xxxxx xxxxx Kostja esindaja määratud korras vandeadvokaat Argo Küünemäe; e-post [email protected] Kostja J. K.; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx x-x, xxxxx xxxxx Kostja lepinguline esindaja Helis Selge, IURING Õigusbüroo; Kotka 26, Tallinn, 11312; tel 55 600 007, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
09.05.2016.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja N. D., lepinguline esindaja A. Küünemäe, kostja J. K. ja lepinguline esindaja H. Selge
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata N.D. ́i hagi.
2.Võtta vastu hageja N.D.i osaline hagist loobumine, see on nõudest summas 684 eurot. Lõpetada osaliselt käesoleva tsiviilasjas menetlus seoses hagist osalise loobumisega.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja N.D. ́i kanda.
2.Välja mõista hagejalt N.D. ́ilt kostja J. K. ́e kasuks menetluskulud summas 1428 € (ükstuhat nelisada kakskümmend kaheksa eurot), s.o kostja õigusabikulud.
3.Menetluskuludelt tuleb hagejal N.D.il tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele
2-15-18056
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Välja mõista hagejalt N.D. ́ilt riigi kasuks riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Riigilõiv tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700037795. Maksekorralduse selgitusse lisada tsiviilasja nr 2-15-18056 ja menetluskulu liik (riigilõiv). Välja mõista N.D. ́ilt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi kasuks summas 667,20€ (kuussada kuuskümmend seitse eurot ja 20 senti) hiljemalt 1 (ühe) aasta jooksul tsiviilasjas 2-15-18056 kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700037795 Maksekorralduse selgitusse lisada tsiviilasja nr 2-15-18056 ja menetluskulu liik (menetluskulud). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja N.D. on 01.12.2015.a. esitanud hagi, millega palub kohtul välja mõista varalise kahju hüvitis 2148 eurot. 11.04.2016.a. on hageja kahju hüvitamise nõuet vähendanud, leides, et korteri remonttööde hinnapakkumises on vajalike tööde maht rahalises vääringus kokku 1464 eurot. 09.05.2016.a. on hageja kohtule kinnitanud, et on nõudest ülejäänud osas loobunud (684€).
1.2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja N.D.i ja kostja J. K.e vahel sõlmitud suuline leping, mis sõlmiti 2014 a. suvel. Kokkuleppe kohaselt andis hageja kostjale oma osa kahest ühiskasutatavast koridorist ning viimane pidi vastu andma osa ühiskasutatavast tualetist ning teostama vaheseina ehituse ja muud remonttööd ning seadmete (elektrimõõtjad, boiler) ümberpaigaldamised. Lepingu
2-15-18056
eesmärgiks oli suurendada elanike privaatsust jagades ära seni ühiskasutuses olnud ruumiosad ja tagada kaasnevate kulude õiglane jaotus ning säilitada heanaaberlikud suhted. Xxxx x üldkoosoleku protokolli järgi kinnitati üldkoosolekul krt. 3 omaniku (antud asjas kostja) kohustused tõsta boiler koridorist ümber krt. 4, paigaldada 2 veemõõtjat ja 2 elektrikappi. Hageja huvi ei olnud loobuda ühiskasutuses oleva pinna kasutamisest kui talle kaasnevad sellega täiendavad kulud remondile ja seadmete ünberpaigaldamisele. Ruumide kasutamiskorra muutmise aluseks oli leping, mille kohaselt kõik kaasnevad ja lisanduvad kulutused kaetakse kostja poolt.
