Määrata, et B.B. tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (674 eurot 80 senti) tasuda M.S. viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas Tartu Maakohtule M.S. (kostja, hageja ema) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 3 toodud baassummas 209 eurot 20 senti kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hageja palus kohustada kostjat tasuma hagejale elatist tagasiulatuvalt 2464 eurot 40 senti, kanda elatis B.B. (hageja isa) pangakontole ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja B.B. ühine alaealine laps. Hageja sündis XXXX. Hageja elas Elva vallas hageja isa elukohas kuni septembrini 2022. Hageja elab alates 2022/2023. õppeaasta algusest koos õega Tartus. Hageja isa kannab hageja ülalpidamisega seotud igapäevased kulud. Hageja isa kandis igakuiselt perele raha kostja ja laste pangakontodele. Kostja kolis laste juurest 2021. a juunis ära ega ole hageja ülalpidamisest osa võtnud. Hageja külastab kostjat harva. Kostja on PKS § 100 lg 2 järgi seega kohustatud maksma hagejale elatist. Kostja ei ole tõendanud, et ta osaleb hageja ülalpidamises vahetult. Hageja isa töötab Soomes autojuhina. Tema töötasu on 2000 kuni 2500 eurot (neto) kuus. Hageja isa eluaseme ülalpidamiskulu on 400 eurot, sellele lisandub 360 eurot. Hageja isa ja tütarde teleka ja telefonide kulu on 200 eurot kuus. Hageja isa maksab hagejale toiduraha 200 eurot kuus ja kannab vajadusel täiendavad kulud. Hageja isa saab hageja ülalpidamiseks lapsetoetuse 34 eurot 88 senti kuus. Kostja saab kahe lapse eest lapsetoetuse 120 eurot kuus. Hageja palub PKS § 108 alusel kohustada kostjat tasuma hagejale elatist perioodi 23. november 2021 kuni 22. november 2022 eest 2464 eurot 40 senti. Tagasiulatuv elatis tuleks maksta hageja isa pangakontole kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele. Kohtul ei olnud õigust kuulata hagejat telefoni teel ära. Hageja poolt öeldule ei saa tugineda. Menetluskulud tuleks jätta kostja kanda, kuna kostja ei andnud teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Hagi esitamise vajadus tekkis kostja tõttu. Kostja varjas hageja isa eest hageja elukohta ning andmeid, mis puudutavad kostja poolt hageja ülalpidamiskohustuse täitmist.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja isa või alternatiivselt poolte endi kanda. Hageja isa ja kostja abielust sündis kaks tütart, kellest hageja on alaealine. Hageja ja kostja elavad eraldi alates 2022. a juulist. Hageja elab alates 1. septembrist 2022 Tartus üürikorteris ja käib Tartus koolis. Hageja käib Elva vallas isa elukohas mõnel nädalavahetusel kuus. Hageja isa ei ela alaliselt Elva vallas. Ta viibib seal ajal, mil ta ei tööta välismaal. Hageja ei ela seega oma isaga koos. Kostja täidab hageja suhtes ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja kannab hageja Tartu korteri üürimise, söögi ja igapäevaeluks vajalikud kulud. Kostja maksab hageja arvuti eest 53 eurot kuus. Kostja on pärast hagejast lahku kolimist kandnud hagejaga seotud kulusid keskmiselt 281 eurot kuus. Kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hageja tagasiulatuva elatise nõue ei ole samuti põhjendatud. Kostja kolis pere elukohast välja juulis 2022. Kostja pidas enne väljakolimist hagejat vahetult ülal. Hageja isa ja kostja abielu lahutati 31. jaanuaril 2022, lahutus jõustus 15. märtsil 2022. Hageja vanematel oli ühisvararežiim. Hagejat peeti enne lahutust ülal ühisvarast. Hageja vanemate panused ühisvaras olid võrdsed. Tähtsust ei oma, kumma vanema pangakontolt