3.RS (S) menetluskulud ringkonnakohtus jätta ATF Arvutisalong Grupp OÜ kanda ja ATF Arvutisalong Grupp OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
4.Mõista ATF Arvutisalong Grupp OÜ välja RS (S) kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 432 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-8640 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.04.2014 sõlmisid RS ning ATF Arvutisalong Grupp OÜ müügilepingu, mille kohaselt kostja ostis hagejalt televiisori Samsung 46F6500 maksumusega 696 eurot. Ostuhind tasuti kostja poolt täies ulatuses. Ostetud kaup anti kostjale üle 07.05.2014 tehase pakendis, kostja kinnitas kauba ning garantiitingimustega tutvumist, võttis kauba ning tarnis poest koju.
2.Kostja tagastas hagejale järgmisel päeval, s.o 08.05.2014 televiisori ja avaldas, et kodus kaupa pakendist välja võttes selgus, et televiisori ekraan on katki. Hageja tellis ekspertiisi ning sai 20.04.2014 kirjaliku arvamuse, kust nähtub, et teleri displei on mehaaniliselt vigastatud. Pakendil mehhaanilise mõjutuse jälgi, mille tõttu displei võis saada vigastatud, ei ole näha.
3.Kostja esitas 23.05.2014 hagejale kirjaliku avalduse, milles nõudis televiisori asendamist müügilepingu tingimustele vastava kaubaga või ostuhinna tagastamist. Hageja sellega ei nõustunud. 10.06.2014 pöördus kostja Tarbijakaitseameti poole. Kuivõrd pooled ei jõudnud Tarbijakaitseametis toimunud asja menetlemise käigus kokkuleppele, esitas RS 25.07.2014 avalduse vaidluse lahendamiseks tarbijakaebuste komisjonile. Tarbijakaebuste komisjoni 29.08.2014 otsusega rahuldati kostja kaebus ning tarbijakaebuste komisjon soovitas hagejal asendada televiisor lepingutingimustele vastavaga.
4.Hageja ei ole nõus tarbijakaitseameti tarbijakaitsekomisjoni otsusega ja soovib asja läbi vaatamist kohtus. Hageja on seisukohal, et kostjal oli võimalus televiisor hageja kaupluses kohapeal üle vaadata ja oma pretensioonid seal esitada. Hageja palub tuvastada, et hagejal ei ole kohustust kostja teleri ümbervahetamiseks või ostuhinna hüvitamiseks summas 696 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu. RS tellis ATF Arvutisalong Grupp OÜ-lt 28.04.2014 televiisori Samsung 46F6500 maksumusega 696 eurot. Kostja käis 07.05.2014 hageja kaupluses televiisoril järel. Kuigi kostja märkas televiisori pakendil kahjustusi, ei jõudnud kostja pakendit ja televiisorit selle üleandmise hetkel üle vaadata, kuna poe sulgemiseni oli jäänud ligikaudu viis minutit ja kostjale tundusid esmapilgul kahjustused pakendil pigem pindmised. Samal päeval (07.05.2014) kodus pakendi avamisel selgus, et lisaks kahjustustele pakendil oli kahjustada saanud nii televiisorit kaitsma pidanud penoplast kui ka televiisori ekraan.
6.Hageja on seisukohal, et kostjal oli võimalus televiisor hageja kaupluses kohapeal üle vaadata ja oma pretensioonid seal esitada. Kostja selle seisukohaga ei nõustu ja on seisukohal, et seadusest ei tulenenud kohustust televiisor selle üleandmise hetkel üle vaadata, kuna kostja ei sõlminud televiisori müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses.
7.Hageja on oma hagiavalduses väitnud, et hageja ei ole televiisori tehase pakendit avanud. VÕS § 218 lg 1 kohaselt ei sõltu müüja vastutus asja puudusest teadma pidamisest kui mittevastavus on olemas olnud asja üleandmise hetkel. Seega on kostja
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-8640 seisukohal, et hageja vastutus televiisori mittevastavuse osas ei sõltu asjaolust, et hageja ei ole televiisorit enne selle kostjale üleandmist kontrollinud ja tehasepakendit avanud, kuna antud asjaoluga ei välista hageja võimalust, et kahjustused televiisori ekraanil olid olemas juba enne televiisori kostjale üleandmist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
8.Antud asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 28.04.2014 teleri ostumüügilepingu, millega hageja müüs kostjale teleri Samsung hinnaga 696 eurot ning kostja on hagejale teleri hinna tervikuna tasunud. Pooled vaidlevad, kas teleril esinenud puudus oli sellel juba üleandmise hetkel või on see kostjast põhjustatud. Puudub vaidlus, et hageja tegutses oma majandustegevuses ning müüs teleri kostjale kui tarbijale.
