Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus muutis 30.03.2016 otsusega maakohtu põhjendusi, kuid jättis resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Esimese ja teise astme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda ning Riigikohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 13.06.2016 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Kassatsiooniastme kulud jäeti kostja kanda. Hageja taotlus ja kostja vastuväited Hageja esitas 13.07.2016 kohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud summas 227 897,35 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest summas 215 780 eurot (ilma käibemaksuta), asja läbivaatamise kuludest summas 11 797,80 eurot ja tasutud riigilõivust summas 319,55 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja üldised vastuväited hageja esinduskuludele ja hageja seisukoht Kostja leiab, et esindaja kulud on ülepaisutatud. Hageja samad esindajad on ka varem kostjalt ülepaisutatud menetluskulude väljamõistmist taotlenud (tsiviilasjas nr 2-13-40378), kuid kohus vähendas esinduskulusid 7698,75 euroni, mis on sobiv suurusjärk ka käesolevas asjas. Piisanuks ainult ühe kostja esindusest. Eriteadmised olid eeldatavalt olemas mõlemal hageja esindajal, mistõttu puudus vajadus kahe esindaja osavõtuks. Kostja palub seetõttu kulude väljamõistmisel arvestada ainult ühe esindaja kulusid. Juhuks, kui kohus leiab, et tegemist on erandjuhuga, esitab kostja vastuväited mõlema esindaja toimingutele. Menetlusdokumentide koostamisel tuleb lähtuda reeglist, et ühe lk peale kulub aega 40 minutit kuni 1 h. 33% menetluskuludest on põhjendamatud juba seetõttu, et hageja tugines 33% ulatuses nõude alusele (tööstusliku kasutatavuse puudumine), mida kohtud ei pidanud põhjendatuks. Maakohtu hinnangul polnud sellele alusele tuginemine põhjendatud ning ka hageja ise ei vaidlustanud seda seisukohta. Menetluskuluks ei saa olla kulu, mis on seotud esindaja ja kliendi või kahe esindaja vahelise suhtlusega. Kõikide rahuldamata jäänud taotluste koostamisega seotud kulu tuleb jätta taotluse esitaja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ainult nende dokumentide koostamisega seotud kulu, mille esitamine oli vajalik ja põhjendatud kliendile soodsa kohtulahendi saavutamiseks. Arvestamata tuleb jätta menetluskulu seoses selliste dokumentidega, mida kohtule ei esitatud, ning niisuguse info saamiseks tehtud toimingud, mida kohus polnud asja lahendamisel arvestanud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-158-12 selgitanud, et lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud seoses kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostjad polnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Hageja taotleb põhjendamatult „korraldavate tegevuste“ kulude väljamõistmist, mis ei nõua õigusalast haridust ja mille tegemine ega põhjendatus ei nähtu kohtutoimiku materjalidest. Hageja on esitanud selliseid kirjeid, millest ei nähtu, millise tegevuse eest kulusid kanti ning kuidas on toiming seotud konkreetse vaidlusega. Seda on kinnitanud ka näiteks Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 2-14-11759 (p 19). Hageja on esitanud ka hulgi nn kobarkirjeid,

milles on kirjeldatud kaht või rohkemat toimingut ning pole võimalik eristada, millisele tegevusele kui palju aega kulus. Hageja esindajatel on liiga palju aega kulunud istungiteks ettevalmistamisele, sh on taotletud ettevalmistamise kulu korraldavate istungite iga etapi eest. Ka on hageja taotlenud istungi korraldusliku poolega seotud kulusid, kuid Riigikohus on asjas nr 3-2-164-13 rõhutanud, et menetluskuluks pole esindaja kohtuistungile sõitmise kulu. Kohtupraktika kohaselt lähtutakse menetluskulude väljamõistmisel istungi protokollis märgitud istungi kestusest. Ka on hageja taotlenud kohtukõne teeside koostamise kulu hüvitamist, kuid teeside koostamine pole kohustuslik ning teese on koostatud ka eelistungiteks, kus kohtukõnesid ei peeta. Hageja taotleb kulude hüvitamist korduvalt vaidluse materjalide, sh tõendite ja kohtutoimikuga tutvumise eest tõenäoliselt põhjusel, et hageja advokaadist esindaja on mitu korda (vähemalt 5 korda) muutunud. Sellise kulu väljamõistmine kostjalt pole põhjendatud. Hageja esindajate advokaadibüroo sisene tööjaotus ei saa tuua kaasa suuremaid menetluskulusid, võrreldes sellega, kui hageja asjaga oleks tegelenud vaid üks vandeadvokaat. Hageja esindajate tunnitasu on liiga suur (advokaadist esindajal 160 eurot/h ja patendivolinikul 180 eurot/h). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-16 märkinud, et mõistlik on tunnitasu 120 eurot (kas koos või ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja advokaadist esindaja on kogu aeg vahetunud, on põhjendatud tunnitasu 100 eurot. Arvestades esindajast patendivoliniku töö süstematiseerimatust ja ebaefektiivsust, on patendivoliniku õiglane tunnitasu samuti 100 eurot. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja vastuväited on pikemad, kui ükski teine asjas esitatud menetlusdokument või kohtuotsus ega arvesta printsiibiga „kaotaja maksab“. TsMS § 162 lg-ga 1 ei saa olla kooskõlas olukord, kus menetluse võitnud poolele mõistetakse õigusabikulud välja üksnes 3% ulatuses taotletust. Tegemist oli ravimipatendi vaidlusega, mille sisu oli väga spetsiifiline ja keeruline. Asja menetlus kestis ligi 5 aastat. Ainuüksi maakohtus peeti 10 kohtuistungit ning kohtutoimik koosnes enam kui 10 köitest. Tsiviilasi oli keskmisest oluliselt mahukam ja keerukam, mistõttu on ka kulud keskmisest suuremad. Kõik edasikaebused esitas kostja. Analoogia kasutamine tsiviilasjaga nr 2-13-40378 on põhjendamatu, sest hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud. Kahe esindaja – vandeadvokaadi ja patendivoliniku – kasutamine oli TsMS § 175 lg 3 alusel põhjendatud. Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1-112-09, p-s 17 leidnud, et konkreetse asja keerukus võib kaasa tuua mitme esindaja kasutamise vajaduse, kusjuures asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on Riigikohus möönnud mitme esindaja kasutamise vajadust, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised. Riigikohus on 22.04.2015 otsuses nentinud, et vaidluse lahendamine eeldab äärmiselt spetsiifilisi eriteadmisi farmaatsia ja ravimite toimimise kohta. Kostjal endal oli menetluses koguni kolm esindajat. Lisaks on arusaadav, et kui menetlusosalisel on mitu esindajat, on põhjendatud ka nende omavaheline suhtlus. Kuna maakohus jättis rahuldamata taotluse ekspertiisi määramiseks, tuli esindajatel endal spetsiifilisi asjaolusid uurida, mistõttu ei saa nõustuda kostjaga, et ühe lk menetlusdokumendi koostamiseks pidi kuluma 40 min kuni 1 h. Pole alust pidada 33% kogu esimese kohtuastme vaidlusega seotud kuludest põhjendamatuks seetõttu, et maakohus ei nõustunud hageja väitega leiutise tööstusliku kasutatavuse osas. Hageja esitas ühe haginõude – tühistada kostja patent, mille maakohus täielikult rahuldas. Seadus ei näe ette menetluskulude jätmist osaliselt võitnud poole kanda põhjusel, et kohus ei nõustunud kõigi selle poole esitatud väidetega. Lisaks ei moodustanud tööstusliku kasutatavuse argument kaugeltki 1/3 kogu vaidluse sisust ja mahust.

Hagejat ei saa karistada ja jätta menetluskulusid kostjalt välja nõudmata seetõttu, et kohus on ebaõigesti jätnud mõne hageja taotluse rahuldamata, kui taotluse esitamine ei olnud ilmselgelt põhjendamatu või ülearune. Sama kehtib menetlusdokumentide kohta, mille esitamine polnud otseselt kohustuslik, kuid oli hageja hinnangul vajalik oma seisukohtade kaitsmiseks ja vastase väidete ümberlükkamiseks. Esindaja töö õigusabi osutamisel on jätkuv protsess ning selle eraldamine ükstoiminguteks minuti täpsusega pole nõutav ega alati ka võimalik. Teatud tegevusi võib menetluslikult ja õigusabi osutamise kontekstis vaadelda ühe toiminguna. Näiteks võib kohtuistungiks ettevalmistamisega kaasneda suhtlus või nõupidamine kahe esindaja vahel, esindaja suhtlus kliendiga või kohtukõne teeside koostamine, mis juhul võib õigusabi sisuks olla kohtuistungiks ettevalmistamine. Arvestades vaidluse spetsiifilisust, on selge, et igaks eelistungiks ettevalmistamine nõudis aega. Kõikidel eelistungitel käsitleti eri materjale ja küsimusi. Arvestades asja mahukust, oli põhjendatud põhjalik ettevalmistus ja teeside koostamine põhiistungiks. Seejuures pidi hageja olema valmis teeside koostamiseks juba eelistungite ajal, sest kohtul on õigus pidada asja arutamise istung eelistungi jätkuna. Sellise mahukuse ja keerukusega asjas oli teeside koostamine põhjendatud ning seda ei saanud teha 0,5 h-ga. Põhjendatud menetluskuluks on ka suhtlus kliendiga. Kostja vastupidine väide on vastuolus tema seisukohaga, et menetluskulude nimekirjas tuleb konkreetselt välja tuua iga tegevus ja sellele kulunud aeg. Samuti on Riigikohus asjas nr 3-2-1-48-16 kinnitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Hagejal oli põhimenetluses 3 esindajat: Xxxx, Xxxxja Xxxx. Esindajate vahetumine ei ole põhjustanud menetluskulude suurendamist, sest esitatud kulude hulgas pole selliseid kulusid, mis oleksid tingitud ainuüksi esindaja vahetumisest. Tegevused nagu kohtutoimikuga tutvumine ja toimiku materjalide analüüs pole tingitud esindajate vahetumisest, vaid sellest, et kohtutoimik oli äärmiselt mahukas ning eelistungitel nõudis kohus igale tõendile ja tõendi tõlkele viitamist kohtutoimiku leheküljenumbritega. Kohtupraktikas pole määratud esindaja tunnitasu ülempiiri. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1115-14 pidanud põhjendatuks ka tunnitasu 153 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Riigikohus viitas, et tunnitasu määramisel on mõistlik lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega. 26.04.2012 kirje „Patendivolinik – vastuse koostamine kostja vastuväidetele“ osas on hageja seisukohal, et ei saa olla ebaselgust selles osas, et patendivolinik koostas seisukohad kostja vastusele, mis esitati kohtule lõpuks 09.10.2012. Kostja vastuväited seoses kohtuistungite läbiviimise põhjendatusega tuleb jätta tähelepanuta, sest kohtuistungi korraldamine on kohtu otsus ning pooltel on kohustus istungil osaleda. Vastuväited, nagu poleks kirjetest sisuga „ettevalmistamine kohtuistungiks“ võimalik aru saada, milliseks kohtuistungiks esindajad ette valmistasid, on selgelt otsitud – on selge, et esindaja valmistub alati ajaliselt järgmiseks kohtuistungiks. Toimikuga tutvumine ei seisne toimiku läbilehitsemises, vaid kõigi märgitud materjalide olemasolu kontrollimises, samuti toimiku lehekülgede numbrite talletamises. Seetõttu on esindajate vastav ajakulu perioodil 03.10.2013–11.10.2013 vajalik ja põhjendatud. Samuti ei saa pidada põhjendamatuks asjas esitatud tõenditest ülevaate koostamist koos täpsete viidetega asukohale toimikus perioodil 09.10.2013–11.10.2013.

