Täisealise K.-K. A. hagi R. S. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K.-K. A. (isikukood xxxx) Kostja R. S. (isikukood xxx)
Ärakuulamine
29.02.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtusse 27.10.2023 esitas täisealine K.-K. A. (hageja) hagiavalduse R. S. (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja õpib gümnaasiumis, sissetulek puudub, hagejal on igakuised kulud transpordile, telefonile, trennile, toidule, riietele jm kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 180 eurot alates xxxx. Kostja vastus
2.Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõuet järgmistel asjaoludel. Lisaks K. K. S. on kostja ülalpidamisel 2 alaealist last G. S. (xxxx) ja L. S. (xxxx). Kostja elab koos L. S.ga. Kostja tasub G. S.le elatist 100 eurot kuus vastavalt kohtumäärusele. Kostja töötab R OÜ-s osalise koormusega, tema igakuine regulaarne sissetulek on 312,50 eurot kuus. Kostja toob esile, et kostja viimane kontakt lapsega toimus aprill 2009 aastal Juku Mängukaupluse mängutoas. Lapse ema K. A. takistas kohtumist lapsega. Lapse ema taotles kostjalt lapse hooldusõiguse lõpetamist 2015. aastal, mis ajaks kostja ei olnud last näinud 6 aastat. Lapse ema takistas korduvalt e- kooli kasutamist 2016 ja 2017 aastal, et kostja ei saaks ülevaadet lapse käekäigust (palus koolil takistada ligipääsu ekooli infole). 2017. aasta veebruaris üritas kostja kohtulikus korras perelepitust, et saaks suhelda K.. Lepitusmenetluse käigus toimus K. ainult üks kohtumine aprillis 2019, kuna lapse ema oli lapsele sisendanud, et kostja olen halb isa, ja laps ei soovinud rohkem kostjaga kohtuda. 2022 aasta oktoobris palus kostja läbi viia isaduse tuvastamise test, millele K. keeldus läbi viimast. 2022. aasta septembris lapse ema esitas hagi elatisnõudes. Kuna kostja igakuine sissetulek ei ole suur, siis tegi ettepaneku nõude tasumiseks osade kaupa, mida K. A. ei aksepteerinud. K. K. S. vahetas oma perekonna nime Saia A. vastu kui sai täisealiseks. K. on kirjutanud sõnumeid kostjale, et ta on „paks peast lollakas“ isa, kes „võiks pappi köhida“. Kostja on teinud ettepaneku elatisenõude tasumiseks, mida hageja ema ei tunnista, mistõttu ei oska kostja kommenteerida, kuidas kompromissi saavutada.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on; PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise
kindlaksmääramisel arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi; PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
5.Hageja sai täisealiseks xxxx.a, elab isast eraldi ja on ema ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ema täidab oma ülalpidamiskohustust lähtudes hageja vajadustest. Hageja õpib xxxx, mis on tõendatud kooli väljastatud tõendiga 27.10.2023 nr 2-2/55 – 1 (dtl 19).
6.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 180 eurot kuus. Hageja vajaduste loetelu ühes kalendrikuus on järgmised (dtl 13): eluasemekulu 130 eurot, toidule 100 eurot, transpordile 150 eurot, sidekulud 21 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenile 20 eurot, riided ja jalanõud 135 eurot, trennikulu 95 eurot, jõusaal 20 eurot.
7.Kohus leiab, et täisealise elatise nõudes tuleb arvestada iga vaidluse eripära ja hinnata, millised kulud on just selle hageja elulaadi ja esmavajadusi arvestades mõistlikud ja vajalikud. Kuna pooltele on vaidlus hageja kulude üle, siis tuleb hinnata elatise suuruse kindlaksmääramisel, kas kõik hagis loetletud kulud on põhjendatud. Kostja on vastu vaielnud hageja elatise nõude suurusele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu, hageja ei ole esitanud tõendeid oma ülalpidamiskulude ja kulude suuruse kohta.
8.PKS § 97 punkti 3 järgi on ülalpidamist saama õigustatud ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohus nõustub sellega, et primaarne on hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele sellisel määral nagu mittetöötaval tudengil. Siiski tuleb lähtuda hageja enda reaalsetest vajadustest kui ka vanema (käesoleval juhul kostja) majanduslikest võimalustest. Hagiavalduses väidab hageja, et tal sissetulek puudub. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele, menetluse ajal on faktiline olukord muutunud. Hageja avaldas kohtuistungil (dtl 74): „Praegu olen pakiautomaadi kuller, iga ring mis ma teen on 50 eurot. Xxxx olen“. Seega hageja ei kvalifitseeru elatise saajana PKS § 97 p 3 alusel, kuna ta on terve ja võimeline ise endale elatist teenima. Ka sel põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
9.Hageja nõuab elatist alates augustist xxxx ehk alates ajast kui hageja sai täisealiseks. Kohus tuvastas, et hageja õpib Xxxx alates 01.09.2023. Seega ei ole hageja PKS § 97 p 2 järgi õigustatud nõudma kostjalt elatist alates xxxx. Hageja väljendas kohtuistungil seisukohta, et kui elatise suurus jääb alla 100 eur kuus siis tema kostjalt elatise maksmist ei oota ega eelda. Kohus proovis hagejat veenda ja tegi ettepanek vastu võtta ka kostja pakutud 70 eurot, kuid hageja seisukoht oli et kui elatis jääb alla 100 euro siis ta pigem elatist kostjalt ei soovigi. Kohtumenetluses otsustab hageja millisel viisil oma menetlusõigusi kasutab sh kuidas oma nõuet realiseerib.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
11.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.