9.VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Antud juhul sai kostja teleri kätte 07.05.2014 ning viis selle hagejale tagasi 08.05.2014, mis tähendab, et teleril esinenud puudus ilmnes vähem kui kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast. Seega tuleb lähtuvat VÕS § 218 lg-st 2 asuda seisukohale, et teleril oli puudus juba selle üleandmise hetkel.
10.Asjaolu, et teleril esines puudus, on tõendatud OÜ Simson Service Net EE arvamusega, millest ilmneb, et teleri displei on mehhaaniliselt vigastatud ning paneeli vahetuse hind on kokku 661 eurot (tlk 6). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei vasta hageja poolt kostjale üle antud teler lepingutingimustele, kuna selle displei vajab väljavahetamist ega võimalda telerit vaatamiseks kasutada.
11.Seoses küsimusega, kas kostjal oli kohustus asi enne vastuvõtmist üle vaadata, märgib kohus, et lähtuvalt VÕS § 219 lg-st 1 kostjal sellist kohustust ei olnud. VÕS § 219 lg 1 kohaselt, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Antud juhul kostja teleri ostu-müügilepingut oma majandus- või kutsetegevuses ei sõlminud, seega puudus kostjal kohustus asja kohapeal ülevaatamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et kostja on teleri vastuvõtmisel andnud allkirja kinnitusele, et kostja on kauba ja garantiitingimustega tutvunud.
12.Täiendavalt märgib kohus seoses hageja väitega, et teleril ei olnud asja üleandmisel puuduseid, et hageja on ise kinnitanud, et hageja ei vaadanud telerit enne selle kostjale üleandmist üle. Samas on kohus tunnistajana üle kuulanud KS, kes on andnud ütlusi, et viibis kostjaga koos kogu aja vältel alates teleri üleandmisest kuni selle pakendist välja võtmiseni. Teleri pakendist välja võtmisel ilmnes, et teleri ekraan on vigastatud, kuigi teleri transportimisel ühtegi õnnetust ei juhtunud (tlk 85 pöördel). Kohus leiab, et ka tunnistaja ütlused kinnitavad, et teleril esinevad puudused pidid olemas olema juba teleri kostjale üleandmise hetkel.
13.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tulenevalt VÕS § 219 lg-st 1 vastutab hageja teleril esinenud puuduste eest ning kohtul puudub alus hageja nõude rahuldamiseks ning tuvastada, et hagejal puudub kohustus kostja nõudmisel teleri ümbervahetamiseks või teleri ostuhinna tasumiseks.
14.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Võttes arvesse, et kostjal käesolevas menetluses lepingulist esindajat ei olnud, asub kohus seisukohale, et kostjal menetluskulusid ei tekkinud.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-8640
Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses tõi hageja esile, et poolte vahel on vaidlus, kas teleril olev mehhaaniline vigastus oli seal enne ostu-müügilepingu sõlmimist või tekkis see hiljem kostja kodus.
16.Hageja leidis, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse vaadata pakendit kohtuistungil, et veenduda pakendil mehhaaniliste jälgede puudumine, mis oleks võinud tekitada telerile mehhaanilised vigastused. Kostja kinnitas, et ta käis 07.05.2014 hageja kaupluses televiisoril järel. Kuigi kostja märkas televiisori pakendil kahjustusi ei jõudnud kostja pakendit ja televiisorit selle üleandmise hetkel üle vaadata, kuna poe sulgemiseni oli jäänud ligikaudu viis minutit ja kostjale tundusid esmapilgul kahjustused pakendil pigem pindmised. Seega kostja pidi teadma, et teler võis olla mehhaaniliselt vigastatud, kuid ei teinud mitte midagi, et kontrollida kaup üle müüja juuresolekul.
17.Kostja ei tõendanud, et müüja teadis või pidi teadma teleril olevast mehhaanilisest vigastusest. Kostja ei ole tõendanud, et teleri müümise hetkel oli seal mehhaaniline vigastus. Samuti ei ole tõendatud, et müüja pidi teadma teleril olevast mehhaanilisest vigastusest, sest kohtus ei ole leidnud tõendamist millal ja mil viisil või telerile tekkida mehhaaniline vigastus.