maksed tehti. Tagasiulatuva elatise nõue on sisuliselt kahju hüvitamise nõue. Hageja ei tõendanud, et tal tekkis perioodil, mil hageja tagasiulatuvalt elatist nõuab, kahju. Kostja töötab X. Kostja töötasu on umbes 1300 eurot (neto) kuus. Kostja sai käsunduslepingu alusel 60 – 70 eurot kuus täiendavat tasu. Kostja ei saa seda maist 2023. Menetluskulud peaks kandma hageja isa. Hageja isa ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Ta esitas hageja nimel valeväiteid hageja elukoha kohta ning ei olnud nõus vaidlust kokkuleppel lõpetama. Hageja isa esitas hageja nimel hagi, kuna kostja esitas hageja isa vastu ühisvara jagamise nõude.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 15. septembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja isa kanda. Kohus mõistis hageja isalt kostja kasuks välja menetluskulu 1008 eurot koos viivisega. Samuti lahendas kohus otsuse resolutsioonis hageja esindaja 1. augusti 2023. a vastuväite kohtu tegevusele, jättes vastuväite rahuldamata. Vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud. Kohtu poolt seisukoha avaldamine hagi läbivaatamata jätmise või menetluskulude hüvitamise kohta ei ole kohtu tegevus menetluse juhtimisel, mille peale esitatud vastuväite peab kohus määrusega lahendama. Kohus avaldas nendes küsimustes üksnes seisukohta. Hageja isa ja kostja olid istungil nõus, et kohus helistab hagejale ja kuulab ta ära. Kuigi lapse ärakuulamist ei ole ülalpidamisasja lahendamisel ette nähtud, ei tähenda see, et hagimenetluses ei ole lapse ärakuulamine lubatud ja kohus ei saaks lapse arvamusega arvestada. Ärakuulamise salvestamine või selle protokollimine ei ole kohustuslik. Kohus kajastas ärakuulamise sisu 6. juuli 2023. a kirjas. Kostja ei rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 23. novembrist 2021. Hageja väitel kolis kostja perekonna ühiselt eluasemelt XXXXXXX) välja 2021. aasta juunis. Kostja väitel kolis kostja hagejast eraldi elama 2022. a juulis. Venemate abielu lahutamise kohtuotsuses on vanemate elukohaks märgitud XXXXXXX. Kohtuotsusest nähtuvalt esitati hagi jaanuaris 2022. Sellele, et kostja elas hagejaga 2022. aastal koos, viitab ka hageja 1. augusti 2023. a vastuväitele lisatud hageja isa seisukoht, mille kohaselt hageja isa helistas 2022. a veebruaris hageja õele ja küsis, kus ema on, et teda pole kodus. Hageja isa järeldas sellest, et lapsed on üksinda kodus ja kostja
valetas lastele. Hageja väide, et kostja elab hagejast eraldi 2021. aasta juunist, on tõendamata. Kostja kolis hagejast eraldi 2022. a juulis. Ajal, mil kostja elas hagejaga koos, saab eeldada, et ta osales hageja ülalpidamises vahetult. Isegi, kui pere ülalpidamine toimus nii, et hageja isa kandis hageja emale ja lastele raha, ei ole alust mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt välja. Hageja vanemad olid abielus ning nende varalistele suhetele kohaldus ühisvararežiim. Hageja vanemate abielu lahutati kohtuotsusega, mis jõustus 15. märtsil 2022. Hageja vanemate abielu lõppes PKS § 66 p 2 järgi seega 15. märtsil 2022. Kuni hageja vanemate abielu lõppemiseni peeti hagejat ülal vanemate ühisvara arvelt. Hageja ei toonud esile, et hageja vajaduste katmine ühisvarast oleks olnud raskendatud. Kostjalt ei ole seega alust mõista hageja kasuks välja elatist perioodi eest kuni hageja vanemate abielu lõppemiseni. Kostja osales hageja ülalpidamises pärast hagejast lahku kolimist. Kostja esitas hagejaga seoses tehtud kulude kohta tabeli, mille kohaselt kandis kostja kulusid 2022. a augustis 292 