Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

OÜ Crystal de Luxe esitas 30.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. J. vastu võlgnevuse 566,60 euro ja viivise nõudes. Kohus tegi 11.11.2015 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 28.12.2015.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2. Viru Maakohtu kõrvaldamiseks.

04.01.2016.a

määrusega

andis

kohus

hagejale

tähtaja

puuduste

Hageja kõrvaldas puudused 19.01.2016, esitades kohtule hagi M. J. vastu võlgnevuse 724,55 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 24.08.2015 sõlmitud laenuleping/kliendileping nr. 460, mille alusel hageja andis kostjale laenu 300 eurot, tagastamise tähtajaga 24.10.2015. Laenu tasumine pidi toimuma 2 osamaksena. Kostja pidi tasuma laenu kogusummas 370 eurot, so põhivõlgnevus 300 eurot, lepingutasu 10 eurot ja intressid summas 60 eurot (10% kuus laenusummast 300 eurot, so 30 eurot kuus, lepingu p. 5.1; 6.1). Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Võlgnevusele lisanduvad kõrvalnõuded kogusummas 345,55 eurot, sh 64 eurot vastavalt lepingu p. 8.4 ja viivised summas 132,60 eurot (0,65% päevas põhinõudelt alates 14.06.201516.08.2015) ning seejärel summas 157,95 eurot (0,65% päevas põhinõudelt alates 30.10.2015-18.01.2016). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 724,55 eurot, millest on laenusumma 300 eurot, lepingutasu 10 eurot, intressid 60 eurot, laenu sissenõudmisega seotud menetluskulud 64 eurot (lepingu p. 8.4.5), viiviseid kogusummas

290,55 eurot, samuti lisanduva viivise 0,65% päevas põhinõudelt alates 19.01.2016. Menetluskulud summas 125 eurot (riigilõiv) palub hageja jätta kostja kanda. Viru Maakohtu 20.01.2016 määrusega jäeti hagi teistkordselt käiguta, hagejale anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so haginõude ja hagihinna täpsustamiseks ning hagihinna muutumisel täiendava riigilõivu (vastavalt tegelikule hagihinnale) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. 25.01.2016 esitas hageja kohtule täpsustuse, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 724,55 eurot, millest on laenusumma 300 eurot, lepingutasu 10 eurot, intressid 60 eurot, laenu sissenõudmisega seotud menetluskulud 64 eurot (lepingu p. 8.4.5), viiviseid kogusummas 290,55 eurot. Lisanduva viivise nõudest hageja loobus.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Põhinõue Poolte vahel 24.08.2015.a sõlmitud laenulepingu nr. 460 alusel on kostjale väljastatud kostja poolt taotletud laenusumma 300 eurot, kostja poolt taotletud perioodiks 60 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 14. oktoober 2015.a. Kostja oli kohustatud tagastama laenu kahe osamaksena (lepingu p.5.1). Kostja laenu tähtaegselt ei tasunud. Eeltooduga on tuvastatud, et 24.08.2015 andis hageja kostjale laenu summas 300 eurot, mille kostja jättis tähtaegselt, so 24.10.2015, tagastamata. Kostja ei ole antud nõuet vaidlustanud. Hageja on märkinud põhinõudena 370 eurot, arvestades põhivõlgnevusena lisaks võlgnevusele nii lepingutasu kui ka intressid. Kohus peab vajalikuks selgitada, et põhinõudena saab lugeda ainult laenuks antud summat, aga mitte lepingutasu, intressi, jne summasid. Ülaltoodust lähtuvalt on põhjendatud hageja põhinõue summas 300 eurot. Intress

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Crystal de Luxe OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 5 ja 6 järgi kohustus kostja maksma 300 eurot laenamisel 2-ks kuuks intressi 60 eurot ((10% kuus laenusummast 300 eurot, so 30 eurot kuus, lepingu p. 5.1; 6.1, lepingus märgitud ka kui krediidi kulukuse määr). Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 24.10.2015. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot. Lepingutasu Laenulepingu nr. 412 p. 4.5. kohaselt moodustab lepingu sõlmimise tasu (lepingutasu) 10 eurot. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud lepingutasu summas 10 eurot ning kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning lepingutasu katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 eurot. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 24.08.2015 sõlmitud lepingu p 8.3, kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 20% kuus (240% aastas) ehk 0.65% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist alljärgnevalt:  ajavahemiku 14.06.2015-16.08.2015 eest summas 132,60 eurot, so 0,65% päevas 68 päeva eest põhivõlgnevuselt 300 eurot;  ajavahemiku 30.10.2015-18.01.2016 eest summas 157,95 eurot, so 0,65% päevas 81 päeva eest põhivõlgnevuselt 300 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks hageja poolt arvestatud viivise ajavahemik ja päevade arv. Laenuleping nr. 460 on sõlmitud 24.08.2015, laenu tagastamise tähtajaga 24.10.2015. Seega jääb kohtule ebaselgeks, miks nõuab hageja viivist ajavahemiku 14.06.2015-16.08.2015 eest, so enne laenulepingu sõlmimist? Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse viivise, summas 132,60 eurot, nõudes rahuldamata. Hageja palub ajavahemiku 30.10.2015-18.01.2016 eest kostjalt välja mõista viivis lepingujärgses määras, summas 157,95 eurot, so 0,65% päevas 81 päeva eest põhivõlgnevuselt 300 eurot. Riigikohtu 10.05.2016 kohtumääruse 3-2-1-25-16 kohaselt on selline viivise kokkulepe tühine.

Riigikohus on 10. mai 2016 kohtumääruse nr. 3-2-1-25-16 põhjendava osa p. 13 märkinud, et: „VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kolleegium on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Maakohtu otsuse põhjenduste järgi tuli praeguses asjas viivist arvestada ajavahemiku eest 5. märts 2013 kuni 18. märts 2014 lepingulise viivise päevamääraga 0,5% (s.o 182,5% aastas). Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15. aprilli 2013 kehtiva sõnastuse kohaselt seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus, mis jääb alla 9% aastas (s.o alla 0,025% päevas). Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga, ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra. Kolleegium leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“ VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nii enne 1.07 2015.a., kui ka enne 01.01.2016.a 0,05 %., seega moodustab Riigikohtu 10.05.2016 määruse nr. 3-2-1-25-16 kohaselt mõistlik viivisemäär 24,15% aastas (kolmekordne seadusest tulenev viivisemäär). Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja taotluse viivise väljamõistmise osas ajavahemiku 30.10.2015 – 18.01.2016 eest summas 16,07 eurot (24,15% aastas põhinõudelt 300 eurot 81 päeva eest) mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Hageja soovib kostjalt laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu 64 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu 8.4, laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid. Menetluskulude miinimumsuurused on: punkti 8.4.5. kohaselt – menetluskulud hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kohtusse (toimub, kui laenusaaja lepingust tulenevad kohustused on laenuandja ees pikaajaliselt täitmata) - summas vähemalt 64 eurot. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale arvete/meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse menetluskulude, summas 64 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Kohus rahuldab hageja nõude summas 386,07 eurot, sh põhivõlgnevus 300 eurot, intressid (laenutasu) 60,00 eurot, lepingutasu 10 eurot ja viivised 16,07 eurot. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 386,07 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud (riigilõivu) poolte kanda võrdsetes osades, so 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud menetluskuluna riigilõivu kogusummas 125 eurot. Õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. Kuna kohus jätab menetluskulud (riigilõivu) võrdsetes osades poolte kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1⁄2 riigilõivust summas 62,50 eurot. Riigilõiv summas 62,50 eurot ja muud asjas kantud võimalikud menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda. Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.