Hageja: R.K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx), Hageja lepinguline esindaja advokaat Liina Hansen (epost [email protected]) Kostja: L.K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx), Kostja seaduslik esindaja: A.P. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxx), Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve (e-post: [email protected])
vastu
väljamõistetud
elatise
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud, hageja R.K.i (K.) poolt 06. märtsil 2024 ja kostja L.K.i seadusliku esindaja A.P.e (P.) poolt 14. märtsil 2024 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:
1.1.Laps L.K. viibib isa R.K.i juures reeglina vähemalt keskmiselt kaheksa (8) ööpäeva ühes kalendrikuus, suvekuudel (s.o juuni kuni august) vähemalt kümme (10) ööpäeva ühes kalendrikuus. R.K. saadab hiljemalt iga aasta 5. jaanuariks lapse emale A.P.ele enda jooksva aasta töögraafiku ette, mis on koostatud arvestades käesoleva suhtluskorra tingimusi. Juhul, kui nimetatud töögraafik muutub, teatab R.K. sellest A.P.ele 7 kalendripäeva ette;
1.2.laps viibib isa juures reeglina igakuiselt järjest vähemalt neli (4) ööpäeva, millest vähemalt kaks (2) ööpäeva langevad lapse koolipäevadele (v.a. koolivaheaeg ja riiklikud pühad) ja kaks (2) nädalavahetusele (s.o laupäev ja pühapäev);
1.3.laps viibib ema juures reeglina vähemalt kaks (2) nädalavahetust (s.o laupäev ja pühapäev) ühes kalendrikuus;
1.4.lapsevanemad jagavad lapsega koos veedetud nädalavahetusi (s.o laupäev ja pühapäev) ühes kalendrikuus reeglina vaheldumisi;
1.5.paaris arvuga lõppeval aastal veedab laps jaanilaupäeva (s.o 23. juuni) ja jaanipäeva (s.o 24.juuni) koos isaga ja paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps jaanilaupäeva ja
Tsiviilasi nr 2-23-5268 jaanipäeva koos emaga;
1.6.paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps jõululaupäeva (s.o. 24. detsember) ja
1.jõulupüha (s.o 25. detsember) koos isaga ning paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps jõululaupäeva ja 1. jõulupüha koos emaga;
1.7.paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps aastavahetuse (s.o 31. detsember ja 1. jaanuar) koos emaga ja paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps aastavahetuse koos isaga;
1.8.paaris arvuga lõppeval aastal veedab laps oma sünnipäeva (s.o 8. märts) koos isaga ja paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps oma sünnipäeva koos emaga;
1.9.lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks;
1.10.isa sünnipäeva (s.o 30. aprill) veedab laps isaga ja ema sünnipäeva (s.o. 30. juuli) veedab laps emaga;
1.11.paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps I. koolivaheaja (mille pikkuseks on üks nädal iga aasta oktoobrikuu lõpus) koos isaga ja paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps I. koolivaheaja koos emaga;
1.12.paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps II. koolivaheajast (mille pikkuseks on kaks nädalat alates iga aasta detsembrikuu eelviimasest nädalast kuni järgmise aasta jaanuari esimese nädala lõpuni) esimese nädala koos isaga (v.a 26. ja 31.detsember) ja teise nädala koos emaga;
1.13.paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps II. koolivaheajast esimese nädala koos emaga (v.a 26. ja 31. detsember) ja teise nädala koos isaga;
1.14.paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps III. koolivaheaja (mille pikkuseks on üks nädal iga aasta veebruari lõpus) emaga (v.a 24. ja 25. veebruar) ning paaritu arvuga lõppevatel aastatel koos isaga (v.a 24. ja 25. veebruar);
1.15.paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps IV. koolivaheajast (mille pikkuseks on üks nädal iga aasta aprillikuus) esimesed neli (4) ööpäeva koos emaga ja ülejäänud kolm (3) ööpäeva koos isaga;
1.16.paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps IV. koolivaheajast esimesed neli (4) ööpäeva koos isaga ja ülejäänud kolm (3) ööpäeva koos emaga;
1.17.laps veedab V. koolivaheajast (mille pikkuseks on 12 nädalat alates iga aasta juunikuust kuni
31.augustini) vähemalt viis (5) ööpäeva järjest koos isaga üle iga nädala ja vähemalt viis (5) ööpäeva järjest koos emaga üle iga nädala;
1.18.kui lapse iseseisev minek või tulek ühe lapsevanema juurest teise lapsevanema juurde on lapsest mittesõltuva asjaolu tõttu raskendatud või ebamõistlik, siis läheb lapsevanem ise lapsele järgi teise lapsevanema elukohta;
