OÜ EJHL Kinnisvara avaldus Suur-Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): OÜ EJHL Kinnisvara (registrikood 12981687, asukoht Jalgpalli tn 21, 11312 Tallinn); Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige T. U. (isikukood xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isik (võlgnik): Suur-Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel, registrikood 11038632, aadress Narva mnt 7b, 10117 Tallinn); Puudutatud isiku seaduslik esindaja: likvideerija V. T. (isikukood xxxx, e-post: xxxx); Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (isikukood xxxx; Cavere Õigusbüroo OÜ; Estonia pst 1, Tallinn 10143; epost: [email protected])
Pankrotiavalduse läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ EJHL Kinnisvara avaldus Suur-Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakulutamiseks rahuldamata ning jätta Suur-Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) pankrot väljakuulutamata.
2.Vabastada Martin Krupp tema ülesannetest Suur-Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) ajutise haldurina. 1 (11)
Tühistada Suur-Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) suhtes 28.12.2021 määrusega kohaldatud kogu vara käsutamise keeld ning sundtäitmiste peatamine.
4.Jätta pankrotimeneetluse kulud, sh ajutise halduri tasu võlgniku Suur-Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) kanda.
5.Määrata ajutise halduri Martin Krupi töötasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180 eurot, kokku 1080 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele võlgnikult Suur-Ameerika Jäähalli OÜ -lt (likvideerimisel) Saneerimismenetluse OÜ kasuks (a/a xxxx Xxxx AS).
6.Määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Avaldada pärast määruse jõustumist teade vara käsutuskeelu tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.OÜ EJHL Kinnisvara esitas 04.11.2021 Harju Maakohtule avalduse Suur-Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik võlausaldajale Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2021 määrusega välja mõistetud menetluskulud 700 eurot ja menetluskuludelt viivised ning Harju Maakohtu 09.10.2020 määrusega välja mõistetud menetluskulud 2950 eurot ja menetluskuludelt viivised. OÜ EJHL Kinnisvara avalduse alusel on Tallinna kohtutäitur K. F. algatanud 20.05.2021 täiteasja nr xxxx, kuid hetke seisuga ei ole nõuet sisse nõuda õnnestunud. Võlausaldaja nõude suurus võlgniku vastu on 3650 eurot ja viivise nõue 04.11.2021 seisuga 142,18 eurot. Viivis suureneb 0,80 eurot päevas. Võlausaldaja tugineb sellele, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada (PankrS § 10 lg 2 p 2).
2.Harju Maakohtu 16.11.2021 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama oma vastus pankrotiavaldusele 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Võlgniku seaduslik esindaja sai kohtumääruse kätte 06.12.2021 ning ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks oma vastust esitanud. Harju Maakohtu 20.12.2021 määrusega kohus kohustas avaldajat tasuma ajutise halduri kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot. Avaldaja on nõutud summa tasunud.
3.Kohus nimetas 28.12.2021 võlgniku suhtes ajutiseks halduriks Martin Krupi, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise, keelas võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada ning määras vaadata pankrotiavaldus läbi kirjalikus menetluses.
4.Martin Krupp esitas 12.01.2022 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik kanti äriregistrisse 25.05.2004. a. Vastavalt äriregistri andmetele on võlgniku põhitegevusalaks märgitud alates 2008. a märgitud enda või renditud kinnisvara üürile 2 (5)
andmine ja käitus. Viimane registripidajale esitatud aruanne on 2020. a majandusaasta aruanne. Ajutine haldur toob välja, et võlgnik on tasunud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale OÜ EJHL Kinnisvarale 07.01.2022 pankrotiavalduse aluseks oleva nõude. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku varaks on 7 669,20 euro suurune nõue Sihtasutus Lastestaadioni Jäähalli vastu, mis tuleneb tsiviilasjast nr 2-15-18488. Kuna nimetatud nõudest tasaarvestatakse Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähalli nõue suuruses 924 eurot ning lisanduvad viivised 48,4 eurot, siis on tasaarvestamise järgselt võlgniku nõue Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähalli vastu 6 696,80 eurot. Nõue suureneb väljamõistetud menetluskulude võrra. Võlgniku likvideerimisbilansi (01.01.2020. a kuni 22.02.2021. a) kohaselt oli võlgnikul vara 2 556 eurot (käibevara). Likvideerija esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustus Sihtasutus Lastestaadioni Jäähalli ees summas 924 eurot, millele lisanduvad viivised. Kuna nõue kuulub tasaarvestamisele, siis ei ole tegemist sissenõutava kohustusega. Täitemenetlused on võlgniku suhtes lõpetatud. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnik aruande koostamise ajaks võlausaldajatele tasunud kõik nõuded ja seega kohustused puuduvad. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud raamatupidamisdokumente ning tulenevalt sellest ei saa ajutine pankrotihaldur anda hinnangut vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Tulenevalt eeltoodust ei võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS mõistes, millest tulenevalt ei ole alust pankroti välja kuulutamiseks.