eurot, septembris 162 eurot, oktoobris 257 eurot 50 senti, novembris 416 eurot, detsembris 256 eurot 50 senti ning 2023. a jaanuaris 303 eurot. Kulutuste kandmine on tõendatud kostja vande all antud seletusega. Hageja elab alates 2022. a septembrist Tartus. Hageja võttis selle omaks. Hageja ei ela vanematega, vaid elab koos vanema täisealise õega. Kostja vande all antud seletuste kohaselt elavad lapsed tema sugulasele kuuluvas korteris. Kostja üürib korterit sugulaselt. Korteri kulud on umbes 180 eurot kuus. Kostja aitab küttepuude ja toiduga. Kostja tasus hageja autokooli ja muid kulusid, tegi makseid otse koolidele. Hageja isa vande all antud seletuste kohaselt kannab ta iga kuu hagejale 200 eurot, vajadusel kannab lisakulud. Kohus kuulas hageja telefoni teel ära. Hageja kinnitas, et mõlemad vanemad toetavad teda ja ema toetab isegi rohkem. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 12 alusel hageja isa kanda. Hageja isa ei kasutanud hageja seadusliku esindajana õigusi heauskselt. Hagis väideti, et hageja elab isa elukohas. Menetluse käigus selgus, et hageja ei elanud hagi esitamise ajal isaga. Hageja isale pidi see teada olema. Hageja vajadused olid kaetud. Hageja isa pidi seda teadma, kuna ta suhtles hagejaga. Hagiavalduses on ilmselt valed andmed selle kohta, millal kostja pere ühisest kodust välja kolis. Tagasiulatuva elatise nõue esitati osaliselt perioodi eest, mil kostja elas hagejaga, sh perioodi eest, mil hageja isa oli kostjaga abielus ning hagejat peeti ühisvarast ülal. Menetluskulude TsMS § 164 lg 3 alusel kostja kanda jätmiseks ei ole alust. Tõendatud ei ole, et hageja isa pöördus kostja poole kostja sissetuleku ja vara kohta teabe saamiseks ning kostja keeldus teabe andmisest. Kostja lepingulise esindaja kulud 1008 eurot on asja keerukust ja mahtu ning tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulud hüvitatavad koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus tugines kostja tõendamata väidetele ning rikkus kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Hageja vaidleb vastu kostja esitatud tabelile, milles kostja märgib hagejale tehtud kulud. Kostja koostatud tabel ei ole tõend, vaid kostja väide. Kohus luges kostja poolt hagejale tehtud kulutused tõendatuks kostja vande all antud seletusega. Kostja ei selgitanud vande all kostja esitatud tabelit. Kostja tabelis välja toodud kulud on tõendamata. Kui kostja oleks kandnud hagejale raha, oleks kostja pidanud esitama selle kinnituseks konto väljavõtte.
Kostja ei tõendanud, et ta teeb kulutusi korterile, kus hageja elab, või tasus hageja autokooli eest. Tegemist on kuludega, mida saab dokumentaalselt tõendada, kuid kostja ei teinud seda. Kostja vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kostja ei esitanud taotlust enda vande all ülekuulamiseks. Kostja nõustus kohtu sellekohase ettepanekuga. Hageja telefoni teel ärakuulamisel esitatud väidetele ei saa tugineda. Hageja väited on üldsõnalised. Hageja ärakuulamine ei ole hagimenetluses lubatud. Hageja ei taotlenud enda ärakuulamist ja seadus ei võimalda seda. Isegi kui ärakuulamine oleks lubatav, oleks kohus pidanud selle vormistama nii, et kõne täpse sisuga on võimalik tutvuda ja seda kontrollida. Telefonikõne vabas vormis refereerimine ei ole piisav. Kohus ei saa elatise vaidluses tugineda alaealise lapse arvamusele. Hageja poolt telefoni teel kohtule räägitu tuleb jätta tähelepanuta. Kohus lähtus sellest, et kostja kolis hagejast eraldi 2022. a juulis. See on tõendamata. Kostja ei tõendanud, et ta