1.3.14.03.2016.a. on hageja vastuseks kostja vastuväidetele enda seisukohti täpsustanud. Hageja kinnitab, et kostja on korrektselt paigaldanud boileri ja selles osas hagejal kostja vastu pretensioone ega nõudmisi ei ole. Hageja soovib, et kostja annaks hagejale üle ka boileri dokumentatsiooni ja seda juhuks kui boileriga peaks midagi juhtuma. Tõele vastab, et kostja on paigaldanud hageja dušširuumi veemõõtja, kuid veemõõtja kapp on paigaldatud äärmiselt lohakalt ehk tegemata on kapi paigaldamise viimistlustööd, et veemõõtja ümbertõstmise töid saaks lugeda korrektseks ja elementaarsetele ehitusnõuetele vastavaks. Tõele ei vasta ka kostja väide, et on korrektselt paigaldanud hageja korterisse elektrikapi. Kostja on küll vedanud hageja korterisse elektrijuhtme ja selle otsa paigaldanud elektrikapi, kuid elektrikapp ei ole kuidagimoodi kinnitatud seina külge. Ehk elektrikapi ümberpaigutamise töö on lõpetamata. Seega on eelnimetatud tööd teostatud osaliselt ehk tööd on tehtud ebakvaliteetselt ja osaliselt lõpetamata. Ebaloogiline on ka kostja väide, et hageja ja kostja ei ole seinte taastamises suuliselt kokku leppinud. Hageja soovib kostjale meenutada, et kostja on taastanud seina, mis asetseb ruumide nr 21 ja 22 vahel (vt korruse plaani ja fotot). Kahetsusväärselt ei ole kostja vaheseina töid lõpetanud ja sein on jäetud pahteldamata. Kui kostja väidab, et hageja ja kostja ei ole suuliselt vaheseina taastamises kokku leppinud, siis tekkib küsimus, miks kostja vaheseina taastas? Kostja ei ole ehitanud kinni vaheseina mis asub ruumide nr 24 ja 23 vahel. Antud juhul kasutab kostja ebaseaduslikult hagejale kuuluvat ruumi nr 24. Kui hageja avab seina, mis asub ruumide nr 24 ja 25 vahel, siis on korter 3 ja 4 läbikäidavad. Kostja lubas hagejale, et ehitab kinni seinad, mis on vajalikud selleks, et eraldada kahe korteriomandi pinnad. Kostja on kinni ehitanud ruumide nr 21 ja 22 vaheseina, kuid ei ole teostanud töid ruumide nr 23 ja 24 vaheseina osas.
1.4.11.04.2016.a. ja 18.04.2016.a. on hageja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, märkides, et hageja kostjale lisaks korduvatele suulistele pretensioonidele ja täitmise nõuetele tegemata ja/või ebakvaliteetselt tehtud tööde osas, ka kirjaliku pretensiooni/nõude 15.09.2015. a. Kuna kostja täitmise nõuet postiasutusest välja ei võtnud, siis on see kinnituseks, et kostja keeldub täitmisest. Kohustuse täitmisest keeldumist väljendas kostja ka 29.03.2016. a istungil. Hageja jäi kohtule esitatud korteri remonttööde hinnapakkumise (26.11.2015. a) juurde. Täiendavalt selgitas hageja, et hinnapakkumise remontööde p-i 1 all on tööd, mis on vaja teha ukseava viimistluseks ruumis nr 21. Ukseava pilt on kohtule edastatud 14.03.2016. a menetlusdokumendiga, millelt nähtav, et ukseava on küll kaetud küprokplaadiga, kuid on jäetud täiesti viimistlemata. Selline ukseava kinniehitamine ei vasta tavapärasele ehituskvaliteedile. On ilmselge, et elektrikaitsmebloki paigaldamine, veevõrgu luugi paigaldamine ja vaheseina paigaldamine ei ole toimunud vähemast keskmise kvaliteediga. Remonttööde p-i 2 ja 3 on kirjas ehitusmaterjal ja töö, mis on vajalik eelkirjeldatud ukseava kohal oleva ava sulgemiseks. Nimelt on kostja poolt ümberpaigaldatud elektrikapi taga elektrikapi suurune ava. Ava tekitati seoses veetorustiku ja elektrikapi ümberpaigaldusega. Veetorustiku ja elektrikapi ümberpaigalduse tööd olid kostja kohustuseks nagu kinnitas kostja ka 29.03.2016. a istungil. Kohtule 29.03.2016. a edastatud fotolt, millel kujutatud seinal lahtiselt rippuv elektrikapp on nähtav, et elektrikapi taga on tühimik ehk ava. Selleks, et tühimik sulgeda tuleb seinale paigaldada viimistlusplaat.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2-15-18056