Kostja leiab, et 22.01.2014 toiming on põhjendamatu, sest hageja ei pidanud analüüsima apellatsioonkaebuse esitamise vajadust. Samas ei nõustunud maakohus kõigi hageja põhjendustega ning hiljem ringkonnakohus muutiski maakohtu põhjendusi, mistõttu hagejal oli põhjendatud vajadus uurida, kas ja mil määral maakohtu põhjendused võivad hageja õigusi rikkuda. Hageja esindaja toimingud ja kostja konkreetsed vastuväited Hageja lepinguline esindaja on menetluses teinud alljärgnevaid toiminguid (osaliselt koondatult) ning kostja on esitanud neile järgmised konkreetsed vastuväited (VV). 1) 29.04.2011–12.08.2011 – hagiavalduse koostamine – 134 h (sh patendivolinik 126 h); VV: ajakulu on liiga suur. Hagiavalduse sisulise osa pikkus on maksimaalselt 34 lk ning see sisaldab palju väljavõtteid ja kopeerimist eri allikatest, sh seadusest ja patendinõudlusest. Arvestades, et hageja tugines hagis kolmest alusest ühena tööstusliku kasutatavuse puudumisele, millega kohus aga ei nõustunud ja mille osas hageja loobus ka ise edasikaebamisest, oli hagiavaldus 33% osas sisuliselt põhjendamatu. Hagiavalduse maksimaalne põhjendatud lk-de arv on 15, mida tuleb vähendada 33% võrra. Põhjendatud oli seega kulutada 9,9 h. 2) 12.08.2011 – suhtlus kohtuga – 0,2 h; 3) 12.09.2011 – telefonikõne kliendiga Xxxx– 0,1 h; 4) 12.09.2011 – telefonikõne kliendiga Xxxx– 0,2 h; 5) 19.09.2011 – suhtlus kohtu ja kliendiga – 1 h; 6) 22.09.2011 – konverentskõne 0,7 h; VV (toimingud 2-6): kirjadest ega asja materjalidest ei nähtu, kas ja mis põhjusel hageja esindaja suhtles kohtuga, pidas klientidega telefonikõnesid ning kellega ja miks peeti konverentsikõne. Kohtupraktikast tulenevalt tuleb sellised kulud jätta välja mõistmata. 7) 22.09.2011 – vastuse koostamine kostja 19.09.2011 taotlusele – 1,2 h; VV: tegemist on lühikese ja lihtsa dokumendiga vastuseks kostja tähtaja pikendamise taotlusele, mille koostamine sai maksimaalselt aega võtta 0,2 h. 8) 11.11.2011 – kostja vastuse analüüs – 6 h; VV: kirjest ei nähtu, kas kostja vastuse analüüsil menetluses ka mingi väljund oli, st kas koostati mingi dokument, mis võinuks kaasa aidata hagi rahuldamisele. Kohtupraktika kohaselt peaks asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. 9) 15.11.2011 – e-kiri kliendile Xxxx– 0,1 h; VV: ei nähtu, kas e-kiri ka tegelikult kirjutati ning kas see oli vajalik ja põhjendatud. Seetõttu tuleb jätta menetluskulu välja mõistmata. 10) 20.12.2011 – seisukoha koostamine kohtule hagihinna osas, tõendite tõlkimise korraldamine 2,15 h; VV: tegemist on kobarkirjega, millest ei nähtu, kui palju aega kulus hageja esindajal seisukoha koostamisele ja kui palju tõlkimise korraldamisele. Seega ei saa hinnata toimingute põhjendatust ning need kulud tuleb jätta vastaspoole kanda. Ainus põhjus, miks hageja selle

seisukoha pidi esitama, oli see, et hageja polnud hagis õigel ajal ja õigesti hagihinda põhjendanud. Lisaks pole tõendite tõlkimise korraldamine ülesanne, mille peab korraldama advokaat oma tunnihinna alusel. Ka ei nähtu materjalidest, et hageja esindaja oleks ka tegelikult tõlkimist korraldanud. Kulud tuleb jätta välja mõistmata. 11) 05.01.2012 – nõupidamine patendivolinikuga – 1 h; VV: hageja esindajate omavaheline suhtlus, mille tegelikku toimumist ja vajalikkust ei saa kontrollida, pole selline toiming, millega seotud kulusid saaks jätta kostja kanda. Seetõttu tuleb kulud jätta välja mõistmata. 12) 06.01.2012 – tõendite eesti keelde tõlkimise korraldamine – 1 h; VV: kulud tuleb jätta välja mõistmata (vt p 10). 13) 02.02.2012 – suhtlus patendivolinikuga seoses eksperdiarvamuse vajadusega – 0,5 h; VV: kulud tuleb jätta välja mõistmata (vt p 11). 14) 03.02.2012 – vastus kohtule seoses eksperdiarvamuse vajadusega – 0,5 h; VV: hageja vastus koosnes kahest lausest ja kahest nimest. Selle koostamine sai aega võtta maksimaalselt 0,1 h. 15) 13.02.2012–16.02.2012 – hagihinna määruskaebuse analüüs ja vastus, e-kiri kliendile – 2,5 h; VV: kirjest ei nähtu, kui palju kulus kummalegi tegevusele aega, mistõttu ei saa kulu põhjendatust hinnata ja kulu tuleb jätta välja mõistmata. Lisaks peab dokumendi analüüs olema hõlmatud sellele vastuse vm väljunddokumendi koostamisega, mis on kajastatud hageja järgmises kirjes. Analüüs pole iseseisvalt väljamõistetavaks kuluks. Hageja vastus on lihtne dokument pikkusega pool lehekülge. Seetõttu saab selle koostamise osas lugeda põhjendatuks 0,2 h. 16) 26.04.2012 – patendivolinik – vastuse koostamine kostja vastuväidetele – 240 h; VV: kirjest ei nähtu, millist vastust patendivolinik 26.04.2012 koostas. Ka juhul, kui silmas on peetud hageja 09.10.2012 seisukohtade koostamist, on patendivoliniku ajakulu ilmselgelt põhjendamatu. Vastuse tekstiline osa on 43 lehekülge. Kõrge õigusalase kvalifikatsiooniga professionaalil kulub 1 lk menetlusdokumendi kirjutamiseks 40 min kuni 1 h. Arvestada tuleb, et hageja vastus sisaldab ka mittesisulist osa. Samuti sisaldab terve neljas peatükk argumente tööstusliku kasutatavuse alusel, mida kohus ei pidanud põhjendatuks. Lisaks sisaldab dokument ulatuslikke kokkuvõtteid dokumendist endast. Seega saab dokumendi sisulise osa maht olla kuni 29 lk. Ka ei olnud vastuse koostamine hageja jaoks hagi rahuldamiseks vajalik. Hageja esindas täiendavad seisukohad ülepaisutatult enda soovil. Seetõttu tuleb kulu jätta välja mõistmata või vähendada ajakulu 5 tunnini. 17) 24.05.2012 – suhtlus seoses Xxxxtaotlusega toimikuga tutvumiseks – 0,7 h; VV: ei nähtu, kellega suheldi ja kuidas see seondub käesoleva vaidlusega. Xxxxpole selles vaidluses menetlusosaline. Hageja ja menetlusvälise isiku suhtlus pole kulu, mille peaks hagejale hüvitama kostja. 18) 20.07.2012 – konverentskõne kliendiga menetluse seisust ülevaate andmiseks – 0,7 h; VV: Asja materjalidest ei nähtu, milline suhtlus toimus ning kas see oli täies mahus asja lahendamise huvides. 19) 01.08.2012–09.10.2012 – täiendava seisukoha koostamine – 9,4 h;

VV: ei nähtu, millist täiendavat seisukohta esindaja koostas, milliseid materjale ette valmistati ja kas need ka kohtule esitati. Juhul, kui silmas on peetud 09.10.2012 seisukohti, on need kaetud juba eelneva kirjega „26.04.2012 patendivolinik – vastuse koostamine kostja vastuväidetele“). Seetõttu tuleb jätta menetluskulud selles osas välja mõistmata. 20) 05.12.2012–17.12.2012 – korraldavad tegevused ja ettevalmistused seoses 18.12.12 kohtuistungiga, suhtlus xxxx, kohtuistungil vajalike toimingute analüüs – 9,9 h; VV: korraldavad tegevused seoses kohtuistungiga ei kuulu hüvitamisele. Hüvitamisele kuulub üksnes kohtuistungi aeg protokolli järgi. Samuti võib kuuluda hüvitamisele sisuline istungiks ettevalmistamine põhjendatud ulatuses, kuid igal juhul mitte korraldavad tegevused, millest ei nähtu, mida oli vaja korraldada. Hagejate esindajate omavahelise suhtlemise kulu on põhjendamatu. 18.12.2012 istungiprotokollist nähtub, et istung kestis 46 minutit ja istungil osales ainult hageja üks esindaja. Istungiks ettevalmistamiseks oli põhjendatud kulutada kuni 1/3 istungi toimumise ajast. Istung korraldati üksnes hageja tegemata jätmisest või selgitamise soovidest tulenevalt. Menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata või vähendada kulu 0,2 tunnini. 21) 10.12.2012 – e-kirjavahetus xxxx, taotluse koostamine täiendavate tõendite vastuvõtmiseks – 0,8 h; VV: pole võimalik eristada eri toimingutele kulunud aega. Esindajate omavahelise suhtluse kulu on põhjendamatu. Ei nähtu, milliste tõendite vastuvõtmise taotlust koostati ja kas see ka kohtule esitati. Juhul, kui silmas on peetud 18.12.2012 istungil esitatud taotlusi, jättis kohus need istungi protokolli järgi rahuldamata. Seega ei saa sellega seotud kulusid kostjalt välja mõista. 22) 18.12.2012 – suhtlus Xxxx, osalemine kohtuistungil, korraldavad tegevused seoses kohtuistungil osalemisega – 4,05 h; VV: pole võimalik eristada eri toimingutele kulunud aega. Kulusid korraldavatele tegevustele, mis pole menetlustoimingud või menetlustoiminguteks vajalikud toimingud, ei saa välja mõista. Välja saab mõista üksnes istungil osalemise kulu. Kuna kohtuistungil ei võetud vastu kahte hageja esitatud tõendit, on põhjendatud kohtuistungil osalemise eest välja mõista kulu 0,5 h. 23) 21.12.2012 – eelistungi protokolli analüüs ja edasiste sammude kavandamine seoses ekspertiisiga – 0,5 h; VV: kaheleheküljeline protokoll ei nõua 0,5-tunnist analüüsi, vaid läbilugemist. Ka ei nähtu, et edasiste sammude kavandamine oleks viinud mõne dokumendi vormistamiseni. Maksimaalne kulu saab olla 0,1 h. 24) 27.12.2012–10.01.2013 – eksperdile esitatavate küsimuste formuleerimine, analüüs, lõplikult sõnastamine, sellekohane suhtlus Xxxx – 27,5 h; VV: esindajatevaheline suhtlus ja analüüs pole väljamõistetavad kulud. Kuna kohus jättis hageja ekspertiisitaotluse rahuldamata, pole sellega seotud kulud väljamõistetavad. Ka pole põhjendatud ajakulu 3 tundi selleks, et „lõplikult sõnastada“ eksperdile 16 küsimust. Seega tuleb kulud jätta välja mõistmata. 25) 01.02.2013 – kostja 31.01.2013 menetlusdokumendi esmane analüüs – 0,25 h; VV: esmane analüüs peab olema seotud mõne väljunddokumendiga. 26) 05.02.2013 – kostja esitatud viimaste materjalide analüüs ja suhtlus edasiste sammude osas, sh Xxxxesindajatega – 1 h; VV: toimingute kulu pole võimalik eristada. Analüüs ei viinud menetlustoiminguni. Xxxxpolnud menetlusosaline.