18.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 25.01.2016 otsus ja menetluskulud jätta kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab hageja, et maakohtu otsus ei ole õige, kuna kostja ei tõendanud, et hageja teadis või pidi teadma teleri mehhaanilisest vigastusest. Ringkonnakohus osutab, et VÕS § 217 lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt ei sõltu müüja vastutus ja tema vastu õiguskaitsevahendite kohaldamise võimalus müüjapoolsest puudustest teadmisest või nendest teadma pidamisest. VÕS § 218 lg-s 4 märgitud erandi korral vabaneb müüja vastutusest lepingutingimustele mittevastavuse eest, milles ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Menetluses avaldas kostja, et ta nägi kauba üleandmise hetkel teleri välisel pakendil kahjustusi, kuid need vigastused ei olnud sellised, mis oleks tekitanud kahtlusi pakendis olnud kauba mittevastavuse kohta. Asjaolu, et kostjale oli teada või pidi teada olema ostetud teleri puudused, pidi tõendama hageja. Seda hageja teinud ei ole. Asjaoluga, et kostja kinnitas pakendil pisivigastuse olemasolu, ei ole veenvalt tõendatud, et kostja pidi teadma seetõttu ka teleri vigastusest. Ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi.
22.Maakohus leidis õigesti, et käesolevas vaidluses on oluline ka see, et kostja on tarbija. VÕS § 218 lg 1 teise lause kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja üleandmisel ostjale. VÕS § 218 lg 2 järgi eeldatakse tarbijamüügilepingute puhul, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-8640 juba asja üleandmise hetkel. Kostja sai hagejalt kauba 07.05.2014 ja viis selle hagejale tagasi 08.05.2014, so vähem kui kuue kuu jooksul. OÜ Simson ServiceNet EE arvamusega (tlk 6) leidis tõendamist kaubal esinev puuduse iseloom ning maakohus leidis, et kostjale üleantud kaup ei vastanud lepingutingimustele. Selle sätte järgi peab tarbijamüügilepingu puhul müüdud asjal esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste korral müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija tõendama üksnes VÕS § 217 tunnustele vastava puuduse olemasolu ning selle ilmnemise ajahetke.
23.Apellatsioonkaebuses osutas hageja, et pooled ei vaidle selle üle, et teleri vigastused võisid tekkida mehhaaniliste mõjutuste tagajärjel, kuid kes on nende mehhaaniliste mõjutuste põhjustaja ja seega vastutaks kauba mittevastavuse eest kohtus tõendamist ei leidnud. Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et kostja kohustus on tõendada, et mehhaaniline vigastus võis tekkida kauba veol tootja juurest müüja juurde või müüja laos. Selline hageja arvamus tõendamiskoormuse jaotuse kohta on ekslik. Kui ostja tõendab asja lepingutingimustele mittevastavuse selle üleandmisest vähem kui 6 kuu jooksul, siis müüja, kes soovib vältida ostja nõude rahuldamist, peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel. Poolte vahel puudub vaidlus, et kauba üleandmisel seda üle ei vaadatud. Hageja kohustus oli tõendada, et tuvastatud puudus tekkis kostja tegevuse tagajärjel. Hageja jättis selle tõendamata.
24.Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse uurida kauba ümber olnud pakendit kohtuistungil. Asja materjalidest nähtub, et 30.11.2015 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse võtta asja juurde teleri pakend ning teostada pakendi vaatlus kohtuistungil. Maakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et tsiviilasjas vaidlevad pooled teleri displei kahjustuste ja nende tekke üle, mitte pakendi kahjustuste üle. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, jättes hageja taotletud tõendi asja materjalide juurde võtmata. Asjas on tõendina esitatud pakendist tehtud fotod (tlk 10, 11,14,17,20,26,29,32,35). OÜ Simson ServiceNet EE arvamuse (tlk 6) järgi ei ole pakendil näha mehhaanilise mõjutuse jälgi, mille tõttu displei võis saada vigastatud. Selle arvamusega on tõendatud, et teleri displeile tekkinud kahjustusi ei saa seostada pakendi kahjustustega. Seega puudus pakendi uurimiseks kohtuistungil vajadus. Menetluskulude jaotus
25.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
26.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulude suuruseks 360 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal asja materjalidega tutvumisele, õiguslikule analüüsile, telefonikonsultatsioonile kostjaga 1 tund, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, materjalide komplekteerimisele ja edastamisele kohtule ning suhtlusele kostjaga 2 tundi ja kohtuistungil osalemisele ja selle ettevalmistamisele 1 tund. Ringkonnakohtu arvates on kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud ning märgitud tunnihind 90 eurot+käibemaks põhjendatud. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 432 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.