motiivi ei saa tõendada ega ümber lükata, st selle tõesus ei saa olla kohtumenetluses kontrollitav. On loomulik, et hageja kui AS-ga Viimsi Vesi seotud isik soovis saada ühingu juhatuse esimeheks. Kostja II avaldatud lause, et hagejal oli ambitsioon saada AS Viimsi Vesi juhatuse esimeheks, põhineb kahel asjaolul. Esiteks on hageja kostjale omavahelises vestluses ise korduvalt avaldanud, et tema ei ole AS Viimsi Vesi juhatuse esimehe RV tegevusega rahul ning soovis saada ise juhatuse esimeheks. Teiseks on hageja, olles AS Viimsi Vesi nõukogu esimees, tegeles kostjale II teadaolevalt tegelikkuses ühingu igapäevase juhtimisega. Kostja II on viibinud AS Viimsi Vesi nõukogu istungitel, kus hageja initsiatiivil arutati küsimusi, mis olid seotud ühingu igapäevase juhtimisega. Hagejale ei ole mittevaralist kahju tekkinud ega oleks tekkida saanudki. See et avaldatud faktiväited ja hinnangud on leidnud laia kõlapinna ning on tekitanud kostjale ja tema lähedastele piinlikku ebamugavust, on paljasõnalised ning ei ole tõendatud. 27.06.2014.a artiklile Pealinnas ja 26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõigule ei ole veebis avaldatud ühtegi kommentaari. 09.07.2014.a artiklike Kesknädalas on veebis avaldatud vaid 12 kommentaari samas kui keskmiselt on nt Kesknädala 9.07.2014.a väljaande ühe artikli kohta avaldatud 572/21=27,24 kommentaari. Seega ei saa öelda, et artikkel oleks leidnud laia kõlapinda. Enne kui kostjad jõudsid hageja kohtuvälisele nõudekirjale vastata, esitas hageja juba hagi kohtusse. Esimese astme kohtu otsus
12(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 iseseisvalt tõstnud oma palka. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väited ei vasta tegelikkusele ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. MV“. Maakohus kohustas kostjat I esitama Tallinna TV omanikule ja Tallinna TV veebiportaali pidajale taotluse ümberlükkava videolõigu avaldamiseks nii Tallinna TV uudistesaates „Täna“ kui ka Tallinna TV veebilehel ning esitama Eesti Päevalehe paberväljaande ning veebilehe väljaandjale järgneva sisuga omakäeliselt või digitaalallkirjastatud teksti: „27.06.2014. ilmus nii Eesti Päevalehe paberväljaandes kui ka veebiversioonis artikkel „Absurditeater Viimsis: koalitsioon ja opositsioon süüdistavad üksteist ägedalt korruptsioonis“, milles sisaldusid minu väited, et MS on AS-i Viimsi Vesi nõukogu esimehena teinud patte, MS on AS-i Viimsi Vesi eest sõlminud oma lähikondsetega lepinguid ja tõstnud ühepoolselt oma palka. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väited ei vasta tegelikkusele ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. MV“. Maakohus kohustas kostjat I ka esitama väljaande Eesti Päevalehe paberväljaande ning veebilehe väljaandjale taotluse ümberlükkava artikli avaldamiseks nii Eesti Päevalehe paberväljaandes kui ka veebilehel. Taotluses tuleb märkida, et artikli pealkiri peab olema samas formaadis nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab olema võrreldavalt tähelepanu köitev. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 100 eurot. Sama otsusega rahuldas maakohus ka hagi kostja II vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebakohaste väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kohustas kostjat II esitama väljaande Kesknädal paberlehe ja veebiportaali väljaandjale järgneva sisuga omakäeliselt või digitaalallkirjastatud teksti: „09.07.2014. a ilmus väljaande Kesknädal paberlehes ning veebiportaalis minu poolt kirjutatud artikkel „Võimuvõitlus Viimsis. Reetmised, skeemitamised, kinnimätsimised“, milles sisaldusid minu väited, et MS on tahtnud saada AS-i Viimsi Vesi juhatuse esimeheks, MS tõstis AS-le Viimsi Vesi kuuluvas tütarettevõttes töötades ainuisikuliselt enda palka, MS on sõlminud AS-i Viimsi Vesi eest lepinguid oma lähikondlastega. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väited ei vasta tegelikkusele ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber“. Samuti kohustas kohus kostjat II esitama väljaande Kesknädal paberlehe ja veebiportaali väljaandjale taotluse ümberlükkava artikli avaldamiseks nii Kesknädala paberlehes kui ka veebilehel. Taotluses tuleb märkida, et artikli pealkiri peab olema samas formaadis nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab olema võrreldavalt tähelepanu köitev. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 100 eurot. Kohus leidis, et menetluskulud summas 11 264,17 eurot tuleb jätta kostjate kanda ning mõistis hageja menetluskulud välja kostjalt I summas 5632 eurot ja kostjalt II 5632 eurot, leides et kostjad peavad menetluskuludelt maksma lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist seadusjärgses ulatuses. Otsuse kohaselt leidis kohus, et hagiavalduses hageja poolt väljatoodud kostja I väited (hageja on ühiselt mõnede teiste Viimsi vallavolikogu liikmetega pannud varasemalt toime „kuritegusid“ (27.06.2014.a artikkel Pealinnas ja 26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõik), hageja on sõlminud oma alluvatega „ristlepinguid“ (26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõik), hageja on sõlminud lepinguid oma lähikondsetega (27.06.2014.a artikkel Eesti Päevalehes), hageja on iseseisvalt tõstnud oma palka (26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõik ja 27.06.2014.a artikkel Eesti Päevalehes)) on hinnatavad faktiväidetena. Kohus nõustus hagejaga, et mõistliku arusaama järgi jääb mulje, et 26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõigus on hagejat kurjategijaks peetud etteheidetavate tegude eest. Kostja viited on asjakohatud, mis nähtub Politsei- ja Piirivalveameti teatisest kriminaalmenetluse algatamata jätmise kohta. Kohus nõustus, et kostja
13(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 I on esitanud hageja kohta esitanud ebakohase väärtushinnangu, iseloomustades 26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõigus hageja käitumist kui „klassikalist kolhoosi esimehe käitumist“ ning väites, et hageja on teinud Viimsi Vee nõukogu esimehena patte. Nimetatud väärtushinnangud ei põhine tõestel faktidel. Kohus leidis, et hagiavalduses väljatoodud kostja II poolt hageja kohta esitatud väited (hageja ambitsioon on olnud saada AS Viimsi Vesi juhatuse esimeheks, hageja on AS Viimsi Vesi eest sõlminud lepinguid oma lähikondsetega, hageja on AS-le Viimsi Vesi kuuluvas tütarettevõttes töötades ainuisikuliselt tõstnud oma palka) on hinnatavad faktiväidetena, välja arvatatud väide, et hageja ambitsioon on olnud saada AS Viimsi Vesi juhatuse esimeheks. Kohus leidis, et kostja II poolt 09.07.2014.a artiklis öeldut, et hageja on teinud „pattu“ ja hageja on „omakasupüüdlik reetur“ ning Tallinna TV 12.07.2014.a uudistesaates „Täna“ hageja öeldut, et hageja on osutunud „reeturiks“, saab käsitleda ebakohase väärtushinnanguna. Samuti tuleb ebakohase väärtushinnanguna käsitleda ka kostja väidet, et hageja ambitsioon on olnud saada AS Viimsi Vesi juhatuse esimeheks. Kohus nõustus hagejaga, et kostja I väited on ebaõiged. Kostja I ei ole tõendanud nende väidete tegelikkusele vastavust. Kohus ei nõustunud kostjaga, et lausest „hageja on ühiselt mõnede teiste Viimsi vallavolikogu liikmetega pannud varasemalt toime kuritegusid“ ei ole võimalik järeldada, et silmas on peetud hagejat. Kohtu hinnangul ei ole avaldatud kontekst abstraktne, sellest on võimalik mõista, et need laused on hageja kohta. Kohus möönis, et majanduslikult küsitavad lepingud, tehtud otsused, hinnakalkulatsioonid jms vajavad teatud juhtudel selgitamist ja uurimist, aga ei tähenda kuriteo toimepanemist ega õigusta sellist faktiväidet. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks (ühiselt) toimepannud kuritegusid. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et öeldut tuleb käsitleda väärtushinnanguna. Kohus leidis, et laused „hageja on sõlminud oma alluvatega ristlepinguid“ (26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõik) ja „hageja on sõlminud lepinguid oma lähikondsetega“ (27.06.2014.a artikkel Eesti Päevalehes) ei sisalda väärtushinnanguid, vaid on käsitletavad faktiväidetena. Kohus leidis, et kostja ei ole nende faktiväidete õigsust tõendanud. Kohus nõustus kostjaga selles, et mõiste lähikondne hindamisel ei oma antud juhul tähtsust pankrotiseaduses toodud lähikondse isiku definitsioon, vaid seda seost saab hinnata laiemalt. Samal seisukohal oli kohus ka perekonnaseadusest tuleneval hõimlase mõiste hindamisel antud juhul. Kohtu arvates ei omanud tähtsust võimalik seotus mitte niivõrd õigusliku mõiste aspektist kui asjaolu, kas ja kui palju mõjutas töösuhteid asjaosaliste seotus. Esitatud lepingutest nähtuvalt ei ole hageja neid ise sõlminud, samuti ei ole lepinguid sõlmitud AS-ga Viimsi Vesi. Seega leidis kohus, et isegi kui lepingutega seonduv annab aluse teatud eelistuste kahtlusteks seotud isikute näol, puudub alus väita, et ta on isiklikult lepinguid sõlminud. Tunnistaja HR sõnul on ta õde abielus hageja pojaga alates 2009.a ning ettepaneku saada juhatuse liikmeks tegid talle nii hageja kui ka TM, seega ei saa ka hageja väita, et HR talle teadaolev isik ei olnud. RV ütluste kohaselt rääkis HR talle, et hageja pealekäimisel enne OÜ Tehnoabi juhatuse liikmeks määramist pidi ta sõlmima assistendi töölepingu temaga. HR seda ei kinnitanud. Kohus asus seisukohale, et iseseisev palga tõstmine (26.06.2014.a Tallinna TV uudistelõik ja 27.06.2014.a artikkel Eesti Päevalehes) on ebaõige faktiväide, mida kostja ei ole tõendanud. Asja sisulise arutamise käigus selgus, et palkade tõstmine toimus ka teistel töötajatel ja see ei olnud hageja ainuisikuline otsus. See nähtub nii tunnistajate ütlustest kui ka lepingu sõlmimisest. Tunnistaja RV ütluste kohaselt tõsteti jaanuaris-veebruaris palkasid ca 200 eurot kuus. Tunnistaja HR sõnul tuli palga tõstmise ettepanek RV-lt. Tunnistajal PR-l puudus teave, et hageja oleks ainuisikuliselt otsustanud oma palga suuruse ja/või tõstmise üle. Kohtul puudus alus tema ütlustes kahelda, tunnistaja on Viimsi vallaga seotud alates 2009.a kuni tänaseni, olles periooditi volikogu liige. RT ei viibinud töölepingu sõlmimise juures, kuid teadis, et tingimused olid nõukogu poolt ette öeldud. TM ei olnud kursis hageja töölepingu sõlmimise asjaoludega.
14(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 Kohus jättis tähelepanuta väited ja tõendid (sh kriminaalmenetlusest), mis on esitatud hageja väidetava tööpanusega OÜ Viimsi Tehnoabi ja AS Viimsi Vesi raamatupidamismaterjalide läbi töötamisel ja kriminaalmenetluse aluseks olevate süütegude avastamisel. Käesoleva vaidluse ese ei ole hageja tööpanuse hindamine või tööülesannete täitmine ega hageja ja OÜ Viimsi Tehnoabi vahelise töölepingu majandusliku põhjendatuse hindamine. Politsei- ja Piirivalveametist välja nõutud tõenditest ei ilmne töölepingu sõlmimisega seotud asjaolusid ehk lähtuda tuleb sellest, mis konteksti on kostja avaldanud või öelnud. Seega nõustus kohus hagejaga, et vaidlusalustes artiklites ei ole avaldatud, et hagejaga sõlmitud leping oli majanduslikult kahjulik. Kohus nõustus hagejaga, et kostja II väited on ebaõiged samal põhjendusel, mis on käsitletud nõudes kostja I osas. Kostja II ei ole tõendanud nende väidete tegelikkusele vastavust. Kostja II avaldatud väärtushinnangud, nagu olnuks hagejal ambitsioon saada AS Viimsi Vesi juhatuse esimeheks, hageja on teinud „pattu“ ja hageja on „omakasupüüdlik reetur“, on ebakohased väärtushinnangud ega põhine tõestel faktidel. Vaidlusalusest lausest on mõistetav, et see on öeldud hageja kohta. Seega kostja selgitus, et juttu on IRL enda tehtud „pattudest“, mida IRL on suutnud edukalt varjata ja järeldada tsiteeritud lausest, et kostja II pidas silmas hageja „patte“, mõistlik lugeja aru ei saa, on ebaõige. Kohus leidis, et isegi kui hageja otsustas lahkuda Reformierakonnast ja toetada IRL-i lähtuvalt üksnes oma isiklikust kasust, ei õigusta see vaidlustatud sõnakasutust. Hageja väitel lahkus ta koalitsioonist põhjusel, et koalitsioon taganes esialgsetest kokkulepetest. Sellest tulenevalt ei nõustunud kohus kostjaga, et hageja tegu oli omakasu motiivil eelmise koalitsiooni usaldust kuritarvitav ehk reetev, mis andiski talle aluse vaidlusaluseks sõnakasutuseks. Kostja väärtushinnang hageja kui omakasupüüdliku reeturi kohta ei põhine faktidel ja on ebakohane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 mõttes. Kohus nõustus hagejaga, et iga mõistlik inimene tajub, et sõnal reetur on negatiivne alatoon. Kohus asus seisukohale, et asja sisulise arutamise käigus kogutud tõendid ei kinnita kostjate poolt avaldatud faktiväidete õigsust. Kuivõrd faktiväited rajanevad tegelikkusele mittevastavatele andmetele, on hagejal õigus nõuda nende ümberlükkamist. Seega kohustas kohus kostjaid faktiväited ümber lükkama vastavalt hagiavalduste resolutsioonis toodule. Kostjate avaldatud andmed on oma sisult hageja au teotavad. Väited ebaseaduslikust iseendale palga maksmisest suures ulatuses, ühiselt toimepandud kuriteod ja ristlepingute sõlmimine olid kohtu arvates mõistliku isiku arusaama kohaselt tõsised õiguslikud etteheited, iseendale ebaseaduslikult palga maksmine ning kuriteo toimepanemine on taunitav tegu. Seega, kui avaldatud andmed osutuvad ebaõigeteks, on need asjaomase isiku au teotavad. VÕS § 1047 ei näe ette, et ebaõigete andmete avaldamisega on tegu vaid siis, kui andmeid avaldatakse meediaväljaannete vahendusel. VÕS § 1047 ei reguleeri, kui suur peab olema andmete avaldamisel auditoorium selleks, et tegemist oleks avaliku avaldamisega. VÕS § 1047 ei näe ette, et ebaõigete andmete avaldamisel järgneb vastutus vaid siis, kui tegemist on avalikustamisega ehk laiemale üldsusele teatavaks tegemisega. Avaldamisega VÕS § 1047 mõistes on tegemist siis, kui andmed on mistahes kolmandatele isikutele teatavaks tehtud. Ka VÕS § 1046 ei näe ette, et ebakohase väärtushinnanguga on tegemist siis, kui see on laiemale üldsusele teatavaks tehtud või avaldatud meediaväljaande vahendusel. Kostjate vastuväited nagu pidanuks hageja talumine sellekohase kriitika osas olema seoses töö – või ametikohaga põhjendatud, on alusetud. Kohus leidis, et viited (ühiselt) kuritegude toimepanemisele on ühiskondlike moraalinormide kohaselt halvustava tähendusega. Seega on tegemist hageja au teotava faktiväitega. Kostjal tuli tõendada, milliste faktiliste asjaolude pinnalt pidas ta vajalikuks sellise väite avaldamist. Kostjad ei ole hageja taotletud kontekstide osas vastuväiteid esitanud. Ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamist kostjatelt nõuda ei saa. Ebakohaste väärtushinnangute avaldamisel võib hageja nõuda kostjatelt mittevaralise kahju hüvitise
15(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 väljamõistmist. Kohus leidis, et kostjad on avaldanud hageja suhtes ebaõiged andmed ja ebakohased väärtushinnangud. Kostjate tegevuse tõttu läbi ebaõigete andmete avaldamise ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega meedias on saavutatud olukord, kus avaldatu on teatavaks saanud teistele isikutele. Andmete ja väärtushinnangute avaldamisel on kostjad kasutanud hageja isikuandmeid (hageja ees- ja perekonnanime), mille kasutamiseks tal õigustus puudus. Kohus hinnates, kas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, leiab, et see tuleb rahuldada mõlema kostja osas. Hageja leidis, et ebaõigete andmete avaldamine ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on talle tekitanud mittevaralist kahju. Kostjatel puudus õigustus sellesisuliste hinnangute andmiseks. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et kostjad ei ole hageja ees vabandanud. Kostjad olid kohtumenetluses kompromissina nõus vaid hagi tagasivõtmisega. Kostjad on küll hagejale ette heitnud, et ta pöördus otse kohtusse, kuid samas on keeldunud kompromissi lahendusest, kus hageja avaldas valmidust loobuda rahalisest nõudest, kui kostjad ebaõiged andmed ümber lükkavad. Kohus ei nõustunud kostjate väidetega, et nad ei ole kritiseerinud hagejat isiklikult. Kostjad on avaldanud selgelt äratuntavaid ebakohaseid ja põhjendamatuid väärtushinnanguid, seejuures hageja suhtes äratuntavalt. Kohus leidis, et kostjate tegevus ei olnud õiguspärane VÕS § 1046 lg 2 ega VÕS § 1047 lg 3 järgi. Kostjad ei kontrollinud enda avaldatud ebaõigeid andmeid piisava põhjalikkusega ning avaldasid teadlikult ebaõigeid andmeid. Kostjate väärtushinnangud hageja suhtes põhinesid, kas ebaõigetel faktidel või puudusid väärtushinnangute avaldamisel faktid. Kohus leidis, et arvestades kostjate rikkumise raskust ja ulatust ebakohaste väärtushinnangute levitamisel ja ebaõigete andmete levitamisel meediaväljaannete vahendusel, samuti arvestades kostjate suhtumist kahjustatud isikusse, tuleb kostjatelt hageja kasuks mittevaralise hüvitisena välja mõista mõlemalt 100 (ükssada) eurot. Kohus leidis, et viidatud hüvitis on kooskõlas senise kohtupraktikaga ning arvestab kostja rikkumise raskust. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus VÕS § 134 lõikest 6 tulenevat vajadust mõjutada kostjat hüvitise kaudu hoiduma edaspidi kahju tekitamisest. Hageja ei ole tõendanud, et just kostjate käitumine on kaasa toonud väidetava tervisekahjustuse. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kasuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja palus kostjatelt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 900 eurot ja hageja õigusabi kulud 8863,32 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus vähendas hagejale osutatud õigusabi 23 tunni ja 30 minuti võrra ja luges põhjendatuks 70 tundi ja 10 minutit. Arvestades hageja esindajate tunnitasude suurust, 130 eurot, 140 eurot ja 112 eurot (neid summasid pidas kohus mõistlikuks), on hageja põhjendatud õigusabikulud 8636,81 euro (lisandub käibemaks 1727,36 eurot) ja tasutud riigilõiv 900 eurot. Apellatsioonkaebus
16(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 kohtuotsuse resolutsioon vastuolus põhjendustega. Kohus on jätnud arvestamata hulgaliselt kostjate esitatud tõendeid, samuti ei võtnud ebaõigesti arvesse asjaolu, et vaidlusalused laused on esitatud poliitilise olukorra jooksval, sh suulisel kommenteerimisel. Kohtuotsus ohustab sõnavabadust ning avalikkuse huvi olla teavitatud korruptsioonikahtlustest avalikus sektoris. Kostjate laused on avaldatud poliitilises debatis küsimustes, mille vastu lasub avalikkusel suur huvi. Hageja on avaliku elu tegelane. Seetõttu oli kostjatel nende lausete avaldamisel VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3 mõttes sõnavabaduse määr kõrgem, millele vastas hageja suurem kohustus taluda enda kohta kriitikat. Sellest tulenevalt ei ole vaidlusaluste lausete avaldamine kostjate poolt õigusvastane ning maakohus on VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3 kohaldanud ebaõigesti. Ühtlasi on maakohus rikkunud menetlusõigust, kuna jättis hagejate vastavad seisukohad täielikult arvesse võtmata. Kostjate lausetes sisalduvate hinnangute õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka lausete üldist konteksti (VÕS § 1046 lg 2 ja VÕS § 1047 lg 3). Kostjate lausetes kajastub kostjate arvamus Viimsi valla juhtimise ja juhtimisstiili kohta enne viimaseid KOV valimisi võimul olnud koalitsiooni poolt. Seega puudutavad vaidlusalused laused Viimsi valla poliitikat ehk avaliku elu küsimust, mille vastu on avalikkusel suur huvi. Kõrgendatud sõnavabaduse määra poliitilises debatis on tunnustanud nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ka Riigikohus. Oluline on samuti, et hindamisel, kas kostjad on vaidlusaluste lausete avaldamisel käitunud õiguspäraselt või mitte, omab VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3 järgi tähendust ka avalikkuse huvi avaldatava teabe vastu. Käesoleval juhul oli lausete ese hageja tegevus Viimsi Vallale 100%-liselt kuuluvates ettevõtetes AS Viimsi Vesi ja OÜ Viimsi Tehnoabi, samuti vallavolikogu liikmete teod valla varasemal juhtimisel. Kostjate arvates ei vastanud need valla huvidele ehk olid korruptiivise iseloomuga. Kõrgendatud sõnavabaduse määr laieneb ka kohaliku omavalitsuse rahakasutusega seonduvatele küsimustele (Euroopa Inimõiguste Kohtu 22.01.2015.a otsus asjas nr 26671/09: Pinto Pinheiro Marques vs Portugal, p 42 ja 