27) 07.02.2013 – taotluse koostamine vaheotsuse tegemiseks, tegevusplaani koostamine – 1,25 h; VV: kuna kohus vaheotsuse tegemise taotlust ei lahendanud, tuleb sellega seotud kulu jätta välja mõistmata. 28) 07.02.2013 – kostja esitatud materjali analüüs ja nõupidamine patendivolinikuga – 1,5 h; VV: analüüs eraldiseisva kuluna pole väljamõistetav. 29) 12.02.2013 – nõupidamine patendivolinikuga – 1 h; VV: hageja esindajate omavaheline suhtlus pole põhjendatud kulu. 30) 12.02.2013 – ekspertiisi kohta menetlusdokumendi koostamine – 4 h; VV: kuna kohus jättis ekspertiisitaotluse rahuldamata, pole tegemist põhjendatud kuluga. 31) 13.02.2013 – menetluse seisust ülevaate koostamine kliendile ja edasise tegevuse planeerimine – 1 h; VV: pole nähtav eri toimingute ajakulu, samuti see, kas tegevuste planeerimine oli vajalik ja väljendus mõnes edasises hagi rahuldamiseks vajalikus menetlustoimingus. Tegemist on põhjendamatu kuluga. 32) 17.02.2013 – kostja 31.01.2013 menetlusdokumendile vastuse koostamine – 9 h; VV: menetlusdokumendi koostamine oli vajalik üksnes seetõttu, et hageja ise taotles ekspertiisi läbiviimist, mille kohus jättis rahuldamata. Seetõttu tuleb kulu jätta välja mõistmata. 33) 20.02.2013 – telefonikõne kliendiga Xxxx– 0,25 h; VV: kliendiga suhtlemise toimumist ja põhjendatust ei saa kindlaks teha. 34) 22.02.2013 – taotluse koostamine vaheotsuse tegemiseks – 2,5 h; VV: põhjendamatu kulu, sest taotlus jäi rahuldamata. 35) 26.02.2013 – suhtlus kliendiga edasise tegevuse osas – 0,25 h; 36) 28.02.2013 – suhtlus kliendiga menetlusdokumentide tõlgete osas – 0,15 h; 37) 05.03.2013 – e-kirja koostamine olukorra ja tõlgete kohta – 0,25 h; VV: kliendiga suhtlemise toimumist ega selle põhjendatust ei saa kindlaks teha, see on põhjendamatu kulu. 38) 19.03.2013–28.03.2013 – kostja 18.03.2013 seisukoha analüüs ja sellele vastuse koostamine, kostja menetlusdokumendist lühiülevaate koostamine, patendivoliniku koostatud argumentide analüüs, suhtlus kliendiga – 9,5 h; VV: ei nähtu eri toimingute ajakulu ega see, kellele ülevaade koostati ja selle vajalikkus menetluse seisukohast. Vaheotsuse taotlus jäeti rahuldamata. Ühe esindaja poolt teise esindaja töö analüüsimine pole kostjalt väljamõistetav kulu. Analüüsil puudus väljund. Suhtlus Xxxx ja esindajatel omavahel pole väljamõistetav kulu. 39) 08.04.2013–16.04.2013 – ettevalmistus 16.04.2013 kohtuistungiks ja sellega seotud suhtlus kliendiga, tegevuskava koostamine – 3,5 h; VV: ülalnimetatud põhjustel tuleb kogu kulu jätta välja mõistmata. 40) 15.04.2013 – 15.04.2013 kohtumääruse analüüs ja sellega seotud suhtlus kliendi, patendivoliniku ja teiste seotud isikutega (Xxxxadvokaadid) – 2,25 h;

VV: ülalnimetatud põhjustel tuleb kulu jätta välja mõistmata. 41) 16.04.2013 – ettevalmistamine kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine – 1,5 h; VV: kuna tegemist oli korraldava kohtuistungi jätkuga, on maksimaalne põhjendatud kulu istungiks ettevalmistamise eest 0,5 h, mis on juba kaetud 15.04.2013 kirjega. Kuigi istungi protokollist täpset aega ei nähtu, eeldab kostja, et istung kestis kuni 4,5 h. Seega saab põhjendatud kulu olla maksimaalselt 4,5 h. 42) 16.04.2013 – kohtuistungi protokolli analüüs – 0,25 h; VV: analüüs pole väljamõistetav kulu. 43) 02.05.2013–09.05.2013 – vastuse koostamine kostja 31.01.2013 menetlusdokumendile – 40 h; VV: ajakulu on kordades ülepaisutatud. Hageja esitas vastuse kostja 31.01.2013 menetlusdokumendile 09.05.2013 menetlusdokumendis. Hageja 09.05.2013 menetlusdokumendi kogupikkus on 22 lk. Sisuliselt kordab hageja selles varasemaid 09.10.2012 seisukohti. Nii kattuvad näiteks sisu poolest 09.10.2012 dokumendi lk-d 12-17 ja 09.05.2013 dokumendi lk-d 15-18, samuti 09.10.2012 punktid 4.2.10, 4.2.7, 4.2.8, 5.1.2 hageja 09.05.2013 dokumendi p-dega 1.10, 1.7, 1.11, 2.1 jne. Lisaks on hageja esitanud ebavajalikke seisukohti tööstusliku kasutatavuse kohta. Seisukohtade esitamine polnud hagejale kohustuslik. Kulu on põhjendatud maksimaalselt 2 h ulatuses. 44) 14.05.2013–23.05.2013 – kostja 09.05.2013 menetlusdokumendi analüüs ja sellele vastamine – 8 h; VV: kulu on ülepaisutatud. Hageja vastuse sisulise osa pikkus on 4 lk, millest suure osa moodustavad kordused ja tsitaadid. Valdava osa dokumendist moodustavad vastuväited kostja taotlusele võtta Helleri deklaratsioon asja juurde, kuid kohus rahuldas kostja taotluse. Seetõttu on valdav osa dokumendist põhjendamatu ning maksimaalne põhjendatud ajakulu on 0,5 h. 45) Patendivoliniku töö perioodil 01.12.2012–31.05.2013 – 152 h; VV: kirjest pole võimalik aru saada, mis tööd patendivolinik tegi ning kas see aitas kuidagi kaasa hagi rahuldamisele. Eelmistes kirjetes on juba kajastatud kõik kulud, mis üldse saaksid olla vajalikud ja põhjendatud. Kulu tuleb jätta välja mõistmata. 46) 17.07.2013–02.08.2013 – ülevaate koostamine vaidluse seisu kohta, menetlusliku olukorra analüüs, tegevuskava, nõupidamine patendivoliniku ja kliendiga – 3 h; VV: analüüsi eest ei saa menetluskulusid välja mõista. Põhjendatud kulu pole esindajate omavaheline suhtlus. Pole selge, kellele ülevaade koostati. Ei nähtu, et telefonikõne kliendiga oleks toimunud ega selle põhjendatus. 47) Patendivoliniku kohtukõne teeside koostamine – 90 h; VV: kirjest ei nähtu, millal ja milliseid kohtukõne teese või küsimusi patendivolinik koostas. Asja sisuline arutamine toimus alles 12.11.2013 istungil, millele eelnesid korralduslikud eelistungid, kus kohtukõnesid ei peeta. Lisaks on kohtukõne teeside koostamine vabatahtlik toiming, mitte menetluse läbiviimiseks vajalik kohustus. Kulu tuleb jätta välja mõistmata. 48) 08.09.2013–09.09.2013 – kohtuistungiks ettevalmistamine, teeside koostamine, nõupidamine patendivolinikuga – 10 h; VV: ei nähtu, milliseks kohtuistungiks valmistuti, teesidega seotud kulu ei kuulu väljamõistmisele. Kui silmas on peetud 07.10.2013 istungit, on tegemist varasema korraldava istungi jätkuistungiga, milleks täiendavalt polnud vajalik ette valmistada üle 0,3 h.

49) 10.09.2013 – kohtuistungil osalemine ja sellega seotud toimingute tegemine – 7,5 h; 50) Patendivoliniku kohtuistungil osalemine – 6 h; VV: protokolli järgi kestis istung alla 5 h, eeldatavalt umbes 4,5 h. Kuna tegemist oli korraldava kohtuistungiga, polnud kahe esindaja osavõtt põhjendatud. Arvestades, et protokolli järgi on istung kulunud selleks, et hageja saaks esitada enda esitatud tõendeid, pole põhjendatud kogu istungiajaga seotud kulu kostjalt väljamõistmine. Põhjendatud kulu on 1,5 h. 51) 24.09.2013–25.09.2013 – nõupidamine patendivolinikuga, mh kohtule esitatavate tõlgete osas – 1,5 h; VV: kulu pole põhjendatud. 52) 29.09.2013 – kohtule esitatavate tõlgete analüüs – 2 h; VV: pole arusaadav, milliseid tõlkeid analüüsiti, miks oli see vajalik ning kuidas aitas kaasa hagi rahuldamisele. 53) 03.10.2013 – kohtuasja toimiku koostamine – 0,5 h; 54) 03.10.2013 – kohtutoimikuga tutvumine ja toimiku materjalide analüüs – 2 h; VV: kohtuasja toimiku koostamine on korralduslik tegevus advokaadi töö lihtsamaks muutmiseks ja süstematiseerimiseks ning selleks pole vaja õigusalaseid teadmisi. 55) 04.10.2013 – menetlusdokumentide analüüs – 7 h; VV: ei nähtu, mis menetlusdokumente analüüsiti ja kas analüüsi tulemusel koostati mõni kohtudokument. 56) 04.10.2013 – kohtutoimikuga tutvumine ja toimiku sisukorra koostamine – 3,5 h; VV: selliseks tööks pole vaja õigusteadmisi. 57) 07.10.2013 – ettevalmistamine Harju Maakohtu istungiks – 3,6 h; VV: kuna tegemist oli korraldava istungiga, mis oli 16.04.2013 korraldava istungi jätkuks, milleks hageja esindajad olid juba valmistunud, pole põhjendatud kuluks istungiks uuesti ettevalmistamine suuremas mahus kui 0,3 h, mis on kaetud juba varasema kirjega. Seetõttu tuleb kulu jätta välja mõistmata. 58) 07.10.2013 – osalemine kohtuistungil – 4 h; 59) Patendivoliniku osalemine kohtuistungil – 6 h; VV: protokollist nähtuvalt kestis istung 2 h ja 55 minutit. Kahe esindaja kohalolek polnud põhjendatud. Istung peeti eelkõige selleks, et hageja saaks selgitada tõendite tähendust, kuid hageja saanuks seda teha ka hagiavalduses. Seetõttu pole istungiga seotud kulude kostja kanda jätmine põhjendatud. 60) 07.10.2013 – kohtuasja toimiku koostamine – 3 h; VV: toiming ei vaja õigusalaseid teadmisi. 61) Patendivolinik – kohtutoimikuga tutvumine – 1 h; VV: kohtutoimikuga tutvumine ei vaja õigusalaseid teadmisi. 62) 08.10.2013 – e-kiri Xxxxseoses esitatud tõendite puuduvate tõlgetega – 0,2 h; 63) 08.10.2013 – telefonikõne Xxxx seoses kohtu 09.10.2013 istungiks ettevalmistusega – 0,3 h;

VV: esindajate omavaheline suhtlus pole põhjendatud kulu. 64) 08.10.2013 – toimiku analüüs seoses esitatud tõendite puuduvate tõlgetega – 1,2 h; VV: asjaolu, et hageja esindajale polnud selge, millised dokumendid nad olid esitanud ja milliseid mitte, ei anna alust jätta sellega seotud menetluskulusid kostja kanda. 65) 08.10.2013 – ettevalmistus 09.10.2013 kohtuistungiks – 3,6 h; VV: 09.10.2013 istung oli 07.10.2013 korraldava istungi jätk. Põhjendatud pole pärast iga istungi vaheaega uuesti samaks istungiks valmistuda. 66) 08.10.2013–11.10.2013 – esitatud tõendite analüüs ja tõendite ülevaatetabeli koostamine, lisadest nimekirja koostamine viidetega kohtutoimikule, sellega seotud suhtlus Xxxx– 22,55 h; VV: põhjendatud polnud juba esitatud tõendite uus analüüs. Ka ei nähtu, kellele koostati ülevaatetabel. Tõendid tuleb kohtule esitada kohe arusaadavalt, selgelt ja ülevaatlikult, mistõttu pole hilisem ülevaatetabeli koostamine põhjendatud ega vajalik. 67) 09.10.2013 – 07.10.2013 kohtuistungi protokolli analüüs – 0,3 h; VV: protokoll on lühike ja lihtne dokument, mis ei vaja analüüsi. 68) 09.10.2013 - osalemine Harju Maakohtu istungil – 3,5 h; 69) Patendivoliniku osalemine istungil – 5 h; VV: kahe esindaja osalemine istungil polnud põhjendatud. Istung kestis 2 h ja 45 minutit, millest omakorda suur osa hageja poolt tõendite esitamisele ja nende selgitamisele. Põhjendatud kulud on seega 1 h. 70) Patendivoliniku tutvumine kohtutoimikuga – 3 h; VV: ei nähtu, miks ja millal patendivolinik toimikuga tutvus. 71) 11.10.2013 – ettevalmistus kohtu 14.10.2013 istungiks – 0,2 h; VV: kohtuistungi jätkuks ettevalmistamine pole põhjendatud. 72) 14.10.2013 – ettevalmistus kohtu 14.10.2013 istungiks – 2,5 h; 73) 14.10.2013 – kohtuistungil osalemine, ettevalmistus kohtuistungiks – 4 h; 74) Patendivoliniku osalemine 14.10.2013 istungil – 3 h; VV: kahe esindaja osalemine istungil polnud vajalik. 14.10.2013 istung kestis alla 3 tunni. Põhjendatud on kulud maksimaalselt 2 h ulatuses. 75) Patendivoliniku protokolliga tutvumine, parandusettepanekute tegemine – 2 h; VV: ei nähtu, millise istungi protokolliga volinik tutvus. Ka ei nähtu, et kohus oleks parandusja täiendusettepanekutega arvestanud. 76) 15.10.2013 – ettevalmistus kohtu 16.10.2013 istungiks – 2,5 h; 77) 16.10.2013 – osalemine istungil, ettevalmistamine kohtuistungiks – 4 h; VV: 16.10.2013 istung oli varasema korraldava kohtuistungi jätk, mistõttu polnud selleks ettevalmistamine vajalik. Põhjendatud menetluskulud on kuni 2 h. 78) 16.10.2013 – suhtlus Xxxx seoses 16.10.2013 kohtuistungiks ettevalmistusega, e-kirja koostamine Xxxx– 0,3 h; VV: esindajate omavaheline suhtlus pole väljamõistetav kulu.

