Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Tsiviilasi nr 2-23-15745 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kirjeldav osa Hageja esitas 07.11.2023 Pärnu Maakohtule hagi tema põlvnemise tuvastamiseks kostjast. Hagiavalduse kohaselt tutvusid hageja seaduslik esindaja ja kostja 2009 ning hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine laps. Kostja oli teadlik hageja seadusliku esindaja rasedusest, kuid ei võtnud isadust omaks, kuna ta ei soovinud last. Hageja sünnikandes ei ole ühtegi isikut märgitud hageja isana. Hageja taotleb tuvastada enda põlvnemine kostjast. Põlvnemise tuvastamiseks taotles hageja ekspertiisi määramist. Kohus võttis hagi menetlusse 08.11.2023. Kostja võttis omaks, et on olnud hageja seadusliku esindajaga intiimsetes suhetes (tegemist oli juhusuhtega) ja oli teadlik hageja seadusliku esindaja rasedusest. Kostja ei ole hageja suhtes isadust omaks võtnud, kuna hageja seaduslik esindaja ei tõendanud hageja põlvnemist kostjast ja kostja on teinud kõik, et rasedust vältida. Kostja andis hageja seaduslikule esindajale teada, et ta ei taha isaks saada ja pakkus hageja seaduslikule esindajale finantsilist tuge raseduse katkestamiseks. Hageja seaduslik esindaja ei soovinud rasedust katkestada. Kuna lapse saamine oli hageja seadusliku esindaja soov, siis leppisid pooled kokku, et hageja seaduslik esindaja kasvatab last üksinda ja kostjat ei tülita. Käesoleval juhul on oluline kaaluda hageja huve ja õigust teada oma päritolu ja kostja õigust privaatsusele ja eraelu puutumatusele. Ka EIK on koma otsustes väljendanud seisukohta, et õigus teada oma identiteeti ei ole absoluutne, oluliseks on peetud lapse olemasoleva perekonna ühtsust ja stabiilsust. Praegusel juhul on hageja seaduslik esindaja lubanud hagejasse puutuvalt mitte sekkuda kostja ellu. Facebookis on hageja isana märkinud end Ivo Rumm. Kohus arutas pooltega asja 13.12.2023 toimunud kohtuistungil. 05.02.2024 määras kohus asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse, kas hageja põlvneb kostjast. 07.03.2024 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr xxx kohaselt ei ole hageja põlvnemine kostjast välistatud ja kostja saab olla 99,9999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa. 26.03.2024 kohtuistungil vaatas kohus asja sisuliselt läbi. Samal päeval esitas hageja oma menetluskulude nimekirja. Kohtu määratud tähtaja jooksul, s.o 30.03.2024, esitas kostja vastuväited hageja taotlusele jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on seisukohal, et alaealise isiku menetluskulude eest vastutab tema seaduslik esindaja, kes on olnud teadlik menetluskuludest. Hageja ei ole kasutanud võimalust riigi õigusabi taotlemiseks. Menetluskulud tuleks jätta hageja seadusliku esindaja kanda, sest kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna tegi kõik, et planeerimata rasedust ei kaasneks,

Tsiviilasi nr 2-23-15745 kostja soovis põlvnemist tuvastada juba lapse sünnil, millest hageja seaduslik esindaja keeldus, kostjaga ei ole kontakteerutud, et asi lahendada kohtuväliselt, kostja on koduvalt proovinud hageja seadusliku esindajaga ühendust võtta, millest viimane on hoidunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud asja materjalid, on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 95 otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 94 lg 1 alusel isaduse tuvastab kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud sama seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Kohus tuvastab, et hageja isana ei ole ühtegi meest kindlaks tehtud rahvastikuregistrisse kantud andmete ja hageja sünnitõendi alusel (dtl 5). Hageja põlvnemine kostjast tuvastati 07.03.2024 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga nr xxx. Nimetatud akti kohaselt ei ole hageja põlvnemine kostjast välistatud ja kostja saab olla 99,9999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa. Kohtu hinnangul järeldub ekspertiisiaktist, et hageja põlvneb kostjast. Kohus rahuldab hagi. Kohtu hinnangul ei välista hagi rahuldamist kostja väited hageja eostamise ja sünni asjaolude kohta. PKS-i alusel on piiratud isaduse vaidlustamine (PKS § 93). Samuti ei ole alates 01.01.2024 kehtiva PKS § 84 lg 2 kohaselt võimalik lapse isana tuvastada anonüümset või mittepartnerist doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse tähenduses. PKS ei piira lapse õigust (ega kaitse kostjat) oma päritolu teadasaamiseks olukorras, kus ta on sündinud teda eostanud mehe tahte vastaselt, s.o juhusuhte tulemusena. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 1 ja lg 3 alusel saadab kohus kohtuotsuse registripidajale, muudatuste tegemiseks kostjate perekonnaseisuandmetes. Menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kostja esitatud asjaolud sellised, mis võimaldaks kõrvale kalduda menetluskulude jaotuse üldreeglist. Riigikohus on mitmetes lahendites (nt 3-2-1-126-14, p-s 16) asunud seisukohale, et erandi kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Erandi kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Riigikohus on samuti olnud seisukohal (nt 3-2-1-9416, p 18), et erandi kohaldamiseks ei piisa sellest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Samuti ei õigusta erandi kohaldamist asjaolu, et hageja ei taotlenud riigi õigusabi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele.