2.1.Kostja esitas 14.01.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja soetas korteriomandi xxxx xx x-x 2014. aasta juulikuus. Korterisse kolides selgus, et Hageja oli omavoliliselt ja alusetult hõivanud poolte kaasomandis olevad ruumid (Lisa 1 plaanidel ruumid nr 25 ja 26). Kuna hageja oli nimetatud ruumidesse ehitanud iseendale tualettruumi ja vannitoa, siis ei olnud võimalik kostjal vastavat kaasomandi osa kasutada. 31.10.2014 sõlmisid pooled ka notariaalse kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (Lisa 1- Leping). Nimetatud notariaalse kokkuleppe punkti 2.1.1 alusel jäid kostja ainukasutusse kaasomandisse kuuluvad ruumid nr 22 ja 23 ning hageja ainukasutusse kaasomandis olevad ruumid nr 20A, 24, 25 ja 26. 06.09.2014.a. toimus korteriomanike üldkoosolek, kus otsustati kaasomandis olevate ruumide jagamine. Samuti märgiti koosolekul, et hageja korter 3 omanikuna võtab enda kanda boileri ümbertõstmise, veemõõtjate paigaldamise ja elektrikapi paigaldamise tööd. Tõele ei vasta ja tõendamata on hageja väited, nagu oleks Kostja kohustuseks olnud paigaldada hageja korterisse elektrimõõtja, paigaldada esikule uus uks, tõsta ümber veetorud, ehitada ja taastada seinu või teostada muud remonti hageja ainukasutuses olevates ruumides. Kostja ei eita, et võttis endale 06.09.2014.a. üldkoosolekul kohustuse paigaldada hageja kasutusse jäävatesse ruumidesse boiler, veemõõtja ja elektrikapp. Sellega võib möönda, et poolte vahel oli võlasuhe sõlmitud. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et kostja on paigaldanud ümber elektriboileri, samuti on tõstetud ümber elektrikapp ja veemõõtjad. Seega on võlasuhe lõppenud. Hagiavalduse lisana esitatud hinnapakkumisest nähtub, et hageja sooviks on seina pahteldus, tapeetimine ja viimistlusplaadi paigaldamine, ukseava tegemine ja sildamine, seinte läbisaagimine, endise ukseava katmine, teenindusluugi korrastamine, elektriarvesti ja kilbi ümberpaigaldamine ja muud seonduvad kõrvalkulud. Nimetatud tööd ei ole seotud kostja poolt 06.09.2014 võetud kohustustega. Seejuures on hageja hagiavalduses kinnitanud, et elektrikilp on ümber tõstetud tema korterisse, mistõttu saab praegune ümberpaigaldamine tähendada üksnes hageja soovi muuta kilbi asukohta, mis aga ei ole enam kostja kohustuseks. Kilbi asukoha muutmine ei saa olla tingitud kostja poolt täidetud kohustusest kilbi ümberpaigaldamisel. Kuna ükski nimetatud töödest ei ole seotud kostja kohustustega, vaid hageja sooviga teostada oma ruumides remonti, siis ei saa olla tegemist hageja kahjuga. Isegi kui tegemist oleks kahjuga, siis puudub kostja poolne rikkumine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Hageja on esitanud valeväiteid ja moonutanud tegelikke asjaolusid. Arvestades, et hageja poolt esitatud kahjunõue hõlmab töid, mille teostamine ei ole kunagi olnud kostja kohustus, siis on hageja nõue alusetu ja põhjendamata. Lisaks ei ole hageja kordagi esitanud ei kohustuse täitmise nõuet ega kahju hüvitamise nõuet kostjale enne käesolevat hagiavaldust. Hageja ei ole VÕS § 114 kohaselt kostjale täiendavat tähtaega andnud, mistõttu puudub alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja pidi kostjale teatama mõistliku aja jooksul oma soovist kohustuse täitmiseks. Teavitamata jätmisega kaotas ta õiguse nõude esitamiseks. Kostja leiab, et hageja on siinkohal rikkunud ka mõistlik aja põhimõtet.