osales pärast pere juurest lahkumist hageja ülalpidamises. Kohus ei selgitanud tõendamiskoormust. Elatise nõue on põhjendatud ja tõendatud. Hageja elas isaga koos kuni 2022. a septembrini. Hageja ema ei võtnud hageja ülalpidamisest osa. Hageja isa pidas hagejat üksi ülal ning tal puudusid andmed selle kohta, et kostja oleks seda teinud. Kui kostja oleks hagejale tõendanud, et ta maksab hagejale elatist, poleks hagi esitamine olnud vajalik. Isegi kui kohus käsitab elatise maksmisena kostja poolt hagejale korteri võimaldamist, puudub tagasiulatuva elatisenõue osas hagi rahuldamata jätmiseks alus. Hageja isa pidas hagejat sel perioodil ülal. Tõendatud ei ole, et kostja tasus sel perioodil hagejale elatist. TsMS § 164 lg 12 kohaldamiseks puudub alus. Hageja isa esitas hageja nimel hagi heauskselt. Hageja elas hagi esitamise ajal isa juures nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Hageja ei elanud kostja juures. Hageja vajaduste kaetus ja selle ulatus ning kostja väidetav osa selles ei olnud hageja isale teada. Tõendamata on, et tagasiulatuva elatise nõue esitati osaliselt perioodi eest, mil hageja elas kostjaga. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja ei andnud hageja isale teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Hagi esitamise vajadus tekkis kostja tõttu, kuna kostja ei tasunud hagejale vabatahtlikult elatist. Kostja varjas hageja isa eest hageja elukohta. Kui ringkonnakohus leiab, et hagi on põhjendamatu, varjas kostja hageja isa eest olulisi andmeid ja põhjustas sellega põhjendamatu kohtusse pöördumise.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja isa kanda. Apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja isal ei olnud õigust esitada hageja nimel apellatsioonkaebust ega anda selle esitamiseks kolmandale isikule volitust. Hageja elab alates 1. septembrist 2022 vanematest eraldi. Lapse nimel elatisnõude esitamiseks annab aluse PKS § 120 lg 4, mille kohaselt võib ühise hooldusõiguse puhul elatise väljanõudmise menetluses last esindada vanem, kes last kasvatab. Hageja isa ei kasvata hagejat alates 1. septembrist 2022. Hageja isa ei saa hagejat elatise hagis esindada. Apellatsioonkaebus ei vasta hageja soovidele ega huvile. Hagis soovitakse elatise väljamõistmist hageja isa pangakontole. Hageja elab isast lahus ega oma tema pangakontole juurdepääsu. Hageja ei soovi kummaltki vanemalt elatise väljamõistmist. Vanemad peavad hagejat piisavalt määral ülal. Apellatsioon ei ole seega esitatud hageja huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja ei ela alates 1. septembrist 2022 aadressil XXXXX. Hageja võttis selle õigeks. Kohus käsitles kostja koostatud tabelit koosmõjus kostja vande all antud seletusega õigesti. Hageja väited kostja vande all antud seletuse ebausaldusväärsuse kohta on põhjendamatud.
Kohtul oli TsMS § 271 lg 2 alusel õigus kuulata hageja isiklikult ära. Vanemad olid enne hageja ärakuulamist sellega nõus. Hageja ärakuulamise kokkuvõte, s.o kohtu 6. juuli 2023. a kiri, vastas TsMS § 49 lõikele 1 ja § 50 lõikele 1. Kostja jääb tagasiulatuva elatise nõude osas oma vastuväidete juurde. Hagejal ei saanud kuni vanemate abielu lahutuse jõustumiseni tekkida kostja vastu tagasiulatuva elatise nõuet. Tagasiulatuva elatise nõue pärast 16. märtsi 2022 on tõendamata. TsMS § 164 lg 12 kohaldamine oli põhjendatud. Hageja isa ei kasutanud hageja nimel hagi esitamisel oma õigusi heauskselt. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleks jätta TsMS § 164 lg 12 alusel hageja isa kanda.