44). Kostjate hoolsuskohustus avaldatud andmete kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 mõttes ei olnud suur. Nimelt ei ole kostjad professionaalsed ajakirjanikud, samuti on vaidlusalustest artiklitest kõik peale ühe mitte arvamusartiklid, vaid uudisartiklid, mis on kirjutatud professionaalsete ajakirjanike poolt ning üksnes sisaldavad kostjate jooksvaid kommentaare Viimsi valla poliitilise elu kohta. Sellises olukorras lasus kohustus avaldatavaid lauseid kontrollida Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 3.5 järgi artikleid koostanud ajakirjanikel, mitte kostjatel, kes artiklite koostamise ja avaldamisega ei tegelenud. Eeldada, et valla poliitilise elu jooksval suulisel kommenteerimisel peaksid kostjad valima oma lausete sõnastust ja kontrollima oma väiteid sama hoolikalt kui ajakirjanikud, oleks ebamõistlik. Nii hageja kui ka kostjad on Viimsi vallavolikogu liikmed ja avaliku elu tegelased ning tulenevalt Riigikohtu praktikast lasub neil suurem kohustus taluda kriitikat, sh isegi põhjendamatut kriitikat (RKTKo 3-2-1-123-97). Hageja on käsitletav avaliku elu tegelasena järgmistel põhjustel: hageja oli vaidlusaluste lausete avaldamise ajal ning on ka praegu Viimsi Vallavolikogu liige (Tartu Ringkonnakohtu 2-13-17255, p 3 ja 11); hageja poolt koalitsioonikuuluvuse muutmine tingis vallas 2014.a mais võimupöörde (RKTKo 3-2-1-12397); vaadeldaval perioodil oli hageja ka AS Viimsi Vesi kui vallale kuuluva suurettevõtte nõukogu esimees. Samuti valdas hageja olulist teavet AS Viimsi Vesi ja OÜ Viimsi Tehnoabi vallale kahjulike tehingute kohta, mis oligi kostjate avalduste alus. Euroopa Nõukogu määratlus avaliku elu tegelasest, millest lähtub oma praktikas ka Euroopa Inimõiguste Kohus, on veelgi laiem, hõlmates kõiki isikuid, kes kasutavad avalikke ressursse, st ka avalikule võimule kuuluvaid kommunaalettevõtteid juhtivaid isikuid. Avalikkuse huvi hageja vastu näitab nt see, et ajalehes Viimsi Teataja on ilmunud temaga intervjuud. Ka Eesti kohtud on KOV hallatavate asutuste juhte (nt lasteaia juhatajat) pidanud avaliku elu tegelaseks (Tartu Maakohtu otsus asjas nr 2-13-28837). Hageja kvalifitseerimist avaliku elu tegelasena ei välista tegutsemine mitte
17(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 riiklikul, vaid KOV tasandil: vaidlusalused poliitilised küsimused puudutavad just Viimsi valla, mitte riigi poliitikat. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel aga kõiki eespoolnimetatud kostjate seisukohti, samuti viiteid Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu paktikale ignoreerinud. Millistel põhjustel kohus kostjate seisukohi alusetuks pidas ning miks ei oma hageja staatus poliitikuna kohtu arvates tähendust, maakohus ei selgitanud. Sellega on maakohus rikkunud oma põhjendamiskohustust ning samuti kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3). Vaidlustatud otsuses toodud maakohtu seisukohad on seega oht sõnavabadusele ja demokraatiale, kuna taoliste kunstlike hagide kartus võib pärssida poliitilist debatti. Seoses kostja I lausega isikuid siduvate kuritegude kohta on maakohus kohtuotsuses asunud kolmele ebaõigele seisukohale, et: (1) nimetatud lause rikub hageja õigusi, (2) tegemist on faktiväite, mitte väärtushinnanguga, ning (3) nimetatud lause ei ole õigustatud. Vaidlusalune lause ei puuduta hagejat. Kostja I sõnavõtus on selgelt eristatavad kaks osa, kus esimeses osas on väide mõnede kuni 20.10.2013.a KOV valimisteni võimul olnud IRL-ist volikogu liikmete tegevuse kohta ja teises osas konkreetselt hagejale ette heidetud tegevus – ristlepingud ja iseseisev palgatõstmine. Lause isikuid siduvate kuritegude kohta ei saa kellegi õigusi rikkuda sellepärast, et ühtegi konkreetset isikut, sh hagejat, ei ole kostja selles väites nimetanud. Hageja püüd laiendada teiste, IRL-i kuuluvate vallavolikogu liikmete kohta öeldut hagejale on ebaõige ja eksitav. Hageja ei olnud lause avaldamise ajal ega ole kostjale teadaolevalt ka praegu IRL-i liige. Veelgi enam, kostjale teadaolevalt ei kuulunud hageja lause avaldamise ajal ka IRL fraktsiooni Viimsi vallavolikogus. Kohtu seisukoht, mille järgi mõistliku arusaama kohaselt jääb mulje, et etteheidetavate kuritegude eest on kurjategijaks peetud hagejat, on põhjendamatu ja ebaõige. Kohus ei ole seletanud, millest saab tuletada kõnealuste lausete seotust hagejaga. Pealinna 27.06.2014.a artiklis ei ole hagejat kordagi mainitud. Tallinna TV 26.06.2014.a uudistelõigus käsitletakse hagejaga seonduvat aga alles pärast teiste volikogu liikmete tegusid, mis andsid kostjale aluse rääkida isikuid siduvatest kuritegudest („Erinevad ehituslepingud, kinnisvara müügilepingud alla oma hinna“). Nõustudes hagejaga selles, et vaidlusaluses lauses on mõeldud hagejat, oleks maakohus pidanud viitama konkreetsele tõendile, mis kinnitaks hageja seotust nende tegudega, kuid ei teinud seda (ega saanudki teha, kuna see asjaolu ei vasta tõele). Kostja I sõnavõtu puhul Pealinnas ja Tallinna TV-s ei kajastanud ajakirjanikud kogu intervjuud, vaid valisid ise välja, millised kostja sõnad avalikustatakse meedias. Teisisõnu kujundasid kostja lausete konteksti ajakirjanikud, mitte kostja ise. Seetõttu isegi siis, kui hageja seotus kõnealuse lausega tuleneks uudistelõigu kontekstist (kuigi see ei vasta tõele), ei saaks kostja selle eest vastutada. Kohtuotsuse resolutsiooni järgi on kohus kostjat I kohustanud ümber lükkama väidet, et hageja on ühiselt mõnede teiste Viimsi valla volikogu liikmetega pannud varasemalt toime kuritegusid, kuid kostja I ei ole sellist lauset kunagi öelnud. Seega on kohtuotsuse resolutsioonis moonutatud kostjate väiteid. Sisuliselt on kohus sellega väljunud poolte esitatud asjaoludest ehk rikkunud TsMS § 5 lg 1 koosmõjus §-ga 439. Järelikult ei saa kõnealune lause rikkuda hageja õigusi ning hagi tuleb selles osas jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Vaidlusaluses lauses sisaldub väärtushinnang, mitte faktiväide. Õigusteoorias on asutud seisukohale, et süüteo toimepanemisele viitavad väljendid kujutavad endast üldjuhul väärtushinnanguid, kuna isik lähtub neid väljendeid valides oma subjektiivsest õigustõlgendusest. Sama on leidnud ka Riigikohus (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et järeldused, mis põhinevad kaudsetel faktidel, kujutavad endast väärtushinnanguid ning nende ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda (RKTKo 3-2-153-07, p 19). Käesoleval juhul ei olnud kostja I sõnum see, et keegi on pannud toime konkreetseid kuritegusid. Sõnum oli, et varasemad kuriteod seovad inimesi. Kostja hinnang oli