2.2.11.04.2016.a. ja 18.04.2016.a. on kostja pärast eelistungit esitanud seisukohad, mille järgi nähtub hageja esitatud fotol nii elektrikapp, kui selle kohal eraldi kaitsmeblokk. Kostja leiab, et kaitsmeblokk ei ole elektrikapi osa, vaid eraldiseisev karbik, mille selline asetus ei ole keelatud. Elektriku hinnangul ja ka fotol nähtuvalt on kaitsmeploki all asetsev elektrikapp seina külge kinnitatud. Kuivõrd pooled leppisid kokku üksnes elektrikapi ümbertõstmises, siis vastav kohustus on kostja poolt nõuetekohaselt täidetud. Hageja väidab, et Kostja tõstis veemõõtjad ümber, kuid ei ole teinud tööd nõuetekohaselt, kuna tegemata on kapi paigaldamise viimistlustööd. Kostja on selgitanud, et veemõõtja ümbertõstmiseks eemaldati Kostja vannitoa seinast kaks plaati, mis asendati uksega. Hageja poolt 14.03.2016 seisukoha lisana 1 esitatud fotolt ei ole võimalik täpsemalt aru saada, mis on täpsemalt valesti. Kostja rõhutab, et tööd on teostatud juba 2014. aasta sügisel ning pärast tööde teostamist ei ole Hageja Kostjale ühtegi pretensiooni esitanud. Kostja hinnangul teostati tööd nõuetekohaselt.
2-15-18056
Pooltevaheline võlasuhe ei ole olemuselt kindlasti suunatud ehitustööde teostamisele, vaid pooled on leppinud kokku üksnes kaasomandis olevate ruumide kasutamise korras ning selle täitmiseks vajalike konkreetsete ülesannete täitmises. Vastav kokkulepe sõlmiti mõlema poole huvides, siis on iseenesestmõistetav, et ka tulemuse saavutamisele peavad panustama mõlemad pooled. Juhime tähelepanu, et ühegi kokkuleppe kohaselt kostja poolt teostatava töö osas ei ole hageja olnud kohustatud tasu maksmiseks või muuks vastusoorituseks, mistõttu on põhjendamatu eeldada, et kostja pidi teostama omal kulud töid hageja korteris. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et hageja oleks esitanud täitmise nõude, sest isegi juhul, kui ümbrikus oli tõendina esitatud dokument, siis on hageja käitunud äärmiselt pahatahtlikult, edastades dokumendi üksnes Xxxx xx x aadressil. Kostja elukoht ei ole isegi mitte Pärnu linnas ning 2015. aasta jooksul viibis Kostja Xxxx xx x üksnes 1-2 korral. Hageja ei ole saatnud kirja kostja elukoha aadressil edastada. Hageja ei ole Kostjale esitanud ühtegi suulist nõuet. Samuti ei vasta tõele väide nõuete esitamise kohta telefoni teel. Vastav väide on Hageja poolt ka tõendamata.
MENETLUSE KÄIK
3.31.12.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 31.12.2015.a. määrusega kohus rahuldas hageja N.D.i taotluse menetlusabi saamiseks ja anda menetlusabi riigilõivu summas 250€ tasumiseks. 01.02.2016.a. rahuldas kohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. N.D. kohustub hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 1 aasta jooksul arvates käesoleva tsiviilasja lõpetava lahendi jõustumisest. 29.03.2016.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 11.04.2016.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 18.04.2016.a. 29.03.2016.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - 06.09.2014.a. on hageja N.D. ja kostja J. K. leppinud kokku korteriomandite kaasomandi osa kasutamise korras ja kokkuleppe, mille järgi kostja: paigaldab hageja veeboileri, veemõõtja ja elektrikapi ümber hageja kasutatavatesse ruumidesse; - 31.10.2014.a. sõlmisid pooled notariaalse kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe ning asjaõiguslepingu ja tegid kinnistamisavalduse. Notariaalse kokkuleppe punkti 2.1.1 alusel jäid kostja ainukasutusse kaasomandisse kuuluvad ruumid nr 22 ja 23 ning hageja ainukasutusse kaasomandis olevad ruumid nr 20A, 24, 25 ja 26. - 31.10.2014.a. sõlmitud notariaalse kokkuleppe p 2.4. kohaselt kannab iga omanik tema ainukasutuses oleval elamu osal, mille piirid on kindlaks määratud notariaalakti punktis kaks üks (2.1), asuvate ruumide ekspluateerimise, korrashoiu ning remondiga seotud kulud. - kostja J. K. on paigaldanud 06.09.2014.a. kokkuleppe kohaselt hageja N. D.i korterisse ümber veeboileri, veemõõtja ja elektrikapi; - kostja ei ole pärast veemõõtja ja elektrikapi paigaldamist hageja korteris teinud siseviimistlustöid (seinte pahteldamine, värvimine), samuti ei ole elektrilülitid on seina küljes ja veemõõtja kaas ei sulgu täielikult.
