Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-15-8086
Määruse tegemise aeg ja koht
25.05.2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Kohtuasi
Eesti Investorite GRUPP OÜ hagi AŽ, JŽ ja IK vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning Eesti Investorite GRUPP OÜ hagi GŽ, VŽ, AŽ, JŽ ja IK vastu võla, viivise ja täiendavate kasutuseeliste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.01.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GŽ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Investorite GRUPP OÜ (registrikood 11699227), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja I GŽ (IK XXXXXXXXXXX) Kostja II VŽ (Ik XXXXXXXXXXX) Kostja III AŽ (Ik XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja JŽ Kostja IV JŽ (IK XXXXXXXXXX) Kostja V IK (IK XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda Harju Maakohtu 18.01.2016 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
otsusele
Jätta GŽ taotlus menetlusabi saamiseks läbi vaatamata.
tsiviilasjas
2-15-8086
esitatud
GŽ
Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada otse Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Eesti Investorite GRUPP OÜ esitas 28.05.2015 hagi GŽ, VŽ, AŽ, JŽ ja IK vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kasutuseelise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. MN ostis 29.02.2012 kordusenampakkumise tulemusena korteriomandi XXX Tallinnas. TMS § 91 lg. 3 järgi loovutas ostja kinnistu ostuõiguse hagejale. Hageja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna sisse. Hageja täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur kostjate GŽ ja VŽ suhtes täitemenetlused. Võlgnikud olid kohustatud täitmisteate kohaselt vabastama eluruumi, mille äravõtmine ja võlgnike sundkorras väljatõstmine oli planeeritud 13.11.2012 kell 13:30. Sundkorras väljatõstmise kuupäeval fikseeris kohtutäitur, et eluruumis elavad lisaks võlgnikele ka täitedokumendis mittemärgitud isikud ning väidetavalt oli sõlmitud üürileping ka IK-iga. Seega kinnisasja valduse üleandmist hagejale ei toimunud. Hageja ütles kõik korteriomandiga seotud kasutuslepingud üles 13.11.2012 toimunud väljatõstmise käigus ning sellest tulenevalt puudub kostjatel õigus korteriomandit kasutada. Hageja on korduvalt nõudnud kostjatelt korteriomandi vabastamist. Hageja nõudis kostjatelt kasutuseeliste tasumist 270 eurot kuus ning väljendas selget tahet kostjatelt kasutuseeliste saamiseks. Samuti nõudis hageja valduse üleandmist. Kostjad said hageja e-kirja kätte, kuid jätsid nõudele reageerimata. Hageja palus: mõista välja korteriomand kostjate III-V ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse; kohustada kostjaid III-V vabastama korteriomandi XXX, vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral määrata otsuse täitmise viisiks kostjate III-V ning nende asjade väljatõstmine; mõista kostjatelt I-IV solidaarselt hageja kasuks välja 738,21 eurot; mõista kostjatelt I-V solidaarselt hageja kasuks välja 7293,87 eurot; mõista kostjatelt I-IV solidaarselt hageja kasuks hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kohtule kuni põhisumma 738,21 eurot täieliku tasumiseni; mõista kostjatelt I-V solidaarselt hageja kasuks hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud 7293,87 eurolt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kohtule kuni põhisumma 7293,87 eurot täieliku tasumiseni; mõista kostjatelt I-V solidaarselt hageja kasuks välja kasutuseelised arvestusega 270 eurot kuu alates hagi esitamisest kuni kostjate I-V poolt korteriomandi valduse tegeliku üleandmiseni hagejale.
