2-15-119460/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

OÜ KODULIISING esitas 15.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 123,69 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavaldus ja hageja seisukohad OÜ KODULIISING esitas 25.02.2016 hagiavalduse N B vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.10.2012 laenulepingu nr 9210030162/1, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 426,80 eurot Tellimiskeskus OÜ-lt tellimuse finantseerimiseks. Kostja on tellimuse teinud telefoni teel 03.10.2012. Kostja sai lepingu väljatrükid ja kauba isiklikult kätte 18.10.2012. Kostja kohustus tasuma järelmaksuga selliselt, et hageja saadab igakuiselt maksekorraldusi ning kostja maksab maksekorralduses nimetatud summad maksekorralduses märgitud tähtajaks. Kostja kohustus tasuma minimaalse ja eelmiste perioodide võla hiljemalt järgneva kuu 15. kuupäevaks. Kostja võlgnevus vastavalt viimasele maksekorraldusele on 103,23 eurot. Kostja tasus 01.10.2015 võlgnevuse summas 69 eurot. Hageja edastas 17.06.2015 kostjale meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, edastas hageja 24.07.2015 kostjale ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles hageja lepingu erakorraliselt üles alates 04.08.2015. Selleks kuupäevaks palus hageja kostja tasuda kogu võlgnevust, kuid kostja ei ole võlgnevust ära tasunud. Hageja hinnakirja kohaselt lisandub saadetud maksekorraldustele konto haldustasu, mis on kaks eurot, kui maksekorraldus saadetakse kliendi postiaadressile. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees: põhivõlgnevuse jääk 6,21 eurot, intress summas 26,02 eurot ja konto haldustasu summas 2 eurot. hageja palus nimetatud summa ja menetluskulud summas 75 eurot välja mõista kostjalt. Koos hagiavaldusega esitas hageja järgmised tõendid: - 03.10.2012 sõlmitud laenuleping nr 9210030162/1 ja üldtingimused (t.l 19-20). Lepingust nähtub, et hageja andis kostjale laenu kauba ostmiseks kokku summas 426,80 eurot, laenu

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ning kostja ei ole lepingust tulenevat (laenu tagastamise) kohustust täitnud. Kostja ei ole ka hagiavalduses toodud faktidele vastuväiteid esitanud, vaid tugines sellele, et ta on võlgnevuse tasunud. Poolte vahel on sõlmitud leping asja omandamise finantseerimiseks VÕS § 405 mõttes. Tegemist on tarbijakrediidilepingu liigiga VÕS § 401 lg 2 ja § 402 alusel. OÜ KODULIISING ja N B vahel sõlmitud lepingust nähtub, et kostja tellis kauba Tellimiskeskus OÜ-lt maksumusega 426,80 eurot. Laenulepingus sisalduvad andmed vastavad VÕS §-le 405, lepingus on toodud krediidi kulukuse määr – 42% aastas. Kohus ei ole tuvastanud, et laenuleping või selle mingi osa oleks tühine. Seega sõlmitud leping on kehtiv ning hageja võib nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. VÕS § 416 lg-te 1 ja 3 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Kostja vastuses hagile lepingu ülesütlemist ei vaidlust anud ega tuginenud ka selle tühisusele. Toimiku materjalidest nähtub, et OÜ KODULIISING edastas 24.07.2015 ülesütlemisavalduse (t.l 23), milles nõudis võlgnevuse ja leppetrahvi tasumist hiljemalt 04.08.2015. Kohus ei tuvastanud, et ülesütlemisavaldus oleks tühine. Seega loeb kohus tuvastatuks, et leping OÜ KODULIISING ja N B vahel oli erakorraliselt üles öeldud 04.08.2015. Lepingu ülesütlemisel muutuvad sissenõutavaks lepingust tulenevad kohustused ja intressi võib nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni.