79) 16.10.2013 – kohtukõne teeside uuendamine – 2,6 h; VV: kohtuteeside koostamine pole põhjendatud kulu. Lisaks poleks nende uuendamine 2,6 h vältel põhjendatud. 80) 16.10.2013 – osalemine kohtu 16.10.2013 istungil – 2,9 h; VV: 16.10.2013 kohtuistungi kulud on juba kaetud eelnevalt esitatud kirjega, mistõttu tuleb need jätta välja mõistmata. 81) 17.10.2013 – ettevalmistus 17.10.2013 istungiks, suhtlus Xxxx, sh telefonikõne – 3,1 h; VV: hageja esindajate omavahelised kõned pole väljamõistetav kulu. Kohtu 17.10.2013 istung oli eelmiste istungite jätk, mistõttu pole põhjendatud kuluks istungiks uuesti ettevalmistamine. 82) 17.10.2013 – osalemine 17.10.2013 istungil – 3,1 h; 83) Patendivoliniku osalemine 17.10.2013 istungil – 3 h; VV: istungi protokollist ei nähtu istungi täpset kestust, kui eeldatavalt kestis istung alla 3 h. Kahe esindaja osavõtt istungist polnud põhjendatud. Maksimaalsed menetluskulud oli 2 h. 84) 18.10.2013–23.10.2013 – suhtlus Xxxx tegevuste koordineerimiseks – 0,7 h; VV: esindajate omavahelised telefonikõned pole põhjendatud kulu. 85) 24.10.2013– vastuväited kostja tõenditele – 17,25 h (sh patendivoliniku 9 h); VV: ei nähtu, millise dokumendi koostamiseks on tegevused läbi viidud. Kui eeldada, et kirjed viitavad hageja 25.10.2013 menetlusdokumendile, on kulutatud aeg ülepaisutatud. Kuna dokumendi tekstiosa on 8 h, ei saa dokumendi koostamisele kulunud aeg ületada 4,8-8 h. Arvestades, et menetlusdokument on koostatud menetluse etapis, milles vaidlusega seonduv pole hageja esindajatele uus ning et dokument sisaldab viiteid ja kordusi, samuti et dokument polnud kohustuslik, saab maksimaalne põhjendatud ajakulu olla 2 h. 86) 30.10.2013 – ettevalmistus kohtu 30.10.2013 istungiks – 1,5 h; VV: jätkuistungiks uuesti ettevalmistamine polnud põhjendatud. 87) 30.10.2013 – osalemine kohtu 30.10.2013 istungil – 3,4 h; 88) Patendivoliniku osalemine 30.10.2013 istungil – 3 h; VV: kahe esindaja osavõtt istungist polnud vajalik. Istung kestis 3 h, põhjendatud on välja mõista 2 h kulu. 89) 31.10.2013 – sept ja okt 2013 toimunud kohtuistungi protokollide analüüs – 0,8 h; 90) 31.10.2013 – patendivoliniku parandusettepanekute tegemine – 2 h;

tutvumine

kohtuistungi

protokolliga,

VV: põhjendatud polnud kulutada aega juba toimunud istungite protokollide analüüsile. Samuti pole vajalik ja põhjendatud kulu protokolli parandusettepanekute formuleerimine 2 h vältel. Ei nähtu, et kohus oleks parandusettepanekut rahuldanud. 91) 08.11.2013 – tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide lisade analüüs – 0,75 h; 92) 08.11.2013 – tutvumine tsiviilasja kohtutoimikuga, hagiavaldusele lisatud tõendite tõlgete analüüs – 1 h; VV: nimetatud tegevused on juba kaetud varasemate kirjetega. Ei nähtu, et analüüsi tulemusel oleks valminud mõni menetlusdokument.

93) 10.11.2013–11.11.2013 – menetlusdokumendi koostamine – täiendavad ja lõplikud seisukohad, analüüs seoses vajadusega tõendada kohtulahendeid – 20,85 h (sh patendivolinik 14 h); VV: juhul, kui hageja on kirjes silmas pidanud 11.11.2013 seisukohti, polnud nende esitamine kohustuslik ega vajalik, mistõttu pole põhjendatud jätta nendega seotud kulu kostja kanda. Lisaks on dokumendis kopeeritud ulatuslikult kohtupraktikat ning kordusi. Maksimaalne ajakulu on 2 h. Lahendite tõendamise osas pole arusaadav, kas selle tulemusel ka mingi menetlusdokument koostati. Ei nähtu, millisel kuupäeval on patendivolinik täiendavaid sisukohti koostanud. Kui silmas peeti 11.11.2013 menetlusdokumenti, polnud põhjendatud kulutada kahe esindaja aega selleks, et esitada menetlusse veel ühed ebavajalikud seisukohad. 94) 11.11.2013 – toimingud seoses kostja 11.11.2013 menetlusdokumendiga – 2,6 h (sh patendivolinik 2 h) VV: analüüsi tulemusel ei valminud menetlusdokumenti, mistõttu on kulu ebavajalik. 95) 11.11.2013 – ettevalmistus kohtu 12.11.2013 istungiks – 3,1 h; VV: 12.11.20013 istung kestis ise 1 h 15 min. Põhjendamatu oli istungiks ette valmistada, sest hageja esindajad olid menetluse asjaoludega juba kursis. Põhjendatud võis olla istungi ettevalmistamise kulu 1 h kahe esindaja peale kokku. 96) 11.11.2013 – kohtukõne teeside uuendamine ja täiendamine – 5,5 h (sh patendivolinik 2 h); VV: teesidega seotud kulu ei kuulu väljamõistmisele. Hageja tugineb teesides ka tööstuslikule kasutatavusele, mis tõi kaasa põhjendamatud kulud. Samuti on hageja teinud kohtuteesid valmis juba varem, mis on kaasa toonud nende hilisem parandamise vajaduse. 97) 12.11.2013 – osalemine kohtuistungil – 1,7 h; 98) Patendivoliniku osalemine 12.11.2013 istungil – 3 h; VV: protokollist nähtuvalt kestis istung 1 h 15 min. Vajalik polnud kahe esindaja istungil osalemine. Kuna istungil käsitleti ka tööstusliku kasutatavuse alust, tuleb istungiga seotud kulusid vähendada 33%. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 0,8 h. 99) 18.11.2013 – istungiprotokolli analüüs – 1,2 h; VV: analüüsi tulemusel ei valminud menetlusdokumenti, mistõttu olid kulud põhjendamatud. 100) 15.01.2014 – kohtuotsuse analüüs, patendivolinikuga – 9,7 h (sh patendivolinik 5 h);

edasine

tegevuskava,

suhtlus

VV: kohtuotsuse analüüs pole eraldiseisev kulu, mida saaks jätta kostja kanda. Hageja ei koostanud otsusele apellatsioonkaebust. Samuti polnud vajalik analüüsida apellatsioonkaebuse esitamise vajalikkust. 101)

19.02.2014 – jooksev suhtlus kliendiga – 1,4 h;

VV: sellist kulu ei saa välja mõista. 102)

03.03.2014 – xxxx apellatsioonikomisjoni 03.11.2013 otsuse analüüs – 1 h;

VV: analüüs eraldiseisva toiminguna pole selline kulu, mida saaks kostjalt välja mõista. 103) 03.03.2014–13.03.2014 apellatsioonkaebuse analüüs ja sellele koostamine, sh jooksev suhtlus kliendiga – 69,7 h (sh patendivolinik 43 h);

vastuse

VV: analüüs ei viinud mõne vajaliku ja põhjendatud menetlusdokumendi koostamiseni. Apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aeg on ülemäärane. Selles menetlus etapis olid

esindajad juba asjaoludega kursis. Vastus kordas valdavalt hageja eelnevaid seisukohti. Ka sisaldab dokument kopeerimise Riigikohtu lahenditest. Põhjendatud aeg oli maksimaalselt 4 h kahe esindaja peale kokku. 104)

18.06.2014 – telefonikõne patendivolinikuga – 0,3 h;

VV: esindajate omavahelise suhtlusega seotud kulu ei kuulu väljamõistmisele. 105)

18.06.2014 – ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks – 5 h;

VV: ringkonnakohtu istung peeti olukorras, kus hageja esindajad on vaidlusega olnud tuttavad ning koostatud on ka apellatsioonkaebuse vastus. Protokollist nähtub, et hageja jäi kõikide esitatud seisukohta juurde. Ettevalmistamine oli põhjendatud 0,5 h ulatuses. 106)

19.06.2014 – osalemine ringkonnakohtu istungil, suhtlus kliendiga – 2,5 h;

107)

Patendivoliniku osalemine 19.06.2014 ringkonnakohtu istungil – 2 h;

VV: protokollist nähtuvalt kestis istung 1 h ja 9 minutit. Põhjendatud oli üksnes ühe esindaja osalemine istungil. Kulud on põhjendatud 1,15 h ulatuses. 108) 30.06.2014 – kohtuistungi protokolli analüüs, suhtlus patendivolinikuga – 2,75 h (sh patendivolinik 2 h); VV: kirjest pole arusaadav, palju aega eri toimingutele kulus. Ei nähtu, et protokolli parandamise taotlus oleks arvesse võetud. Põhjendatud pole hageja esindajate omavaheline suhtlus. 109) 03.07.2014 – vastuse koostamine kostja 30.06.2014 taotlusele protokolli parandamiseks – 2 h; VV: kulu pole põhjendatud, sest protokolliga seotud kommentaaride esitamine polnud asja lahendamiseks vajalik kulu. 110) 21.07.2014 – Ringkonnakohtu otsuse analüüs, suhtlus patendivoliniku ja kliendiga, tõlkimise korraldamine – 4,75 h (sh patendivolinik 3 h); VV: analüüsi tulemusel ei valminud asjas vajalik menetlusdokument. Ka pole põhjendatud kuluks kliendile e-kirja koostamine või hageja esindajate omavaheline arutelu ega tõlkimise korraldamine. 111) 29.04.2015 – Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015 kirja analüüs, tähtaegade pikendamise taotlemine, suhtlus kliendiga – 0,9 h (sh patendivolinik 0,5 h); VV: kohtu informatiivsete kirjadega tutvumine ja kohtule informatiivsete kirjade saatmine pole hüvitatav toiming. Sama kehtib kliendiga suhtlemise osas. 112)

27.05.2015 – e-kirjavahetus kohtuga määratud tähtaja osas – 0,3 h;

VV: kohtu mõnerealise kirja lugemiseks ja sama pika vastuse koostamiseks ei saanud kuluda üle 0,1 h. 113) 10.06.2015 – seisukoha menetlusdokument) – 3 h; 114)

kujundamine

ekspertiisi

osas

(12.06.2015

Patendivoliniku nõupidamine xxxx – 1 h;