18(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 esitatud käibeväljendina iseloomustamaks osade Viimsi vallavolikogu liikmete (kelle hulka hageja ei kuulunud) kostja hinnangul ebaausat tegevust. Kostja ei viidanud ühelegi konkreetsele isikule, kuriteole ega kuriteoliigile (ega olekski saanud seda teha). Lauses sisalduv väärtushinnang on põhjendatud. Riigikohtu praktika järgi ei ole au ja väärikuse kaitse hagides süüteo tuvastamine vajalik (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Isegi kui kostja I lause põhirõhk oleks kuritegude toimepanemise faktil, ei oleks toimepanemise tuvastamine vajalik. Kostja lause rõhk oli aga asetatud hoopis isikute seotusele, mitte kuriteo toimepanemisele. Samuti oli kostjal kõnealuse väärtushinnangu avaldamiseks mõistlik põhjus, kuna tema hinnang põhines faktidel. Nimelt on kostjate hinnangul mõningate 2014.a IRL nimekirjas Viimsi vallavolikokku kuulunud liikmete mõned teod valla varasemal juhtimisel vallale majanduslikult kahjulikud ja nende poolt sõlmitud lepingud ei olnud kooskõlas hea majandusliku tavaga. Seega põhines kostja I väärtushinnang faktidel ning selle andmiseks oli mõistlik põhjus, st hinnang ei ole ebakohane VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Igal juhul on kostja lause õiguspärane ka VÕS § 1046 lg 2 alusel, arvestades selle poliitilist konteksti. Käesoleval juhul on kostjad oma kahtlusi tehingutes põhjendanud. Hageja on aga oma seisukohta, mille järgi puudutab kostja I lause teda, jätnud tõendamata. Maakohtu seisukoht, et kostjate laused, mille järgi on hageja sõlminud AS Viimsi Vesi eest „ristlepinguid“ ja lepinguid lähikondsetega, on käsitletavad faktiväidetena, on ebaõige. Nii hageja poolt oma alluvatega sõlmitud ristlepingu kui ka hageja lähikondsetega sõlmitud lepingu all pidasid kostjad silmas skeemi hageja töölevõtmiseks OÜ-s Viimsi Tehnoabi, mis kuulub 100% ulatuses AS-le Viimsi Vesi, mis omakorda kuulub 100% ulatuses Viimsi vallale. Nimetatud lausete aluseks oleva teabe on kostjatele avaldanud AS-i Viimsi Vesi endine juhatuse liige RV. Sealjuures pidasid kostjad oma lausetes silmas seda, et hageja on teinud kahtlaseid tehinguid, kus teise poole esindaja oli hagejaga seotud isik, kellega hagejal olid samad majanduslikud huvid, ehk teisisõnu tegutses hageja huvide konfliktis. Seda, et hagejaga seotud isik sõlmis need lepingud isiklikult, ei ole kostjad kunagi väitnud, mistõttu on vastav väide kohtuotsuses ebaõige. Seetõttu olid kostjad seisukohal, et tegemist oli väärtushinnangutega, mis põhinesid kostjate subjektiivsel arusaamal ja mille tõesust ei saa kontrollida ega VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükata. Termin „ristleping“ on oma olemuselt hinnanguline, samuti on hinnanguline majanduslik kahtlus lepingu osas. Neid hinnanguid ei ole võimalik tõendada ega ümber lükata, mistõttu ei saa kostjate vastavaid lauseid pidada faktiväideteks. Nimetatud väärtushinnangud on kostjate arvates põhjendatud sellepärast, et hageja, olles AS Viimsi Vesi nõukogu esimees, on teinud tehingu oma alluvaga ja ühtlasi lähikondsega HR’iga. Täpsemalt on hageja lasknud määrata HR AS Viimsi Vesi tütarühingu OÜ Viimsi Tehnoabi juhatuse liikmeks, kes omakorda sõlmis samal päeval, 27.11.2013.a, hageja mõjul, hagejaga põhjendamatu ja vallale kahjuliku töölepingu. Milles seisnes hageja töötingimustele vastav tööpanus, ei ole hageja suutnud veenvalt selgitada. Pigem on hageja selgitused olnud vastuolulised ja vajalikul hetkel sobitatud, st asjale kogumis lähenedes ilmneb hageja poolt selge keerutamine. Kostjad ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mille järgi ei puutu hageja panus kriminaalmenetluses nr 13730000210 kostjate lausete hindamisel asjasse. Kostjad leidsid jätkuvalt, et muuhulgas ei saanud hageja tööpanus olla hageja osalus kriminaalasja nr 13730000210 uurimises, mis ei olnud suur ning seondus AS Viimsi Vesi nõukogu liikme, mitte OÜ Viimsi Tehnoabi töötaja staatusega ja töölepingu sõlmimisele eelnenud perioodiga. Kostjatele andis aluse nimetada hageja 27.11.2013.a töölepingut OÜ-ga Viimsi Tehnoabi ristlepinguks muu hulgas asjaolu, et leping oli majanduslikult põhjendamatu, kuna hageja tööpanus ei vastanud tema palgale (1800-2050 kuus). Seega ei saa kostjate lausete põhjendatuse hindamisel jätta tähelepanuta nimetatud töölepingu majanduslikku põhjendatust. Hageja on käesoleva menetluse alguses läbivalt märkinud, et tema tööülesanded OÜ-s Viimsi Tehnoabi seondusid eranditult kriminaalasja uurimises osalemisega. Sellepärast on hageja
19(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 panus kriminaalmenetluses nr 13730000210 otseselt seotud kostjate lausete põhjendatusega ning tegemist on käesolevas asjas oluliste asjaoludega. Jättes kostja vastavad seisukohad ja tõendid nimetatud olulistes asjaoludes käsitlemata, rikkus kohus TsMS § 232 lõikest 1 tulenevat kohustust hinnata tõendeid igakülgselt. Kostjad ei olegi kunagi öelnud, et hageja on 27.11.2013.a töölepingu tööandja eest sõlminud ise. „Ristlepinguna“ käsitlesid kostjad lepingulisi suhteid laiemas tähenduses sellepärast, et hageja oli tööandja (OÜ Viimsi Tehnoabi) emaettevõtte ehk omaniku nõukogu esimees, kes mõjutas oma lähikondset HR’it sõlmima lepingut tööandja poolel ning seejärel ka muutma hagejale soodsas suunas (tõstma palka). Nagu maakohus on õigesti märkinud, ei viibinud AS Viimsi Vesi tollase juhatuse liikmed RT ega TM töölepingu sõlmimise juures, kuid teadsid, et töölepingu tingimused olid ette öeldud ühingu nõukogu (mille esimees oli hageja) poolt. Samal ajal oli hageja ka töölepingu teine pool ehk töötaja. Sealjuures avaldas RV, kes sai 2014.a AS Viimsi Vesi juhatuse liikmeks ja hakkas hageja tegevust uurima, kostjale I, et HR sõlmis töölepingu hageja mõjul. Kuigi HR seda ei tunnistanud, ei ole tema vastavad ütlused usaldusväärsed. Kohus on jätnud sellega seonduvad kostjate väited tähelepanuta. HR ütlustest on ilmne, et ta eirab pahatihti üldteada asjaolusid ja arusaamu ega ole objektiivne. HR ütluste usaldusväärsust kahandab veelgi asjaolu, et ta on ise tunnistanud, et tema mälu on valikuline. Samal ajal on HR ise tunnistanud, et RV on usaldusväärne inimene ja hea juht. Sellises olukorras tuleb vastuolu korral RV ja HR ütlustes kindlasti eelistada RV ütlusi. Käesoleval juhul ei ole maakohus kuidagi põhjendanud, miks on kohus jätnud RV ütlused, mille järgi sõlmis HR 27.11.2013.a töölepingu hageja mõjul, kõrvale (RKTKo 3-2-136-14, p 12). Sellega on maakohus rikkunud TsMS §-st 232 tulenevaid tõendite hindamise nõudeid. Ei ole oluline, et kostjad on oma sõnavõttudes rääkinud AS Viimsi Vee, mitte OÜ Viimsi Tehnoabi nimel sõlmitud lepingust: OÜ Viimsi Tehnoabi on AS Viimsi Vesi 100% tütarettevõte ning mõlemad ühingud kuuluvad täielikult Viimsi vallale ja tegutsevad samas valdkonnas. See tähendab, et tegemist on seotud ühingutega. Avalikkuse ja