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt leiab hageja N. D., et 06.09.2014.a. korteriomanike üldkoosoleku koosolekul on kokkulepitud, et kostja J. K. teeb hageja jaoks järgmised tööd: tõstab
2-15-18056
tema korterisse elektrimõõtja, paigaldab esikule uue ukse, tõstab ümber veetorud, ehitab vaheseina hageja ja kostja korteriomandite vahele ja taastab veemõõtja juures oleva seinaosa. Vaidlust ei ole sellest, et veeboiler, elektrikapp ja veemõõtja on kostja poolt hageja korterisse ümber tõstetud. Hageja ei ole rahul sellega, et veemõõtja ümbrus ei ole korralikult viimistletud ja elektrilülitid ei ole seina külge kinnitatud. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist täitmise asemel summas 1484 eurot vastavalt Pärnu REV poolt hagejale tehtud hinnapakkumisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja 2 kohaselt Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Hageja on leidnud, et kostja on kokkulepet rikkunud, sest jättis osad tööd tegemata (kivist vahesein, viimistlustööd) ja teised tööd on tehtud ebakvaliteetselt (lahtised elektrilülitid ja veemõõtja halvasti sulguv kaas). Hagiavalduse järgi oli poolte vahel suuline kokkulepe nimetatud tööde tegemiseks selliselt, et hageja annab kostja kasutusse kaasomandi osa ja kostja kohustub tegema seadmete ümberpaigaldamise ja korteri remonditööd. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kostja poolt kohtule esitatud 31.10.2014.a. sõlmitud notariaalse kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse. Nimetatud notariaalse kokkuleppe punkti 2.1.1 alusel jäid Kostja ainukasutusse kaasomandisse kuuluvad ruumid nr 22 ja 23 ning hageja ainukasutusse kaasomandis olevad ruumid nr 20A, 24, 25 ja 26. Kostja on võtnud õigeks, et kostja kohustuseks oli boileri ümbertõstmine, veemõõtjate paigaldamine ja elektrikapi paigaldamise tööd, teised hagis nimetatud tööd ei olnud kostja hinnangul tema kohustuseks. VÕS 635 lg 1 mõistes on tegemist töövõtulepinguga, mille alusel kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled on nii eel- kui ka põhiistungil nõustunud, et hageja ja kostja vahelisi kokkuleppeid tuleb vaadelda kaasomandi osa korra muutmise osana. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Samuti tuleb arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi ja lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5). Hageja poolt 29.12.2015.a. kohtule esitatud seisukoha järgi ei olnud tema huvi loobuda ühiskasutatavate ruumide kasutamisest, kui hagejale kaasnevad kulud seoses remondi ja seadmete ümberpaigutamisest. Kostja on selgitanud, et ta on võtnud enda kanda teatud osa kuludest, mis seotud seadmete – elektrikapi, veemõõtja ja boileri – ümbertõstmisega. 31.10.2014.a sõlmitud notariaalse lepinguga on hageja nõustunud kaasomandi valdamise ja kasutamise korraga, kuid nimetatud lepingu p. 2.4. kohaselt kannab omanik tema ainukasutuses oleval elamu osal, mille piirid on kindlaks määratud notariaalaktis, asuvate ruumide ekspluateerimise, korrashoiu ning remondiga seotud kulud. Nimetatud sätte grammatilise tõlgendamise järgi oli iga korteriomaniku enda kohustuseks teostada remont enda korteriomandi piires. Eelistungil on pooled kohtule avaldanud, et 06.09.2014.a. üldkoosolekul sõlmiti hageja ja kostja vahel kokkulepped, mille välja selgitamiseks on tsiviilasjas tunnistajatena üle kuulatud M. H. ja
2-15-18056
E.K., kes on Xxxx x, Pärnu kortermaja elanikud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et 06.09.2014.a. koosoleku eesmärgiks oli hageja ja kostja vaheliste kokkuleppe kirjalik fikseerimine, mille eesmärgiks oli jagada nende vahel kaasomandi osade kasutuskord ja ka kostja poolt boileri, veemõõtja ja elektrikapi hageja korterisse ümberpaigutamine. Mõlemad tunnistajad väitsid kindlalt, et kostja ei pidanud hageja juures tegema remonttöid. Seega tuleb notariaalse lepingu p.
