7.Jätta Elsa Leiteni menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand Tartus Tamme pst 82a ning reaalosana eluruum nr XXX (tl 7) ja et Tamme pst 82a korterelamus on loodud KORTERIÜHISTU „TAMME PST. 82 A“ (tl 6).
4.Hageja esitas 16.12.2015 kohtule hagi kostjalt 435,62 euro (põhinõue 351,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 84,54 eurot) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 2014. aasta detsembrikuust jätnud täielikult või osaliselt hagejale tasumata kostjale korteriomandi majandamiskulude eest esitatud arved. Tulenevalt kostja vastuväidetest, et hagile lisatud võlgnevuse arvestus (tl 8) ei anna piisavat ja selget teavet väidetava võlgnevuse kujunemisest olukorras, kus kostja isikliku arvepidamise järgi ei ole tal hagis märgitud ajaperioodi eest võlgnevust (tl 25, 26-27, 28), ning hagis puudub arvutuskäik, kuidas esitatud viivistasu summa on leitud, palus kohus hagejal 27.01.2016 oma nõude olemasolu tõendamiseks hagiavaldust täpsustada (tl 90), sh välja tuua selge võla- ja viivisearvestuse (võla tekkimise aeg, millise kohustuse täitmise katteks on kostjalt laekunud summad arvestatud, millistelt summadelt millises määras ja perioodil on viivist arvestatud). 19.02.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse kostjalt 614,28 euro (põhinõue 307,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 307,14 eurot) väljamõistmiseks. Hagi täpsustuse kohaselt on kostja jätnud täielikult tasumata 16.06.2012 arve nr 773 (uue värava maksumus korteri kohta tulenevalt ühistu liikmete nõusolekust ühistule uue värava ehituseks – tl 47 ja 88), mis ongi hageja põhinõudeks. Lisaks on kostja perioodil 01.02.2011 kuni 02.04.2014 jätnud tasumata teatud arved ning need hiljem, so alates 02.04.2014 ositi maksnud. Kohtu hinnangul on 19.02.2016 hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded käsitatavad hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1 tähenduses. Kohus märgib, et TsMS § 376 lg 4 p-de 1 ja 2 mõtteks on lubada üksnes ebaolulisi muudatusi hagi aluseks olevate asjaolude ja nõude suuruse osas. Hagist nähtuvalt on kostja korteriomanikuna jätnud korteriühistu ees oma kohustuse – tasuda hageja esitatud arvete alusel majandamiskulude eest – nõuetekohaselt täitmata alates 2014. aasta detsembrist. Seega sai hageja käesolevas menetluses oma nõude olemasolu tõendamiseks hagiavaldust täpsustada hagis märgitud ajaperioodi osas, mitte vastaspoole vastuväite esitamisel, et kostjal vaidlusaluse ajaperioodi eest võlgnevusi ei ole, nõuda samas menetluses aastast 2012 maksmata arve tasumist ja viivist ajavahemikul 01.02.2011 kuni 02.04.2014 hilinemisega tasutud arvetelt. Kuna kostja ega kohus ole andnud hagejale TsMS § 376 lg 1 järgi nõusolekut hagi muutmiseks (tl 150-151, 163-166), lähtub kohus asja lahendamisel üksnes 16.12.2015 esitatud hagiavalduses märgitud asjaoludest.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab hagiavalduses VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmist.
2(4)
Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud KÜS-i tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 2014. aasta detsembrist on kostjale väljastatud arved nr 1123, 1131, 1135, 1140, 1145, 1153, 1158, 1163, 1171, 1179, 1184, 1192 ja 1196 (tl 68-80, 129-141). Kostja ja hageja pangakonto väljavõtete (tl 26-27, 28, 81, 82-83, 142, 143-144), kostja 2014-2015 arvete tasumise ülevaate (tl 25), hageja 18.01.2016 võlgnevuse arvestuse (tl 35-36) ja 19.02.2016 nõude arvestusega (tl 101-102) on tõendatud, et kõik eelviidatud arved on enne hagiavalduse esitamist kostja poolt tasutud. Arvest nr 1131 ekslikult maksmata jäänud 0,02 eurot on kostja tasunud koos viivisega 337 päeva eest (tl 29). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks põhinõude katteks välja mõistmata 351,08 eurot.