2-15-119460 VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis laenulepingust tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuse täitmist ehk laenu põhisumma tagastamist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav. Seega on hageja nõue põhivõlgnevuse tasumiseks põhjendatud. VÕS § 401 lg 3 alusel krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg-te 1 ja 2 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Lepingus oli kokku lepitud intressimäär 3,5% kuus. Hageja palub välja mõista kostjalt intressi 26,02 eurot. Nimetatud summa on kajastatud ka hageja viimases maksekorralduses (t.l 22). Hageja nõuab intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, pärast ülesütlemist ei ole intressi arvestatud. Seega hageja nõue intressi tasumiseks on põhjendatud. VÕS § 415 lg 2 alusel kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 421 kohaselt käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Viimase maksekorralduse (t.l 22) kohaselt oli lõppsaldo järgmine: kauba jääk – 68,21 eurot; trahvid – 7 eurot; intress - 26,02 eurot ja konto haldustasu - 2 eurot. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse esitamist tasus kostja 69 eurot (t.l 37). VÕS § 415 lg 2 alusel oleks hagejal vaja nimetatud summat kõigepealt arvestada võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ja teiseks põhivõla katteks. Kohus leiab, et konto haldustasu on oma sisult võla sissenõudmisega seotud kulu, mille tasumine on ette nähtud hinnakirjas. Kuna lepingu sõlmimise ajal ei kehtinud uue VÕS redaktsiooni § 1132, leiab kohus, et nimetatud summa väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kuigi võla sissenõudmisega seotud kulude suurus on ettenähtud tüüptingimustes (hinnakirjas), leiab kohus, et tüüptingimused ei ole tühised. Kulud 2 eurot ei ole ebamõistlikult suured võrreldes põhivõlgnevusega. Siinjuures arvestab kohus ka sellega, et meeldetuletuskirjade saatmist põhjustas kostja enda tegevusetus ehk kohustuse täitmata jätmine. Seega leiab kohus, et konto haldustasu summas 2 eurot väljamõistmise nõue on põhjendatud. Seega oli hagejal vaja arvestada kostja poolt tasutud summa järgnevalt: 2 eurot konto haldustasu katmiseks ning ülejäänud osas, s.o 67 eurot – põhivõla katteks. Seega kostja võlgnevuse jääk viimase maksekorralduse alusel on järgmine: põhivõlg – 1,21 eurot, intress – 26,02 eurot ja trahv – 7 eurot. Kuigi hageja hagiavalduses ei ole nõudnud trahvi tasumist, peab kohus vajalikuks siiski seda hinnata. Kostja esitas vastuväite võlgnevuse tasumise kohta, seega kohus pidi kontrollima, milliste nõuete katmiseks kostja tasutud summa läks, lähtudes viimasest arvest, mitte aga hagiavalduses esitatud nõuetest. Põhivõlgnevuse ja intressi osas on kohus juba asunud seisukohale, et nende väljamõistmine on põhjendatud, trahvi osas aga märgib kohus järgmist: VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgneta4

2-15-119460 vate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohus leiab, et hageja trahvi tasumise nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei nõudnud kostjalt viivist, kuid leppetrahvi tasumise nõue ei ole seetõttu põhjendatud. Pooled võivad küll tarbijakrediidilepingus kokku leppida ka leppetrahvis, kuid see peab olema suunatud makseviivitusest tulenevate laenuandja täiendavate kulude katteks. Hageja ei ole aga tõendanud ega põhjendanud hagiavalduses kahju tekkimist, mille katmiseks oleks hagejal vaja nõuda kostjalt trahvi summas 7 eurot. Samuti nõuab hageja sissenõudmisega seotud kulude katteks eraldi 2 eurot. Samuti ei tuvastanud kohus esitatud lepingust ega üldtingimustest, et leppetrahvis ja selle summas oleks kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja ei nõudnud kostjalt viivist ei arves ega ka hagiavalduses, siis ei mõista kohus hageja kasuks ka viivist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1,21 eurot; intressid 26,02 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 2 eurot, kokku seega 29,23 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 7 euro trahvi väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus rahuldab hagi 85,39% ulatuses, seega samas ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 64,04 eurot. Ülejäänud osas hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.