1.19.mõjuval põhjusel (laps on haige vms) lapsega kohtumise ära jäämisest teatab lapsevanem teist lapsevanemat viivitamatult alates lapsega kohtumise ära jäämist tingiva mõjuva põhjuse teadasaamisest. Kohtumise asendamine toimub vanemate vahelise kokkuleppe alusel;
1.20.kui laps viibib isa juures koolinädala sees ja saabub ema juurde pühapäeva õhtul, siis peab isa kontrollima eelnevalt, et lapsel on järgmiseks koolipäevaks koolitööd õpitud;
1.22.lapsevanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad;
1.23.lapsevanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele. Suhtluskorda puudutavale teabele peab teine vanem reageerima hiljemalt järgmisel päeval;
1.24.lapsevanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-23-5268 teist vanemat, samuti hoiduvad lapsevanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest;
1.25.kumbki lapsevanem ei tohi takistada lapse ja eemalviibiva lapsevanema suhtlemist sidevahendi teel;
1.26.käesolev suhtluskord kehtib kuni L.K.i täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx.a;
1.27.käesoleva suhtluskorra kehtivuse ajal tasub R.K. L.K.i ülalpidamiseks igakuiselt elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas 121 eurot ja 50 senti, mille suuruse kindlaks määramisel on arvestatud L.K.i eest A.P.ele riigi poolt igakuiselt makstava perehüvitiste seaduses sätestatud lapsetoetusega (mille suurus on hetkel 80 eurot) vastavalt PKS § 101 lg-le 5 ja lapse viibimist isa juures vähemalt 8 ööpäeva ühes kalendrikuus vastavalt PKS § 101 lg-le 6. Elatise suurus muutub iga aasta 1.aprillil vastavalt PKS § 10 lgtele 3 ja 4;
1.28.R.K. kannab lapse igakuise elatise A.P.e pangakontole Swedbank AS-is, mille number on EE142200001104911227 selgitusega „Lisandra elatis“ iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval;
1.29.Pooled on vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ehk selle poole kanda, kes on vastavad kulud kandnud või võtnud endale kohustuse selliste kulude kandmiseks ja nad ei nõua vastastikku teineteiselt menetluskulude hüvitamist;
1.30.Pooled on kokku leppinud, et käesolev kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisest;
1.31.Pooled on teadlikud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 2 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärusest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
2.Tühistada 03. maile 2024 määratud kohtuistung ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-5268.
3.Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ja kindlaks ei määra.
4.Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kolme tööpäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on R.K.i hagi L.K.i vastu elatise vähendamiseks. 05. aprillil 2023 esitatud hagiavalduses palus hageja muuta Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2020.a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5280 kinnitatud kompromisslepinguga L.K.i ülalpidamiseks kindlaksmääratud elatise suurust ning vähendada elatise suurust 0 (null) euroni alates hagiavalduse esitamisest kuni L.K.i täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hagis väidetud ulatuses laps hageja juures ei viibi.
2.Pärnu Maakohus korraldaval kohtuistungil 01. veebruaril 2024. a määras pooltele tähtajad kompromissi sõlmimiseks.
3.14. märtsil 2024 esitasid pooled e-toimiku kaudu kohtule kinnitamiseks hageja R.K.i ja kostja seadusliku esindaja A.P.e poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled on leppinud kokku lapsega suhtlemise korraldamise tingimustes, hageja poolt lapsele makstava elatise suuruse vähendamises ning tasumise korras. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses, 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-23-5268 kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 leppinud kokku, et nad lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani ning et kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
5.Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Eeltoodu alusel kohus tühistab asjas 03. maile 2024 määratud kohtuistungi aja, kinnitab kompromissi ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda.
8.Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ka siis, kui pooled seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid kinnitavadki, et iga menetlusosaline kannab oma kulud. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
9.TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, s.o kolme tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.