Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

1(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759

2(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 Potentsiaalsed kliendid soovivad tavapäraselt tutvuda hageja terminaliga, mille vaatlusel saavad nad veenduda, et hageja on suuteline teenindama klientide laadungeid. Käitlemisega seotud dokumentatsiooni koostamine teostatakse samuti Sillamäe kontoris ning raamatupidamise korraldamine toimub alates 2007.a samuti Sillamäel. Perioodil 2007.a – 2012.a telliti raamatupidamise teenust sisse. Hageja ei nõustunud, et kostja veetis olulise osa tööajast eemal Sillamäe kontorist. Kostja kasutas Lootsi tn kontorit enda SLK-ga seotud ülesannete täitmiseks. Aruanne „административные расходы“ on ettevõttesisene aruandlusvorm, mille koostamisel kostja ei osalenud ning mis koostatakse vastavalt kooskõlastatud eelarvele finantsosakonna poolt, kes saadab selle omakorda aktsionäri peakontori finantsosakonda, kus nimetatud dokument lisatakse konsolideeritud eelarvesse. Kostja ei ole esitanud informatsiooni, et üürikulude all on kajastatud ka Lootsi kontori üürimine. Raamatupidamine ei erista aruandes konkreetseid kulusid, vaid kajastab need tervikuna. Aruande „ Анализ общих и управленческих расходов alusel ei saa väita, et hageja oli teadlik Lootsi kontori üürimisest, kuna selles kajastatakse informatsioon eesmärgiga näidata kulueelarve täituvust. Kui esitatud kulud ei ületa etteantud eelarvet, ei esitata täiendavaid nõudeid dokumentide esitamiseks, kuivõrd eeldatakse, et kõik kulud on kantud eelarvepõhiselt ning sihtotstarbeliselt. Ka nimetatud aruandes ei ole arusaadavalt kajastatud, et üürikulude hulka kuulub ka Lootsi kontori üürikulud. Sellisel kujul aruandlust ei esitata nõukogule. Nõukogule esitatakse hageja tervikeelarve aruanne, kus kajastatakse kulud üldistatult ning nõukogu ülesanne on tagada eelarve täitmine. Seega olukorras, kus eelarve kulud ei ole ületatud, ei teostata iga kulugrupi kohta eraldiseisvat kontrolli. Audiitorite roll ei ole kontrollida kulude põhjendatust, mistõttu ei ole nende pädevuses ka küsida, kas mõni konkreetne kulu on kooskõlastatud nõukoguga või ei, vaid kontrollida, kas kulud on kajastatud õigesti ja kas need on reaalselt kantud. Töötaja majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise kohustusest ei ole võimalik järeldada, et ainuaktsionär oli teadlik, et hageja üürib jooksvalt Lootsi kontorit ning et kontor kuulub ettevõttele, mille omanik ja juhatuse liige on kostja ja kostja abikaasa. Kostja pole hageja nõukogu ega aktsionäri teavitanud ka konkreetsest huvide konflikti olukorrast, mis oli lisaks seadusele kostja kohustus ka hageja ja kostja vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingust, mis kehtis perioodil 2005.a - 2008.a. Pole eluliselt usutav, et üürileping sõlmiti, kuna lepingul puuduvad allkirjad, leping on koostatud 2011.a (kuigi arveid esitati al 2008.a), lepingust ei nähtu lisateenuste osutamine, lepingu kohaselt pidi ruumid üle andma, kuid ruumid olid tegelikkuses juba kasutuses, üürileping oli tähtajatu ning seega oleks pidanud kostja juhatuse liikme ametist lahkumisel seal oleva vara ja dokumentatsiooni uuele juhatusele üle andma ning kostja pole esitanud vastuvõtmise ega üleandmise akte ega lepingu lõpetamise kokkulepet. Hagejale tekkinud kahju seisneb rahalises kaotuses üüriarvete tasumisest. Hageja tasus SLK-le terve kontori üürimise eest (SLK finantseeris enda kontori üürimist hageja vahenditest) või alternatiivselt oli üürihind üle turuhinna. SLK majandusaasta aruannetes ei ole kajastatud laekumisi müügituluna, vaid tehti kulude ja tulude saldeerimist. Lootsi kontoris hageja korporatiivse identiteedi mittekasutamine vastavalt 01.11.2005.a kinnitatud sise-eeskirjale korporatiivse identiteedi loomiseks viitab otseselt sellele, et hageja seda kontorit tegelikult ei kasutanud. Täiendava kontori üürimine väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Kostja poolt esitatud SAi ametijuhendit ei ole allkirjastatud, kehtestatud ega kinnitatud. Ametijuhendi puudumist kinnitab ka SA ise. Isegi kui saasteloa taotlemiseks vajaliku informatsiooni ja andmete kogumisega tegeles mõni hageja töötaja, seisneb kostja hoolsuskohustuse rikkumine selles, et ta juhatuse liikmena ei järginud ega taganud, et täiendava saasteloa taotlus ning deklaratsioonid oleksid vastavale ametile õigeaegselt ja korrektselt esitatud ning saasteluba hagejale õigeaegselt väljastatud.