Kostjad GŽ, AŽ ja JŽ võtsid hagi õigeks valduse nõude osas. Kostjad leidsid, et täitemenetlus, mis korteriomandi suhtes läbi viidi, oli ootamatu, samuti müüdi korteriomand täitemenetluses alla turuhinna. Hageja oli korteriomandi ostmisel teadlik, et see ei ole vaba. Kostjad VŽ ja IK hagile vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 18.01.2016 otsusega hagi ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vaidlus puudus selles, et korteriomand Tallinnas XXX kuulub hagejale ning kostjad GŽ, AŽ ja JŽ korteriomandit valdasid, kuna kostjad võtsid kõnealuse asjaolu omaks. Samuti võtsid kostjad õigeks hageja nõude korteriomandi valduse vabastamiseks. Lähtuvalt eeltoodust leidis kohus, et korteriomand tuleb kostjate ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusesse. Võlaõigusseaduse § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eeldus on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta hageja omandit, muud õigust või valdust ning et ta on rikkumise teel hageja arvel rikastunud, s.t saanud midagi, millel on harilik väärtus. Rikastumine võib toimuda ka kasutuseeliste saamise läbi TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Kinnisasja kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. Lähtuvalt eeltoodust leidis kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt kasutuseeliste hüvitamist seoses perioodiga, mil kostjad valdasid hagejale kuuluvat korteriomandit õigusliku aluseta. Hageja esitas tõendid selle kohta, et hageja soovis 13.11.2012 koos kohtutäituri abiga kostjad I ja II korteriomandist välja tõsta, kuid see ei õnnestunud, kuna ilmnes, et korteris elavad veel kostjad IIIV ning NA. Hageja ütles 13.11.2012 toimunud väljatõstmise käigus üles kõik kostjatega sõlmitud kasutuslepingud, mis tähendab, et kostjad I-IV olid hiljemalt alates 13.11.2012 teadlikud, et neil puudub korteriomandi valdamiseks seaduslik alus. Asjaolu, et kostjad I-IV on hiljemalt alates 13.11.2012 teadlikud, et neil puudub seaduslik alus korteriomandi valdamiseks, on tõendanud ka kinnisasja valduse äravõtmise aktiga. Hageja esitas kutselise maakleri hinnangu selle kohta, mis on Tallinnas XXX asuva korteriomandiga sarnase 2-toalise korteri üürihind: 2012.a - 250 eurot, 2013.a - 260 eurot, 2014.a 270 eurot ja 2015.a aprillikuu seisuga 270 eurot. Kostjad tõendeid selle kohta, et üürihinnale antud hinnang oleks ebaõige, ei esitanud. Kohus leidis, et kostjatel I-IV puudus korteriomandi kasutamise õigus perioodil 13.11.2012 - 28.05.2015 ning kõnealuse aja eest tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista kasutuseelised vastavalt kutselise maakleri hinnangus nimetatud summadele. 2012.a kasutasid kostjad I-IV korteriomandit alusetult 16 päeva novembris ning lisaks detsembrikuus, s.t novembrikuu eest võlgnevad kostjad I-IV hagejale 133,33 eurot (250/30 x 16) ja detsembrikuu eest 250 eurot, s.o kokku 383,33 eurot. Võttes arvesse, et hageja nõuab 2012.a eest 357,50 euro väljamõistmist, lähtus kohus just sellest summast ja mõistis kostjatelt I-IV 2012.a eest hageja kasuks välja kasutuseelised 357,50 eurot. 2013.a kasutasid kostjad I-IV korteriomandit alusetult terve jaanuarikuu ning 13 päeva veebruaris, s.t jaanuarikuu eest võlgnevad kostjad I-IV hagejale 260 eurot ja veebruarikuu eest 120,71 eurot
(260/28 x 13), kokku 380,71 eurot. Kohus leidis, et perioodi 01.01.-13.02.2012 eest tuleb kostjatelt I-IV hageja kasuks välja mõista kasutuseelised 380,71 eurot. Kokku kuulub kostjatelt I-IV solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 738,21 eurot. Alates 14.02.2013 puudus korteriomandi kasutamise õiguslik alus ka kostjal V. Kostja V on hagiavaldusele vastamata jättes omaks võtnud asjaolud, et kasutas hagejale kuuluvat korterit ning alates 14.02.2013 puudus tal selleks õiguslik alus. Seega tuleb alates 14.02.2013 kasutuseelised mõista välja solidaarselt kostjatelt I-V. 2013.a kasutasid kostjad I-V korteriomandit alusetult 14 päeva veebruaris ja perioodil märts detsember. See tähendab, et veebruarikuu eest võlgnevad kostjad I-V hagejale 130 eurot (260/28 x 14) ja perioodi märts kuni detsember eest 2600 eurot (10 x 260), s.o kokku 2730 eurot. Kohus leidis, et perioodi 14.02. - 31.12.2013 eest tuleb kostjatelt I-V hageja kasuks välja mõista kasutuseelised 2730 eurot. 2014.a valdasid kostjad I-V korteriomandit alusetult terve aasta vältel, mis tähendab, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista kasutuseelised 3240 eurot (270 x 12). 