lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-123685/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-123685/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1822
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2, 5ViivisTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsÜS § 86 lg 4Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingVÕS § 415 lg 1, 2Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-618/10

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-123685

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi Rasmus Peets vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

668 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Nord Collect OÜ (rk: 11897588, asukoht: Tartu mnt 24-20, Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ, ik: XXXX; e-post: [email protected]) Kostja: Rasmus Peets (ik: XXXX, tegelik viibimiskoht kohtule teadmata)

Kohtuistungi aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Nord Collect OÜ hagi Rasmus Peets vastu võla nõudes.
2.Mõista Rasmus Peetsilt Nord Collect OÜ kasuks välja kokku 344,90 eurot (kolmsada nelikümmend neli eurot ja 90 senti), millest põhivõlgnevus summas 296 eurot, intress 0,37 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 48,53 eurot.
3.Mõista Rasmus Peetsilt Nord Collect OÜ kasuks välja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 01.03.2016 kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid kogu väljamõistetav viivis kokku ei tohi ületada põhivõlgnevust (296 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 407 lg 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
4.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
8.Mõista Rasmus Peetsilt Nord Collect OÜ kasuks välja menetluskulu 147 eurot (ükssada nelikümmend seitse eurot ja 0 senti).
9.Mõista Rasmus Peetsilt Nord Collect OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt (147 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
10.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2, 3 ja 8 välja mõistetud summad saab kostja kanda hageja (Nord Collect OÜ) arvelduskontole nr XXXX SEB Pank. Selgitusse märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Apellatsioonkaebuse saab hageja esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna hagejale luba otsuse edasikaebamiseks.

KIRJELDAV OSA

1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse nõuet isiklikult kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus need kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus avaldas teadaande 15.03.2016 ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel avaldamisest. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates dokumentide kättetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Nord Collect OÜ (hageja) taotleb, et kohus mõistaks Rasmus Peetsilt (kostja) Ziip OÜ ja kostja vahel 23.11.2013 sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõlgnevuse 300 eurot, intress 48 eurot, viivis 300 eurot, võla sissenõudmise kulud 20 eurot ja menetluskulud 245

eurot (millest riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 120 eurot). Kostja poolt tasutud 24 eurot arvestas hageja intressivõlgnevuse katteks.

5.Kohus leiab, et kostja ja Ziip OÜ vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõistes. Kostja ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt laenu tähtaegselt tagastanud ning VÕS § 402 ja § 396 lg 1 alusel on hageja nõue põhivõlgnevuse osas põhjendatud.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
7.Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 24 eurot, mille hageja on arvestanud osaliselt intressi katteks. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: (1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; (3) kolmandas järjekorras intressi katteks; (4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Hageja nõue võla sissenõudmiskulude summas 20 eurot hüvitamiseks on lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni VÕS § 113 lg 5 teise aluse alusel iseenesest põhjendatud. Seega tuleb kostja poolt tasutud 24 eurost arvestada 20 eurot võla sissenõudmise kulude katteks ja ülejäänud 4 eurot võlgnetava põhisumma katteks. Seega jääb eelnevast tulenevalt hageja nõue kostjalt võla sissenõudmise kulude katteks jätta rahuldamata, kuna kostja on nimetatud kulud juba tasunud. Põhivõlgnevus tuleb kostjalt VÕS § 402 ja § 396 lg 1 alusel välja mõista summas 296 eurot (300 – 4 = 296).
8.Kohus leiab, et hageja nõue intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Lepingu sõlmimise ajal (23.11.2013) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: (1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või (2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sõlmitud lepingus oli krediidikulukuse määr 151,82% aastas. Samas Eesti panga kodulehel avaldatud keskmine krediidikulukuse määr 2013. aasta novembris 34,44% ehk ligikaudu 4,4 korda väiksem. Kostja ei ole TsÜS § 86 lg-test 2 ja 3 tulenevat eeldust ümber lükanud.

Seega on hageja nõutud intressi (hagiavalduse kohaselt 96% aastas) tasumise kohustuse korral poolte vastastikkuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eelnevast tulenevalt on intressikokkulepe TsÜS § 86 lg-te 1-3 kohaselt tühine. TsÜS § 86 lg 4 kohaselt tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Eelnevast tulenevalt vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat intressi VÕS § 94 lg-s 1 märgitud seadusjärgse suuruseni. VÕS § 94 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressimäär lepingu sõlmimise aja seisuga oli 0,5% aastas. Kuna lepingujärgselt oli laenu kasutamise aeg 90 päeva, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 0,37 eurot (300 x 0,5 x 90 : 365 X 100% = 0,3698).

9.Ka kostja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivise suuruses 0,5% päevas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära sõltuvalt viivise arvestamise perioodist ligikaudu 20 korda. Selline kokkulepe sisaldub hageja tüüptingimustes (tlk 24, p 10) ja on seetõttu Riigikohtu lahendi nr RK 3-2-1-25-16 p 13 kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühine. Viidatud lahendist tulenevalt toob ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks. Eelnevast tulenevalt on hageja ja kostja vaheline viivisekokkulepe tühine ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud ka intressikokkuleppe tühisuse, ei ole võimalik mõista viivist välja ka VÕS § 415 lg 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-120-08, p 12 nimetatud määras (ehk samas ulatuses intressimääraga). Kuna kostja on tasunud põhivõlgnevuse katteks 4 eurot, tasumata on 296 eurot ja hageja nõuab viivist alates 22.02.2014, kuulub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele summas 48,53 eurot. Hageja on hagis taotlenud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhivõla summas (300 eurot). Kohus tõlgendab hageja esitatut taotlusena mõista kostjalt välja viivis mitte rohkem kui põhivõla summas. Seega mõistab kohus TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel kostjalt välja ka lisanduva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast 01.03.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni ent sissenõutavaks muutnud viivis ja lisanduv viivis kokku mitte rohkem kui 296 eurot.
10.Kuna kohtule ei ole esitatud vastuväiteid hageja ja Ziip OÜ vahelise nõude loovutamise lepingu kehtivuse kohta ning ilmselgeid lepingu tühisuse asjaolusid tsiviilasja toimikust ei nähtu, mõistab kohus tasumata summas välja Nord Collect OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja 668 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt välja 344,90 eurot. Arvestades, et kohus rahuldas hageja nõude põhivõlgnevuse osas peaaegu täielikult ning mõistis lisaks välja ka lisanduva viivise, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda ja hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda.
12.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 245 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ning kantud õigusabikulu 120 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning määrab hageja menetluskulude suurusena kindlaks 245 eurot. Kuna kohus jättis hageja menetluskuludest 60% kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 147 eurot (245 X 60 X 100% = 147). Vastavalt TsMS § 174 lg 10 mõistab kohus menetluskulud kostjalt välja koos käibemaksuga. Kostja menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja