Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-15-18488
Kohtuasi
Suur Ameerika Jäähalli OÜ hagi Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall vastu leppetrahvi 7669,20 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. mai 2024 määrus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) määruskaebus Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel, registrikood 11038632), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostja: Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall (registrikood 90006609), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Lillo ja Aarne Akerberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. mai 2024 määrus osas, millega Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati enam kui 3019,08 eurot ja Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall menetluskulude rahaliseks suuruseks vähem kui 3369,20 eurot, samuti osas, millega maakohus mõistis Sihtasutuselt Lastestaadioni Jäähall Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) kasuks tasaarvestuse tulemusel välja 991,65 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) menetluskulude rahaliseks suuruseks 3019,08 eurot ja Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall menetluskulude rahaliseks suuruseks 3369,20 eurot ning mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt (likvideerimisel) Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks tasaarvestuse tulemusel välja 350,13 eurot.
4.Harju Maakohtu 23. mai 2024 määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Rahuldada Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall menetluskulude rahaliseks suuruseks 3369,20 eurot.
4.2.Rahuldada Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) menetluskulude rahaliseks suuruseks 3019,08 eurot.
4.3.Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt (likvideerimisel) Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks välja 350,13 eurot.
4.4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Suur Ameerika Jäähalli OÜl (likvideerimisel) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Sihtasutusele Lastestaadioni Jäähall viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel, hageja) 08.12.2015 hagi OÜ EJHL Kinnisvara vastu volikirja väljastamiseks kohustamiseks, üürilepingu rikkumise lõpetamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks ning Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall (kostja) vastu üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumise õiguse tuvastamiseks ning leppetrahvi väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 04.01.2016 määrusega hageja hagi tagamiseks taotluse. Ringkonnakohus jättis 11.03.2016 määrusega hagi tagamise tühistamise taotluse rahuldamata. Riigikohus rahuldas 15.06.2016 kostja määruskaebuse ning tühistas maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kostjale tagastati määruskaebuselt tasutud kautsjon.
3.Hageja loobus 28.09.2020 hagist osaliselt ja palus jätkata asja menetlust nõudes mõista kostjalt hageja kasuks välja üürilepingu (sõlmitud 16.02.2005) punkti 4.10 kohase volikirja väljastamise kohustuse rikkumise eest üürilepingu punkti 6.2 kohane leppetrahv ajavahemiku 06.10.2015 kuni 03.02.2016 eest 7669,20 eurot.
4.Maakohus võttis 26.01.2021 määrusega hageja osalise hagist loobumise vastu, jättis hagist loobumise osas menetluskulud hageja kanda ja märkis, et määrab menetluskulude rahalise
2
2-15-18488 suuruse kindlaks lõpplahendis. Kohus tagastas hagejale enam tasutud riigilõivu 512,50 eurot. Määrus jõustus 11.02.2021.
5.Maakohus rahuldas 14.04.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 7669,20 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.02.2022 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 12.09.2022 määrusega, millega Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
6.Hageja 02.03.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas vandeadvokaat hagejale õigusteenust 30.11.2015 kuni 31.01.2022 kokku 37 tundi (kuni 27.12.2016 hinnaga 117 eurot/ t, seejärel 144 eurot/t). Sellele lisandub tasu istungitel esindamise aja eest vastavalt istungite protokollidele tasuga 144 eurot/t (ilma käibemaksuta). Hageja on tasunud ka riigilõivu 1250 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 4765,50 eurot. Hageja õigusabikulu on alljärgnev: a. 30.11.2015 hagiavalduse koostamine, 1,5 tundi – 175,50 eurot b. 01.12.2015 hagiavalduse koostamine, 4 tundi – 468 eurot c. 04.12.2015 hagi tagamise taotluse koostamine, 2,45 tundi – 321,75 eurot d. 08.12.2015 hagiavalduse ja selle tagamise taotluse täiendamine ning kohtule edastamine, 1,5 tundi – 175,50 eurot e. 01.06.2016 kostja määruskaebusega tutvumine, analüüs, vastuse koostamine, 3 tundi – 351 eurot f. 25.02.2016 vastuse koostamine määruskaebusele, 3 tundi – 351 eurot g. 12.10.2016 taotluste koostamine, kliendiga kooskõlastamine ning kohtule edastamine, 4 tundi 15 min - 497,25 eurot h. 06.12.2016 kaaskirja ja riigilõivu maksekorralduse edastamine 1 tund – 117 eurot i. 12.12.2016 määrusega tutvumine, kliendile edastamine, 30 min – 58,50 eurot j. 27.12.2016 tervikteksti koostamine, 6 tundi – 702 eurot k. 28.09.2020 taotluse koostamine hagist osaliseks loobumiseks, 2 tundi 15 min – 324 eurot l. 16.03.2021 istungiks valmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine, 2 tundi 45 min – 396 eurot m. 08.06.2021 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, 3 tundi – 432 eurot n. 31.01.2022 istungiks valmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine, 1 tund 30 min – 396 eurot.