3(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 Kostja vastuväited

4(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 koostamine ning seega on kostja juhatuse liikmena enda hoolsuskohustuse täitnud. SA-ile tagati ka erialane väljaõpe töökohustuste täitmiseks. SA’i ülesanne oli koguda hageja tegevuse pinnalt asjakohased andmed, teostada analüüsid, koostada asjakohaste andmete põhjal välisõhu saastetasu deklaratsioonid ning edastada allkirjastamiseks ning esitamiseks asjakohased deklaratsioonid kostjale. Samuti oli SA töökohustus tagada hageja tegevuse saaste- ning keskkonnaalane õiguspärasus ka juhul kui muudetakse asjakohaseid õigusakte. Pärast SA’i palkamist ning keskkonnaalaste küsimuste temale delegeerimisest ei puutunud kostja isiklikult välisõhu saastetasude deklaratsioonide esitamise valdkonnaga sisuliselt kokku – välja arvatud deklaratsioonide allkirjastamine ning edastamine Keskkonnaametile. SA oli pädev enda tööülesannetes. SA hilines saasteloa kehtivuse pikendamisega. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja mh, et üüri sisse olid arvestatud ka kõik üüripinna kasutamisega seonduvad kommunaalkulud ning kõrvalkulud – sh kuid mitte ainult elekter, vesi, soojus, bürootarbed (koopiapaberid, kirjavahendid jne). Üürilepingu alusel anti kostja kasutusse kabinet pindalaga 26,028 m2. Lisaks üüripinnale sai kasutada fuajeed, nõupidamiste ruumi, kööki, tuulekoda ja kahte tualetti. Üürihinna hulgas ning ilma täiendava tasuta on üürnikul võimalus parkida ühte sõiduautot Lootsi 3a kinnistu parklas. Oli tava- ja harjumuspärane, et hageja Tallinna kontorit üüritakse allüüri korras SLK käest. Nõukogu nõusolek Kuhlbarsi tn 1 kontori üürimiseks, st hageja Tallinna kontori üürimiseks, oli olemas. Ainuüksi üüripinna asukoha muutumisest (Kuhlbarsi tänavalt koliti Lootsi tänavale) ei tulene nõukogu nõusoleku puudumine. Lootsi kontori üürimine ei väljunud hageja igapäevase majandustegevuse raamest. Hageja üüris Lootsi kontorit oluliselt alla turuhinna. Saastelubade taotlemata jätmisest potentsiaalselt tekkiv kahju on marginaalne ning saastelubadega seonduv hageja majandustegevuse seisukohast niivõrd väikese tähtsusega toiming, et toimingu delegeerimine kolmandast isikust töötajale on mõistlik. Esimese astme kohtu otsus

