Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Kohtujurist
Kadi Lossi
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-950
Tsiviilasi
O K hagi D M vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O K (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: D M (ik xxx, elukoht xxx) kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
Kinnitada O K ning D M, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
aadressil
xxx
(registriosa
nr.
xxx)
müüakse
avalikul
enampakkumisel. Korteriomandi alghinna määramisel pooled lähtuvad sarnaste korterite turuhinnast enampakkumise korraldamise aja seisuga. Müügist saadud rahaliste vahendite arvelt tasuda enampakkumisega seotud kulud ning allesjäänud rahalised vahendid jagada hageja ja kostja vahel võrdsedes osades.
Menetluse käik Kohtu menetluses oli O K hagi D M vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus tegi pooltele ettepaneku lõpetada ühisvara jagamine kompromissi kokkuleppega vastastikuste järeleandmiste teel. Pooled jõudsid 08.03.2024 kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.