A P, J P hagi O P vastu elatise nõudes 2 x 2342, 97 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: J P (ik xxx, elukoht xxx) Hageja II: A P (ik xxx, elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja K P (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: O P (ik xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: I R 13.02.2024 toimunud kohtuistungil
Ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt O P`lt hageja J P kasuks igakuine elatis 161,50 (ükssada kuuskümmend üks eurot ja 50 senti) eurot alates 20.11.2023 kuni J P täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.a.
3.Välja mõista kostjalt O P`lt hageja A P kasuks igakuine elatis 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot alates 20.11.2023 kuni A P täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.a.
4.Jätta rahuldamata elatise võlgnevuse nõue.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi asjaolud ja nõue
1.J P ja A P esitasid 20.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult elatise saamiseks. O P esitas 03.12.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagejad esitasid elatise nõudes lõpliku hagiavalduse 03.01.2024. Hagi asjaolude kohaselt elavad hagejad alates 17.06.2020 alaliselt laste ema juures, sest kostja sattus kinnipidamisasutusse ning ei osalenud laste ülalpidamises kuni 15.09.2022. Peale vabanemist on kostja osalenud laste elus minimaalselt. J P (hageja I) on viibinud kostja juures aasta lõikes ühes kuus maksimaalselt 1 ööpäeva. A P (hageja II) puudub regulaarne kohtumine kostjaga. Laste vajadused on ühes kalendrikuus: J P 535 eurot ja A P 471 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista jooksva elatise miinimummääras, lisaks elatise võlgnevuse alates 20.11.2022. Kostja vastus
3.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel on lapsed vähemalt poole ajast kostjaga ja kostja palub elatise määramisel sellega arvestada. Samuti osaleb kostja laste ülalpidamises, tehes ülekandeid nii lastele kui laste emale. Lapsed on saanud pidevalt sularaha vastavalt soovile. Kostja on soetanud Jle hiljuti uue telefoni, A käib xxx mille tasumises laste ema ei osale. Kostja on lastele ostnud vajaminevaid hooaja riideid. Kostja võtab lastega ette palju vabaaja tegevusi. Lapsed veedavad palju aega ka kostja emaga (vanaemaga). Riiklik lastetoetus laekub laste ema kontole, mis peaks võrdselt mõlemale vanemale laekuma. Kostja esitab kulude kandmise kohta tabeli, millest nähtub, et kostja on 2023.a ostnud lastele vajalike asju ja maksnud üritustel käimise eest kokku summas 2258,17 eurot. Sellele summale lisanduvad kulud toidule ja eluasemele. Lisaks on kostja perioodil alates 01.09.2022 kuni 15.01.2024 kandnud lastele raha summas 1723,70 eurot ning elatisraha hagejate seadusliku esindaja kontole perioodil alates 01.09.2022 kuni 15.01.2024 summas 1918 eurot.
Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud menetlusosalised ära, leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.13.02.2024 toimunud kohtuistungil määras kohus K Pe tähtaja 20.02.2024 esitada tõendid, mis kinnitavad lõplikus hagis (03.01.2024) toodud laste ülalpidamise kulusid. Kohus võtab hilinenult, so hageja 26.02.2024 esitatud tõendid vastu, millega hageja soovib tõendada 03.01.2024 hagis toodud kulusid. Kohus tuvastas, et 26.02.2024 esitatud menetlusdokumendis on K P suurendanud laste kulude osa (kulutused toidule, tervishoiule, riietele ja muud vältimatud püsikulud). Kostja on seisukohal, et uusi avaldusi, väiteid ja tõendeid ei saa esitada peale eelmenetluse lõppu, mistõttu on hageja avaldus esitatud hilinenult. Kostja palub kulud suurendatud osas jätta tähelepanuta. Kohus lõpetas eelmenetluse 13.02.2024. TsMS § 329 lg 1 kohaselt võib peale eelmenetluse lõppemist uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Antud juhul ei ole hageja esitanud põhjendusi tähtajaks esitamata jätmise kohta. Pärast lõpptähtaja möödumist peab kohus nö minema otsust tegema ning poolte hilinemisega esitatud avaldused tuleks TsMS § 331 lg 1 järgi eelduslikult tagasi lükata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 787). Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kohus on pooltele teatanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, jätab kohus TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt hageja 26.02.2024 menetlusdokumendis suurendatud kulud tähelepanuta. Kulude hindamisel lähtub kohus 03.01.2024 hagiavalduses toodud kulunimekirjast.
7.Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on K P kaks alaealist last J P sündinud xxx (xxx-aastane) ja A P sündinud xxx (xxx-aastane). Laste isa on kostja O P.
8.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras.
9.Kostja vastuväitel on lapsed vähemalt poole ajast kostjaga ja kostja osaleb laste ülalpidamises, mistõttu tuleb elatist vastavalt isaga veedetud aja osas vähendada. Samuti tuleb arvestada lastetoetusega, mis laekub laste ema kontole.
10.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks
elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
11.Hagi on esitatud 03.01.2024. Kohus märgib, et alates 03.01.2024 on igakuine elatis PKS § 101 mõistes 260,33 eurot. Elatissumma baassumma (249,78 eurot) + 3% brutokuupalgast (50,55 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot).
12.Kohus selgitab, et hagejate seaduslik esindaja leiab õigesti, et üldreeglina miinimumelatises tehtavaid kulusid ei pea tõendama. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15- 15909, p 12). Kuni 01.01.2022 kehtinud PKS alusel mõisteti enamasti kohtupraktikas elatis välja nö miinimumsummas, kuid selle summa ebamõistliku suuruse tõttu tuli üha sagedamini elatise vähendamist alla miinimumi. Seega tuleb arvestada iga vaidluse eripära ja hinnata, millised kulud on just selle lapse elulaadi ja esmavajadusi arvestades mõistlikud ja vajalikud. Kuna pooltele on vaidlus laste kulude üle, siis tuleb hinnata elatise suuruse kindlaksmääramisel, kas kõik hagis loetletud kulud on põhjendatud.
13.J P on hagis märkinud, et tema kulud ühes kalendrikuus on 535 eurot (dtl 82): eluasemekulud 87 eurot, toidukulud 166 eurot, transpordikulud 70 eurot, sidekulud 35 eurot, hügieenikulud 20 eurot, koolikohustuse kulud 22 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, trenn ja psühholoog 85 eurot.
14.A Pindi kulud ühes kalendrikuus on 471 eurot (viide sama): eluasemekulud 87 eurot, toidukulud 166 eurot, transpordikulud 70 eurot, sidekulud 35 eurot, hügieenikulud 10 eurot, koolikohustuse kulud 8 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, trenn ja psühholoog 45 eurot.
15.Arvestades hagejate poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid ning võttes juurde kohtuistungiprotolli (dtl 145 jj), hindab kohus, kas hagejate ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on põhjendatud: -
eluasemekulu 87 eurot. Eluasemekuludeks on kommunaalkulud (vesi, kanalisatsioon, prügi, küte). Hageja elavad koos emaga xxx külas ridaelamus.
Elamus on kaks korrust ja elektriküte. Elamus elatakse kolmekesi. Hageja liitis kaheteist kuu kulu kokku, jagas kaheteistkümnega, sai kuu keskmise ja selle omakorda jagas kolmega. Kostja väitel oli küte suvel väljas ja kulu ei saa nii suur olla. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad nimetatud kulusid (dtl 179-230). Kohus tutvunud hageja tõenditega (xxx AS, xxx MTÜ, Elektri võrguleping xxx, xxx OÜ, xxx AS, K P pangakonto väljavõtted), asub seisukohale, et tegemist on usutava kuluga, mis on otseselt lapse huvides ja lapse toimetulekut toetava vajaliku kulutusega, mida saab lugeda ülalpidamise osaks. Kohus leiab, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. -
toidukulu 166 eurot. Vaidlus puudub.
-
transpordikulud 70 eurot. Lapsed käivad xxx koolis. Laste ema viib autoga lapsed kooli ja hiljem toob koolist koju. Kostja vastuväitel sõidab buss kodu juurest ja enamus lapsi sõidab bussiga kooli, sinna on 3-4 kilomeetrit. Kohus tuvastas avalikust sõiduplaanist igapäevased liikumisvõimalused bussiga nr xxx marsruudil xxx – xxx kool. Kohus nõustub kostja väitega, et transpordikulu ei ole põhjendatud.
-
sidekulu 35 eurot. Sidekulu moodustab telefonikulu, kodune TV ja internet. Kostja väitel on kulu ülepaisutatud ja pakub 10 eurot lapse kohta. Kohus selgitas kohtuistungil, et kostja pakutud 10 eurot hõlmab vaid telefoni paketti, kuid lisaks on TV ja interneti kulud. Hageja on tõendanud, et ainuüksi mobiiltelefonikulu jaanuaris 2024.a oli 46, 73 eurot, mis lapse kohta teeb 15, 57 eurot (xxx arved dtl 238-240). xxx AS-le on tasutud ülekannetega (dtl 60 pangakonto väljavõte), millest nähtub aastane kulu 3132, 70 eurot:12/3=87. Kohus loeb tõendatuks sidekulu 35 eurot.
-
hügieenikulu hageja I 20 eurot ja hageja II 10 eurot. Vaidlus puudub.
-
koolikohustuse kulu hageja I 22 eurot ja hageja II 8 eurot. Vaidlus puudub.
-
riided ja jalanõud 50 eurot. Vaidlus puudub.
-
trenn ja xxx hageja I 85 eurot ning hageja II 45 eurot. Ema sõnul J käib xxx noorte treeningus, mille kuumakse oli detsembris 2023.a 40 eurot (dtl 53 pangakonto väljavõte). Kohtuistungil avaldas kostja, et kumbki laps praegu trennis ei käi.