5.Ajutise halduri kulude aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot. Ajutine haldur on teostanud järgmised toimingud: teabenõude koostamine ja esitamine likvideerijale 0,25h; päringute koostamine registritesse ja krediidiasutustesse 0,5h; päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine 3,25h; võlgniku ja tema lähikondsete registriandmetega tutvumine 0,5h; saadud andmete analüüs ja aruande koostamine 5,5h. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu välja maksta võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt Saneerimismenetluse OÜ-le.
6.Võlausaldaja esitas 17.01.2022 kohtule oma seisukoha ajutise halduri aruande osas. Võlausaldaja ei ole nõus aruande järeldusega, et ei ole alust pankroti välja kuulutamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et 07.01.2022 on võlgnik tasunud võlausaldajate Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall ja OÜ EJHL Kinnisvara ees kõik kohustused. Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall osas ei vasta see väide tõele, kuna apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-15-18488 on alles menetluses. Ajutise halduri aruandes ei ole viidatud ühelegi tõendile selle kohta, et täitekulud on tasutud ja täitemenetlused on lõpetatud. Kuna võlgnikul puudub leppetrahvinõue SA Lastestaadioni Jäähall vastu, sest apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-15-18488 on alles menetluses ja Tallinna Ringkonnakohus ei ole oma otsust teinud, siis ei ole võlausaldaja nõus aruande järeldusega, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Olukorras, kus võlgnikul puudub realiseeritav vara (aktiva), ei saa olla tegemist maksejõulise isikuga, sest võlgade katteallikad puuduvad. Praegusel juhul ei ole ajutine haldur olulisi asjaolusid kindlaks teinud tõenditest lähtuvalt, vaid võtnud aluseks võlgniku likvideerija esitatud tõendamata väited. Võlausaldajad on nõus, et kui võlgnik tasub SA-le Lastestaadioni Jäähall võla ja kõik täitekulud ning OÜ-le EJHL Kinnisvara hüvitatakse pankrotimenetluses halduri tasu ja kulutuste katteks kantud 1500 eurot, siis jääb võlgniku suhtes pankrot välja kuulutamata. Võlausaldaja leiab, et ajutise halduri tööaeg tuleks määrata kokku 5 h, vähendades ajutise halduri aruande koostamisele kulunud aega 1,5 tunnini.
7.Võlgnik esitas 31.01.2022 kohtule oma seisukoha, kus selgitab, et segas omavahel kaks kehtivat tsiviilasja: ts asja nr. 2-15-18488 ning 2-17-17206 ning kandis teisena nimetatud tsiviilasja nr. 217-17206 asjaolud üle esimesele. Tsiviilasjas nr. 2-17-17206 eksisteerib jõustunud kohtulahend võlausaldaja kahjuks ning võlausaldaja käest kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud võlgniku 3 (5)
ja kaaskostjaks olnud Ühisteenused AS kasuks. Asjaolu, et võlausaldaja on oma vastuväites keskendunud jäigalt valele tsiviilasja numbrile, olles sisuliselt teadlik tegelikkuses tsiviilasjas nr 2-17-17206, kui jõustunud kohtulahendist, mille tagajärjena menetluskulude tasumise kohustusest tulenevalt eksisteerib võlgnikul oluliselt suurem nõue võlausaldaja vastu, kinnitab veelkordselt võlausaldaja pahatahtlikkust pankrotiavalduse esitamisel. Võlgnikul puuduvad tänaseks päevaks mistahes kehtivad kohustused, mistõttu tuleb pankrotiavaldus jätta rahuldamata. Võlgnik on seisukohal, et pankrotiavaldusega seotud kulud peab hüvitama avalduse esitaja PankrS § 150 lg 3 alusel. Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 ütleb, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
9.Käesoleval juhul esitas võlausaldaja OÜ EJHL Kinnisvara võlgniku vastu pankrotiavalduse, sest tal oli võlgniku vastu Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2021 määrusest ning Harju Maakohtu 09.10.2020 määrusest tulenev rahaline nõue, kokku summas 3650 eurot ja viivise nõue 04.11.2021 seisuga 142,18 eurot. Võlausaldaja tugines maksejõuetuse põhistamisel asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada (PankrS § 10 lg 2 p 2). Kohus leidis, et võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning kuna võlgnik kohtu poolt määratud tähtajaks oma vastust pankrotiavalduse osas ei esitanud, nimetas kohus ajutise halduri.