5(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 ümber lükatud hageja poolt esile toodud asjaolud, et hagejale ei olnud oma majandustegevuseks Tallinnas asuv Lootsi kontor vajalik, et seda ei ole hageja majandustegevuseks kunagi kasutatud ning üürimaksed olid alusetud. Asjaolu, et kostja tööasjade vastuvõtmise-üleandmise aktis ei kajastunud üürileping, ei välista hageja ja SLK vahelise üürisuhte/ üürilepingu olemasolu ega hageja teadmist sellest. Hageja väited tema korporatiivse identiteedi mittekasutamise kohta ja tõendina esitatud siseeeskirja esileht kontori välistunnuste kohta, ei välista Lootsi kontori hageja kontorina kasutamist. Samuti ei välista kontori üürimist SLK majandusaasta aruannetes kajastatud andmed üürikulu kohta. AA, IT ja MP, kelle ütlustega on tõendatud, et kostja töötas 2011.a – 2014.a Lootsi kontoris, viibides seal 2-3 korda nädalas, et töötamise ajal kasutas ta arvutit, telefoni, saatis fakse ning talle tuli sinna posti, mida tunnistaja AA sorteeris ning täitis teisi sekretäri ülesandeid, et kostja võttis Lootsi kontoris vastu hageja koostööpartnereid ja viis nendega läbi nõupidamisi kasutades selleks nõupidamisteruumi, mille laual oli hageja lipp, et tunnistaja AA teenindas hageja kliente pakkudes neile teed/kohvi, et vajadusel oli seal töötamiseks koht peale kostja ka teistele hageja töötajatele, et tunnistajad IT ja MP on Lootsi kontorit kasutanud hageja töö tegemiseks, kusjuures MP on seal vastu võtnud hageja audiitoreid. Hageja ei ole kostja väiteid Lootsi kontori suuruse, sisustuse, tööks vajaliku tehnika ja kommunikatsioonide olemasolu ning sekretäri- ja koristusteenuse ning ühe parkimiskoha kohta tõenditega ümber lükanud. Tõenditest nähtus, et vaidlusalusel perioodil oli sisustamata äriruumi ruutmeetri turuhind üüriturul 8,95 eurot/kuus, keskmine kommunaalkulude hind ruutmeetri kohta 1,82 eurot/kuus, sekretäriteenuse turuväärtus 2016,5 eurot kuus, koristusteenuse turuväärtus 200 eurot kuus, Lootsi kontoriga kaasneva parkimiskoha turuväärtus 50 eurot kuus, Lootsi kontori mööbli ja seadmete turuväärtus 250 eurot kuus. Kohus pidas põhjendatuks kostja üüriarvestust ja üürihinda ning luges selle esitatud üüri- ja rendihindade pakkumistega ja keskmise tööjõukulu koondandmetega tõendatuks, kuna lepingust ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt kasutas kostja Lootsi kontoris peale 41,18 m2 üüripinna ka kontori sisustust ning sekretäri- ja koristusteenust. Hageja esile toodud Lootsi 3a üüripinna 124 m2 hind 8,95 eurot/m2 on sisustamata äripinna üüri hind, mille hulka ei ole arvestatud kõrvalkulusid (kommunikatsioonid, küte, elekter, vesi) ja see üür ei sisalda täiendavaid teenuseid, mida kasutas kostja. Sellest tulenevalt leidis kohus, et üksnes sellele tõendile tuginedes ei saa väita, et kostja üüris Lootsi kontorit turuhinnast kõrgema hinnaga. Tunnistajate IT ja MP ütlustega on tõendatud, et hageja ainuaktsionär JSC ja hageja töötajad teadsid Lootsi kontori üürimisest ning mõned töötajad peale kostja kasutasid kontoriruume hageja tööülesannete täitmiseks. MP ütlustega on tõendatud, et Tallinna kontori kulud olid kajastatud hageja finantsaruannetes ja kvartaalsetes aruannetes, kus olid märgitud detailsed andmed ja eraldi reana kontori rent, et Lootsi kontori kulud olid hageja audiitoritele teada ning nende poolt kontrollitud koos MP-iga. Hageja majandusaasta aruannete kuluaruandega ja üld- ja halduskulude analüüsiga on tõendatud, et hageja esitas igaaastaseid ning kvartaalseid kuluaruandeid hageja ainuaktsionärile JSC-le. Aruandes kajastatud üürisumma 9267,2 eurot vastab konkreetse perioodi üürile ilma käibemaksuta. Majandusaasta aruannetest nähtuvalt on need auditeeritud sõltumatu vandeaudiitori poolt, kes on kontrollinud aastaaruannete vastavust hageja finantsseisundile ega ole esile toonud puudusi või väärkasutusi. Huvide deklaratsiooniga on tõendatud, et kostja esitas ainuaktsionärile JSC-le regulaarselt huvide deklaratsioone, milles nähtusid muuhulgas kostja abikaasa nimi ja amet (direktor) SLKs ning kostja 50%-line osalus SLK-s. Seega olid JSC-le teada nii kostja osalus SLK-s, Lootsi kontori üürimine ja üüri suurus kui ka asjaolu, et SLK direktor on kostja abikaasa. Võttes arvesse, et hageja ainuaktsionär JSC teadis igaaastaste aruannete alusel eelnimetatud asjaoludest, ei ole eluliselt usutav, et hageja nõukogu oli samade asjaolude suhtes täielikus teadmatuses. Vaidlus puudub, et kostjale ei esitatud enne juhatuse liikmest tagasi kutsumist Lootsi kontori üürimise ega üüri suuruse osas pretensioone, mistõttu oli kostjal alust arvata, et