6.Hageja palus jätta kostja taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
7.Ringkonnakohus jättis 7. märtsi 2024. a määrusega apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
kostja
taotluse
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 9.1 Vanem peab PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi pidama alaealist last ülal. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises, peab ta PKS § 100 lg 2 järgi täitma ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes (RKTKo 8.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib vanem PKS § 100 lg 1 teise lause järgi nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kuna ülalpidamiskohustuse tagasiulatuva täitmise kohta puuduvad erisätted, saab PKS § 108 alusel ülalpidamiskohustuse tagasiulatuva täitmise nõudmisel lähtuda ülalpidamiskohustuse täitmise üldsätetest. See tähendab, et ülalpidamiskohustust tuleb tagasiulatuvalt PKS § 100 lg 1 järgi täita üldjuhul raha perioodilise maksmisega, kuid kohustatud vanem võib mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldatakse seda teha muul viisil (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13).
9.2.Hageja tugineb oma nõude alusena sellele, et hageja ja kostja ei ela 2021. a juunist koos, kuna kostja kolis pere elukohast välja. Hageja pidi, arvestades kostja vastuväiteid, TsMS § 230 lg 1 järgi seda tõendama. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusnorme, kui tuvastas, et hageja väide, et kostja kolis hageja juurest 2021. a juunis ära, ei ole tõendatud. Hageja vaidleb apellatsioonkaebuses hageja ja kostja kooselu lõppu puudutavas osas vastu üksnes sellele, et kostja ei tõendanud, et ta kolis hageja juurest ära 2022. a juulis. Ringkonnakohtu arvates ei pidanud kostja TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt tõendama, et ta ei kolinud enne 2022. a juulit hageja juurest ära. Hageja ise tugineb sellele, et kostja kolis varem ära. Maakohus lähtus vastupidise tõendamatuse tõttu seega põhjendatult sellest, et kostja kolis hageja juurest ära alles 2022. a juulis.
Saab eeldada, et ajal, mil hageja ja kostja elasid koos, , et täitis kostja hageja suhtes ülalpidamiskohustust vahetult. Hageja ei esitanud tõendeid, mis selle eelduse ümber lükkaks. Maakohus leidis seega põhjendatult, et hagejal ei ole PKS § 100 lg 2 ja § 108 järgi õigust nõuda kostjalt elatist alates 23. november 2021 kuni juuli 2022.
9.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuni hageja vanemate abielu lõppemiseni ei rikkunud kostja hageja suhtes ülalpidamiskohustust seetõttu, et hagejat peeti üleval vanemate ühisvara arvel. Hageja vanemad ei vaidle, et nad olid abielus ja neil oli varaühisuse varasuhe. Abielu lõppes, kui jõustus abielu lahutamise kohta tehtud kohtuotsus, s.o
15.märtsil 2022 (PKS § 66 p 2). Hageja vanemate varaühisuse varasuhe lõppes PKS § 35 p 3 järgi samal päeval. Ühisvara hulka kuulub PKS § 25 järgi varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Hageja vanemate ühisvara hulka kuulus seega hageja vanemate abielu ajal hageja vanematele makstud töötasud. See tähendab, et isegi, kui hageja vanemate abielu ajal peeti hagejat ülal ühe vanema töötasu arvel, ei saa sellest järeldada, et teine vanem ei oleks sel perioodil hageja ülalpidamises üldse osalenud, kuna vanemate abielu ajal teenitud töötasu oli vara, mis kuulus mõlemale vanemale. Eelmärgitu ei tähenda, et abikaasadest vanemate varaühisuse varasuhte korral oleks lapse elatisenõue vanema vastu enne abielu lahutamist alati välistatud. Maakohus on osutanud otsuses asjakohaselt ringkonnakohtu varasemale praktikale, mille kohaselt puudub lapsel õigus vanemate ühisvara valitseda ja kasutada ning elatisenõude esitamisel on laps (vanema suhtes) iseseisev võlausaldaja, kes võib nõuda ülalpidamist sõltumata sellest, kas vanem annab seda enda lahusvara või vanemate ühisvara arvelt. Elatise väljamõistmise eeldusena peab sellises olukorras olema siiski tuvastatud, et vaatamata kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud (TrtRgKo 7.09.2022, 2-21117241, p 12). Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja vanemate abielu alal ei oleks hageja vanemate ühisvarast hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja arengu tagamiseks piisanud, s.o et hageja ülalpidamine ei olnud piisav.