VV: kobarkirje osas tuleb jätta menetluskulu välja mõistmata. Esindajate suhtlusega seotud kulu ei kuulu hüvitamisele. Jääb arusaamatuks, millise 12.06.2015 menetlusdokumendi osas hageja oma arvamust kujundab. Mainitud kuupäeval on kostja esitanud kaks dokumenti ja hageja ühe. Ebamäärane sõnastus tingib menetluskulu välja mõistmata jätmise. Juhul, kui esimeses kirjes on peetud silmas hageja 12.06.2015 taotlust, on kulu põhjendamatu, arvestades,

et ringkonnakohus jättis vaheotsuse taotluse rahuldamata. Hageja esitas kohtule lisaks kaks eksperdikandidaati, kellest kohus valis ühe, mistõttu ühe eksperdi osas on hageja dokument põhjendamatu. Lisaks on hageja esitanud seisukohti Riigikohtu otsuse osas, mis polnud vajalik ega põhjendatud. Arvestades, et kogu taotlusest kuulus rahuldamisele üksnes ühele lk-le mahtuv osa, tuleks mõistlikuks ajakuluks lugeda maksimaalselt 1 h. 115) 12.06.2015 menetlusdokumendi koostamine (vaheotsuse taotlus, ekspertiis) – 13 h (sh patendivolinik 0,5 h); VV: toimingud on kaetud eelmise kirjega. 116) 15.06.2015 – kostja 12.06.2015 menetlusdokumentide analüüs, arutelu patendivoliniku ja kohtuga, tutvumine kostja 12.06.2015 taotlusega eksperdi määramiseks, ja ekspertiisi määramiseks USA õiguse küsimuses, otsing internetist hoiusuhte rakendamise kohta ravimiuuringutes Euroopa ja USA õiguse seisukohast – 15,5 h (sh patendivolinik 13 h); VV: analüüs ja esindajate omavaheline suhtlus ja dokumentide analüüs ei kuulu hüvitamisele. Kostja kõnealuses dokumendis on 9 sisulist lehekülge, millest 7 sisaldavad ka eksperdile esitatavate küsimuste tõlkeid. Seega on sisulist materjali 5 lk. Mõistlik ajakulu dokumendiga tutvumiseks oleks 0,3 h. 117) 17.06.2015 - Vastuse koostamine kostja 15.06.2015 taotlusele USA õigusest ekspertiisi määramiseks – 17 h (sh patendivolinik 2 h); 118) 17.0.2015 - Patendivolinik – arvamuse koostamine ekspertiisi mittevajalikkuse kohta uudsuse ja leiutustaseme kindlakstegemiseks ning USA õiguse asjassepuutumatuse kohta – 28 h; VV: kirje on segane – eelduslikult võiks olla tegemist hageja 26.06.2015 seisukohaga, kuid bloki viimasest kirjest nähtub, et patendivolinik oleks seda aidanud esitada juba 17.06.2015. Kui oletada, et patendivolinik on ekslikult esitamise all pidanud silmas koostamist, leiab kostja, et kulu on ülepaisutatud. Arvestades etteruttavalt ka hageja 19.06.2015 kirjeid, võib järeldada, et hageja esindajad on kulutanud 15-leheküljelise vastuse koostamiseks kokku 73 h, mis on selgelt ülepaisutatud. Dokument sisaldab arvestataval hulgal tsitaate ja üldpõhimõtteid. Mõistlik ajakulu hageja 26.06.2015 dokumendi koostamiseks on kokku 4,7 h. 119) 18.06.2015 – suhtlus ja otsingud võimaliku ekspertiisikandidaadi leidmiseks USA õigusest ekspertiisi tegemiseks – 2 h; VV: kirjes esitatud tegevusel puudub väljund, hageja vaidles 26.06.2015 seisukohas taotlusele leida USA õiguse ekspert vastu. 120) 19.06.2015 - Vastuse koostamine kostja 12.06.2015 taotlusele leiutustaseme kohta ekspertiisi tegemiseks, otsing EPA Apellatsioonikoja otsustes seoses leiutise uudsusega leiutise avaliku kasutamise korral enne prioriteedikuupäeva – 28 h (sh patendivolinik 14 h); VV: dokumendi koostamise ajakulu on juba eelmiste kirjetega kaetud. Ei nähtu, kas patendivoliniku otsingu tulemusel koostati vajalik menetlusdokument. 121) 29.06.2015 – kostja 26.06.2015 menetlusdokumendi analüüs, arutelu patendivolinikuga – 3 h (sh patendivolinik 2 h) VV: pole võimalik hinnata igale tegevusele kulunud aega. Esindajatevaheline suhtlus ei kuulu hüvitamisele. Analüüsi tegemine ainuüksi pole hüvitatav.

122) 26.08.2015–28.08.2015 – toimingud seoses kohtu 19.08.2015 kohtumäärusega, suhtlus kliendi, patendivoliniku ja eksperdikandidaatidega – 4 h (sh patendivolinik 0,5 h); VV: pole võimalik hinnata igale tegevusele kulunud aega. Kliendi ja teise esindajaga suhtlemine pole vajalik kulu. Juhul, kui kohus peab põhjendatud kuluks suhtlust eksperdikandidaadiga, on põhjendatud kulu 0,1 h, arvestades, et eeldatavalt oli nõusolek juba varem olemas, kui hageja eksperdikandidaadid kohtule esitas. 123)

01.09.2015 – ringkonnakohtu 31.08.2015 määruse analüüs – 0,3 h;

VV: analüüsi tulemusel ei valminud menetlusdokumenti. Juhul, kui kohus peaks leidma, et analüüs oli millegi jaoks vajalik, tuleb märkida, et määruse tekstiosa oli üksnes neli lõiku, mille läbilugemiseks ei saa kuluda üle 0,1 h. 124) 02.09.2015 – 03.09.2015 menetlusdokumendi koostamine – 4 h (sh patendivolinik 1 h); VV: pole põhjendatud, et 2,5leheküljelisele nimekirjade koostamisele kulus hageja vandeadvokaadist esindajal 2,5 h. Eksperdile esitatavate dokumentide temaatilisse järjekorda seadmise näol on tegu juba läbi töötatud tõendite kindlasse järgnevusse panemisega, mis ei tohiks võtta üle 0,2 h. Arvestades dokumendis sisu, tuleb põhjendatuks pidada maksimaalselt 1 h pikkust ajakulu, arvestades, et esindajatele pidid dokumendi koostamise ajaks olema teada nimekirjad, mida nad soovivad oma menetlusdokumendis esitada. Kaasaitamine patendivoliniku poolt polnud põhjendatud. 125) 04.09.2015 – kostja 03.09.2015 menetlusdokumendi analüüs, suhtlus patendivolinikuga – 2,2 h (sh patendivolinik 1,2 h); VV: pole võimalik hinnata iga toimingu kulu eraldi. Analüüsi tulemusel ei valminud menetlusdokumenti. Nõupidamine esindajate vahel ei kuulu hüvitamisele. 126) 08.09.2015 – Ringkonnakohtu 08.09.2015 patendivolinikuga – 1,7 h (sh patendivolinik 1 h);

määruse

analüüs,

suhtlus

VV: kõik toimingud on ebavajalikud. Analüüsitud 08.09.2015 määrusele polnud võimalik esitada määruskaebust. 127) 10.09.2015 – eksperdile esitatavate dokumentide koondamine, eksperdile kaaskirja koostamine – 4 h; VV: menetluskulude nimekirjast nähtub, et patendivolinik on 02.09.2015 juba koondanud eksperdile esitatavad dokumendid ja rühmitanud need teemade kaupa. Seega jääb arusaamatuks, miks on hageja teisel esindajal tarvilik sama tööd uuesti teha ja kulutada sellele 4 h. 128)

28.09.2015 – kostjai 23.09.2015 menetlusdokumendi analüüs – 0,3 h;

VV: Analüüsi tulemusel ei valminud menetlusdokumenti. 129)

31.12.2015 – e-kiri kohtule arve ja eksperdiarvamuse kohta – 0,25 h;

VV: kuna ekspert I. Järving on toimiku kohaselt kohtule juba 30.12.2015 esitanud arve ekspertiisi eest koost vastusega ekspertiisiküsimustele, siis on selle toimingu kordamine põhjendamatu. 130) 05.01.2016 – eksperdiarvamuse analüüs, tutvumine ringkonnakohtu 04.01.2016 teatega, suhtlus patendivolinikuga – 4 h (sh patendivolinik 1 h);

VV: pole võimalik hinnata eri toimingute põhjendatust. Analüüs pole põhjendatud menetluskulu. Ka ei saanud aega võtta ringkonnakohtu 04.01.2016 teatega tutvumine, kus ringkonnakohus teatas üksnes ekspertiisitasu summa. Nõupidamine kahe esindaja vahel on kontrollimatu ega kuulu hüvitamisele. 131) 19.01.2016 – kostja 19.01.2016 taotluse analüüs, suhtlus patendivolinikuga – 0,8 h (sh patendivolinik 0,3 h); VV: analüüs ega omavaheline suhtlus ei kuulu hüvitamisele. 132) 03.02.2016 – ekspertiisiarvamusele seisukoha koostamine – 8,5 h (sh patendivolinik 1 h); VV: arvestades, et hageja sisuliselt nõustus täielikult Xxxxarvamusega, piisanuks tal seda kohtule ka ühe lausega nentida. Põhjendatud oli kulutada maksimaalselt 1 h. 133) 04.02.2016 – kostja 03.02.2016 arvamuse analüüs eksperdiarvamuse kohta, suhtlus patendivolinikuga – 5,5 h (sh patendivolinik 4 h); VV: analüüs ja esindajate omavaheline suhtlus pole hüvitatav kulu. 134) 04.03.2016 - patendivoliniku ja Xxxxnõupidamine (ettevalmistus 08.03.2016 istungiks) – 1 h; 135) 08.03.2016 – ettevalmistus 08.03.2016 istungiks, istungil osalemine – 11 h (sh patendivolinik 5 h); VV: istung kestis 2 h (jättes välja vaheaja). Kuna patendivolinik rääkis vaid mõne lause, saab tema osalemist pidada põhjendatuks 0,1 h ulatuses. Põhjendatud kulu istungist osavõtmisel on 2,1 h. 136)

09.03.2016 – suhtlus eksperdi ja kohtuga ja kliendiga – 1,25 h;

VV: pole võimalik eristada toiminguteks kulunud aega. Eksperdi arvamuse ja istungil antud selgitustega seotud formaalsusi tuleb pidada korralduslikeks toiminguteks, mis pole menetlustoimingud. Kliendiga suhtlemine pole hüvitatav kulu. 137)

11.03.2016 – 08.03.2016 kohtuistungi protokolli analüüs – 0,25 h;

VV: analüüsile ei järgnenud menetlustoimingut. 138) 14.03.2016 – kostja 08.03.2016 kohtukõnede analüüs, patendivolinikuga, eksperdi tasu kohta tehtud määruse analüüs – 2 h;

suhtlus

VV: pole võimalik hinnata eri toimingute põhjendatust. Analüüs eraldiseisvalt pole hüvitatav menetluskulu. 139) 30.03.2016 – Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2016 otsuse analüüs, info edastamine kliendile, suhtlus patendivolinikuga – 2,5 h; VV: analüüsile ei järgnenud menetlusdokumenti. Info edastamine kliendile pole ühegi menetlustoimingu jaoks vajalik. Kahe esindaja vaheline suhtlus ei kuulu hüvitamisele. 140)

02.05.2016 – kostja kassatsioonkaebuse analüüs, suhtlus patendivolinikuga – 1h;

VV: hageja ei teinud kassatsioonkaebuse analüüsi põhjal ühtegi menetlustoimingut. 141) 14.06.2016 – info kontrollimine kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta – 0,25 h; VV: jääb arusaamatuks, millist infot kontrolliti.

