Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
20.03.2024. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-12887
Tsiviilasi
H. Ö. hagi V. Ö. vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: H. Ö. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: V. Ö. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; e-post:).
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2024. a
Rahuldada H. Ö. hagi V. Ö. vastu abielu lahutamiseks. Lahutada H. Ö. ja V. Ö. abielu, mis sõlmiti 14.02.1981 Põlva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Taastada abielu lahutamisel H. Ö. sünnijärgne perekonnanimi H. . Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
Tartu Maakohtu Võru kohtumaja asukohaga Põlvas menetluses on H. Ö. (edaspidi ka hageja) hagi V. Ö. (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 14.02.1981 Põlva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted on poolte vahel lõppenud ning abikaasad on ka varasemalt proovinud abielu lahutada. Hageja soovib lahutamisel taastada enda sünnijärgse perekonnanime H. .
Kostja vaidles 08.11.2023 vastuses abielu lahutamise hagile vastu ning taotles, et kohus määraks pooltele 6-kuulise leppimisaja.
Kohus korraldas asjas 16.01.2024 kohtuistungi, milles kuulas pooled ära. Hageja kinnitas, et soovib abielu lahutada ega soovi kohtu poolt leppimisaja määramist. Kostja seevastu leidis, et abielu annaks päästa ning soovis jätkuvalt selleks leppimisaega. Kohus määras istungil, et annab pooltele leppimisaja ja määrab selle tähtajaks 22.02.2024.
Hageja teatas 18.02.2024 kohtule, et soovib lepitusaega pikendada 6 kuu võrra. Kuu hiljem, 17.03.2024 esitas hageja kohtule avalduse, milles teatas, et ei soovi enam leppimisaega ning taotleb kohtult abielu lahutamist.
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Hagiavaldusest ja rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud 14.02.1981 Põlva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Kohus jõudis hageja hagiavalduse ja poolte suulise ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Ehkki kostja avaldas soovi ja lootust abielu päästa, siis hageja sellega ei nõustunud ning oli veendunud, et soovib abielu lahutada. Kohus leiab, et kedagi ei saa tahtevastaselt sundida abielus olema, ning asjaoludest nähtub, et hageja soovi puhul ei ole tegemist hetkeemotsiooniga, vaid kaalutletud ja läbimõeldud otsusega. Seetõttu on alust arvata, et pooled oma kooselu ka ei taasta. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu ning hageja taotlusel taastada tema sünnijärgne perekonnanimi H. .
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.