2.Välja mõista Yilt elatisevõlgnevus perioodi 28.12.2021 – 27.12.2022 eest 2 441,97 eurot Xi kasuks.
3.Välja mõista Yilt elatisevõlgnevus perioodi 28.12.2022 – 31.03.2024 eest 3 799,99 eurot Xi kasuks.
4.Välja mõista Yilt 23.06.2016 sündinud alaealise lapse Xi kasuks alates 01.04.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 23.06.2034, igakuine elatis 287,72 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgmisest kuust.
5.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks Xi pangakontole xxx.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõuded
1.Kostja on hageja isa. Kostja ei ela koos hagejaga alates 2018. aastast. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust, hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul on kostja tasunud hagejale elatist üksnes 200 eurot. Hageja igakuised vajadused kokku on 1 125 eurot (sh eluasemekulu 398 eurot, toidukulu 200 eurot, transpordikulu 216 eurot, sidekulu 31 eurot, tervishoid ja hügieen 15 eurot, hariduse omandamisega seotud kulud (lasteaed, eelkool, eesti keele kursused) 185 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot). Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja:
1.1.elatisevõlgnevuse perioodi 28.12.2021 – 27.12.2022 eest 2 471,08 eurot;
1.2.elatise alates hagi esitamisest 28.12.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101järgses muutuvas määras (hagi esitamise ajal 225,64 eurot kuus). Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja oli pikka aega töötu ning tema ainsaks sissetulekuks oli vanematelt saadud toetus ja väheste tööde eest saadud tasu. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Hageja ei ole siiani kostjalt elatise tasumist nõudnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud sünni tõendist (dtl 9) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja kostjaga koos ei ela, laps elab koos emaga.
5.TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
6.Kuni 31.12.2021 PKS (perekonnaseadus) § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja kostja juures ei viibi.
9.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 28.12.2021 kuni 31.12.2021.a. 292 eurot kuus; -alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 213,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
10.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Pooled ei vaidle, et hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul andis kostja hagejale ülalpidamist kokku ainult 200 eurot, so ebapiisavalt. Seetõttu on elatise väljamõistmise eeldused täidetud.
11.Riigikohus on leidnud, et enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hagejate õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist; tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (2-19-18082, p 13). Asjas on mh tagasiulatuv nõue esitatud miinimummääras, ühtegi asjaolu, mis võiks anda alust elatise vähendamiseks mh tagasiulatuva perioodi suhtes välja toodud ei ole. Kostja on viidanud oma raskele majanduslikule olukorrale, kuid ühtegi tõendit seoses oma majandusliku seisundiga vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele ei esitanud. Seejuures ei ole ainuüksi sissetuleku väiksus või puudumine mõjuvaks põhjuseks, millega seoses oleks ülalpidamiskohustust võimalik vähendada alla PKS § 101-järgse määra. Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-2-1-118-12, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-1716, p 11). Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistanuks tal suurema sissetuleku teenimist mh perioodil enne hagi esitamist. Samuti puuduvad kohtu hinnangul asjaolud, mis oleksid andnud kostjale
põhjendatud alust arvata, et hageja ülalpidamiskohustuse täitmist ei nõua – nähtuvalt hageja esitatud sõnumivahetusest (dtl 81-85) on hageja kostjalt enne hagi esitamist hageja ülalpidamises osalemist nõudnud.
12.Hageja on nõudnud perioodi eest enne hagi esitamist elatist arvestusega 28.12.202131.03.2022 eest 640,32 eurot (213,44 x 3), millele lisandub 01.04.2022-26.12.2022 eest 2 030,76 eurot (225,64 x 9), millest on maha arvestatud tasutud 200 eurot. Kohus leiab, et 01.04.2022-27.12.2022 eest kujunenud võlgnevuseks on 2 001,65 eurot (225,64 x 8 (+225,64 : 31 x 27p), kohus mõistab välja elatisevõlgnevuse 28.12.2021-27.12.2022.a. eest 2 441,97 eurot (640,32 + 2 001,65 - 200).
13.Kohus arvestab selguse huvides välja elatise võlgnevuse otsuse tegemise seisuga. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks pärast hagi esitamist elatist tasunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 28.12.2022-31.03.2024 eest elatise 3 799,99 eurot (dets 22.a. eest 29,11 eur (225,64 : 31 x 4) + 646,92 eur jaan, veeb, märts 23 (215,64x3) + 3 123,96 eur apr, mai, juuni, juuli, aug, sept, okt, nov, dets, jaan 24, veebr, märts (260,33x12).
14.Alates 01.04.2024 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on 01.04.2024 seisuga 287,72 eurot kuus.
15.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja kontole hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks.
16.Seoses menetluskulude jaotusega leiab kohus, et alaealise lapse ülalpidamise asjas kannavad pooled üldreeglina tulenevalt TsMS § 164 lg 1 oma menetluskulud ise, vastavast kõrvale kaldumise alused sätestavad ammendavalt TsMS § 164 lg 12 ja § 164 lg 3, milliste kohaldamise eeldustele vastavaid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole. Ülalpidamise asi ei ole õiguslikult keerukas, samuti on kohtul tavapärasest hagimenetlusest aktiivsem roll, mistõttu ei ole menetluses vältimatu osaleda vandeadvokaadist esindaja vahendusel. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 regulatsioonist ei saanud hagejal olla õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.