142) 16.06.2016 – e-kiri kliendile kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise ja strateegiliste otsuste kohta – 0,5 h. VV: e-kirja koostamine pole hüvitatav kulu. Hageja tõlkekulud ja kostja vastuväited 10.01.2012 – hagiavalduse lisade tõlked – 45,9 lk, ühiku hind 16 EUR, hind 734,4 EUR 11.01.2012 – hagiavalduse lisade tõlked – 1 tk, ühiku hind 1347,76 EUR, hind 1347,76 EUR 12.01.2012 - hagiavalduse lisade tõlked – 15 lk, ühiku hind 18 EUR, hind 270 EUR 13.01.2012 - hagiavalduse lisade tõlked – 51,57 lk, ühiku hind 12,46 EUR, hind 642,56 EUR 13.01.2012 - hagiavalduse lisade tõlked – 213,3 lk, ühiku hind 20 EUR, hind 4266 EUR 12.01.2012 – USA ringkonnakohtu otsus – 102,63 lk, ühiku hind 14,2 EUR, hind 1457,35 EUR 13.01.2012 – Remington (D33), Cohen jt artikkel – 29,3 lk, ühiku hind 13,33 EUR, hind 390,57 EUR 19.01.2012 – Oelkers jt artikkel – 17 lk, ühiku hind 15,34 EUR, hind 260,75 EUR 31.01.2012 - hagiavalduse lisade tõlked – 20,2 lk, ühiku hind 20,9 EUR, hind 422,18 EUR 07.12.2012 – EPO ap. Komisjoni istungi protokoll ja kiri – 1 lk, ühiku hind 32 EUR, hind 32 EUR 18.04.2012 – EPO laiendatud ap.koja otsus – 13,7 lk, ühiku hind 20 EUR, hind 274 EUR 02.10.2013 – tõlked – 43,3 lk, ühiku hind 20 EUR, hind 866 EUR 17.10.2013 – tõlked – 53,95 EUR, ühiku hind 13 EUR, hind 701,35 EUR 31.10.2013 – hageja registriandmed – 1 tk, ühiku hind 132,88 EUR, hind 132,88 EUR. Kokku taotleb hageja tõlkekulude 11 797,8 euro väljamõistmist. Hageja 15.09.2016 selgituste kohaselt tingis erinevused tõlkehindades tõlgitava materjali suur maht. Tõlgete tellimine ühest kohast oleks võtnud liiga palju aega, mistõttu pidi hageja jagama tõlked eri tõlkijate vahel. Samuti tuli osa tõlkeid tellida kiirtööna ehk kõrgema hinnaga. Kostja hinnangul on asja läbivaatamise kulud ülepaisutatud. Enamik hageja kirjetest on liiga üldised ja pealiskaudsed. Pole võimalik kontrollida, millises mahus oli tõlketeenuse tellimine põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-12-49962 leidnud, et tõlkebüroode reklaamides on lehekülje hind keskmiselt 14-15 eurot. Hageja on aga tõlkeid tellinud eri büroodelt, sest tõlgete hinnad erinevad oluliselt. Kui hageja on ühe dokumendi tõlkimise eest tasunud 12,46 eurot/lk, siis puudus vajadus osta järgmise dokumendi tõlkimiseks teenust 20 euro eest. Seega tuleks keskmiseks mõistlikuks lehekülje tõlkimise hinnaks lugeda 12,46 eurot. Kuna hageja on esitanud tõendeid ka tööstusliku kasutatavuse aluse kohta, tuleb kulu vähendada 33% võrra. 11.02.2012 kirjest ei nähtu, mille eest on hageja maksnud 1347,76 eurot, mistõttu tuleb kulu jätta selles osas välja mõistmata. Põhjendamatu on viie lk ulatuses ka 13.01.2012 kulu, sest otsustest nähtuvalt kohus Coheni artiklile (D4) ei tuginenud. Kokku oleks hageja kulude eest põhjendatud välja mõista 1988,99 eurot. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui kohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Esmalt selgitab kohus oma üldisi seisukohti lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas ning osas, milles üldised seisukohad kostja vastuväiteid ei kata, analüüsib kohus hageja esindaja vaidlustatud toiminguid täiendavalt üksikute kirjete haaval. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et mitme esindaja osavõtt asjast oli ülemäärane. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hagejat esindasid vandeadvokaat ja patendivolinik, ning arvestades vaidluse spetsiifilisust, oli mõlema esindaja kasutamine kindlasti põhjendatud. Kostja on ise kasutanud kolme esindajat. Muu hulgas oli põhjendatud patendivoliniku osalemine kõikidel kohtuistungitel ning kohus ei pea põhjendatuks vähendada menetluskulusid sel alusel, kui intensiivselt patendivolinik istungil osales. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et menetluskulusid tuleks automaatselt vähendada 33% võrra, sest kohus ei nõustunud patendi tööstusliku kasutatavuse argumentatsiooniga. Hageja on õigesti viidanud, et lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 kehtib printsiip „kaotaja maksab“. Seadus ei sätesta, et menetluskulusid tuleb automaatselt vähendada osas, milles kohus hagiavalduses märgituga ei nõustu. Kohtul tuleb lähtuda sellest, kas menetluskulud olid põhjendatud, kuid põhjendatus tähendab pigem seda, et kohus jätab menetluskulud välja mõistmata toimingute eest, mis on menetluses selgelt sobimatud. Kostja vastas tööstusliku kasutatavuse argumendile sisuliselt ega pidanud seda ilmselgelt põhjendamatuks. Hagejal on õigus enda nõude toetamiseks tuua eri argumente ning isegi kui kohus nende kõigiga ei nõustu, kuid hagi rahuldab, jääb menetluskulu tervikuna siiski kostja kanda, sest menetluse on põhjustanud kostja. Sama kehtib hageja esitatud taotluste osas, mis jäid rahuldamata – kui hageja esitab seaduses sätestatud taotluse, mis pole selgelt sobimatu/põhjendamatu, peab sellega seotud menetluskulu kandma vaidluse tervikuna kaotanud kostja. Taotluse rahuldamata jätmine ei tingi kohe selle esitamise põhjendamatust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et menetlusdokumendi lehekülje koostamise aeg on kohtupraktikas kindlaks määratud (40 min kuni 1 h). Kohtul tuleb lähtuda iga vaidluse spetsiifikast ning menetlusdokumentide olemusest – keerukama vaidluse korral, mida käesolev kahtlemata on, tuleb põhjendatuks pidada menetlusdokumentide koostamist pikema aja jooksul. Samuti ei pruugi lühikese, kuid sisuka menetlusdokumendi koostamiseks kuluda vähem aega kui pika ja kirjeldava seisukoha koostamiseks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et esindajate omavaheliseks suhtluseks kulunud aeg tuleb automaatselt jätta välja mõistmata. TsMS § 175 lg 3 võimaldab mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulude hüvitamist, ning on loomulik, et hageja kahel esindajal tuli omavahel suhelda ja menetlusstrateegiat kooskõlastada. Puudub põhjus, miks peaks see kulu jääma hageja kanda.

Kohtul pole küll võimalik toimiku järgi kontrollida esindajate suhtluse aega, kuid saab rakendada TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat mõistlikkuse põhimõtet. Samuti on väär kostja seisukoht, et suhtlus kliendiga on põhjendamatu menetluskulu. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale 13.06.2013 määruses nr 3-2-1-48-16 (p 13), mille kohaselt iseloomustab esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Ka siin tuleb kohtul hinnata toimingute mõistlikku mahtu. Üldjoontes ei nõustu kohus ka kostja vastuväidetega nn kobarkirjete osas. Kohtu hinnangul on hageja vaidluse pikkust ja mahukaid toiminguid arvestades märkinud menetlustoimingud piisava täpsusastmega ning mõne üksteisega seotud toimingu koondamine ei muuda nende põhjendatuse kontrollimist võimatuks. Kohus ei nõustu kostja läbiva vastuväitega, et toiming „analüüs“ pole väljamõistetav kulu. Asjaolu, et hagejal tuli seisukohtade esitamiseks esmalt kostja menetlusdokumente või tõendeid analüüsida, on loomulik ning kuulub esindaja töö juurde. Asjaolu, et hageja on selle menetluskulude nimekirjas eraldanud mõne seisukoha koostamise kulust, on tehniline küsimus. Samuti võib mõnel juhul olla põhjendatud analüüs ilma konkreetse väljundi, so menetlusdokumendita (näiteks selgub analüüsi tulemusel, et menetlusdokumenti polegi vaja koostada; ka sellise kulu automaatne välja mõistmata jätmine pole põhjendatud). Kohus ei pea põhjendatuks ka kostja seisukohta, et istungitel osalemise kulu tuleb vähendada lähtuvalt sellest, kas seal käsitleti hageja tõendeid. Kohtuistungitel osalemine on poolte kohustus ning kohtuistungi käigu, sh tõendite avaldamise korra otsustab kohus. Sellega seotud kulu jääb vaidluse kaotanud poole kanda. Kohus ei saa vähendada menetluskulusid põhjusel, et hageja esindaja menetluse jooksul vahetus. Menetluskulude nimekirja pole märgitud esindaja vahetumisest tingitud kulusid ning kohus hindab nii või teisiti konkreetsete toimingute põhjendatud ajakulu. Mis puutub esindaja tasusse (vandeadvokaadil 160 eurot + km ja patendivolinikul 180 eurot + km), leiab kohus, et seda tuleb mõnevõrra vähendada. Arvestada tuleb, et vaidlus algas 2011. a, kui keskmine õigusabi hind oli edaspidisest veidi madalam ning jäi ca 100 euro juurde. Riigikohtu 2013. a praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Riigikohus on hiljutises lahendis (tsiviilasi nr 3-2-1-39-16) jäänud keskmise tunnitasu 120 euro juurde. Samas tuleb arvestada, et käesolev tsiviilasi on keskmisest kindlasti keerukam ja mahukam ning hõlmas palju tõendeid. Ka Riigikohus on pidanud keeruka vaidluse korral põhjendatuks kõrgemas määras tunnitasu (11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14). Seetõttu peab kohus põhjendatuks võtta kulude hüvitamisel mõlema esindaja põhjendatud tunnitasuks 160 eurot (ilma käibemaksuta). Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja esindaja toiminguid, võttes aluseks määruse kirjeldava osa nummerduse. Toiming 1: Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks kulunud 134 h on põhjendatud. Hagiavalduse koostamine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaoludega tutvumist, õiguslikku analüüsi, strateegia väljatöötamist, tõendite kogumist ja kirjutamist-vormistamist. Arvestades, et asi oli keskmisest oluliselt keerukam ning vajalik oli

analüüsida mahukaid spetsiifilisi tõendeid, võis hagiavalduse koostamiseks kuluda tavapärasest oluliselt rohkem aega. Toimingud 2–6: suhtlus kohtu ja kliendiga on iseenesest põhjendatud menetluskulu (vt kohtu üldisi põhjendusi). Samas ei nähtu toimikust, mis põhjusel on hageja 12.08.2011 ja 19.09.2011 kohtuga suhelnud, mistõttu vähendab kohus ajakulu kirje nr 2 osas täielikult (0,2 h) ja kirje nr 5 osas poole võrra (0,5 h). Ülejäänud osas (kirjed nr 3, 4, 6 ja osaliselt 5) on toimingud kohtu hinnangul näidatud mahus põhjendatud. Toiming 7: hageja esitas 22.09.2011 seisukoha vastuse esitamise tähtaja pikendamise taotlusele (II kd, t lk 205–209). Seisukoht oli sisukalt põhistatud, mistõttu on kirjes märgitud 1,2 h selle koostamiseks mõistlik. Toiming 8: kostja vastuse analüüs 6 h vältel oli põhjendatud menetlustoiming; analüüs oli vajalik omapoolse seisukoha hilisemaks esitamiseks ning arvestades vastuse mahtu, ei saa analüüsiks kulunud 6 h pidada põhjendamatuks. Toiming 9: suhtlus kliendiga on näidatud mahus põhjendatud (vt kohtu üldisi põhjendusi). Toiming 10: kohus ei nõustu kostjaga, et hagihinna osas seisukoha esitamise põhjustasid hageja enda tegematajätmised – seisukoht tuli esitada selle tõttu, et kostja hagihinna vastuses vaidlustas (III kd, t lk 22). Samuti on paratamatu toiming tõendite tõlkimise korraldamine. Kokku on need hageja esindaja tegevused 2,15 h vältel põhjendatud. Toiming 11: see on põhjendatud kulu (vt kohtu üldisi põhjendusi) ning näidatud maht (1 h) pole kohtu hinnangul ebamõistlik. Toiming 12: arvestades, et hageja paar nädalat varem juba tegeles tõendite tõlkimise korraldamisega, vähendab kohus siinkohal ajakulu 0,5 h võrra. Toiming 13: tegemist on hüvitatava kuluga (vt kohtu üldisi põhjendusi) ning see on näidatud mahus (0,5 h) põhjendatud. Toiming 14: 03.02.2012 esitas hageja kohtule arvamuse, keda määrata asjas ekspertideks (VI kd, t lk 8). Kuigi seisukoht oli tõepoolest lühike, sisaldades vaid kahe eksperdi nimesid ja kontaktandmeid, kulus seisukoha koostamiseks aega ka sobivate kandidaatide leidmisele. Kohus leiab, et märgitud 0,5 h oli põhjendatud ajakulu. Toiming 15: kohus leiab, et kostja määruskaebuse analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks polnud 2,5 h kulutamine põhjendamatu. Toimingud 16 ja 19: hageja esitas vastuse kostja vastuväidetele 09.10.2012. Arvestades ka 19. kirjet, on nimetatud dokumendi koostamiseks kulunud kokku 249,4 h. Vastus on ca 50 lk pikk ning selles analüüsitakse põhjalikult kostja seisukohti ja tõendeid. Kohus leiab, et seisukoht kostja vastusele oli hageja jaoks kindlasti vajalik dokument, milles lükata ümber kostja vastuväited. Lisaks pidi selle koostamine võtma palju aega, sest analüüsida tuli kostja esitatud mahukaid ja spetsiifilisi tõendeid. Siiski ei pea kohus vastuse koostamist 249,4 h vältel põhjendatuks– seda on pea poole rohkem kui hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kolme töönädalaga võrdsustatud aja, so 120 h. Seega vähendab kohus kirjete 16 ja 19 osas aega kokku 129,4 h.