6(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 JSC kui hageja ainuaktsionär ja nõukogu aktsepteerivad asjaolu, et hageja üürib Lootsi kontorit SLK käest, kelle 50% osanik ta ise oli ning, et aktsepteeritakse ka üürihinda. Hageja nõukogu koosoleku protokoll ei ole antud vaidluses asjassepuutuv. Kohus nõustus kostjaga selles, et Lootsi kontori üürimist saab pidada hageja igapäevase majandustegevuse osaks, sest alates hageja loomisest on hagejal olnud majandustegevuse tarbeks hädavajalik pidada Tallinnas kontorit, mistõttu ei vajanud kostja Lootsi kontori üürilepingu sõlmimiseks hageja nõukogu otsust. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg-st 1 tulenevalt oli kostja kui juhatuse liikme lepinguline kohustus juhtida äriühingut ning korraldada selle tööd, sh tagada hageja tegevuseks vajalikud vahendid, tegevuskoht ning tingimused ning sõlmida hageja töö teostamiseks vajalikud lepingud. Lepingulisel alusel tasutud turuhinnale vastav üüritasu ei ole kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Seega ei ole hagejale kahju üüritasu osas tekkinud ning hagi kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et hagejal oli välja kujunenud pikaajaline praktika Tallinnas kontoriruumide üürimisel, alates 2004.a - kontor (2 kabinetti) Muugal aktsiaselts Refetra (registrist kustutatud) kontoris, Maardus Veose 16, Transiidikeskuses, kontor (kolm kabinetti) Mainor AS-i ruumides aadressil Kuhlbarsi 1. Kuhlbarsi tänava üürikontoris töötasid kostja, hageja transpordi asetäitja ning pearaamatupidaja ning vastavalt kokkuleppele osutas SLK hagejale Kuhlbarsi tänava üürikontoris sekretäri ning halduspersonali teenust. Kontoreid kasutati klientidega kohtumiseks ja igapäevase töö tegemiseks nagu Lootsi kontoritki. Kohus leidis, et kostja ei ole Lootsi kontorit üürides juhatuse liikme kohustusi ÄS § 187 lg 2 mõttes rikkunud, kuna tunnistajate ütlustega kogumis on tõendatud, et kostja kasutas kontorit hageja tööülesannete täitmiseks s.o hageja klientide ja koostööpartneritega ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks oluliste lepingute sõlmimiseks ja täitmiseks ning, hageja klientidele ja koostööpartneritele sobisid kohtumised Tallinnas enam kui Sillamäe kontoris. Seega oli Lootsi kontor hageja majandustegevuse seisukohast olulise tähtsusega. Tõenditest kogumis järeldas kohus, et kostja üürides SLK käest Lootsi kontorit ei raisanud hageja vahendeid, sest ta hoidis kokku muid kulusid, nt üüripinna kõrvalkulusid, säästis tööaega ja sõidukulusid Eestisse Tallinna kaudu saabuvate klientide või äripartneritega kohtumiste korraldamisele ning seoses muude asjaajamistega Tallinnas asuvate ametiasutuste, pankade või äriühingutega. Arvestades Tallinna ja Sillamäe vahelist kaugust, oleksid kulutused transpordile märkimisväärsed. Järelikult oli Tallinnas asuva kontori pidamine hageja jaoks oluline. Eelpool kohus tuvastas, et hageja ainuaktsionär teadis igaaastaste aruandluste kaudu Lootsi kontori üürimisest kostjaga seotud SLK käest, mistõttu asus kohus seisukohale, et üksnes hageja nõukogu kirjaliku nõusoleku või otsuse puudumise tõttu Lootsi kontori üürimiseks, ei saa pidada kostjat korraliku ettevõtja hoolsuskohustust rikkunuks. Kostja on saastetasude kahju hüvitamise nõude osas väitnud, et ta on juhatuse liikmena teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tagada hageja tegevuse osas asjakohaste lubade kehtivus ning välistada saastetasude liigne maksmine hageja poolt, kuna: 1) sõltumatu ekspert viis kostja korraldusel läbi keskkonnamõjude hindamise ning määras terminali käitamisel arvutuslikud saasteväärtused; 2) Keskkonnaamet väljastas kostja taotlusel hagejale asjakohase saasteloa, tuginedes eksperdi koostatud hinnangule ja Keskkonnaametile esitatud dokumentidele; 3) kostja palkas SA, kelle tööülesanne oli saastelubade kehtivuse ning nende ulatuse piisavuse tagamine ka juhul kui kohalduvaid õigusakte muudetakse; 4) kostja tagas SA pädevuse enese töökohustusi täita läbi erialase väljaõppe. Hageja ei ole antud kostja väiteid ümber lükanud. Kostja väited, mille kohaselt palgati kvartalipõhiste deklaratsioonide koostamiseks hageja poolt personali- ja kvaliteedijuht SA, on tõendatud tunnistaja MP ütlustega, mille kohaselt tegeles saastetasude aruandlusega hageja töötaja SA vastavalt hageja sisemisele töökorraldusele. Hageja nõustus asjaoluga, et SA täitis saastetasudega seonduvaid tööülesandeid. SA ametijuhendist nähtuvalt oli tema ülesanne koguda hageja tegevuse pinnalt asjakohased