2.4.tingimust tõlgendada selliselt, et hageja korteriomandi viimistlustööd on tema anda teha. Kohtu järeldust ei väära asjaolu, et kostja on teinud hageja huvides teatud töid, nt vahetanud välja problemaatilise veetoru, vahetanud välja ukse jne, sest nende tööde tegemisel on kostja enda huve silmas pidanud. Talve kinni külmunud veetoru vahetus või varasema uksekoha sulgemine võimaldab kostjal kasutada enda korteriomandit ja tagab kaasomandi kasutamise korra kehtestamise eesmärki – tagada elanike privaatsust ja kasutusmugavust. VÕS § 641 lg 2 p 1 alusel ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on kostjalt nõudnud kõigi võimalike tööde tegemist, mis on seotud kaasomandi osa korra muutmiseks, mis on ebaõige. Vastavalt kokkuleppele sai hageja nõuda konkreetsete esemete, so elektrikapi, veemõõtja ja boileri ümberpaigaldamist. Pole vaidlust, et need tööd on tehtud. Kõik ülejäänud tööd aga väljuvad 06.09.2014.a. ja 31.10.2014.a. kokkulepete raamidest, seetõttu tuleb veemõõtja kaane ümbruse viimistlemine ja elektrikapi juhtmete ning lülitite paigutus teha hagejal endal. Hageja on kohtuistungil avaldanud, et elektrikapis on mõõtur ja ta saab seda kasutada, samuti ei ole vaidlust, et veemõõtja on hagejale käepärases kohas ja veeühendus on tagatud. Kohus leiab, et elektrikapi, veemõõtja ja boileri ümbertõstmisega on poolte vahel võlasuhe VÕS § 186 p 1 alusel kohase täitmisega lõppenud.
4.3.Kohus leiab ka, et hageja ei ole andnud VÕS §-s 114 sätestatud kohast tähtaega, et nõuda kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Kohtule on esitatud ümbrik, millega on hageja edastanud kostjale tähitud kirjana nõude, mis on talle tagasi saadetud (tl 108). Kohus leiab, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis, mille pidi kostja väidetavalt kätte saama, ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (RKTKo nr 3-2-1-8-09, p 11). Hageja väidetud suusõnalised nõuded ei ole leidnud tõendamist. Seega on hagejal täitmata ka formaalsed eeldused kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
4.4.11.04.2016.a. on hageja kahju hüvitamise nõuet vähendanud, leides, et korteri remonttööde hinnapakkumises on vajalike tööde maht rahalises vääringus kokku 1464 eurot. 09.05.2016.a. on hageja kohtule kinnitanud, et on nõudest ülejäänud osas loobunud (684€). Kohtuistungil 09.05.2016.a. on hageja loobunud osaliselt nõudest. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hagist loobumise summas 684 eurot vastu. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 05.10.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind
2-15-18056
nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagi esitatud põhinõue on 2148 eurot, mis on hagihinnaks. Menetluskulud
6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on 09.05.2016.a. esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse, mille järgi palub hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1680 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskulud õigusabile on järgmised: Kohtu 31.12.2015 määrusega ja tsiviilasja materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga 0,5 h, 42 EUR; hagiavaldusele vastuse koostamine 3,5 h, 294 EUR; hageja 14.03.2016.a. seisukoha ja dokumentidega 1h, 84 EUR; tutvumine, 28.03.2016.a. kohtumine kliendiga õigusbüroos ja kohtuistungiks ettevalmistamine 29.03.2016 