Toiming 17: kohus nõustub kostjaga, et hageja esindaja suhtlus seoses Gedeon Richteri, kes pole käesolevas asjas menetlusosaline, taotlusega toimikuga tutvumiseks, pole hüvitatav kulu. Kohus jätab selle kirje osas menetluskulu välja mõistmata (0,7 h). Toiming 18: tegemist on hüvitatava kuluga, mis on näidatud mahus põhjendatud. Toiming 20: kohtuistungiks ettevalmistamise aeg ja esindajate omavahelise suhtlusele kulunud aeg on hüvitatav kulu. Arvestades asja materjalide mahtu, loeb kohus 18.12.2012 istungiks kui esimeseks asjas toimunud istungiks ettevalmistamise aja 9,9 h vältel põhjendatuks. Toiming 21: hageja esitas 10.12.2012 kohtule taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks (VI kd, t lk 278) ning selle koostamine, arvestades ka teise esindajaga suhtlemiseks kulunud aega, oli 0,8 h vältel põhjendatud. Toiming 22: 18.12.2012 toimus asjas korraldav kohtuistung, mis kestis protokollist (VI kd, t lk 288) nähtuvalt 0,75 h. Istungil osales kaks hageja esindajat, mistõttu on põhjendatud ajakulu istungi osas 1,5 h. Kohus leiab, et kirjes mainitud korraldavad tegevused ja suhtlus Xxxx ei saanud võtta kauem aega kui 0,5 h. Seega vähendab kohus nimetatud kirje osas ajakulu 2,05 h võrra. Toiming 23: kohtuistungi protokoll oli 2 lk pikk ning selle läbilugemisele polnud põhjendatud kulutada üle 0,1 h. Kohtuistungist lähtuvalt oli küsimuste arutamine seoses ekspertiisiga põhjendatud ning selleks võis kuluda ülejäänud 0,4 h. Toiming 24: eksperdile esitatavate küsimuste formuleerimine oli asjas vajalik toiming. Sisukate küsimusteni jõudmiseks pidi kohtu hinnangul siiski kuluma vähem kui 27,5 h, arvestades, et selleks hetkeks olid vaidluse all olevad küsimused teada ja analüüsitud. Kohtu hinnangul oli põhjendatud kulutada 20 h. Kohus vähendab kirje osas ajakulu seega 7,5 h. Toimingud 25 ja 26: kostja esitas 31.01.2013 põhjaliku vastuse hageja seisukohale ning seisukoha seoses ekspertiisiga. Nende dokumentidega (sh tõenditega) tutvumiseks tehtud analüüsiks kulunud aeg on nimetatud kirjetes põhjendatud. Samas pole põhjendatud hüvitada hageja esindaja suhtlust menetlusvälise isiku Xxxx. Kuna hageja pole täpsemat jaotust välja toonud, eeldab kohus, et Xxxx esindajatega suhtlemiseks kulus märgitud ajast pool, seega vähendab kohus kirje nr 26 osas hüvitatavat kulu 0,5 h võrra. Toiming 27: kuigi kohus jättis vaheotsuse taotluse rahuldamata, polnud tegemist selgelt põhjendamatu taotlusega, mistõttu on selle koostamisega seotud kulu näidatud mahus (1,25 h) hüvitatav. Toiming 28: arvestades kostja poolt 31.01.2013 esitatud materjalide mahtu, võib täiendavalt selle analüüsiks ja teise esindajaga suhtluseks kulunud 1,5 h pidada põhjendatuks. Toiming 29: esindajate nõupidamine on kostja esitatud uusi menetlusdokumente arvestades näidatud mahus põhjendatud. Toimingud 30 ja 32: kuigi kohus jättis ekspertiisitaotluse rahuldamata, on selle koostamise kulu teiselt poolelt väljamõistetav. Arvestades kostja poolt 31.01.2013 esitatud menetlusdokumendi

(IX kd, t lk 173) mahtu ja detailsust, oli ekspertiisi kohta menetlusdokumendi (X kd, t lk 5–17) koostamine kokku 13 h vältel põhjendatud. Toiming 31: kliendile menetlusest ülevaate andmine ja edasise tegevuse planeerimine on 1 h vältel põhjendatud. Toiming 33: suhtlus kliendiga oli kohtu hinnangul näidatud mahus põhjendatud. Toiming 34: arvestades, et vaheotsuse taotlusega tegeldi ka juba 27. kirjes ning taotlus polnud üleliia pikk ega keerukas (X kd, t lk 19–21), vähendab kohus taotletavat ajakulu 1,5 h võrra. Toimingud 35–37: kohus leiab, et suhtlus kliendiga oli näidatud mahus ja teemadel põhjendatud. Toiming 38: kostja esitas 18.03.2013 kohtule seisukoha hageja vaheotsuse taotlusele, millele hageja omakorda 28.03.2013 vastas (X kd, t lk 31–33). Kohus leiab, et kirjes nimetatud toimingud on kõik seotud vaheotsuse taotluse küsimusega, mida hageja oli juba oma taotluses põhistanud. Nimetatud lihtsamapoolse taotluse seisukoha osas omakorda seisukoha esitamisele ja selle kliendile kommunikeerimisele oli kohtu hinnangul põhjendatud kulutada 2 h. Kohus vähendab seega ajakulu 7,5 h. Toiming 39: 16.04.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine on iseenesest vajalik ning arvestades asja mahtu ja keerukust, võis selleks kuluda tavapärasest kauem aega, arvestades ka, et eelmine istung oli toimunud neli kuud tagasi. Seega oli 3,5 h kulutamine põhjendatud. Toiming 40: 15.04.2013 määrusega lahendas kohus erinevad poolte taotlused. Arvestades määruse lakoonilisust, loeb kohus sellega tutvumiseks, analüüsimiseks ja kliendile kommunikeerimiseks põhjendatud ajaks 1 h, vähendades seega ajakulu 1,25 h võrra. Toiming 41: 16.04.2013 kohtuistung kestis protokollist (X kd, t lk 42) nähtuvalt 0,5 h. Kuna hagejat esindasid kaks esindajat, oli istungil osalemise põhjendatud aeg kokku 1 h. 0,5 h ettevalmistuseks on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Toiming 42: 16.04.2013 kohtuistungi protokoll oli ca 1 lk pikk ning istungil otsustati üksnes menetluslikke küsimusi, mistõttu peab kohus protokolliga tutvumise põhjendatud ajakuluks 0,1 h, vähendades seega ajakulu 0,15 h võrra. Toiming 43: arvestades, et hageja oli juba esitanud hagiavalduse ning vastuse kostja vastusele, ei saa kostja seisukohale veel ühe vastuse koostamiseks pidada põhjendatuks ajakulu 40 h. Kuigi kostja 31.01.2013 seisukoht ja tõendid on mahukad, tuleb menetluse etappi arvestades lugeda põhjendatud ajakuluks 24 h, so kolm tööpäeva. Kohus vähendab kirje osas ajakulu 16 h. Toiming 44: kostja esitas 09.05.2013 taotluse ekspertiisi määramiseks välismaa õigusest ja täiendavad seisukohad (X kd, t lk 55–62) ning hageja esitas sellele 23.05.2016 seisukoha (X kd, t lk 197–201). Arvestades kostja 09.05.2013 menetlusdokumendi mahukust ja asjas varem esitamata taotlust välismaa õiguse kindlakstegemiseks ekspertiisi läbiviimiseks, oli vastuse koostamine 8 h vältel põhjendatud.

Toiming 45: kohus nõustub kostjaga, et patendivoliniku töö perioodil 01.12.2012–31.05.2013 on määratlemata, samal perioodil tehtud toiminguid on juba eelnevate kirjetega hõlmatud ning selle põhjendatust ja vajalikkust pole võimalik kontrollida, mistõttu tuleb näidatud ajakulu (152 h) jätta arvestamata. Toiming 46: kirjes on kirjeldatud menetluslikke ja tööd korraldavaid toiminguid ca kolme nädala vältel. Kohus on seisukohal, et pelgalt korralduslikuks tegevuseks 3 h kulutamine on ülemäärane, põhjendatud ajakulu on 1 h. Kohus vähendab seega ajakulu 2 h võrra. Toiming 47: arvestades menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite mahtu, oli kohtukõne teeside koostamine kohtu hinnangul kliendi huvide kaitseks vajalik toiming. Küll aga tuleb arvestada, et selleks ajaks oli hageja esitanud hagiavalduse ning kaks põhjalikku seisukohta kostja vastusele ja seisukohale. Kohtukõne teesides ei esitata enam uut teavet, vaid võetakse kokku juba esitatu. Sellest lähtudes on kohus seisukohal, et teeside koostamiseks oli kahel esindajal kokku põhjendatud kulutada üks töönädal ehk 40 h. Seda ületavaid tunde ei mõista kohus ka edaspidises maakohtu menetluses näidatud teeside koostamist hõlmavates kirjetes välja. Käesoleva kirje puhul vähendab kohus ajakulu 50 h võrra. Toiming 48: 10.09.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine ja nõupidamine patendivolinikuga oli iseenesest põhjendatud kulu, kuid näidatud maht (10 h) ülemäärane. Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja suhtluseks teise esindajaga oli põhjendatud kulutada 1,5 h. Kohus vähendab seega ajakulu 8,5 h võrra. Toimingud 49 ja 50: 10.09.2013 kohtuistung algas protokollist nähtuvalt kell 10.00 ning lõppes tööpäeva lõpus (17.00), kestes seega 7 h. Põhjendatud pole menetluskulu väljamõistmine hageja taotletud „kohtuistungiga seotud toimingute“ tegemise eest (0,5 h). Põhjendatud on vandeadvokaadist esindaja kohtuistungil osalemise kulu 7 h ja patendivoliniku kohtuistungil osalemise kulu 6 h. Toiming 51: teise esindajaga nõupidamine on iseenesest vajalik toiming ning näidatud ulatuses (1,5 h) võib seda pidada põhjendatuks. Toiming 52: kohus nõustub kostjaga, et pole arusaadav, miks ja milliseid tõlkeid hageja analüüsis, mistõttu jätab kohus selles osas kulu välja mõistmata (2 h). Toimingud 53 ja 54: arvestades asja ja tõendite mahtu, võib kohtutoimiku koostamist ja korrastamist piiratud aja jooksul pidada asjas vajalikuks toiminguks. Toimikuga tutvumine on esindaja tavapärane põhjendatud toiming, milleks kulunud aeg tuleb teisel poolel hüvitada. Kohus nõudis istungitel tõenditele täpset viitamist. Kohus leiab, et kirjetes näidatud toimingud on märgitud mahus (2,5 h) põhjendatud. Toiming 55: kohus nõustub kostjaga, et kirjest pole arusaadav, milliste menetlusdokumentidega ja mis eesmärgil tutvuti, mistõttu tuleb selles osas (7 h) jätta kulu välja mõistmata. Toiming 56: arvestades, et eelmisel päeval oli hageja juba kohtutoimikuga tutvunud ja materjale korrastanud, loeb kohus põhjendatud ajakuluks täiendava 0,5 h (vähendades seega ajakulu 3 h). Toiming 57: arvestades, et 07.10.2013 kohtuistung oli eelneva jätk, oli põhjendatud sellele ettevalmistamiseks kulutada 1 h (mõlemal esindajal). Kohus ei nõustu kostjaga, et istungiks

polnud üldse vaja ette valmistada – arvestada tuleb asja spetsiifilisust ja tõendite mahtu. Kohus vähendab seega ajakulu 1,6 h võrra. Toimingud 58 ja 59: 07.10.2013 kohtuistung algas 14.00 ning lõppes eelduslikult 17.00, kestes seega 3 h. Seega loeb kohus põhjendatud kuluks kahe esindaja osas kokku 6 h. Kohus vähendab ajakulu 4 h võrra). Toiming 60: kuna hiljuti oli hageja esindaja toimikut juba korrastanud, ei pea kohus põhjendatuks selle toimingu eest täiendavat menetluskulu välja mõista. Kohus vähendab selles osas kulu nullini ehk 3 h võrra. Toiming 61: toimikuga tutvumine on iseenesest vajalik toiming ning sellele 1 h kulutamine põhjendatud. Toimingud 62 ja 63: hageja esindajate omavaheline suhtlus seoses tõlgete ja kohtuistungil osalemisega on näidatud mahus (kokku 0,5 h) põhjendatud. Toiming 64: kohtu hinnangul pole see väljamõistetav kulu, sest hagejal pidi olema puuduvatest tõlgetest ülevaade. Kohus vähendab seega ajakulu 1,2 h võrra. Toiming 65: arvestades, et 09.10.2013 kohtuistung oli paar päeva tagasi toimunud istungi jätk, oli põhjendatud selleks ettevalmistamine kokku 1 h vältel. Kohus vähendab seega ajakulu 2,6 h. Toiming 66: tegemist oli korraldava tööga toimiku korrastamisel ja tõendite kategoriseerimisel. Kuigi nimetatud tööd ei saa pidada ebavajalikuks, tuleb arvestada menetluse etappi (kus tõendid olid juba esitatud ja analüüsitud) ning asjaolu, et toimiku korrastamise eest on kohus juba menetluskulu eelnevalt arvestanud. Kohus leiab, et kulu tuleb jätta täies ulatuses hüvitamata (22,55 h). Toiming 67: protokolli läbilugemine on küll vajalik toiming, kuid arvestades 07.10.2013 istungi protokolli pikkust (ca 4 lk), polnud sellele põhjendatud kulutada üle 0,1 h. Kohus vähendab seega ajakulu 0,2 h. Toimingud 68 ja 69: 09.10.2013 istung kestis protokollist nähtuvalt 3 h. Seega on põhjendatud kahe esindaja osalemine istungil kokku 6 h vältel. Kohus vähendab kirjete osas ajakulu 2,5 h. Toiming 70: toimikuga tutvumine on iseenesest põhjendatud toiming, kuid arvestades menetluse etappi, võib põhjendatuks lugeda toimikuga tutvumise 3 h asemel 1 h ulatuses. Kohus vähendab seega ajakulu 2 h. Toimingud 71 ja 72: arvestades, et tegemist oli kohtuistungi jätkuga, loeb kohus ettevalmistuseks sobivaks ajaks 1 h (mõlema esindaja osas kokku), vähendades seega ajakulu 1,7 h võrra. Toimingud 73 ja 74: 14.10.2013 kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt 3 h. Seega on põhjendatud ajakulu mõlema esindaja osas kokku 6 h. Kohus vähendab kirjete osas ajakulu 1 h.