7.Kostja 01.03.2023 menetluskulude nimekirja kohusalt osutati kostjale õigusabi 33 tundi ja 36 minutit hinnaga 144 eurot/t (koos käibemaksuga). Kokku on kostja menetluskulud õigusabikulud (v.a leppetrahvi nõudega seoses) 4838,40 eurot ja riigilõiv 50 eurot. Kostja õigusabikulu on järgnev: a. 06.01.16 hagiavalduse ja lisadega tutvumine, 45 min b. 06.01.16 menetlusliku positsiooni kujundamine ja tõendite kogumine, 1 tund c. 06.01.16 hagi vastuse koostamine, 1 tund 30 min d. 07.01.16 hagi vastuse koostamise jätkamine, 4 tundi 30 min e. 08.01.16 hagi vastuse koostamise jätkamine, 1 tund 45 min f. 11.01.16 hagi vastuse vormistamine, esitamine kohtule ja edastamine hagejale, 45 min g. 05.02.16 hagi tagamise määrusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, 35 min h. 08.02.16 määruskaebuse koostamine 04.01.2016 hagi tagamise määrusele, 3 tundi 45 min i. 24.03.2016 ringkonnakohtu 11.03.2016 määrusega tutvumine, 20 min j. 24.03.2016 ringkonnakohtu 11.03.2016 määrusele kaebuse koostamine, 3 tundi 30 min k. 28.03.2016 ringkonnakohtu 11.03.2016 määrusele määruskaebuse koostamise jätkamine, 2 tundi 10 min 3
2-15-18488 l. 28.03.2016 ringkonnakohtu 11.03.2016 määrusele määruskaebuse lõplik vormistamine, esitamine kohtule ja edastamine vastaspoolele, 15 min m. 15.06.16 Riigikohtu 15.06.2016 määrusega tutvumine ja selle edastamine kliendile, 20 min n. 16.06.16 e-kiri ja nõupidamine kliendiga seoses keelumärke kustutamisega, 15 min o. 19.10.16 nõupidamine kliendiga advokaadibüroos, 1 tund 30 min p. 28.10.16 kostja kaasamise taotlusele seisukoha koostamine, 1 tund 30 min q. 11.01.17 hagiavalduse terviktekstiga tutvumine, 20 min r. 11.01.17 vastuse koostamine hagiavalduse terviktekstile 2 tundi 45 min s. 12.01.17 vastuse koostamise jätkamine hagiavalduse terviktekstile, 1 tund 37 min t. 16.01.17 vastuse lõplik vormistamine, edastamine kohtule ja saatmine vastaspoolele, 7 min u. 16.07.20 menetlusliku seisu ülevaatamine, menetluse uuendamise taotlus, 52 min v. 12.10.20 hageja avaldusega tutvumine ja seisukoha ning taotluste koostamine, 1 tund w. 13.10.20 menetluskulude nimekirja koostamine, 30 min x. 13.10.20 menetlusdokumentide e-toimikusse laadimine, allkirjastamine ja menetlusosalistele edastamine, 15 min y. 03.12.20 kohtu e-kirjale vastamine, 15 min z. 08.12.20 kohtu e-kirjale vastamine, 30 min aa. 02.03.23 ülevaatliku menetluskulude nimekirja koostamine, 1 tund
8.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja nõue kostjalt leppetrahvi saamiseks rahuldati ja vastava nõudega seotud menetluskulud jäid kostja kanda. Hageja nõue põhines kostjapoolsel lepingu rikkumisel ja volikirja väljastamata jätmise eest leppetrahvi maksmisel, mis eeldab kõigi lepingu kehtivuse ja leppetrahviga seotud asjaolude tuvastamist. Järelikult on menetlustoimingud suuremas ulatuses seotud leppetrahvi nõudmisega ja oleks tulnud teha hoolimata sellest, kas hagis on toodud esile üks või mitu nõuet. Seetõttu ei saa kostja kasuks menetluskulusid välja mõista.