9.4.Kostja kolis 2022. a juulis hagejast eraldi elama. Pooled ei vaidle, et hageja elas kuni 2022. a septembri alguseni hageja isa juures ning on seejärel asunud koos vanema õega elama Tartusse mõlemast vanemast eraldi. Kostjal oli alates hagejast eraldi kolimisest PKS § 100 lg 2 alusel kohustus täita hageja suhtes ülalpidamiskohustust ennekõike elatise maksmise kaudu. Samas, arvestades hageja vanust ning kooliga seoses vanematest eraldi elama asumist, saab PKS § 100 lg 1 teise lause järgi pidada kostja poolt põhjendatuks hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist muul viisil.
9.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja osales pärast hagejast lahku kolimist hageja ülalpidamises. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt hagejaga seotud kulude kandmise kohta esitatud tabel ei ole TsMS § 229 lg 2 ja § 272 lg 1 mõttes tõend, kuna see sisaldab üksnes kostja väiteid. Kostja vande all antud seletus on seevastu TsMS § 229 lg 2 järgi tõend. Kostja kinnitas vande all, et hageja elab kostja sugulase korteris, kostja tasub kommunaalkulud ja tegeleb korteri kütmiseks vajalike puude hankimisega. Korteriga seotud kulud on umbes 180 eurot kuus. Kostja viib hagejale tuttavate juurest ja ostab ise toitu. Kostja on maksnud hageja muude kulude eest. Kostja on teinud makseid koolile ning tasunud hageja autokooli eest (tl 48 pöördel). Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hageja elab koos vanema õega Tartus korteris ning korteris elamise võimaluse organiseeris kostja. Maakohus kuulas vande all ära hageja isa. Hageja isa vande all antud seletuse kohaselt kannab isa hagejale 200 eurot ja hageja õele 200 eurot. Hageja isa maksab ka muud kulud, kui vaja. Hageja väidetest ega
hageja isa vande all antud seletusest (tl 48) ei nähtu, et hageja isa kannab hageja korteriga seotud kulusid. Hageja väitel käib ta isa juures nädalavahetustel ja vaheaegadel. Kostja vande all antud seletus on seega kooskõlas hageja väidete ja hageja isa vande all antud seletusega. Hageja elab koos õega Tartus korteris. Hageja ei saa isalt saadava raha (õega kokku 400 eurot) eest üürida koos õega Tartusse korterit ning tasuda samal ajal enda toidu ja muude kulude eest. Isa antavast rahast ei piisa kõigi hageja vajaduste katmiseks. Hageja vajadused saavad seega kaetud mõlema vanema antava ülalpidamise tulemusena. Arvestades kostja vande all antud seletuse kooskõla hageja väidete ja hageja isa vande all antud seletusega, ei saa pidada kostja vande all antud seletust ebausaldusväärseks. Ainuüksi see, et kostja kuulati vande all üle kohtu algatusel, ei muuda kostja seletust ebausaldusväärseks. Lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus üldjuhul tõendeid koguda ka omal algatusel (TsMS § 230 lg 3). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja osales ja osaleb pärast hagejast eraldi elama asumist hageja ülalpidamises ulatuses, mis arvestades ka hageja isa panust, võimaldab tagada hageja igapäevaste vajaduste rahuldamise ja hageja arenguks piisavad vahendid. Hageja ülalpidamine PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgses ulatuses on hageja vanemate panuste tulemusel seega tagatud.