kostjate silmis on tegu ühe ettevõttega. Kostjad leidsid, et maakohus on olnud lubamatult formalistlik kostjate väidete põhjendatuse hindamisel, lähtudes sellest, et lausete põhjendatus eeldab kostjate sõnade täpset kokkulangemist faktidega, nt isikute osas. Kohtupraktika järgi on kostjatel õigus avaldada kahtlusi avalikus huviorbiidis olevate küsimuste kohta ka siis, kui need ei ole kindlalt tõendatud, vaid põhinevad kaudsetel faktidel. Sellised väited võivad küll olla vaieldavad, kuid vaatamata sellele, et põhinevad kaudsetel faktidel, kujutavad need endast väärtushinnanguid ning nende ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda. Seega on kohtupraktikas sarnaste hinnanguliste lausete põhjendatuse hindamisel kohaldatud oluliselt leebemat standardit. Maakohtu seisukohast järelduks aga, et ka valla poliitilise elu jooksval kommenteerimisel (sh suulisel) peab isik kasutama vaid selliseid formuleeringuid, mis on põhjalikult läbi mõeldud, põhistatult avaldatud ning õiged igast formaalsest ja juriidilisest aspektist. See oleks aga liigne sekkumine sõnavabadusse. Väljaspool mõistlikku kahtlust on, et olukorras, kus meedia palus kostjatel jooksva poliitilise olukorra kohta kohest suulist selgitust, pidi kostjatel hageja tegevusele hinnangu andmisel lasuma teatud vabadus sõnakasutust valida. Lehekülgede pikkuseid n-ö õiguslikult korrektseid süüdistusi meedias paraku ei avaldata. Kostjate laused hageja poolt iseseisva palgatõstmise kohta olid mainitud koos hageja sõlmitud ristlepingutega või lepingutega lähikondsetega ning neid tuleb vaadelda koosmõjus. Kuna HR on hageja hõimlane, oli tööleping sõlmitud seotud isikute vahel, kes tegutsesid ühiselt. Ühtlasi, nagu põhjendatud eespool, oli kostjatele teada, et hageja mõjutas HR-t töölepingut sõlmima. Sellest tulenevalt oli kostjatel alust arvata, et ka hageja palka tõstes tegutses HR hageja poolt mõjutatult. Lisaks oli hageja palga tõstmise ajal OÜ Viimsi Tehnoabi emafirma AS Viimsi Vesi nõukogu esimees. Kogumis andsidki nimetatud asjaolud kostjatele aluse omistada vaidlusaluse lause avaldamisel HR tegevus hagejale ning väita, et hageja on sisuliselt tõstnud enda palka ise. Ka OÜ Viimsi Tehnoabi emaettevõtte AS Viimsi Vesi esindaja RV, kes uuris hageja palga
20(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 tõstmise asjaolusid ning kellelt kostjad said teavet hageja töölepingu kohta, jõudis järeldusele, et hageja töölepingu tingimused OÜ-s Viimsi Tehnoabi on määratud hageja enda poolt, millest teatas ka kostjale I. Maakohtu järeldus, et tegu oli faktiväitega, on ebaõige. Kostjad leidsid, et see oli väärtushinnang. Nimelt oli see esitatud käibeväljendina iseloomustamaks seda, et hageja palga tõstmine toimus ebaausalt ja huvide konfliktis. Kostjad ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et hageja palga tõstmine oli põhjendatud sellepärast, et palka tõsteti ka teistel töötajatel. Kohus on sealjuures tuginenud RV ütlustele, mille järgi tõusis RV palk 2014.a jaanuaris-veebruaris 200 euro võrra. Sellest tegi kohus arusaamatu järelduse, et palk tõusis ka teistel AS Viimsi Vesi töötajatel. Hageja tööandja oli mitte AS Viimsi Vesi, vaid OÜ Viimsi Tehnoabi. RV on samuti tunnistanud, et hageja palgatõus ei olnud ette nähtud ei OÜ Viimsi Tehnoabi eelarves ega ka kooskõlastatud AS-ga Viimsi Vesi. Sama kinnitasid ka AS Viimsi Vesi tollased juhatuse liikmed RT ja TM. Hageja väitis, et tema palgatõus on põhjendatud sellega, et perioodil 12.12.2012.a – oktoober 2014.a tõusid AS-s Viimsi Vesi ja OÜ-s Viimsi Tehnoabi palgad keskmiselt 13,87%. See ei tee aga hageja palgatõusu põhjendatuks, kuna tema palgatõusuga võrreldav palgatõus toimus AS-is Viimsi Vesi alles kahe aasta jooksul, samas kui hageja palk tõusis juba kahe kuu möödumisel pärast tema ametisse nimetamist 27.11.2014.a. Asjaolu, et AS-s Viimsi Vesi tõusid palgad kahe aasta jooksul ligi 14% võrra, on ka loomulik, arvestades, et näiteks 2012.a II kvartalis kuni 2014.a II kvartalini oli keskmise brutokuupalga tõus Eestis 1023/900 = 13,67% - st AS-is Viimsi Vesi tõusis palk sama palju nagu mujalgi Eestis. Ühtlasi on maakohus kostjate lause hindamisel hageja palga tõstmise kohta tuginenud sellele, et tunnistajal PR’el „puudus teave, et hageja oleks ainuisikuliselt otsustanud oma palga suuruse ja/või tõstmise üle“, ning „kohtul puudub alus tema ütlustes kahelda“. Kohtu nimetatud seisukoht jäi kostjatele arusaamatuks, kuna PR’e ütlused ja teadmine ei oma hageja palga tõstmise juures mingisugust tähendust. PR on käesolevas asjas nimelt täiesti kõrvaline isik, kelle ütlused ei saa olla asjassepuutuvad ei ajaliselt ega tema ülesannetest tulenevalt. Hagi esemeks olevad kostjate laused, mis puudutavad hageja töölepingut, käivad perioodi 27.11.2013.a - 01.02.2014.a kohta, mil leping oli sõlmitud ja muudetud. PR’e ütlused puudutasid aga perioodi kuni 2013.a oktoobrikuu lõpuni, mil ta oli Viimsi vallavolikogu esimees. Seda tunnistas 08.09.2015.a kohtuistungil ka PR ise, mööndes, et kõik sündmused, mille kohta ta ütlusi andis, leidsid aset koguni enamasti 2012.a sügisel, igal juhul aga enne 2013.a oktoobris toimunud valimisi. Pärast nimetatud valimisi oli PR opositsioonis, tunnistades ka ise, et opositsiooni liikmena ei olnud ta valla tasandil toimuvatest otsustustest teadlik. PR’e ütlustest nähtub selgelt ka see, et ta käsitles hageja tegevust mitte OÜ Viimsi Tehnoabi töötajana, vaid AS Viimsi Vesi nõukogu esimehena ehk teises staatuses ja teisel perioodil. Hageja töösuhet OÜ-ga Viimsi Tehnoabi ei saanudki PR käsitleda, kuna tal ei saanud selle kohta ülevaadet olla. Samuti ei puutu PR’e ütlused asjasse seetõttu, et hagi ese on kostjate laused, milles sisaldub kostjate hinnang hageja töölepingule. Asjaolu, et kunagise (veel enne kõnealuse töölepingu sõlmimist ametis olnud) vallavolikogu esimehe arvates on leping põhjendatud ja kooskõlas valla huvidega, ei saa kostjate hinnangut kahtluse alla seada. Vastupidine tähendaks seda, et vallavolikogu (kunagisel) esimehel või ükskõik kellel teisel (kolmandal isikul) on ainuõigus hinnata, mis on valla huvides ja mis ei ole, ning kostjatel oma iseseisvale arvamusele õigust ei ole. Kostjad vaidlesid PR’e tunnistajana ülekuulamisele vastu, kuna esiteks esitas hageja vastava taotluse hilinenult ning rikkudes TsMS § 239 lg 1 nõudeid, teiseks ei saanud PR’e ütlused olla asjassepuutuvad. Ülekuulamise järgselt selgus, et PR’e ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna on paljasõnalised ja vastuolulised ega haaku isegi hageja enda seisukohtadega. 11.09.2015.a esitasid kostjad ka vastuväite kohtu tegevusele hageja taotluse rahuldamisel PR’e ülekuulamisel, mille kohus jättis rahuldamata ilma sealjuures ütluste asjassepuutuvust käsitlemata.