9.Kostja vaidles hageja menetluskuludele osaliselt vastu. Hageja taotleb ebaõigesti kõikide nõuete menetlemisega seotud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Loobutud nõuetega seotud kulud tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Hageja ei ole seda oma menetluskulude nimekirja koostamisel arvestanud. Kui menetlusdokument on koostatud või menetlustoiming tehtud seonduvalt kõigi nelja nõudega, võib eeldada, et iga nõude menetluskulu moodustab 1⁄4 vastava dokumendi koostamise või toimingu ajakulust. Kuna hagi tagamise avaldus ja hagist osalise loobumise taotlus olid seotud üksnes nõuetega, millest hageja loobus, ei saa neid kulusid kostjalt välja mõista. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas poolte taotlused osaliselt ja määras kostja menetluskulude suuruseks 2444,20 eurot ning hageja menetluskulude suuruseks 3435,85 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikkused nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 991,65 eurot ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Hageja avaldus õigusabikulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 737,50 eurot, mille hageja tasus rahuldatud nõude osas. Hageja kulud maakohtu istungil olid 206,40 eurot ja ringkonnakohtu istungil 199,20 eurot. Istungid toimusid pärast osaliselt hagist loobumist. Maakohus parandas arvutusvea menetluskulude 4
2-15-18488 nimekirja viimasel real ja arvestas 31.01.2022 istungiks valmistumise ja menetluskulude nimekirja koostamise tunnihinnaks 144 eurot, s.o kokku summas 216 eurot. Õige ei ole kostja seisukoht, et kolmest nõudest loobumise korral tuleks arvestada ainult 1⁄4-ga kuludest. Rahuldatud nõude menetluskulude ulatus on 50% õigusteenuse kuludest ja 100% istungitele kulunud aja eest. Ka rahuldatud nõue on seotud lepinguga ja lepingu rikkumise tuvastamisega.
12.Kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kõik kostja menetluskulud ei seondu loobutud nõuetega. Arvestama peab ka rahuldatud põhinõudega ja sellega, et loobutud nõuded on rahuldatud nõuetega seotud. Leppetrahvi nõudeta ei oleks olnud ka teisi nõudeid. Loobutud nõude põhjendatud ja vajalik osakaal on 50%. Volikirja väljastamiseks kohustamiseks, üürilepingu rikkumise lõpetamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks loobuti OÜ EJHL Kinnisvara vastu esitatud nõudest ning kostja vastu loobuti ainult üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumise õiguse tuvastamise nõudes. Menetlus jätkus leppetrahvi nõudes. OÜ EJHK Kinnisvara kaasati menetlusse algstaadiumis.
13.Tegemist oli keskmise keerukuse ja mahuga tsiviilasjaga. Nii hageja kui kostja lepingulise esindaja kulud, samuti toimingute kestvus on põhjendatud ja tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Esindajate õigusabi tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Hagejale hüvitatavad kulud on 3435,85 eurot (õigusabikulud 2698,35 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 737,50 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb 50% ulatuses rahuldama (v.a istungitel esindamine). Kostja hüvitatavad kulud on 2444,20 eurot (käibemaksuga). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb 50% ulatuses rahuldamata. Kostja määruskaebus
14.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks vähemalt 4079,60 eurot ja hageja menetluskulude suuruseks mitte enam kui 2328,44 eurot ning mõista tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja kasuks välja vähemalt 1751,16 eurot. Kostja palub märkida, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub kostja jätta menetlusosaliste endi kanda.
15.Maakohus määras menetluskulud kindlaks meelevaldselt ja vastuolus menetluskulude jaotusega. Hinnang, et hageja ja kostja kuludest on põhjendatud 50%, on meelevaldne. Hageja esitas neli nõuet, millest kolmest loobus.
16.Maakohus jättis arvestamata, et hagi tagamist taotles hageja seoses nende nõuetega, millest ta loobus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei saa neid kulusid kostjalt mingis ulatuses välja mõista, kuid hagejalt tuleb välja mõista kostja kulud (11 tundi 10 minutit, s.o 1608 eurot).
17.Kuni nõuetest loobumiseni kantud õigusabikuludest, mille seos konkreetse nõudega ei ole täpselt tuvastatav, oleks hageja õigusabikulu saanud põhjendatuks lugeda 25% ulatuses.