10.Ajutine haldur Martin Krupp on oma aruandest nähtuvalt tuvastanud, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on 07.01.2022 võlgniku likvideerija poolt võlausaldajale tasutud. Võlgniku teadaoleva kohustusena on ajutine haldur välja toonud Sihtasutus Lastestaadioni Jäähalli ees lasuva võlgnevuse summas 924 eurot, millele lisandub viivis. Muid kohustusi ei ole ajutine haldur võlgnikul tuvastanud. Võlgniku varaks on ajutise halduri aruande kohaselt tsiviilasjas nr 2-1518488 Sihtasutus Lastestaadioni Jäähallilt võlgniku kasuks välja mõistetud leppetrahv summas 7669,20 eurot. Nimetatud summale peaksid lisanduma ka menetluskulud. Ajutise halduri hinnangul kuuluvad Sihtasutus Lastestaadioni Jäähalli ja võlgniku omavahelised nõuded tasaarvestamisele, mille tulemusel võlgnikul kohustused puuduvad, kuid varaks on leppetrahvinõue summas 6996,80 eurot (millele lisanduvad menetluskulud). Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.
11.Võlausaldaja ja võlgnik on oma täiendavates seisukohtades toonud välja, et tegelikkuses ei ole tsiviilasjas 2-15-18488 tehtud kohtulahend jõustunud, selle asemel on kohus teinud hoopis tsiviilasjas 2-17-17206 otsuse, millest tulenevalt on võlausaldajal OÜ EJHL Kinnisvara võlgniku ees menetluskulude hüvitamise nõue (võlgniku hinnangul suurusjärgus 20-25 tuhat eurot).
12.Kohus selgitab, et lähtub praegusel juhul asjaolust, et pankrotiavalduse esitamise aluseks olev nõue on võlausaldajale tasutud. Võlausaldaja on nõude tasumist oma 17.01.2022 seisukohas kinnitanud. Lähtudes lisaks ajutise halduri aruandes välja toodud andmetest ning samuti võlausaldaja ja võlgniku seisukohtades esitatud asjaoludest, ei saa väita, et võlgniku maksejõuetus oleks tuvastamist leidnud. Kohus asub seega seisukohale, et võlgnik ei ole PankrS § 1 lg 3 mõistes 4 (5)
maksejõuetu. Kohus jätab võlgniku pankroti välja pankrotiavalduse PankrS § 27 lg 5 kohaselt rahuldamata.
kuulutamata
ning
võlausaldaja
13.PankrS § 41 teise lause kohaselt määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kuna kohus pankrotiavaldust ei rahulda, kuulub ka võlgniku suhtes kohaldatud kogu vara käsutamise keeld ning täitemenetluste peatamine määruse jõustumisel tühistamisele. PankrS § 21 lg 3 alusel käsutuskeelu tühistamise kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.PankrS § 150 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud pankrotimenetluse kulude võlausaldaja kanda jätmine. Võlausaldaja on pöördunud pankrotiavaldusega kohtusse, kuna tal oli võlgniku vastu jõustunud kohtulahenditest tulenev nõue, mida võlgnik ei olnud (sh täitemenetluses) täitnud. Võlausaldaja on pankrotiavaldust nõuetekohaselt põhistanud. Kohus võttis avalduse 16.11.2021 määrusega menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama oma seisukoht. Võlgnik kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esitanud, mistõttu nimetas kohus 28.12.2021 määrusega ajutise halduri. Võlgnik on alles pärast ajutise halduri nimetamist ehk 07.01.2022 tasunud võlausaldajale pankrotiavalduse aluseks oleva nõude. Seega on võlgnik ise oma käitumisega tinginud pankrotimenetluse kulude tekkimise. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
16.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
17.Kohus leiab, et ajutise halduri tasu on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri poolt välja toodud ajakulu toimingute kaupa on toimingute sisu ja mahtu arvesse võttes põhjendatud ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu (90 eurot) ei ületa PankrS§ 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). PankrS § 65 lg 11 kohaselt lisandub halduri tasule käibemaks. Kohus määrab seega Martin Krupi töötasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180 eurot, kokku 1080 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele võlgnikult Saneerimismenetluse OÜ kasuks (a/a xxxx Xxxx AS). (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.