2015.a kasutasid kostjad I-V korteriomandit hagi esitamise seisuga alusetult perioodil jaanuar aprill ning 28 päeva mais, s.t nimetatud perioodi eest võlgnevad kostjad I-V hagejale 1080 eurot (270 x 4) ja maikuu eest 243,87 eurot (270/31 x 28), kokku 1323,87 eurot. Hageja taotles mõista kostjatelt I-V välja kasutuseelised alates hagiavalduse esitamisest kuni korteriomandi valduse tegeliku üleandmiseni. Kohus leidis, et lähtuvalt TsMS §-st 369 saab hageja nõuda kostjatelt kasutuseeliste nõudmist perioodil hagi avalduse esitamisest kuni valduse vabastamiseni. Hageja nõue tuleb ka vastavas osas rahuldada ning kostjatelt I-V tuleb solidaarselt välja mõista kasutuseelised 270 eurot kuus alates 29.05.2015 kuni korteriomandi valduse hagejale tegeliku üleandmiseni. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjatelt I-IV tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kasutuseelised 738,21 eurot ning kostjatelt I-V tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kasutuseelised 7293,87 eurot. Hageja palus viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 28.05.2015 -18.01.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määraga 0,022% päevas. Kohus leidis, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostjad on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjad I-IV on olnud võlgnevuse 738,21 euro tasumisega viivituses 28.05.2015 - 18.01.2016, s.o 235 päeva. Kostjatelt I-IV tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 38,07 eurot (738,21 eurot x 0,022% x 235 päeva). Kostjad I-V on olnud võlgnevuse 7293,87 euro tasumisega viivituses 28.05.2015 - 18.01.2016, s.o 235 päeva. Kostjatelt I-V tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 376,94 eurot (7293,87 eurot x 0,022% x 235 päeva).
Kohus leiab, et hageja nõue tuleb TsMS § 367 alusel rahuldada ning kostjatelt tuleb välja mõista ka viivised, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Kostjatelt I-IV tuleb alates 19.01.2016 välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 738,21 ning kostjatelt I-V tuleb alates 19.01.2016 välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 7293,87. Apellatsioonkaebus 16.02.2016 esitas GŽ Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusnorme. Vastustaja oli teadlik, et ostis korteri koos üürnikega, see tingis korteri müügi alla turuhinna. Apellanti kui panga ees kohustatud isikut enampakkumises osalemise võimalusest ei teavitatud. Kostjad ei ole süüliselt ega tahtlikult tekitanud olukorda, et korter on müüdud, kuid vabastamata. Maakohus ei andnud kostjale võimalust kasutada kvalifitseeritud esindaja abi. See takistas võimaliku kompromissi saavutamist ja kohtuistungil jäid kostja õigused kaitseta. Maakohus ei lubanud kohtuistungile ilmunud VŽ osaleda istungil JŽ esindajana. IK kohtuistungil ei osalenud, apellandil ei ole teada, kas kostja oli istungile kutsutud. Korteri võõrandamine oli tingitud JŽ ja panga vahel sõlmitud laenulepingust. Maakohtu otsuse täitmisel kaasneksid apellandile rasked tagajärjed. Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg. 1 p. 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Apellatsioonkaebustes toodud väited ei anna alust maakohtu otsusest erineva otsuse tegemiseks. Maakohus leidis õigesti, et korteriomand Tallinnas, XXX tuleb kostjate ebaseaduslikust valdusest välja mõista. Lisaks märgib kolleegium, et maakohtus apellant ei vaidlustanud asjaolu, et valdab korteriomandit ilma õigusliku aluseta. Kostja võttis hagi õigeks valduse nõude osas. Apellatsioonkaebuses ei ole apellant vastupidist väitnud. Kostja väited tema isiklike ja perekondlike asjaolude kohta, mille tõttu kostja korteriomandi kaotas, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Maakohtu menetluses nõustus kostja osaliselt kasutuseelise nõudega (t lk 66). Kostjalt korteriomandi kasutamise eest kasutuseeliste hüvitise välja mõistmist ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud, apellant ei ole ka vaidlustanud hüvitise suuruse arvestust. Väide, et maakohus ei võimaldanud kostjal kvalifitseeritud õigusabi kasutada, on apellatsioonkaebuses täpsustamata ja kolleegium ei saa selle põhjal järeldada, et maakohus oleks rikkunud TsMS §-s 7 sätestatud põhimõtet. Apellatsioonkaebuses toodud väited, mis puudutavad teiste kostjate mitteosalemist maakohtu istungil, jätab ringkonnakohus, tuginedes TsMS § 651 lg-le 1 ja § 207 lg-le 2 tähelepanuta.
Eespooltoodud põhjendusel puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Kuna kaebus on kohtule esitatud e-posti teel, ei tagasta ringkonnakohus apellatsioonkaebust. Et kohus jätab GŽ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, puudub kohtul ka alus läbi vaadata tema esitatud taotlust menetlusabi saamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.