2-15-9641/14 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Avaldada teade XXX(isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 09.07.2015. a määrusega välja XXX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 28.03.2016. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse XXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgneva aruande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku arvelduskontodel arestimisele kuulunud rahalised vahendid puudusid, samuti puudus muu teadaolev realiseerimisele kuulunud vara. Alates 28.08.2014. a töötab võlgnik OÜ-s XXXosalise tööajaga. Töötasu põhineb summeeritud tööaja arvestusel ning tema töötasu suurus jääb alla seaduses sätestatud miinimummäära. Võlgnik on avaldanud soovi kanda oma igakuisest töötasust vabatahtlikult 50 eurot pankrotivarasse pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise hetke seisuga puuduvad võlgniku pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110 – 114. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksetest PankrS §-s 146 alusel Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole, samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Kulud ja väljamaksed XXX(pankrotis) pankrotimenetluses – jooksvaid kulusid haldur pankrotivara arvelt teinud ei ole. Pankrotivarast tasumata kulud – pankrotihalduri tasu. Haldur on menetluse käigus viinud läbi järgmised suuremad toimingud: järelepäringute tegemine, materjalidega tutvumine, analüüs (2 h); võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest (0,5 h); nõuete koondamine ja kontrollimine (0,5 h); võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine ja protokollimine (2 h) suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega (1 h); PankrS § 132 ettekande koostamine (1 h); jaotusettepaneku koostamine (2 h); lõpparuande koostamine (3 h). Tunnitasu arvestuses moodustab halduri tasu kokku 960 eurot (12 tundi tunnitasuga 80 eurot), millele lisandub käibemaks 20% summas 192 eurot. Antud menetluses puuduvad rahalised vahendid halduri tasu katteks. Pankrotimenetluse kulude katteks on võlgniku arvelduskontol rahalisi vahendeid 350 eurot. Haldur taotleb kohtult tasu määramist võlgniku arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvelt ning tulenevalt TsMS §-st 183 ja PankrS § 65 lg-st 11 menetlusabi korras. Andmed pandiesemete müügist saadu kohta ja andmed müümata pankrotivara kohta Võlgniku pankrotimenetluses ei tunnustatud pandiõigusi, mistõttu ei ole olnud laekumisi pandiseme(te) müügist. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise seisuga puuduvad võlgniku pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Võlausaldajate üldkoosolek on andnud nõusoleku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks. Võlgnikule kuulub 1988. a sõiduauto Ford Sierra (reg märk XXX). Sõiduk arvestatavat turuväärtust ei oma ning 28.03.2016. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusega on nimetatud sõiduk pankrotivarast maha kantud. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on puudunud võimalused jaotiste alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitati 4 võlausaldaja poolt nõudeid kogusummas 56 133,72 eurot. 27.10.2015. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 4 võlausaldaja nõudeid kogusummas 55 603,32 eurot ning kõik nõuded tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuetena. Haldur on koostanud võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku, mis on Harju Maakohtu 23.12.2015. a kohtumäärusega kinnitatud. Jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele väljamakseid teostada ei ole olnud võimalik. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, rahuldamisjärgud, jaotised ning iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud: Nimi Tunnustatud nõue Järk Jaotis Saamata jäänud Kohtutäitur Kaire Põlts

Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Kuna XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, on kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud kooskõlastatud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga. Suuremate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamisega. Haldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja, korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise ja protokollimise, suhelnud võlgniku ning võlausaldajatega, koostanud PankrS § 132 kohase ettekande, jaotusettepaneku ning lõpparuande. Haldur on menetluses kogunud kokku võlgniku nõuded, need läbi töötanud ning küsinud vajadusel juurde täiendavat informatsiooni. Haldur on viinud läbi kõik muud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning esitanud kohtule taotluse anda võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele võimalus tasuda deposiidina selleks ettenähtud kontole rahalisi vahendeid XXX(pankrotis) pankrotimenetluse jätkamiseks. Kui nimetatud kohtumäärust ei täideta, palub haldur kohtul lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, peale pankroti väljakuulutamist. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud ühtegi hagi ega osalenud nõude tunnustamisega seotud kohtuvaidlustes. Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab haldur asjaolu, et võlgnik on terviseprobleemidest tulenevalt olnud sunnitud tihti töökohti vahetama ning sellest tulenevalt on sissetulek olnud ebastabiilne. Ebastabiilne sissetulek on tinginud olukorra, kus võlgnik on võtnud laene, mille tulemusena kasvasid rahalised kohustused sellisteks, mille täitmiseks võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seega arvamusel, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgniku poolsest rahavoogude ebapiisavast prognoosimisest ja riskide hindamisest, sh võetud kohustused, mida võlgnik ei ole olnud seoses terviseprobleemidega ning ebastabiilsete sissetulekutega suuteline teenindama. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aeg on pankrotihalduri hinnangul hiljemalt 2011. a algus, millisest ajast alates on võlgnikul tänaseni täitmata kohustused. Järeldused ja taotlused kohtule Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vajalike väljamaksete tegemiseks edasiste võimalike massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks rahalisi vahendeid, võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 kohaselt ning haldur kohustustest vabastamisele. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik omab hetkel sissetulekut, tema igakuine sissetulek jääb alla seaduses sätestatud alammäära (TMS § 132). XXX(pankrotis) palub tulenevalt PankrS § 172 lg 6 nimetada iseennast usaldusisikuks. Haldur palub kohtul lõpetada kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne ja lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, pärast pankroti väljakuulutamist tulenevalt PankrS § 158; vabastada pankrotihaldur Indrek Lepsoo

XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; määrata XXX(pankrotis) pankrotihaldurile tasu koos käibemaksuga summas 1 152 eurot, halduri tasu määrata menetlusabi korras tulenevalt PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 79,40 eurot ning ülejäänud puuduvas osas mõista välja võlgnikult, tasu maksta välja halduri büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ INC Partner; otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada selleks vajalik usaldusisik. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt puudusid XXX(pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku arvelduskontodel arestimisele kuulunud rahalised vahendid, samuti puudus muu teadaolev realiseerimisele kuulunud vara. XXX(pankrotis) töötasu suurus jääb alla seaduses sätestatud miinimummäära. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise seisuga puuduvad pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused ning puudunud on ka võimalused jaotiste alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 800 eurot ning kohus tegi 30.03.2016. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 800 eurot hiljemalt 13.04.2016. a. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 12.08.2015. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 27.10.2015. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses nelja võlausaldaja II järgu nõuded summas 55 603,32 eurot. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõudetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: kohtutäitur Kaire Põltsil 13,57 eurot, Swedbank AS-il 2 737,05 eurot, BIGBANK AS-il 17 535,87 eurot ning AS-il SEB Pank 35 316,83 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 12 tundi ning lähtub tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). XXX(pankrotis) võlausaldajate 28.03.2016. a üldkoosolek on otsustanud nõustuda halduri poolt esitatud halduri tasu arvestuse ning halduri tasu taotlusega tunnitasu arvestuses kokku summas 1 152 eurot. Võlgnik leidis 27.04.2016. a e-kirjas haldurile, et halduri poolt edastatud kirjast ei nähtu pankrotimenetluse läbiviimisel tehtud toimingutele kulunud aeg ja tunnitasu määr ning, et vastuse esitamise hetkel on võlgnik seisukohal, et halduri tasu on ülemääraselt kõrge. Peale halduri poolt edastatud selgitusi (tegevused ja tunnitasu määr) võlgnik rohkem tagasisidet halduri tasu osas andnud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete (sh võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimiseks, pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamiseks jne) täitmiseks 12 tundi. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Indrek Lepsoo töötasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab XXX (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summas 563 eurot, millele lisandub käibemaks 112,60 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele XXX. Kohustustest vabastamise menetlus XXXon esitanud 07.07.2015. a taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning, et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt, so enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 171 lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb XXX kohustustest vabastamise menetlus algatada. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt tegi XXXvõlausaldajate 28.03.2016. a üldkoosolek ettepaneku nimetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks XXX. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et võlgnik XXXennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. XXX tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 19.05.2017. a. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg-st 2 tulenevalt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.