21(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 Kohus ei ole põhjendanud, miks pidas maakohus kostja I väärtushinnangut ebakohaseks seoses sellega, et hageja on Viimsi Vee nõukogu esimehena teinud patte, ei ole kohus põhjendanud. Väärtushinnangu ebakohasus ei saa tuleneda üksnes sellest, et see ei põhine tõestel faktidel. Iga väärtushinnang ei peagi põhinema tõestel faktidel ning VÕS § 1046 lg 2 järgi võib väärtushinnang olla õigustatud muude seadusega kaitstud hüvede ning kolmandate isikute ja avalikkuse huvidega. Käesoleval juhul, isegi kui kostja hinnang ei põhineks kindlalt tõestatud faktidel, oleks see õigustatud vajadusega juhtida Viimsi valla poliitikute ja avalikkuse tähelepanu hageja kahtlasele tegevusele vallale kuuluvates ettevõtetes. Kuigi kohtuotsuse põhjendustes on maakohus leidnud, et kostja I väide hageja „pattudest“ on väärtushinnang, on kohus otsuse resolutsioonis vastuoluliselt kohustanud kostjat I lükkama nimetatud lause ümber. Seonduvalt kostja II lausega „pattude“ kohta märkis kostja, et ta ei ole lauset, mille järgi on „pattu“ teinud hageja, kunagi avaldanud. Vaidlusalusest lausest nähtub selgelt, et juttu on IRL kui erakonna tehtud „pattudest“. Tsiteeritud lausest ei saa mõistlik lugeja järeldada, et kostja II pidas silmas hageja „patte“. Seda kinnitab ka artiklis järgnev kahtlaste tehingute – Leppneeme sadama ehitus ja Lubja küla krundi ost – käsitlus, mida kostja II pidaski „pattudeks“ ning mis olid tehtud Viimsi valla eelmise, IRL juhitud koalitsiooni poolt. Hagejat ei ole kostja II nimetatud tehingutega seoses artiklis kordagi nimetanud. Otsusest ei selgu, millel põhineb maakohtu seisukoht, et vaidlusalusest lausest on mõistetav, et see on öeldud hageja kohta. Lause seotust hagejaga ei kinnita ka kuidagi lause kontekst. Vaidlusalune lause paikneb artikli peatükis „Reeturi etalon“, mille sõnum oli näidata, et siis, kui võimul olev Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioon hakkas uurima hageja kahtlast tegevust, otsustas tema minna üle teisse erakonda (IRL), kuna viimane oli suutnud oma „patte“ edukalt varjata. Seega mõtles kostja „pattude“ all selgelt mitte hageja, vaid IRL-i tegevust. Kõnealune lause ei saa rikkuda hageja õigusi ning hagi tuleb selles osas jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus ei põhjendanud ka seda, miks ta leidis, et hinnang on ebakohane. Analoogselt kostja I hinnanguga hageja „pattude“ kohta põhineb kostja lause, mille järgi hageja käitumist saab hinnata kui klassikalist kolhoosi esimehe käitumist, hageja eespool käsitletud tegevusel AS-s Viimsi Vesi ja OÜ-s Viimsi Tehnoabi ning lisaks poole muutmisel Viimsi vallavolikogus, mis põhines konkreetsetel hagejast tulenevatel asjaoludel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et see väärtushinnang on ebakohane. Kostja II lausega seoses hageja reetur olemisega ei nõustunud maakohus sellega, et hageja muutis erakonda omakasu motiivil, viidates hageja väitele, et tema lahkus koalitsioonist põhjusel, kuna koalitsioon taganes esialgsetest kokkuleppetest. Samas kostjad on nimetatud väite aga lükanud ümber mitme tõendiga, näidates, et hageja vastavad väited on ebaõiged ning kunstlikult konstrueeritud tagantjärgi. Nimetatud tõenditele ei ole vastu vaielnud ka hageja. Maakohus on aga jätnud need tõendid ja seisukohad ebaõigesti tähelepanuta. Kostjad ei nõustunud maakohtuga, et isegi kui hageja on koalitsiooni vahetanud lähtuvalt üksnes oma isiklikust kasust, ei õigusta see vaidlusalust sõnakasutust. Käesoleval juhul on hageja, kostja II hinnangul kuritarvitanud eelmise koalitsiooni usaldust, vahetades poolt vaid omakasu motiivil. Hageja endistele koalitsioonikaaslastele, sh kostjatele, tõi see kaasa raske tagajärje – võimupöörde Viimsi vallas ning võimust ilmajäämise, kusjuures hageja hääl sai hääletamisel otsustavaks. Seega põhines hinnang konkreetsetel faktidel ning hageja kui poliitiku koalitsioonivahetus oli äkiline ja andis aluse kahtlustada, et see on tehtud omakasu ja oma tegude varjamise eesmärgil. Kostjale II jäi arusaamatuks, millise muu hinnanguga oleks ta pidanud hageja käitumist sellises olukorra iseloomustama. Arvestades, et hinnang on antud poliitilise debati käigus ning avalikkusel oli kindlasti oluline huvi võimuvahetuse põhjuste vastu, ei ole hinnang kohatu.