18.Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu 737,50 eurot. Menetlusse jäänud leppetrahvi nõudelt 7669,20 eurot tulnuks hagi esitamise ajal riigilõivu tasuda 475 eurot. Maakohus jättis tähelepanuta kostja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.
5
2-15-18488 Hageja määruskaebus
19.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata ja osas, millega maakohus mõistis menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja. Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista hageja menetluskulud kostjalt täies ulatuses välja ja jätta kostja menetluskulude kindlaks määramise taotlus rahuldamata.
20.Hageja kordab maakohtus esitatud vastuväidet, mille kohaselt tuleb arvestada erisusega, et hageja nõue kostjalt leppetrahvi saamiseks rahuldati ja vastava nõudega seotud menetluskulud jäid kostja kanda. Kõik menetlustoimingud olid sisuliselt suuremas ulatuses seotud leppetrahvi nõudmisega ja oleks tulnud teha hoolimata sellest, mitu nõuet hagis esitati. Seisukohad määruskaebustele ja menetluse edasine käik
21.Pooled vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
22.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks enam kui 3019,08 eurot ja kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks vähem kui 3369,20 eurot, samuti osas, millega maakohus mõistis kostjalt tasaarvestuse tulemusel hageja kasuks välja 991,65 eurot. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3019,08 eurot ja kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3369,20 eurot ning tasaarvestab need kohtumääruse resolutsioonis. Samuti jätab kolleegium maakohtu määruse resolutsioonist välja p 7, milles maakohus määras määruse menetlusosalistele kättetoimetamise. TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Viidatud sätte kohaselt ei ole määruse resolutsiooni kohustuslikuks osaks otsustus määruse menetlusosalistele kättetoimetamise kohta. Määruse kättetoimetamise kohustus tuleneb seadusest (TsMS § 306 lg 5 ja § 466 lg 1 esimene lause). Hageja määruskaebus jääb rahuldamata, kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
24.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 3435,85 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 2444,20 eurot ning mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja 991,65 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse selliselt, et hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus rahuldatakse tervikuna, s.o 4765,50 euro ulatuses ja kostja taotlus jäetakse rahuldamata. Kostja palub maakohtu määruse tühista ja teha uue määruse selliselt, et kostja menetluskulude suuruseks määratakse vähemalt 4079,60 eurot ja hageja menetluskulude suuruseks mitte enam kui 2328,44 eurot. Maakohtu määrust ei ole seega vaidlustatud osas, millega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 2328,44 eurot.
6
2-15-18488 Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määruse õigsust hageja menetluskulude rahalise suuruse osas 2328,44 eurot ületavas osas ja kostja puhul tervikuna.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seejuures lähtub kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel hagita menetluse põhimõtetest, arvestades menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatud erisusi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ja peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 5 ja 7). Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire osaliselt ületanud. Ringkonnakohus muudab seetõttu maakohtu määrust ja põhjendab seda järgmiselt.
26.Kohus ei analüüsi siinses määruses hageja ja samuti kostjana menetluses osalenud OÜ EJHL Kinnisvara õigussuhteid, kuna need ei oma hageja ja kostja vahelises vaidluses tähtsust. Siinse asja lahendamisel on oluline markeerida, et hageja esitas kostja vastu esialgselt järgmised nõuded: a. kohustada kostjat väljastama hagejale üürilepingu p 4.10 alusel volikiri ning hoidma volikiri kehtivana kuni üürilepingu kehtivuse lõppemiseni; b. kohustada kostjat täitma üürilepingu p 5.2.10 ning lõpetama kõik kolmandate isikute ees võetud kohustused ja hoiduma kolmandate isikute ees kohustuste võtmisest hageja nõusolekuta kuni üürilepingu kehtivuse lõppemiseni; c. tuvastada hageja õigus keelduda üüri maksmisest ja sotsiaalotstarbega ehitiste ehitamise kohustuse täitmisest kuni kostja lepingurikkumiste (p 3.2.2, 4.10, 5.2.10 ja 6.2) kõrvaldamiseni; d. mõista kostjalt lepingu p 6.2 alusel välja leppetrahv 63,91 eurot päevas ajavahemiku eest 06.10.2015–30.08.2016 kuni üürilepingu p-i 4.10 rikkumise kõrvaldamiseni.