Tsiviilasi nr 2-23-15745 Hageja menetluskulud koosnevad vastavalt menetluskulude nimekirjale riigilõivust 40 eurot. Riigilõiv on vajalik kulu ja hagi menetlemise eelduseks. Asjas määrati ekspertiis, mille kulu oli 210 eurot. Ekspertiis oli asjas vajalik ja põhjendatud, et tuvastada hagi aluseks olevat asjaolu hageja põlvnemise kohta kostjast. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestab, et lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Liina Karlson vastab seega TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatule. Vastavalt TsMS § 217 lg-le 1 võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega oli hagejal õigus käesolevas menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu, s.o 165 eurot, sh käibemaks, jääb Riigikohtu praktikas aktsepteeritud summa piiresse (nt 21.06.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-13164 on aktsepteeritud tunnitasu mh 220 eurot. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tasu kokku on ülepaisutatud ja põhjendamatu, arvestades käesoleva asja sisu ja asjaolu, et vaidlus ei ole õiguslikult keeruline. Kohus ei pea hagiavalduse koostamise põhjendatud kuluks rohkem kui pool tundi, arvestades et esitatud on kaks asjaolu ja ekspertiisi teostamise taotlus. Kohus peab põhjendatuks ka volikirja koostamisele kulunud aega 1 min. Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul põhjendatud kostja vastusega tutvumine 10 min ja kohtuistungitel osalemise kulu. 13.12.2023 istungiprotokollist nähtub, et istung kestis 34 min. 26.03.2024 istungiprotokollist nähtub, et istung kestis 14 min. Kohus peab põhjendatuks ka ekspertiisiga tutvumise kulu 10 min, ekspertiisimäärusega tutvumise kulu 5 min ja istungiteks ettevalmistamist kokku 30 min (arvestades, et asjaolude hulk käesolevas asjas on olnud väga limiteeritud, hagejat esindas professionaalne ja kvalifitseeritud lepinguline esindaja, kes on tuttav nii õigusaktide kui kohtupraktikaga vaidlusaluses küsimuses). Kohus ei pea põhjendatuks 07.11.2023, 24.11.2023, 09.12.2023, 13.12.2023, 14.12.2023 kulusid täpsustamata tegevuste osas „AET“, „Maksekorraldus AET“, „E-toimik“, „meeldetuletus kliendile“, „telefonikõne kliendiga“, „järelkõne“. Nimetatud kulude kirjelduse puhul ei ole kohtul võimalik kontrollida tehtud toimingu sisu, seotust asjaga ja vajalikkust kohtumenetluses. Kohus ei pea samuti põhjendatuks kulu korralduslikes küsimustes kohtuga suhtlemisel, s.o 17.11.2023 „kohtule kinnitus istungi aja sobivusest“ 5 min, 05.02.2024 kiri kohtule, kiri AET kontroll kokku 15 min (toimikust nähtuvalt saatis hageja esindaja sel päeval kohtule poole realise e-kirja). Kohtu hinnangul kajastub nimetatud kulu juba hageja lepingulise esindaja tunnihinnas. Korralduslikud küsimused ei ole samastatavad menetlustoimingutega.

Tsiviilasi nr 2-23-15745 Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik kokku 134 min, s.o 2,23 tundi, s.o 2,23*165=367,95 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja on füüsiline isik, kellel ei ole õigust käibemaksu tagasi saada. Kokku on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 40+210+367,95=617,95 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.