7(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 andmed, teostada analüüsid, koostada asjakohaste andmete põhjal välisõhu saastetasu deklaratsioonid ning edastada allkirjastamiseks ning esitamiseks asjakohased deklaratsioonid kostjale, samuti tagada hageja tegevuse saaste- ning keskkonnaalane õiguspärasus ka juhul kui muudetakse asjakohaseid õigusakte. Vastavalt hageja ettevõttesiseselt kehtestatud personali- ja kvaliteedijuhi ametijuhendi punktile 5.10 oli SA ülesanne: keskkonnaametile asjakohaste taotluste ning deklaratsioonide koostamine ning esitamine selleks, et tagada hagejale õigus kemikaalide ümberlaadimiseks; arvestuse pidamine vajalike andmete osas, vastavalt siseeeskirjadele ja juhistele Keskkonnaametilt seoses kemikaalide ümberlaadimisel õhku paiskuvate kemikaalidega vajalike lubade ja kooskõlastuste kogumine; heitgaaside keskkonda paiskumise ja muude saasteainete osas arvestuste koostamine; deklaratsioonide koostamine ning sõltumatute ekspertide kaasamine tehniliste ülesannete ja mõõtmiste teostamiseks; hageja juhatuse teavitamine hagejale väljastatud saastelubadest; igaaastase elektroonilise aruande OSIS, mis kirjeldab keskkonda paisatud gaaside kogust seoses kemikaalide ümberlaadimisega ning muude tegevustega, koostamine. Seega oli saasteloa pikendamine SA töölepingujärgne ülesanne. Asjaolu, et hageja nõukogu või ainuaktsionär ei olnud tutvunud SA ametijuhendiga ei tähenda, et antud ametijuhend ei oleks olnud SA-ile kohustuslik tööülesannete täitmisel. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et Keskkonnaametiga suhtles keskkonnalubade teemal SA. Kohtule nähtus 08.04.2011.a välisõhu saasteloa taotluse kaaskirjast, et ta koostas ja edastas Keskkonnaametile taotluse seoses kehtiva välisõhu saasteloa nr L.ÕV.IV-204045 (KLIS nr 300771) lõppemisega 31.03.2011.a ja uue KMH aruande avaliku arutelu toimumisega 09.03.2011.a ning seoses sellega, et Keskkonnaministeerium polnud aruande suhtes otsust veel teinud. Saasteloa taotluse on allkirjastanud SA, kuigi blanketile on kantud kostja nimi. Kostja vastuväidete kohaselt korraldas kostja vastavalt SA koostatud deklaratsioonidele saastetasude maksmise deklaratsioonides märgitud summas. Kohus nõustus kostjaga selles, et täiendavate saastetasude ja tulumaksu tasumise tegelik põhjus oli SA töölepingu rikkumine, kuna ta jäi saasteloa nr L.ÕV.IV-204045 kehtivuse pikendamisega seitse päeva hiljaks. Kohus leidis, et juhatuse liikme vastutuse eeldused ei ole täidetud, kuna juhatuse liikme vastutus ei saa tekkida olukorras, kus juhatuse liige on delegeerinud konkreetsete toimingute läbiviimise juriidilise isiku töötajale, kuid töötaja ei täida enda töölepingust tulenevaid kohustusi. Arvestades hageja majandustegevuse ulatust oli saastelubade taotlemise kohustuse delegeerimine hageja töötajale mõistlik ning sarnase müügitulu ja bilansimahuga ettevõtja hoolsusstandardiga isik oleks antud olukorras käitunud samamoodi. Seega asus kohus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning kostja väidetava rikkumise ja kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes, kuna alates SA palkamisest ning keskkonnaalaste küsimuste temale delegeerimisest, ei puutunud kostja isiklikult välisõhu saastetasude deklaratsioonide esitamise valdkonnaga sisuliselt kokku, välja arvatud deklaratsioonide allkirjastamine ning edastamine Keskkonnaametile. Eeltoodust tõttu leidis maakohus, et kahju hüvitamise nõue saastetasude osas tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jättis hageja kahju hüvitamise nõuded täies ulatuses rahuldamata, jättis ta rahuldamata ka esitatud viivise nõude. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 15 365,06 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 13 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas kohtule 02.12.2015 ja 07.12.2015 menetluskulude nimekirjad, milles taotles määrata kindlaks tema menetluskulud kokku summas 26 215,97 eurot. Kohus leidis, et kostja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetlusdokumentides on kostja esindajaks märgitud vandeadvokaat U. Ustav. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 ei saa tõlgendada laiendavalt ning vastaspoolelt välja mõista advokaatide ja nõustaja - T. Puki ja A. Mihhaljova ja R. Kinkari kostjale õigusabi osutamisega seotud menetluskulu, kuna kostja ei ole

8(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 neid menetlusdokumentidesse oma esindajate või nõustajatena märkinud ning hageja ega kohus ei olnud kohtumenetluses nende osalusest teadlikud. Tulenevalt TsMS § 218 ei ole õigusbüroo lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli nimetatud isikute poolt tehtud tööde maht kokku 50 tundi ja 32 minutit s.o 4845 eurot ilma käibemaksuta ja 5814 eurot koos käibemaksuga, mistõttu tuleb antud summa jätta hagejalt välja mõistmata. Kohus ei pidanud põhjendatuks hagejalt menetluskuluna välja mõista tasu A. Mihhaljova teostatud tõlketööde eest kokku 13 tundi ja 45 minutit, mis on seotud hagiavalduse ja tervikteksti tõlkimisega põhjendusel, et kostja ei valda piisavalt eesti keelt. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kulu käsitletav kohtukulu ega asja läbivaatamise kuluna ega kohtuvälise kuluna, sest see ei ole liigitatav TsMS § 143 ega § 144 loetelu alla. Põhjendatud ei ole menetlusdokumentide täies mahus tõlkimine menetlusosalise emakeelde olukorras, kus kohus ei ole kostjale andnud tõlkeabi. Ka ei vasta tõlketööde hind tõlkebüroode keskmisele hinnale. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et kostja 02.12.2015.a menetluskulude nimekirjas märgitud tööd on põhjendamatult suured hagimaterjalide analüüsi ja hagi vastuse koostamise osas - kokku 11 korral perioodil märts 2014.a – oktoober 2014.a mahus 36 tundi ja 21 minutit ning hagi vastuse koostamisele kuluv aeg on põhjendatud 12 tunni ulatuses, seega 1150,44 eurot ilma käibemaksuta ehk 1380,53 eurot koos käibemaksuga ning kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil osalemise osas 28.10.2015.a kokku 7 korral mahus 17 tundi ja 16 minutit. Ettevalmistamine istungiks, selle jaoks menetluskulude nimekirja koostamine ja istungil osalemine on põhjendatud 10 tunni ulatuses. Apellatsioonkaebus