kohtuistungile sõitmine (Tallinnast Pärnusse 3h 126 EUR 3 tundi) ja istungil osalemine (1,5 tundi)1,5 h, 126 EUR; konsultatsioon kliendiga ja 11.04.2016.a. kirjalike 2,5 h, 210 EUR; seisukohtade koostamine ja esitamine hageja 11.04.2016 täiendavate seisukohtade ja tõenditega 4h336 EUR; tutvumine, konsultatsioon kliendiga ning 18.04.2016.a. kirjaliku arvamuse koostamine ja esitamine kostja 18.04.2016 kirjaliku seisukohaga tutvumine, 2h 168 EUR; konsultatsioon kliendiga, kohtumine õigusbüroos 05.05.2016 ning istungiks ettevalmistamine; 09.05.2016 kohtuistung Pärnus (hinnanguline ajakulu 2 h) 2h 168 EUR koos Tallinnast sõiduga 3h, 126 EUR. 11.05.2016.a. on hageja esitanud vastuväited kostja menetluskuludele, mille järgi hageja leiab, et kostja menetluskulud on asja sisu ja mahukust arvestades ülemäära suured. Hageja leiab, et põhjendamatu on kostja kulu summas 294 eurot hagiavaldusele vastuse koostamise eest. Põhjendamatud on ka kostja esindaja läbivad konsultatsioonid kliendiga olukorras, kus hageja nõue oli selge ja lihtne oma sisult ning kostja vastuväited samuti. Arusaamatu ja põhjendamatu on kostja poolt tasu küsimine 4 töötunni ulatuses hageja 18.04.2016 seisukohale vastamise eest. Hageja ei nõustu ka kostja taotlusega hüvitada kohtuistungile sõitmise aega. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja taotluses nimetatud kulud on osaliselt põhjendatud ja õigusabi taotluses nimetatud toimingud on olnud vajalikud, töötunni maksumus vastab keskmisele turuhinnale (70€/h, lisandub käibemaks). TsMS § 176 lg 6 alusel ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus leiab, et kostja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks, kliendiga läbirääkimisteks ja kaheks istungiks ettevalmistamiseks on põhjendatud ajakulu. Menetlusdokumendid on olnud asjakohased ja argumenteeritud, millest ka kohtu veendumus, et kulutatud aeg on olnud vajalik. Ebaõige on hageja väide, et kulutatud on ebamõistlikult palju aega tutvumiseks, sest lisaks tutvumisele on taotluses nimetatud kuupäevadel kostja lepingulisel esindajal kulunud aega kliendiga konsulteerimisele ja dokumendi koostamisele. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (nt RKTK nr 3-2-1-64-13). Seega ei ole kostja põhjendatud kuludeks aeg, mis on kulunud kohtuistungitele sõitmiseks, so kokku 6 tundi, ehk 252 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 1428 eurot.
2-15-18056
6.2.Pärnu Maakohtu kohtumaja 31.12.2015. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest summas 250 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista hagejalt N.D.ilt riigi kasuks riigilõiv summas 250 eurot. Arveldusarve numbrid ja kohustuslik viitenumber, kuhu menetluskulu tasuda, on välja toodud kohtumääruse resolutiivosas. Pärnu Maakohtu kohtumaja 01.02.2016. a määrusega on kohus rahuldanud ka N.D.i taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustades N. D.i hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud hiljemalt ühe aasta jooksul tsiviilasjas 2-15-18056 hagi rahuldamata, läbi vaatamata jätmise või asjas menetluse lõpetamise lahendi jõustumist. Kohus rahuldab vandeadvokaat A. Küünemäe poolt esitatud taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summas 667,20 eurot (480€ tasu ja 187,20€ kulu), mis tuleb hagejalt välja mõista. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.