27.Hageja loobus 28.09.2020 avaldusega nõuetest a.–c. mistõttu jäid nende nõuetega seotud kulud hageja kanda (Harju Maakohtu 26.01.2021 määrus). Menetlusse jäänud nõue d. rahuldati ja sellega seotud kulud jäid kostja kanda (Harju Maakohtu 14.04.2021 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus). Pooled vaidlevad siinses menetluses selle üle, kuidas määrata kummagi poole menetluskulude põhjendatud ja vajalik ulatus, arvestades loobutud nõuete ja rahuldatud nõude omavahelist seost. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tehtud menetlustoimingute põhjendatud ulatuseks tuleb lugeda 50%. Maakohus ei ole selle hinnangu andmisel diskretsioonipiire ületanud.
28.Menetlustoimingute põhjendatud ulatuse määramisel tuleb arvestada, et hageja nõuded a. ja d. olid omavahel sedavõrd seotud, et neid ei ole sisuliselt võimalik eristada. Nimelt nõudis hageja leppetrahvi (nõue d.) justnimelt seoses volikirja väljastamise kohustuse rikkumisega (nõue a.). Seega oli kõikide nõuet a. puudutavate asjaolude esiletoomine hagi rahuldamiseks vajalik sõltumata sellest, et hageja loobus nõudest. Nõuete b. ja c. asjaolud ei olnud aga nõudega d. selliselt seotud. Seega on õige maakohtu järeldus, et hageja esindaja ajakulu, mis 7
2-15-18488 seondus tema rahuldatud nõudega, oli vajalik ja põhjendatud pooles ulatuses nõuete seotuse tõttu. Maakohtu järeldus ei ole meelevaldne, nagu leiab kostja, vaid tugineb konkreetse menetluse asjaoludele. Sellise proportsiooni põhjendatust kinnitab ka hageja menetlusdokumentide (eelkõige hagiavaldus ja selle 27.12.2016 terviktekst) sisu.
29.Seega on ekslik hageja seisukoht, nagu oleks kogu hagejale osutatud õigusabikulu olnud vajalik, kuna üks hageja nõuetest rahuldati. Kõik hageja esitatud nõuded ei tuginenud samadele asjaoludele ega olnud paratamatult seotud. Samuti ei ole hageja õigusabikulu vajalikkuse hindamisel põhjendatud lähtuda üksnes tõsiasjast, et hageja loobus 3⁄4 esitatud nõuetest, nagu leiab kostja. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata mitte formaalselt, vaid sisuliselt, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt ka RKTKm 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2; RKTKm 12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11). Samuti leidis maakohus õigesti, et pärast hagist osalist loobumist hageja õigusabile tehtud kulud on põhjendatud täies ulatuses. Seda kostja iseenesest ka ei vaidlusta.
30.Õige on kostja osundatu, et hagi tagamise taotluse esitamisest tingitud õigusabikulud ei ole hüvitatavad, kuna hagi tagamise taotlus seondus nende nõuetega, millest hageja loobus, s.t need toimingud ei olnud vajalikud hageja selle nõude täitmise tagamiseks, mis hiljem rahuldati. See nähtub hageja 31.12.2015 hagi tagamise taotlusest, kuid on tuvastatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016 määruses ja viidatud Riigikohtu 15.06.2016 määruses. Kulud, mis seonduvad nõuetega, millest hageja loobus, jäid vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kanda. Maakohus jättis selle põhjendamatult tähelepanuta. Ringkonnakohus muudab vastavalt maakohtu määratud menetluskulude põhjendatud rahalist suurust.
31.Õige on ka kostja etteheide, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti hageja kasuks riigilõivuna välja 737,50 eurot. Maakohus märkis, et hageja tasus sellise summa riigilõivu rahuldatud nõudelt, kuid see ei vasta tõele. Määrusest ei ole ka jälgitav, kuidas maakohus sellisele tulemusele jõudis. Ringkonnakohtu kontrollitud andmetel tasus hageja hagi esitamise eest riigilõivu kokku 1500 eurot (arvestamata hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivuga), millest talle tagastati 26.01.2021 määrusega seoses hagist osalise loobumisega 512,50 eurot järgmise arvutuse alusel (1500 – 475) ÷ 2. Maakohus märkis selles määruses õigesti, et menetlusse jäänud leppetrahvinõudelt suurusega 7669,20 eurot kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 475 eurot. Seda ületavas osas tasutud riigilõivust pool (512,50 eurot) seondub loobutud nõuetega ja see jääb vastavalt menetluskulude jaotusele hageja enda kanda. Ringkonnakohus muudab vastavalt maakohtu määrust ja arvestab hagejale hüvitatava riigilõivu suuruseks 475 eurot.