9(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 tulenevalt ÄS § 307 lg-st 3 tühine ning sellega on tekitatud hagejale kahju. Kooskõlastuse puudumine on tõendatud ja kostja sellele vastu ei vaidle. Hagejale jäi arusaamatuks, kuidas hageja nõukogu pidi järeldama esitatud aruandluse raames, et selline tehing on poolte vahel sõlmitud. Riigikohtu seisukohta järgi peab nõukogu nõusolek sellises olukorras olema antud kirjalikus vormis (RKTKo 3-2-1-81-15, p 16, 3-2-1-74-15, p 13). Sellist kirjalikus vormis nõukogu nõusolekut ei ole. Asjakohatu on maakohtu arutlus selle üle, mida sai või võis nõukogu väga üldise detailsusastmega aruannetest järeldada. Hageja ei nõustunud maakohtu järelduste ja seisukohaga nõukogu teadmise osas. Hageja finantsaruandluses ei ole detailselt esitatud andmeid selle kohta, et hagejal on üürisuhe SLK-ga. Hageja aruandluse täpsusaste piirdub kululiigi nimetusega, mistõttu ei saa väita, et Lootsi kontori üürimine kajastub arusaadavalt ja detailselt hageja finantsaruannetes. Audiitorid ei kontrolli kulutuste põhjendatust ja rahaliste vahendite väärkasutusi, vaid tehtud kulude õiget kajastamist aruannetes. Audiitorid ei kontrolli kõiki kuludokumente, vaid teevad seda pisteliselt, mistõttu ei saa järeldada, et audiitorid on konkreetse kulu heaks kiitnud. Audiitorite puhul on tegemist kolmandate isikutega, kes ei kuulu ettevõtte töötajate hulka ega ettevõtte juhtorganitesse, kellel oleks õigus tehinguid heaks kiita. Vale on kohtu poolt tehtud järeldus, et tuginedes finantsaruandlusele ja audiitorkontrollile, pidi hageja ainuaktsionär olema teadlik tehtud kuludest. ÄS § 307 lg-st 3 tulenevalt pidi kostja tõendama mitte asjaolu, et keegi teadis neid kulusid, vaid seda, et see oli kooskõlastatud nõukoguga. Kostja ei ole seda teinud. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata hageja poolt menetluses esitatud tõendiga – hageja nõukogu koosoleku protokoll. Sealjuures ei ole kohus selgitanud, miks ei ole see tõend asjasse puutuv. Nimetatud tõendiga näitas hageja kostja teadlikkust nõudest, et tehingute raames, mille teiseks osapooleks on kostja või temaga seotud ettevõtte, tuleb võtta nõukogu kooskõlastus, ja seda on kostja oma praktikas ka teinud. Seega olukorras, kus kostja jätab teadlikult nõukoguga kooskõlastamata endaga seotud tehingu, on ilmne, et kostjal oli soov nimetatud tehingut varjata. Vastasel juhul oleks ta käitunud nagu varasemalt ja küsinud hageja nõukogu kooskõlastuse. Hageja ja SLK vahel puudus üürileping, mille alusel hageja SLK-le arveid tasus. Lepingu puudumisel aga ei ole võimalik määrata ka vastusoorituse sisu ja ulatust, et anda hinnang tehingu majanduslikule otstarbekusele ja vastavusele turutingimustele. Hageja tõendas, et hageja ja SLK vahel puudus ükskõik milline üürileping (sh kirjalik üürileping), mida kinnitas 10.08.2015.a toimunud kohtuistungil ka kostja ise. Hageja ei nõustu, et kostja hageja juhatuse liikmena kasutas samal perioodil aktiivselt Lootsi kontorit hageja majandustegevusega seoses s.o klientidega kohtumiseks ning tööks. Hageja leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ei vajanud Tallinnas asuvat kontorit konstantselt ehk puudus vajadus üürida kontorit perioodil 2009.a – 2012.a igakuiselt ja tasuda selle eest üüritasu, mille osas vastusoorituse mahtu ei olnud võimalik tuvastada. Hageja omas alates 2007.a täisväärtuslikku kontorit Sillamäel, kuhu kolis kogu hageja töötajaskond. Viie aasta jooksul 10-15 kohtumise tõttu Tallinnas oleks olnud mõistlik ja põhjendatud üürida läbirääkimise ruume konkreetseteks juhtudeks turuhinna alusel. Üksikute kohtumiste pidamise tarbeks üürida Tallinnas igakuiselt kontorit ei ole mõistlik ega põhjendatud. Hagejale oli üllatuslik, et tuginedes üksnes kostja poolt esitatud allkirjastamata üürilepingule ja kostja enda poolt kohtule kirjeldatule, kujundas kohus seisukoha küsimuses, milline kokkuleppe oli poolte vahel sõlmitud. Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, et hageja ei ole kostja väiteid Lootsi kontori suuruse, sisustuse, tööks vajaliku tehnika ja kommunikatsioonide olemasolu ning sekretäri- ja koristusteenuse ning ühe parkimiskoha kohta tõenditega ümber lükanud. Hageja on tõendanud, et nimetatud ruumides asus ja asub siiani SLK enda reisibüroo kontor, mille juhatuse liige ja osanik kostja muuhulgas ka oli, mistõttu on äärmiselt loogiline, et ühe ettevõtte kontoris asuvad kohtu poolt nimetatud esemed ning et sellel on konkreetne pindala ja näiteks parkimise koht. Hageja hinnangul on kohus jaotanud nimetatud küsimuses valesti ka tõendamiskoormise. Hageja on tõendanud, et

