Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.03.2024.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-13442
Tsiviilasi
T K hagi R K vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
2342,97 eurot Hageja: T K (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: M K (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Helen Hääl (e-post [email protected]) Kostja: R K (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: A B (e-post xxx)
esindajad
kirjalik menetlus Menetluse liik
vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 22.09.2023 kuni 21.09.2023 summas 2885,39 eurot. Kostja vastus Kostja ei tunnistanud oma vastuses hageja tagasiulatuva elatise nõuet, kuid tunnistas hageja elatisnõuet osaliselt. Kostjal ei ole hetkel võimalik, lähtuvalt oma tervislikust seisundist, käia täiskoormusega tööl – kostjal on osaliselt puuduv töövõime. Kostja on vastavalt võimalustele ja enda tervislikule seisundile teinud nn tööampse (xxx), kuid tegemist on ebastabiilsete sissetulekutega. Kostja igakuiseks kindlaks sissetulekuks on töövõimetoetus 313 kuni 315 eurot kuus, lisaks on kostja sissetulekuks tööampsudega teenitav, mis on olevalt kuust maksimaalselt 200 eurot kuus. Seega on kostja igakuiseks sissetulekuks olenevalt kuust 313 kuni 515 eurot kuus, millest tulenevalt ei ole kostjal võimalik anda lapsele miinimummääras elatist, ilma et saaks tugevalt kahjustada tema enda ülalpidamisvõime, st miinimummääras elatise andmise korral ei oleks kostjal võimalik katta enda minimaalseid igakuiseid kulusid. Hageja on soovinud, et kostja kannaks elatise hageja ema arvelduskontole iga kuu 5-ndaks kuupäevaks. Kuna kostja igakuiseks stabiilseks sissetulekuks on Töötukassa poolt makstav töötutoetus, mis laekub iga kuu 6. kuni 10. kuupäeval, ei ole kostjal võimalik anda lapsele elatist iga kuu 5-ndaks kuupäevaks. Kostja suhtes on kuulutatud välja eraisiku pankrot ning tema suhtes on käimas võlgadest vabastamise menetlus. Seega on kostjal lisaks perekonnaseadusest tulenevale ülalpidamiskohustusele, kohustused ka võlausaldajate ees. Tagasiulatuv elatise nõue on oma olemuselt kahju hüvitamise nõue kostja vastu ning sellest tulenevalt tuleb hagejal tõendada kahju tekkimise fakt ja suurus. Hageja ei ole oma avalduses toonud välja mitte ühtegi tõendid kahju tekkimise ja kahju suuruse kohta, millest tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja tagasiulatuv elatisnõue on alusetu ja põhjendamata. Lisaks eeltoodule peab kostja vajalikuks märkida, et hageja ei ole varasemalt kostjalt elatist küsinud. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja lapsega ei suhtle – kostja suhtleks hea meelega lapsega ja kostja on korduvalt hageja emale andnud teada, et soovib lapsega suhelda ja kohtuda, kuid hageja ema on teinud takistusi kostja suhtlemisel hagejaga. Arvestades, et hageja ema väldib kostjaga suhtlemist, siis ei ole kostjal olnud võimalik oma ülalpidamiskohustust täita. Kohtu põhjendused
Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et Eesti Töötukassa on määranud kostjale 28.06.2023 otsusega töövõimetoetuse osalise töövõime tõttu perioodiks 02.08.2023 – 01.08.2025 (dtl 49-51). Samas ei tõenda antud dokument, et kostja tervislik seisund oleks selline, mis takistaks võimalike täiendavate sissetulekute teenimist, et tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kostja esitatud tõendid tervisliku seisundi kohta on üksnes kirjeldavad ja ei võimalda aru saada, milliseid konkreetseid kaebusi haigusseisundid kostjale tekitavad ning kas sellised kaebused takistavad piisava sissetuleku teenimist hageja ülalpidamiseks (dtl 103-106). Kohtu hinnangul ei võimalda seega kostja poolt esitatud dokumendid asuda seisukohale, et kostja tervislik seisund ei võimaldaks tal suuremat sissetulekut teenida. Kostja on menetluses välja toonud, et tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 313 kuni 315 eurot kuus ning tööampsudega teenitav 200 eurot kuus. Peamiseks igakuiseks kuluks on kostja märkinud igapäevase toidu (ca 250 eurot kuus), kulud transpordile (10-20 eurot kuus) ja kulud ravimitele (ca 50 eurot kuus). Samuti on kostja märkinud, et elab ema juures, kes kannab tema eluasemekulud ning samuti toetab teda tema elukaaslane. Äriregistrist nähtuvalt on kostja registreeritud ka xxx. Kostjale kuulub ka kaks sõiduautot (xxx ja xxx), kuid antud sõidukitel on keelumärked. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on perioodil 23.04.2023-27.10.2023 laekunud kostjale 4 325,20 eurot, s.o ca 721 eurot kuus (dtl 69-82). Ühtegi tõendit kulude osas ei ole kostja aga kohtule esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud kulud igakuiselt kostjal tekivad. Arvestades aga kostja keskmist igakuist sissetulekut, siis asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline pidama ülal hagejat ilma et kahjustuks tema enda ülalpidamine. Kohus märgib täiendavalt, et ei pankrotimenetlus ega ka kohustustest vabastamise menetlus ei ole aluseks elatise vähendamisel. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel.
PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Samas tuleb kohtul vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmise asjaoluga arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane kostjalt PKS § 108 alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada poole võrra, sest käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagi esitamist oleks hageja kostjalt elatist nõudnud. Kostja oli kohustatud elatist tasuma kokku 2885,41 eurot, s.o perioodil 22.09.202231.01.2023 summas 970,25 eurot (9 päeva 2022 septembris ja 4 kuud oktoober-jaanuar, s.o 225,64x4+67,69); perioodil 01.02.2023-31.03.2023 summas 431,28 eurot (215,64x2); perioodil 01.04.2023 kuni hagi esitamiseni summas 1483,88 eurot (5 kuud aprill -august ja 21 päeva septembris, s.o 260,33x5 + 182,23). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks ajavahemiku 22.09.2022 kuni 21.09.2023 elatis summas 1442,71 eurot.
kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.09.2022 kuni 21.09.2023 summas 1442,71 eurot. Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 5ndks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Kostja on märkinud, et Töötukassa poolt makstav toetus laekub hiljemalt 10ndal kuupäeval. Seega on põhjendatud, et elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.