22(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 Kostjad ei nõustunud ka maakohtu otsuse seisukohtadega seoses kostja II lausega hageja soovist saada AS Viimsi Vesi juhatuse esimeheks. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas saab nimetatud väärtushinnang rikkuda hageja isiklikke õigusi, lisaks on hinnang kostja arvates hageja tegevusega põhjendatud. Kostja II täpsustas, et ta on rääkinud hageja soovist saada AS Viimsi Vesi juhatuse esimeheks, mitte hageja vastavast ambitsioonist. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud ning käsitlenud kohtuotsuses läbivalt mitte hageja soovi, vaid ambitsiooni. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas saaks nimetatud hinnang hageja kohta rikkuda tema isiklikke õigusi. On loomulik, et hageja kui AS-ga Viimsi Vesi seotud isik soovis saada ühingu juhatuse esimeheks, mis annaks täielikud õigused juhtida ühingu igapäevast tegevust. Järelikult ei saa kõnealune lause rikkuda hageja õigusi ning hagi tuleb selles osas jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Nimetatud hinnang on ka põhjendatud, kuna hageja oli kostjale II omavahelises vestluses ise korduvalt avaldanud, et ta ei ole AS Viimsi Vesi juhatuse esimehe RV tegevusega rahul ning ütles, et kui tema oleks juhatuse esimees, teeks ta asju teistmoodi ning hageja, olles AS Viimsi Vesi nõukogu esimees, tegeles kostjale teadaolevalt tegelikkuses ühingu igapäevase juhtimisega, mis äriseadustiku järgi on juhatuse, mitte nõukogu liikmete pädevuses. Kostja II on viibinud AS Viimsi Vesi nõukogu istungitel, kus hageja initsiatiivil arutati küsimusi, mis olid seotud ühingu igapäevase juhtimisega. Nimetatud asjaolu on hageja ka omaks võtnud. Ka tunnistaja RV on kinnitanud, et kostja II osales nõukogu koosolekutel ja kureeris kommunaalvaldkonda. Et hageja tegeles AS Viimsi Vesi nõukogu esimehena juhatuse liikme pädevusse kuuluvate küsimustega, kinnitab ka asjaolu, et seoses kriminaalasjaga nr 13730000210 tellis hageja OÜ-lt õigusabiteenust. Seega on kostja II väärtushinnang kohane ning õiguspärane. Maakohus ei ole põhjendanud, miks see on ebakohane. Maakohus asus seisukohale, et andmete ja väärtushinnangute avaldamisel on kostjad kasutanud hageja isikuandmeid (ees- ja perekonnanime), mille kasutamiseks puudus neil väidetavalt õigustus. Kostjad leidsid, et kohtu seisukoht on üllatuslik ja ebaõige. Kohus peab menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Käesoleval juhul ei ole kumbki pool menetluse jooksul isikuandmete kaitse kasutamisele ega isikuandmete kaitse seaduse kohaldamise vajadusele tuginenud. Ka kohus ei ole juhtinud tähelepanu, et isikuandmete kaitse seaduse kohaldamine on käeolevas asjas võimalik. Seetõttu ei ole maakohus täitnud oma selgitamiskohustust ning kohaldas seda seadust üllatuslikult. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kohus on isikuandmete kaitse seadust kohaldanud ka ebaõigesti. Isikuandmete avaldajad ei ole mitte kostjad, vaid vastavad meediaväljaanded (Pealinn, Tallinna TV, Eesti Päevaleht ja Kesknädal). Kostjad ei ole otsustanud isikuandmete avaldamist ning ei saa selle eest ka vastutust kanda. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 2 järgi võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Käesoleval juhul ongi kostjad vaidlusalused laused avaldanud meedias. Kuna laused olid avaldatud Viimsi vallas toimunud poliitilise arutelu käigus ning puudutasid korruptsioonilise iseloomuga tegevust vallale kuuluvates ettevõtetes, oli avalikkusel hageja isikuandmete vastu IKS § 11 lg 2 mõttes ülekaalukas huvi. Hageja isikuandmetest on avaldatud üksnes hageja eesja perekonnanimi, st vaid kõige üldisemat laadi andmed, mis on saadaval ka Viimsi Valla kodulehel, Viimsi Teataja varasemates väljaannetes jne. Maakohtu seisukohast järeldub sisuliselt, et iga kord, kui poliitiku nime mainitakse ajakirjanduses ilma tema nõusolekuta, on tegemist isiklike õiguste rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Vastustaja seisukoht
23(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913
24(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 hüvitise suuruse määramisel on arvestatud kostja I majanduslikku olukorda, millest hageja järeldas, et maakohus jättis hageja majandusliku olukorra hindamata. Jättes kostja I majandusliku olukorra hindamata, jõudis kohus ilmselgelt väära järelduseni mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas. Kostja II kui Viimsi valla abivallavanema töötasu suurus on vähemalt 3072 eurot igakuiselt. Kohtu poolt kostjalt II väljamõistetud hüvitise suurus on ca 3% isiku igakuisest töötasust ja vähem kui 0,2% kostja II aastasest miinimumtasust. Hageja ei ole arvestanud kostja I võimalike täiendavate sissetulekutega. Maakohus ei ole ka kostjalt II välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suuruse puhul arvestanud kostja II majanduslikku olukorda ning otsuses määratud mittevaralise kahju hüvitise suurus ei vasta Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadele. Maakohus pidi hindama ka hageja majanduslikku olukorda. Käesoleva tsiviilasja algatamise ajal töötas hageja OÜ-s Viimsi Tehnoabi ning sai igakuiselt töötasu. 25.05.2015.a kui kostjad olid Viimsi vallas taaskord koalitsioonis, öeldi hageja töösuhe OÜ-s Viimsi Tehnoabi üles. Seega erinevalt kostjatest on hageja majanduslik olukord märkimisväärselt halvenenud kostjatepoolse isikuõiguste rikkumise tõttu. Kohtu poolt väljamõistetud hüvitis ei taga võrduspõhimõtte järgimist. Ebaõigete faktiväidete avaldamise korral isikuõiguste rikkumisel mõistetavad mittevaralise kahju hüvitised peaksid olema võrreldavad. Maakohtu poolt määratud mittevaralise kahju hüvitis summas 100 eurot kostja kohta ei vasta ka ühiskonna üldisele heaolu tasemele. Maakohtu poolt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus moodustab kõigest 9,3% 2015.a keskmisest brutokuupalgast. Vastuvastustajate seisukoht
25(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 kunagi üleüldse midagi kahtlast, taunimisväärset või kaheldavat teinud. Hageja esitas kostjate suhtes etteheited konkreetsete faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise pinnalt. Juhul, kui kostjad ei suuda tõendada vastavate faktiväidete õigsust või asjaolude, mille pinnalt on väärtushinnangud avaldatud, õigsust, tuleb hagi rahuldada. Hagi rahuldamata jätmist ei saaks tingida see, kui hageja oleks teinud midagi muud küsitavat. Kohus kontrollib konkreetsete faktiväidete ja väärtushinnangute vastavust.
26(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et isegi kui mingit etteheidet ei ole võimalik lühidalt, arusaadavalt ja sellisel viisil avaldada, et meediaväljaanded selle avaldaksid, ei õigusta see ebaõigete faktiväidete avaldamist ega ebaõigetel faktiväidetel baseeruvate hinnangute andmist. Valeväidete avaldamine ei muutu lubatavaks siis, kui tegelikkusele vastavaid andmeid meedia ei avaldaks.
27(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 üksnes hageja ja rääkida hageja tegudest. Lisaks on Riigikohus oma praktikas korduvalt selgitanud, et ümberlükatavateks ebaõigeteks faktiväideteks võivad olla ka kaudsed väited, mis kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt nt RKTKo 3-2-1-37-15). Seega ei pea kostja olema faktiväidet avaldanud sõnaselgelt. Oluline on, et faktiväited järelduvad avaldatu sisust.
28(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 et kostjad ei avaldanud oma väiteid meelelahutusürituse (nagu Eurovisioon vms) käigus, vaid kohaliku omavalitsuse elanike elu korraldava võimu- ja valitsemisorgani koosoleku järgselt selle liikmena.
29(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913
30(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913
31(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913
32(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 hüvitise väljamõistmisel diskretsiooni piiridest. Seetõttu tuleb maakohtu otsus välja mõistetud hüvitise suuruse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega mõistab kummaltki kostjalt hageja kasuks välja hüvitise suuruses 1000 eurot. Mittevaralise kahju eest välja mõistetav hüvitis peab kompenseerima kahju kannatanud isikule tekkinud hingelist valu ja kannatusi. Seda eesmärki 100-eurose hüvitise väljamõistmine ei täida. Ringkonnakohus leiab, et inimesele, kelle suhtes avaldatakse meediaväljaannetes sedavõrd põhjapanevaid ja kujundlikke väärtushinnanguid, mis ei ole seotud tegelikkusele vastavate faktiväidetega, tekivad arvestatavad üleelamised, mille eest kohane hüvitis on 1000 eurot kostja kohta. 1000eurost hüvitist õigustab ka see, et kostjad ei ole hagi tunnistanud ja seetõttu on tõenäosus, et kostjad võivad ka tulevikus ebaõigetel faktiväidetel põhinevaid väärtushinnanguid avaldada, suurem. Eespool toodust tulenevalt tuleb hageja apellatsioonkaebus rahuldada ja kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis suuruses 1000 eurot.
33(34)
Tsiviilasi nr 2-14-55913 eurot ja esindajatasu 23 tunni ja 17 minuti eest, so 3026,82 eurot, millele lisandub käibemaks, st esindajatasu kokku summas 3632,17 eurot. Kokku, koos riigilõivuga on hageja põhjendatud apellatsioonimenetluse kulud summas 4082,17 eurot. Kummalgi kostjal tuleb kanda sellest kulust pool, st 2041,09 eurot. Vastav summa tuleb kostjatelt maakohtu menetluskuludele lisaks välja mõista. Kuna hageja esitas vastava taotluse, tuleb märkida ka, et kostjatelt välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Helina Luksepp (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
34(34)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.