10(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 kostjal puudus hageja nõukogu nõusolek nimetatud kulu tegemiseks ja seetõttu on kostja kohustus tõendada, et tema tegevuse tulemusena ei ole hageja kahju kandnud, muuhulgas näiteks ka seda, mida hageja oma raha eest väidetavalt on vastu saanud. Kostja seda teinud ei ole. Hageja poolt tasutud üürisumma vastavuse osas turuhinnale jäi hageja menetluses siiani esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et hageja poolt SLK-le makstud tasu ei vastanud turuhinnale, sest kostja ei saanud kasutada tervet kontorit. Kui jaatada asjaolu, et hageja kasutuses oli 26 m2 suurune kabinet, on ilmne, et 926,7 eurot kuus, ehk ca 35 eurot / m2 on selgelt üle turuhinna. Samas on ka ilmne, et vastusooritust määramata ei saa turuhinna analüüsi teha. Menetluses esitatud tõenditele tuginedes aga ei saa vastusoorituse sisu üldse määrata, mistõttu tulebki asuda seisukohale, et tegemist ei olnud üürisuhtega, vaid kostja poolt hageja rahaliste vahendite väärkasutusega. Ei saa lugeda tõendatuks, et kostja poolt esitatud kuluarvestused vastaksid tegelikule vastusooritusele ja seeläbi põhjendaksid turuhinda. Tuginedes menetluses kogutud tõenditele ei saanud kohus asuda seisukohale, et hageja ja SLK vahel oli sõlmitud üürileping, mille vastusoorituse sisu olid kohtu poolt viidatud kohustused. Hageja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et Lootsi kontori üürimist saab pidada hageja igapäevase majandustegevuse osaks, sest alates hageja asutamisest on hagejal olnud majandustegevuse tarbeks hädavajalik pidada Tallinnas kontorit, mistõttu ei vajanud kostja Lootsi kontori üürilepingu sõlmimiseks hageja nõukogu otsust. Hageja igapäevane majandustegevus on laadungikäitlus terminali kaudu, mis asub Sillamäe sadama territooriumil. Hageja ei eita, et kontori kasutamine on osa igapäevasest majandustegevusest, kuid kontori üürimise tehing, veelgi enam, teise kontori üürimise tehing väljaspool alalise tegutsemise kohta iseseisvalt võttes ei ole hageja igapäevane majandustegevus. Kontori üürilepingut sõlmitakse ettevõtetes, kes ei tegele kontoriruumide väljaüürimisega, harva ja seda juhul kui kontor asutatakse või kui kolitakse. Nimetatud otsus, kas üldse, kus ja millise summa eest kontorit üürida, väljub igapäevase majandustegevuse raamidest ja seetõttu vajab kindlasti aktisaseltsi puhul nõukogu kooskõlastust, sest sellise tehingu raames võetakse ettevõtte kanda pikaajaline ja olulise majandusliku mõjuga kohustus. Asuda seisukohale, et kontori üürilepingu sõlmimise tehing kui selline on iseseisvalt võttes hageja igapäevane majandustegevus, on äärmiselt väär. Maakohus on tuvastanud õigesti saastetasu nõudega seotud asjaolusid, kuid teinud sellest valed järeldused. Saasteloa olemasolu on hageja jaoks hädavajalik, et teostada oma igapäevast majandustegevust – laadungikäitlust. Kostja kui juhatuse liige vastutas selle eest, et hageja saaks takistusteta teostada oma igapäeva majandustegevust kooskõlas seadusandlusega. Kostja kohustus tegeleda hageja saastetasudega tulenes nii seadusest, hageja igapäevasest majandustegevusest ning selline kohustus on võimalik tuletada ka kostja juhatuse liikme lepingust, mis formaalselt kehtis perioodil 2005.a - 2008.a. Maakohtu järeldus, et juhatuse liikme vastutuse eeldused ei ole täidetud, kuna juhatuse liikme vastutus ei saa tekkida olukorras, kus juhatuse liige on delegeerinud konkreetsete toimingute läbiviimise juriidilise isiku töötajale, kuid töötaja ei täida enda töölepingust tulenevaid kohustusi – on vasturääkiv, ei ole asjakohane ega põhjendatud. Kohus tuvastas õigesti, et juhatuse liige delegeeris toimingu läbiviimise oma töötajale, kuid toiming ja vastutus on erinevad mõisted. Juhatuse liige ei saa delegeerida vastutust (TsÜS § 31 lg 3 teine lause) ja peab seetõttu hoolsuskohustusena tagama, et delegeeritud toiming saab ka õigeaegselt sooritatud sarnaselt raamatupidamise korraldamisega. Sealjuures ei ole üldse oluline, kas ettevõtte bilansimaht on üks või miljon eurot, sest see ei muuda juhatuse liikme vastuse ulatust ega kehtivust. Ka Riigikohus on eelviidatud tõlgendust toetanud (RKTKo 3-2-1-82-14, p 32), leides, et juhtorgani liige ei saa anda üle oma pädevust ega vastutust, kuid võib oma käsundi täitmisel kasutada kolmandaid isikuid, jäädes sealjuures ise äriühingu ees vastutavaks, ka selles osas, mida käsundi täitmisel teeb kolmas isik. Kostja oleks pidanud delegeeritud toimingu suhtes teostama järelevalvet.