9.6.Maakohus ei rikkunud hageja telefoni teel ärakuulamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja on küll alaealine (17-aastane) ning tal puudub seetõttu hetkel veel iseseisev tsiviilkohtumenetlusteovõime, kuid TsMS § 202 lg 2 teise lause järgi võib vähemalt viieteistaastane alaealine osaleda menetluses kõrvuti seadusliku esindajaga. Kuna kostja vastuväidete põhjal võis kohtul tekkida põhjendatud kahtlus esindajate koostatud hagis märgitud asjaolude tõesuses, oli hageja enda seisukohtade väljaselgitamine ringkonnakohtu hinnangul vajalik. Maakohus on küsinud 3. juuli 2023 istungil hageja esindajatelt ja kostjalt ka luba hagejale helistamiseks ning keegi sellele vastu ei vaielnud (tl 48). Hageja kohtule antud selgituste oluline sisu on kohtu 6. juuli 2023. a kirjas (tl 96) piisavas mahus kajastatud. Ringkonnakohus iseenesest nõustub apellatsioonkaebuses väidetuga, et hageja telefoni teel ärakuulamisel esitatud seletust ei saa käsitleda asjas tõendina. Alaealist on TsMS § 271 lg 2 järgi küll võimalik vannutamata üle kuulata, samas tuleb kohtul sellel juhul siiski muus osas järgida seadusest tulenevat menetlusosalise vande all ülekuulamise korda, mh peab olema menetlusosalistele tagatud võimalus esitada ülekuulatavale kohtu kaudu küsimusi (TsMS § 269 lg 1 ja § 262 lg 5). Sellist võimalust hageja esindajatel ega kostjal praegusel juhul ei olnud. Samas ei järeldu ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsuse põhjendustest, et maakohus käsitles telefoni teel saadud hageja seletust tõendina. Lisaks ei mõjuta hageja poolt telefoni teel kohtule antud seletus asjas tehtud otsust, kuna hagi tuleks sellest sõltumata rahuldamata jätta.
9.7.Hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab TsMS § 164 lg 1 järgi kumbki pool oma menetluskulud reeglina ise. Kohus võib alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 12 alusel täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja isa ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Maakohus ei ületanud menetluskulude hageja isa kanda jätmisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja isa oleks enne hageja nimel hagi esitamist pöördunud kostja poole ja nõudnud kostjalt hagejale elatise maksmist. Kostja vande all antud seletusest nähtub, et hageja isa ei ole kostja käest küsinud, kas kostja toetab hagejat. Sellest, et kostja ei soovinud hageja isale teavet hageja vahendusel anda, ei saa järeldada, et kostja ei oleks hageja isale hageja ülalpidamise
kohta teavet andnud, kui seda oleks talt küsitud. Kuna hageja isa teadis juba enne hagi esitamist, et hageja elab nii isast kui ka kostjast eraldi, võis hageja isalt enne hageja nimel kohtusse pöördumist mõislikult oodata kostjalt elatise nõudmist kohtuväliselt. Seda tegemata jättes võttis hageja isa riski, et kostja vastuväited selguvad kohtumenetluses ja võivad tuua kaasa hagi rahuldamata jätmise. Kuna hagi jäigi rahuldamata, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja ega kostja kanda. Menetluskulud on põhjendatud jätta hageja isa kanda, kuna tema oleks heas usus ja hoolsalt käitudes saanud vältida põhjendamatu hagi esitamisega seotud kulude tekkimist, kuid ta ei teinud seda. Maakohtu menetluskulude jaotust ei ole seega põhjendatud muuta.
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel reeglina kaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul menetluskulude hageja kanda jätmine siiski põhjendatud. Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 164 lg 12 alusel hageja isa kanda. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonimenetluse kulude hageja isa kanda jätmisel otsuse põhjenduste punktis 9.7 nimetatud kaalutlustest ja asjaolust, et apellatsioonkaebus jäi rahuldamata.
11.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks kostja apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajakulu 674 eurot 80 senti (käibemaksuga). Kostja esindaja ajakulu on neli tundi ja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kostja esindajakulu kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on kostja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu. Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud. Kostja esindajakulu on seega 540 eurot. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kuulub esindajakulu hüvitamisele TsMS § 174 lg 10 alusel koos käibemaksuga. Kostja hüvitatav esindajakulu on kokku seega 674 eurot 80 senti. Asja materjalid ei anna alust arvata, et sellises summas menetluskulu väljamõistmine hageja isalt seaks ohtu hageja ülalpidamise. Ringkonnakohus märgib kostja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.