32.Eeltoodud põhimõtteid arvestades ja menetluskulude nimekirjast lähtudes, on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud järgmiselt: - hageja esindaja toimingud, mis seonduvad hagi tagamise taotluse koostamisega 04.12.2015, kostja määruskaebusega tutvumise, analüüsi ja vastuse koostamisega 01.06.2016 ja määruskaebusele vastuse koostamisega 25.02.2016 kokku 1023,75 euro väärtuses, jäävad arvestamata; - hageja esindaja kulud, mis seonduvad muude toimingutega alates hagiavalduse koostamisest 30.11.2015 kuni hagi tervikteksti kootamiseni 27.12.2016, kokku 2193,75 eurost on põhjendatud 50%, s.o 1096,88 eurot; - kostja viitas oma 07.03.2023 menetlusdokumendis õigesti ka sellele, et arvestada ei saa hageja esindaja 28.09.2020 toiminguga, s.o hagist osalise loobumise avalduse
8
2-15-18488 koostamisega (324 eurot), kuna vastavalt menetluskulude jaotusele jäid nõuetest loobumisega kaasnevad kulud hageja kanda; -
hageja esindaja kulud, mis seonduvad pärast loobumisavaldust tehtud toimingutega, kokku 1044 eurot (arvestades maakohtu poolt parandatud arvutusveaga, vt p 11 ülal), on põhjendatud täies ulatuses; hageja esindaja kulud seoses maakohtu 17.03.2021 istungil (1 tund 26 minutit tunnihinnaga 144 eurot) osalemisega 206,40 eurot ja ringkonnakohtu 01.02.2022 istungil (1 tund 22 minutit tunnihinnaga 144 eurot) osalemisega 196,80 eurot.
33.Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu iga menetlustoimingu tegemisele on iseenesest põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu. Kostja ei ole neid maakohtu järeldusi ka vaidlustanud. Hageja vajalikud õigusabikulud, mille hüvitamine kostja poolt on põhjendatud, olid seega 2544,08 eurot (1096,88 + 1044 + 206,40 + 196,80). Hagejale hüvitatavad menetluskulud koos riigilõivuga 475 eurot kokku on 3019,08 eurot.
34.Kostja õigusabikulud on eeltoodut arvestades põhjendatud ja vajalikud järgmiselt: - kostja esindaja kulud, mis seonduvad hagi tagamise määruse vaidlustamisega ajavahemikus 05.02.201–16.06.2016 11 tundi 10 minutit 1608 euro väärtuses, on põhjendatud täies ulatuses; - kostja esindaja kulud, mis seonduvad muude toimingutega alates hagiavaldusega tutvumisest 06.01.2016 kuni 08.12.2020 kokku 21 tunnist 46 minutist on põhjendatud 50%, ulatuses s.o 1567,20 eurot; -
menetluskulude terviknimekirja koostamine 1 tund (144 eurot) on siinseid asjaolusid arvestades põhjendatud.
35.Menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingu tegemisega kaasnenud ajakulu on iseenesest põhjendatud. Samuti on põhjendatud kostja esindaja tunnitasu. Hageja ei ole neid maakohtu järeldusi ka vaidlustanud. Kolleegium märgib täiendavalt, et põhjendatuks loetud tunnitasumäär (117 ja 144 eurot koos ja ilma käibemaksuta) on nii hageja kui kostja esindaja osas kooskõlas lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga ning on keskmise keerukusega vaidluses mõistlik ja põhjendatud, jäädes vaidluse toimumise ajal kehtinud turuhinna piiresse. Kostja vajalikud õigusabikulud, mille hüvitamine hageja poolt on põhjendatud, olid seega 3319,20 eurot (1608 + 1567,20 + 144). Maakohus jättis asja lahendamisel tähelepanuta, et kostja tasus 10.02.2016 hagi tagamise määrusele määruskaebusele esitamiselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõiv on menetluskulu (TsMS § 138), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostjale hüvitatavad menetluskulud on seega kokku 3369,20 eurot.
36.Kooskõlas TsMS § 445 lg 2 teise lausega tasaarvestab kohus kohtuotsuse resolutsioonis poolte vastastikkused menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõistab tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja kasuks välja 350,13 eurot (3369,20 – 3019,08) ja vastavalt taotlusele ka sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise. Menetluskulude jaotus
37.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
9
2-15-18488 (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.