11(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 Olukorras, kus kostja delegeeris saasteloa pikendamise toimingute tegemise töötajale, oli ta kohustatud tagama, et töötaja poolt teostatavad toimingud on tähtaegsed ja korrektsed. Jättes antud juhul kontrollimata ja tagamata saasteloa pikendamise taotluse õigeaegse esitamise, rikkus kostja oma hoolsuskohustust eriti rängalt, sest saasteloa olemasolu on hageja majandustegevust arvestades, üks olulisemaid dokumente ja lubasid. Hageja hinnangul on eeltooduga tõendatud, et kostja jättis täitmata oma kohustuse tagada hageja majandustegevuse kooskõla seadusega ning tulenevalt sellest kandis hageja kahju täiendavate saastetasude ja maksu tasumise ulatuses. Juhul kui kostja oleks järginud temale seadusega seatud hoolsusstandardit ning kontrollinud delegeeritud toimingu õigeaegse teostamise, ei oleks hageja kahju kandnud. Vastustaja seisukoht

12(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 poolt üürimaksete tasumist käsitleda hagejale kahju tekitamisena, sest kui esineksid need faktiväited, millele hageja soovib tugineda, saaks hageja raha saajalt kogu üüritasuna makstud raha tagasi nõuda. Seega üürilepingu võimalik tühisus, mille tuvastamata jätmist hageja apellatsioonkaebuses maakohtule ette heitis, iseenesest kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust ei anna.

13(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 igapäevase juhtimise korraldamine kätkeb endas juhtimisotsustuste tegemist, mille raames tuleb juhatuse liikmel kaaluda, kas iga kulutuse tegemine on põhjendatud, kohane või kas mingi konkreetse kulutuse tegemist tuleks lugeda äriühingule kahju tekitamiseks. Valdava osa juhtimisotsustuste tegemisega kaasnevad kulud. Iga kulu tegemise tagajärg ei saa olla see, et äriühing võiks juhatuse liikme tegevusega rahulolematuse ilmnemisel väita, et ükskõik millist kulu ei olnud vaja, äriühing oleks saanud tegutseda ilma seda kulu tegemata ja seetõttu tuleb kulu käsitleda äriühingu kahjuna. Otstarbekusel põhinevate otsustuste puhul saab juhatuse liikme suhtes esitatav nõue kuuluda rahuldamisele siis, kui äriühing tõendab, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja rikkumise tagajärjel tekkis kahju.

14(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 Üürilepingu tähtajatusele ja sellest tulenevalt ülesütlemisõigusele viitab ka see, et leping oli sõlmitud suuliselt. Seega ei võtnud kostja hagejale etteulatuvalt aastatepikkuseid kohustusi, millest vabanemine ei oleks olnud võimalik. Kostja juhatuse liikmena aktsepteeris seda, et hagejale tekkis igakuiselt üüritasude ulatuses kulusid. Kulude täiendava tekkimise oleks saanud igal ajal, kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetada.

15(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759 liikmele kohustus teha kohane pingutus kohustuste täitmisel. Juhatuse liikme kohustused on täidetud siis, kui juhatuse liige teeb kohase pingutuse, mitte siis, kui kõik need eesmärgid, mis äriühingul on, saavad tõrgeteta täidetud. Juhatuse liige saab kohustuste rikkumise eest vastutada mitte siis, kui mingi eesmärk jääb saavutamata, vaid siis, kui eesmärk jäi saavutamata põhjusel, et juhatuse liige tal lasuvaid kohustusi ei täitnud. Kohaseks pingutuseks saastelubade olemasolu tagamisel tuleb konkreetsel juhul lugeda seda, et kostja võttis tööle spetsialisti, kes oli aastate pikkuse perioodi jooksul vastavate ülesannetega hakkama saanud. Sellises olukorras ei saa konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades väita, et juhatuse liige oleks pidanud isiklikult iga saasteloaga seotud asjaolud üle kontrollima.

16(17)

Tsiviilasi nr 2-14-11759

Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.