2-15-18964/13 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.Hageja esitas 16.12.2015 kohtule hagi kostjalt 435,62 euro (põhinõue 351,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 84,54 eurot) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 2014. aasta detsembrikuust jätnud täielikult või osaliselt hagejale tasumata kostjale korteriomandi majandamiskulude eest esitatud arved. Tulenevalt kostja vastuväidetest, et hagile lisatud võlgnevuse arvestus (tl 8) ei anna piisavat ja selget teavet väidetava võlgnevuse kujunemisest olukorras, kus kostja isikliku arvepidamise järgi ei ole tal hagis märgitud ajaperioodi eest võlgnevust (tl 25, 26-27, 28), ning hagis puudub arvutuskäik, kuidas esitatud viivistasu summa on leitud, palus kohus hagejal 27.01.2016 oma nõude olemasolu tõendamiseks hagiavaldust täpsustada (tl 90), sh välja tuua selge võla- ja viivisearvestuse (võla tekkimise aeg, millise kohustuse täitmise katteks on kostjalt laekunud summad arvestatud, millistelt summadelt millises määras ja perioodil on viivist arvestatud). 19.02.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse kostjalt 614,28 euro (põhinõue 307,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 307,14 eurot) väljamõistmiseks. Hagi täpsustuse kohaselt on kostja jätnud täielikult tasumata 16.06.2012 arve nr 773 (uue värava maksumus korteri kohta tulenevalt ühistu liikmete nõusolekust ühistule uue värava ehituseks – tl 47 ja 88), mis ongi hageja põhinõudeks. Lisaks on kostja perioodil 01.02.2011 kuni 02.04.2014 jätnud tasumata teatud arved ning need hiljem, so alates 02.04.2014 ositi maksnud. Kohtu hinnangul on 19.02.2016 hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded käsitatavad hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1 tähenduses. Kohus märgib, et TsMS § 376 lg 4 p-de 1 ja 2 mõtteks on lubada üksnes ebaolulisi muudatusi hagi aluseks olevate asjaolude ja nõude suuruse osas. Hagist nähtuvalt on kostja korteriomanikuna jätnud korteriühistu ees oma kohustuse – tasuda hageja esitatud arvete alusel majandamiskulude eest – nõuetekohaselt täitmata alates 2014. aasta detsembrist. Seega sai hageja käesolevas menetluses oma nõude olemasolu tõendamiseks hagiavaldust täpsustada hagis märgitud ajaperioodi osas, mitte vastaspoole vastuväite esitamisel, et kostjal vaidlusaluse ajaperioodi eest võlgnevusi ei ole, nõuda samas menetluses aastast 2012 maksmata arve tasumist ja viivist ajavahemikul 01.02.2011 kuni 02.04.2014 hilinemisega tasutud arvetelt. Kuna kostja ega kohus ole andnud hagejale TsMS § 376 lg 1 järgi nõusolekut hagi muutmiseks (tl 150-151, 163-166), lähtub kohus asja lahendamisel üksnes 16.12.2015 esitatud hagiavalduses märgitud asjaoludest.

6.Hageja nõuab kostjalt 16.12.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 84,54 eurot ja alates 17.12.2015 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohtu hinnangul on hagejal õigus viivist nõuda, kuna kostja on asja materjalidest nähtuvalt korduvalt majandamiskulude maksmisega viivitanud ja seega on viivise rakendumine sõltunud kostjast enesest (oma kohustuse mittekohane täitmine). Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Kostja väidete kohta, et ühelgi hagiperioodi kohta esitatud arvel ei ole kajastatud viivisevõla suurust ja et osadel arvetel ei ole viivisemäära näidatud, märgib kohus järgmist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt saab aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul erandlikke asjaolusid, millest järelduvalt ei oleks hageja kasutanud oma õigust viivist nõuda heauskselt. Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust, seega viivisenõude maksmapanek ei sõltu sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Kohtu arvates ei muuda viivisenõuet hea usu põhimõtte vastaseks ka see, et osadel arvetel ei ole viivisemäära näidatud. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist seadusjärgses määras. Seaduses märgitust erinev viivisemäär on arvetel, mis ei ole antud nõude aluseks. Käesolevaga esitab kohus KÜS § 7 lg 4 kohase viivise arvestuse arvete nr 1131, 1135 ja 1140 osas. Arvestusest on jäetud välja arved nr 1123, 1145, 1153 ja 1158, kuna need on tasutud enne majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimest kuupäeva ja seega ei saa hageja nendel arvetel märgitud summadelt viivist arvestada. Samuti on arvestusest jäetud välja arved nr 1163, 1171, 1179, 1184, 1192 ja 1196. Viidatud arvetelt nähtub vaid kommunaalkulude arvestuse periood, kuid ei nähtu arve kuupäev, mis on vajalik arvutuse tegemiseks (kui arve on esitatud kuu viimasel päeval ja maksetähtaeg on 25. kuupäev, saab viivist arvestada ülejärgmise kuu esimesest kuupäevast arvates). Kohus palus 27.01.2016 tuua hagejal välja selge võla- ja viivisearvestuse (tl 90), millist kohustust ei ole hageja nõuetekohaselt täitnud, sest ka 19.02.2016 nõude arvestuse tabel (tl 101-102) ei ole selge viivise arvestuse algusaja osas. Kohus ise ei saa eeldada, et kõik need arved (nr 1163, 1171, 1179, 1184, 1192 ja 1196) on koostatud ja kostjale väljastatud 10-ndal kuupäeval. 3(4)