Samuti ei ole lastel xxx. Laste ema kinnitas ärakuulamisel, et xxx juures lapsed enam ei käi. Kohus andis laste emale võimaluse esitada laste tänaseid kulusid kinnitavad tõendid hiljemalt 20.02.2024. Kohus võttis hilinenud, so 26.02.2024 esitatud tõendid vastu, kuid trennikulusid ei ole tõendatud. Põhjendatud ei ole xxx ja trennikulu.
16.Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja I ülalpidamiskulud on kokku 380 eurot (eluasemekulu 87 eurot + toidukulu 166 eurot + sidekulu 35 eurot + hügieenikulu 20 eurot + koolikohustuskulu 22 eurot + riided ja jalanõud 50 eurot). Hageja II ülalpidamiskulud on kokku 356 eurot (eluasemekulu 87 eurot + toidukulu 166 eurot + sidekulu 35 eurot + hügieenikulu 10 eurot + koolikohustuskulu 8 eurot + riided ja jalanõud 50 eurot). Arvestades vanemate võrdset panust teeb ühes kalendrikuus hageja I ülalpidamiskulu 190 eurot (380:2) ja hageja II ülalpidamiskulu 178 eurot (356:2).
17.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. K P kinnitab, et lapsetoetused laekuvad tema pangakontole. Kohus märgib, et perekonnaasjadele rakendub VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõte ja mõistlikkuse põhimõttele ei vastaks see, kui elatist vähendada lapsetoetuse arvelt, kui tuvastatud elatis jääb alla PKS §-s 101 sätestatud miinimummäära. Lisaks hagejad elavad emaga, seega kannab laste ema suurema osa laste kuludest. Vastupidisel juhul ei oleks hagejad sunnitud pöörduma elatise nõudega kohtu poole.
18.PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Laste ema sõnul J P on viibinud kostja juures aasta lõikes ühes kuus maksimaalselt 1 ööpäeva. A P puudub regulaarne kohtumine kostjaga. Kohtul tuleb ülalpidamiskohustuse täitmise osas lähtuda suhtluskorda kinnitavast kohtumäärusest, mitte sellest, kui palju aega tegelikult vanem lastega koos viibib (vt Riigikohtu 12.05.2021 lahend nr 2-18-6491 p 14.1). Kostja ei ole esitanud suhtluskorda kinnitavat kohtumäärust, samuti puudub notariaalne suhtluskorra kokkulepe ja kuivõrd PKS § 101 lg 6 ei jäta kohtule diskretsiooniõigust, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele.
19.Riigikohus on 22.06.2022 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 punktis 14.4 selgitanud, et PKS § 101 lg 7 kohaselt on elatis väiksem juhul, kui kostja peab tasuma elatist sama pere mitmele lapsele, v.a juhul, kui tegemist on mitmikega või kui laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, siis kohaldub PKS § 101 lg 7 ning see 15 % tuleb maha arvata esimese lapse elatise lõppsummast ehk siis 190 x 0,15 = 28,50 ning 190 - 28,50 = 161,50.
20.Kohus leiab, et kostja poolt üksikute kulude kandmine (mis eile ei igakuised perioodilised või pole esmavajaduste rahuldamiseks) ei anna alust elatist vähendada. Kui vanem soovib lapsele anda taskuraha sularahas, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele.
21.Kostja töötab xxx OÜ-s keskmise töötasuga 2023. aastal 761, 38 eurot (dtl 143). Kohus leiab, et kostja varaline seis on piisav, et maksta hagejatele elatist 161,50 eurot ja 178 eurot.
22.Lisaks selgitab kohus, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 24.10.2012, 3- 2-1-118-12, p 15).
23.PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad elatise välja mõista alates 20.11.2022.
24.Tagasiulatavalt elatise nõudmine eeldab tõendamist, et teine pool, antud juhul hagejad, on pöördunud kostja poole ülalpidamise nõudega. Riigikohus on 25. mai 2016 lahendis nr 32-1-33-16 selgitanud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.
25.Kohtule jaoks pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummääras ning kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse täitmata või täitnud osaliselt. K P on esitanud poolte vahelise suhtluse, millest nähtub, et 14.09.2023 küsib K P raha (dtl 230). Hagile ja samuti kostja vastusele lisatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on kandnud 15.09.2023 K Pi arvelduskontole 245 eurot (dtl 138). 13.10.2023 on K küsinud 295 eurot (dtl 234) Hagile ja kostja vastusele lisatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on kandnud 24.10.2023-13.11.2023 K Pi arvelduskontole kokku 308 eurot (dtl 138). Ei ole tõendatud, et laste vajadused olid kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega laste huve. Kui hagejad leidsid, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleksid nad saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks juba varem, kohe kui selgus et kostja tasutavast elatisest ei piisa laste ülalpidamiseks. Üksnes sel moel oleks olnud võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ohustaks kohtu hinnangul jooksvate elatismaksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku suurust.
26.Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt tuleb alates 20.11.2023 välja mõista hageja I ülalpidamiseks 161,50 eurot ja hageja II ülalpidamiseks
178 eurot. Elatise võlgnevuse nõude (kahju nõude) jätab kohus rahuldamata eelpool märgitud motiividel.
27.Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.