Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga juulist 2022. Kostja mõisteti süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistati vangistusega kaks aastat kaheksa kuus ja 26 päeva. Alates 24.07.2022 kannab kostja talle määratud karistust vanglas. Kostja hagejale elatist ei tasu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 23.10.202222.10.2023 eest summas 2920.44 eurot ning alates 23.10.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 260.33 eurot (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu kümnendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr EEXXX. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista, sest tal ei ole võimalik kinnipidamisasutuses viibides sissetulekut teenida ja elatist tasuda. Kõige rohkem on kostja võimeline tasuma 20.00 eurot kuus. Tagasiulatuvat elatist kostja ei tunnista. Kohtuotsuse põhjendused I PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209.20 eurot, alates 01.04.2023 on baassummaks 249.78 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine X-aastane tütar, kes elab ema juures ning vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ja on nõus elatist tasuma kuni 20.00 eurot kuus. Sellest tulenevalt vaidlevad miinimumelatise suuruse üle. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Kostja ei tugine asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi või esineks muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Hageja ja kostja ei suhtle. Suhtluse toimumist määras, mis mõjutaks väljamõisteava elatise suurust, ei tõenda kostja esitatud telefonikõnede väljavõttele (dtl 101-128). Kostja on toonud esile, et kostjal ei ole võimalik anda hagejale elatist miinimummääras ega teenida täiendavat sissetulekut seepärast, et ta kannab karistust kinnipidamisasutuses (dtl 10-13). Ainuüksi asjaolu, et kostja kannab karistust vanglas ei ole aluseks jätta elatis välja mõistmata või vähendada väljamõistetav elatis alla miinimummäära. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga 260.33 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). II Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 23.10.2022-22.10.2023 eest summas 2920.44 eurot.

Kohus nõustub kostjaga selles, et temalt elatise väljamõistmine ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.o ajavahemiku eest 23.10.2022 kuni 22.10.2023 asetab kostja äärmiselt raskesse olukorda ning seda otsust ei oleks kostjal võimalik mõistlikult täita. Hageja saanuks enda õigusi kaitsta õigeaegselt elatise nõude esitamisega, mitte aga aasta sellest hiljem. Eelnenust tulenevalt jätab kohus hageja nõude elatise võlgnevuse väljamõistmiseks ajavahemiku 23.10.202222.10.2023 eest rahuldamata. III Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et V. Š. hagi M. Š. vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 23.10.2023 miinimumelatise 260.33 eurot kuus (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja A. D. kontole nr EEXXX. Kohus jätab rahuldamata 23.10.202222.10.2023 eest.

hageja

nõude

elatise

väljamõistmiseks

ajavahemiku

Kohus ei anna otsuses hinnangut riigi õigusabi taotluse menetlemisega seotud tõenditele. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda, v.a Harju Maakohtu 30.11.2023 määrusega nr 2-23-15024 kostjale antud riigi õigusabi, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.