6.Hageja nõuab kostjalt 16.12.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 84,54 eurot ja alates 17.12.2015 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohtu hinnangul on hagejal õigus viivist nõuda, kuna kostja on asja materjalidest nähtuvalt korduvalt majandamiskulude maksmisega viivitanud ja seega on viivise rakendumine sõltunud kostjast enesest (oma kohustuse mittekohane täitmine). Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Kostja väidete kohta, et ühelgi hagiperioodi kohta esitatud arvel ei ole kajastatud viivisevõla suurust ja et osadel arvetel ei ole viivisemäära näidatud, märgib kohus järgmist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt saab aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul erandlikke asjaolusid, millest järelduvalt ei oleks hageja kasutanud oma õigust viivist nõuda heauskselt. Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust, seega viivisenõude maksmapanek ei sõltu sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Kohtu arvates ei muuda viivisenõuet hea usu põhimõtte vastaseks ka see, et osadel arvetel ei ole viivisemäära näidatud. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist seadusjärgses määras. Seaduses märgitust erinev viivisemäär on arvetel, mis ei ole antud nõude aluseks. Käesolevaga esitab kohus KÜS § 7 lg 4 kohase viivise arvestuse arvete nr 1131, 1135 ja 1140 osas. Arvestusest on jäetud välja arved nr 1123, 1145, 1153 ja 1158, kuna need on tasutud enne majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimest kuupäeva ja seega ei saa hageja nendel arvetel märgitud summadelt viivist arvestada. Samuti on arvestusest jäetud välja arved nr 1163, 1171, 1179, 1184, 1192 ja 1196. Viidatud arvetelt nähtub vaid kommunaalkulude arvestuse periood, kuid ei nähtu arve kuupäev, mis on vajalik arvutuse tegemiseks (kui arve on esitatud kuu viimasel päeval ja maksetähtaeg on 25. kuupäev, saab viivist arvestada ülejärgmise kuu esimesest kuupäevast arvates). Kohus palus 27.01.2016 tuua hagejal välja selge võla- ja viivisearvestuse (tl 90), millist kohustust ei ole hageja nõuetekohaselt täitnud, sest ka 19.02.2016 nõude arvestuse tabel (tl 101-102) ei ole selge viivise arvestuse algusaja osas. Kohus ise ei saa eeldada, et kõik need arved (nr 1163, 1171, 1179, 1184, 1192 ja 1196) on koostatud ja kostjale väljastatud 10-ndal kuupäeval. 3(4)
Arve number
Kuupäev
Maksetähtaeg
Maksmise kuupäev
Summa
Viivitatud päevi
Viivis
31.12.2014
24.kuupäev
15.02.2015
101,98
1,07
10.01.2015
24.kuupäev
16.02.2015
21,77
0,24
10.02.2015
24.kuupäev
22.03.2015
21,77
0,34
Kokku on viivis seega 1,65 eurot. Kuna kostja on temale alates 2014. aasta detsembrist väljastatud arved enne hagiavalduse esitamist tasunud, ei ole põhjendatud hageja nõue TsMS § 367 alusel arvestatava viivise väljamõistmiseks.
7.Kokkuvõttes rahuldab kohus osaliselt hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1,65 eurot. Kohus jätab kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhinõude 351,08 eurot ning TsMS § 367 alusel arvestatava viivise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, siis hagi rahuldamise ulatust arvestades (435,62 euro suurusest nõudest rahuldas kohus viivisenõude 1,65 euro ulatuses) on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult lepingulise esindajata, ei ole kostjal eelduslikult rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.