Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk, sekretär Sibille Jüring juuresolekul
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
24. mai 2016.a Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-6501
Tsiviilasi
Võlgniku pankrotiavaldus OÜ Metsavahendusteenus (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks.
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: OÜ Metsavahendusteenus (likvideerimisel) (registrikood 11654986, aadress xxxxx xxx xxx-xxx, xxxxx xxxxx, xxxxxxxx, viimane juhatuse liige R P); seaduslik esindaja likvideerija J S (ik xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx xxx xxxx/x, xxxxxxx xxxxx, e-post:) Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, OÜ Pärnu Pinker Albert, Lai tn 10, Pärnu, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2016.a, avalik kohtuistung, osales ajutine haldur A. Õnnik.
2-16-6501 Menetluskulud
2-16-6501 nimeks Silvager Grupp OÜ, asukohaks Pärnoja talu, Muraka küla, Tori vald, Pärnumaa. Omanikeks said K J (xxxxxxxxxxx) ja T H (xxxxxxxxxxx) võrdsetes osades (50/50) ja juhatuse liikmeteks samuti K J ja T H. 13.10.2011 sai uueks osanikuks Estonia Service Investments OÜ (11784795). 15.02.2012 sai ühingu uueks ärinimeks Metsavahendusteenuse OÜ, aadressiks xxxxx xxx. xxx-xxx, xxxxx xxxxxx ning juhatuse liikmeks R P (xxxxxxxxxxx). Pärnu Maakohtu 29.09.2015 kohtumäärusega ts. asjas nr. 2-15-9076 rahuldati Sevenoil Est OÜ avaldus Metsavahenduteenus OÜ sundlõpetamise, likvideerimismenetluse algatamise ning likvideerija määramiseks.15.02.2016 kinnitati lõpetamise registrikanne ning kanti registrisse likvideerija J S. Ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel võivad Metsavahendusteenus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks olla ettevõtte juhtimises tehtud vead. Jääb mulje et ettevõte ei teeninud piisavalt vahendeid selleks, et jooksvad kohustused tasuda. Samuti tundub, et ebakorrektse asjaajamise tõttu puudusid osaliselt raamatupidamise algdokumendid ja seetõttu kajastati osa kulusid sularaha jäägina. Maksejõuetus oli ajutise halduri hinnangul tekkinud hiljemalt 2011.a. lõpuks, st. sel perioodil, kui juhatuse liikmeteks olid K J ja T H. Käesoleval juhul ei saa välistada, et võlgniku varasemate juhatuse liikmete K J ja T H käitumises võis esineda raske juhtimisvea või isegi kuriteo tunnustega teo tunnused. Samas pole eelnimetatud isikute juhatuse liikmest lahkumisest möödunud pika aja ning puuduvate dokumentide tõttu ajutisel halduril piisavad andmeid selleks, et tuvastada maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. R P ei ole juhatuse liikmena täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust. Samuti pole ta esitanud võlgniku pankrotiavaldust, kuid viimatinimetatud asjaolu ei ole enam karistatav. Ajutise halduri varasema kogemuse põhjal ei ole R P suhtes kuriteoteadete esitamine seoses raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisega perspektiivne. Eeltoodust lähtuvalt asub ajutine haldur käesoleva aruande koostamise ajal seisukohale, et Metsavahendusteenus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ Metsavahendusteenus (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Teadaolevatel andmetel ei ole Metsavahendusteenus OÜ (likvideerimisel) tervendamine võimalik. Tegevus on lõppenud rohkem kui 4 aastat tagasi. Puudub vara ja tegevus võlgade tasumiseks. Ettevõtte omanikuks ja viimaseks juhatuse liikmeks on mitme aasta jooksul olnud isikud, kes tegelevad võlgnevuses olevate äriühingute omamise/ „juhtimisega“. 11.05.2016 kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma esitatud aruande ja taotluste juurde, sh anda kolmandatele isikutele tähtaeg pankrotimenetluskulude katteks 2000 euro deposiiti tasumiseks. Võlgniku esindaja, likvideerija J S teatas 10.05.2016 e-kirjaga, et ei saa teise istungi tõttu Harju Maakohtus ilmuda Pärnusse istungile, kuid jääb avalduse juurde ja palub asja arutada tema osavõtuta. Ajutise halduri aruande ja tasu taotlusega on tutvunud, vastuväiteid ei ole. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud määratud tähtajaks 23. maiks 2016 kohtu nõutud summa (2000 €) deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise 3 (4)
2-16-6501 iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 45 681,49 euro eest, kuid igasugune väärtustomav vara puudub. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 järgi kohus määrab OÜ Metsavahendusteenus (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks viimase seadusliku esindaja, likvideerija J S. Menetluskulud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks, mis lisandub summas 79,40 eurot). Ajutine pankrotihaldur ajakulu arvestuse järgi kulutas selles asjas ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi. Arvestusega 64 €/tund oleks ajutise halduri tasu 768 €. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine taotluse kulutuste ja tasu kindlaksmääramist summas 397 € menetlusabi korras riigi vahenditest, milline taotlus tuleb rahuldada. Võlgniku esindaja tasu ja kulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.