Toiming 75: istungi protokolliga tutvumine ja parandusettepanekute tegemine on põhjendatud toiming, kuid protokolli pikkust arvestades oli põhjendatud sellele kulutada 2 h asemel 0,5 h. Kohus vähendab kirje osas ajakulu 1,5 h võrra. Toiming 76: arvestades, et 16.10.2013 istung oli kohtuistungi jätk, loeb kohus ettevalmistuseks põhjendatud ajaks 1 h. Kohus vähendab seega ajakulu 1,5 h võrra. Toimingud 77 ja 80 – 16.10.2013 kohtuistung kestis 2,75 h. Kahe esindaja peale oli sellel osalemise põhjendatud aeg seega 5,5 h. Kohtuistungiks ettevalmistus on kaetud kirjega nr 76. Seega vähendab kohus ajakulu 1,4 h võrra. Toiming 78: esindajate omavaheline suhtlus seoses istungiks ettevalmistamisega on põhjendatud kulu ning näidatud mahus (0,3 h) pole toiming liialt pikk. Toiming 79: kohus jätab kulu välja mõistmata, sest teeside koostamine on kaetud kirjega nr 47. Kohus vähendab seega ajakulu 2,6 h. Toiming 81: ettevalmistus 17.10.2016 jätkuistungiks (sh suhtlus teise esindajaga) oli põhjendatud kokku 1 h vältel, kohus vähendab seega ajakulu 2,1 h võrra. Toimingud 82 ja 83: 17.10.2013 istung kestis 3 h, mistõttu on kahe esindaja põhjendatud ajakulu kokku 6 h. Kohus vähendab seega ajakulu 0,1 h võrra. Toiming 84: esindajate omavaheline suhtlus seoses tegevuse koordineerimisega kohtuistungitel on põhjendatud kulu ning näidatud mahus (0,7 h) on see mõistlik. Toiming 85: hageja esitas 25.10.2013 vastuväited (XI kd, t lk 29–38), milles soovis ümber lükata kostja poolt istungitel ette kantud tõendite asjakohasuse. Kuigi dokumenti võib pidada vajalikuks, ei olnud selle koostamiseks menetluse etappi arvestades põhjendatud mõlema esindaja puhul kokku kulutada üle ühe tööpäeva ehk 8 h. Kohus vähendab seega ajakulu 9,25 h võrra. Toiming 86: ettevalmistus kohtu 30.10.2013 istungiks oli põhjendatud 1 h vältel. Kohus vähendab seega ajakulu 0,5 h. Toimingud 87 ja 88: 30.10.2013 istung kestis 3 h, seetõttu on mõlema esindaja põhjendatud istungil osalemise ajakulu kokku 6 h. Kohus vähendab kirjete osas ajakulu 0,4 h. Toimingud 89 ja 90: protokolliga tutvumine on küll vajalik toiming, kuid arvestades, et esindajad olid protokolliga tutvunud ka varem, on 2,8 h liigne ajakulu. Kohus leiab, et põhjendatud oli kulutada 1 h, vähendades seega ajakulu 1,8 h võrra. Toimingud 91 ja 92: arvestades menetluse etappi ja hageja esitatud arvukaid seisukohti ja peetud istungeid, ei pea kohus põhjendatuks mõista välja menetluskulu taaskord menetlusdokumentide lisade-tõendite analüüsi eest. Seega vähendab kohus ajakulu kirjete osas 1,75 h. Toiming 93: arvestades menetluse mahtu ja asja spetsiifilisust, ei saa kohus pidada tervikdokumendi esitamist hageja seisukohtade osas, mis arvestasid ka kohtuistungil avaldatud tõenditega, ebavajalikuks. Samas tuleb arvestada, et hageja oli eelnevalt juba korduvalt

seisukohti esitanud (hagiavaldus ja arvukad vastused kostja seisukohtadele). Seega ei pea kohus menetlusdokumendi koostamisele põhjendatud kulutada üle 8 h. Kohus vähendab ajakulu 12,85 h võrra. Toiming 94: kostja esitas 11.11.2013 enda vastuväited hageja väidetele kostja tõendite osas. Kohus leiab, et menetlusdokumendi läbitöötamine oli vajalik (asjas toimus järgmine päev kohtuistung), mistõttu võib 2,6 h kulutamist kahe esindaja peale kokku pidada põhjendatuks. Toiming 95: arvestades, et pooled olid enne 12.11.2013 istungi toimumist esitanud mahukad lõplikud seisukohad ning hageja oli kostja seisukoha läbitöötamisele kulutanud 2,6 h (vt eelm kirje), pole kohtu hinnangul menetluskulu väljamõistmine 12.11.2013 kohtuistungiks ettevalmistamise eest põhjendatud. Kohus vähendab seega ajakulu 3,1 h võrra. Toiming 96: kohus on kohtukõne teeside koostamise (mille sisse mahub ka nende täiendamine) ajakuluga (50 h) arvestanud juba kirjes nr 47. Seega vähendab kohus ajakulu 5,5 h. Toimingud 97 ja 98: 12.11.2013 kohtuistung kestis 1,25 h. Kokku on seega põhjendatud ajakulu kahe esindaja osas 2,5 h. Kohus vähendab kirjete ajakulu 2,2 h. Toiming 99: arvestades, et 12.11.2013 kohtuistungi protokoll oli ca 2 lk pikk ning eelnevalt (toimingud 89-90) olid esindajad samuti protokolliga tutvunud, oli põhjendatud aeg protokolli analüüsiks 0,1 h. Kohus vähendab seega ajakulu 1,1 h. Toiming 100: kuigi hageja otsusele apellatsioonkaebust ei koostanud, tuleb siiski lugeda otsusega tutvumine põhjendatud kuluks, ning arvestades otsuse mahukust, võis selleks kuluda tavapärasest rohkem aega. Teatud piirini on põhjendatud ka teise esindajaga suhtlus seoses otsusega. Kohus leiab siiski, et nimetatud tegevusteks oli põhjendatud kulutada maksimaalselt 5 h. Kohus vähendab seega ajakulu 4,7 h võrra. Toiming 101: suhtlus kliendiga pärast apellatsioonkaebuse esitamist kostja poolt on iseenesest vajalik toiming ning 1,4 h pole selleks liigselt pikk aeg. Toiming 102: otsuse analüüs oli menetluses asjakohane toiming ning selleks 1 h kulutamine põhjendatud. Toiming 103: arvestades, et apellatsioonkaebus polnud väga mahukas (ca 15 lk), otsuse analüüs sisaldub juba kirjetes 100 ja 102 ning sisulised seisukohad olid läbi analüüsitud juba maakohtu menetluses, on 69,7 h kulutamine apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks ülemäärane. Kohus loeb põhjendatuks kummagi esindaja puhul 16 h, seega kokku 32 h. Kohus vähendab ajakulu 37,7 h. Toiming 104: esindajate omavaheline suhtlus on näidatud mahus (0,3 h) põhjendatud. Toiming 105: kohus nõustub kostjaga, et ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks oli 5 h kulutamine üleliigne, arvestades, et esitatud oli apellatsioonkaebuse vastus. Põhjendatud ajakulu võis mõlema esindaja puhul olla 1 h, seega kokku 2 h. Kohus vähendab ajakulu 3 h võrra.

Toimingud 106 ja 107: ringkonnakohtu 19.06.2014 istung kestis protokollist nähtuvalt 1,15 h. Seega oli põhjendatud ajakulu mõlema esindaja osas kokku 2,3 h. Kohus vähendab ajakulu 3,2 h. Toiming 108: protokolli analüüs ja esindajate omavaheline suhtlus on vajalikud toimingud ning näidatud mahus võib neid lugeda põhjendatuks. Toiming 109: kostja esitatud protokolli parandamise taotlusele vastamine oli põhjendatud menetlustoiming, kuid arvestades, et taotlus polnud mahukas ning eelnevalt oli hageja protokolli juba analüüsinud (toiming nr 108), loeb kohus põhjendatud ajakuluks 1 h. Kohus vähendab seega ajakulu 1 h võrra. Toiming 110: apellatsioonikohtu otsusega tutvumine ja selle tõlke abil välismaisele kliendile kommunikeerimine on iseenesest vajalikud toimingud, kuid arvestades, et hageja ei pidanud esitama kassatsioonkaebust, polnud nimetatud tegevustele põhjendatud kulutada üle 1 h. Kohus vähendab seega ajakulu 3,75 h võrra. Toiming 111: hagejal tuli tutvuda ringkonnakohtu 24.04.2015 e-kirjaga, milles kohus selgitas menetluslikku olukorda. Põhjendatuks tuleb pidada selleteemalist suhtlust kliendi ja teise esindajaga ning tähtaja pikendamise taotluse koostamist. Kohtu hinnangul pole märgitud 0,9 h nendeks tegevusteks põhjendamatult pikk aeg. Toiming 112: hageja palus 26.06.2016 (XII kd, t lk 65) kohtult täpsustust seoses määratud tähtajaga. Kohus nõustub kostjaga, et kirjaga seotud ajakulu ei saanud olla üle 0,1 h. Kohus vähendab ajakulu 0,2 h võrra. Toimingud 113 ja 115: 12.06.2016 esitas hageja menetlusdokumendi, milles taotles vaheotsuse tegemist või ekspertiisi läbiviimist, lisades võimalikud eksperdikandidaadid ja küsimused eksperdile. Arvestades, et hageja oli ekspertiisi ka juba varasemalt taotlenud ning vastavad kandidaadid ja küsimused välja pakkunud, oli 12.06.2016 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud kulutada 4 h (16 h asemel). Kohus vähendab seega ajakulu 12 h võrra. Toiming 114: suhtlus teise esindajaga on iseenesest vajalik kulu ning näidatud mahus (1 h) on see põhjendatud. Toimingud 116, 117, 118, 119 ja 120: kostja 12.06.2015 seisukohade analüüs ja neile põhjaliku vastuse koostamine (XII kd, tlk 156–163) on vajalikud toimingud, kuid kokku on kaks esindajat sellele kirjetest nähtuvalt kulutanud 90,5 h, mis on kohtu hinnangul ülemäärane. Tuleb küll arvestada, et lähtuvalt kostja seisukohast tuli esindajatel süvitsi uurida uusi teemasid, mis polnud menetluses veel tõusetunud, kuid kohtu hinnangul polnud selleks põhjendatud kulutada kokku üle 48 h. Kohus vähendab seega nende kirjete osas ajakulu 42,5 h võrra. Toiming 121: kostja esitas 12.06.2015 vastuväited hageja seisukohtadele, millega tutvumine oli iseenesest hageja esindamiseks vajalik toiming. Põhjendamatuks ei saa pidada ka arutelu teise esindajaga. Seega loeb kohus kirjest nähtuvad 3h põhjendatuks. Toiming 122: hagejal tuli tutvuda kohtu 19.08.2015 kirjaga (XII kd, t lk 165) ning esitada andmed ekspertiisi eeldatava maksumuse kohta ja eksperdikandidaatide nõusolekud. Arvestades, et hageja oli juba varem eksperdikandidaadid välja pakkunud ning esitatavaid

küsimusi analüüsinud, ei saanud ekspertidelt ekspertiisi maksumuse ja nõusolekute küsimine ja suhtlus teise esindajaga võtta rohkem aega kui 3 h. Kohus vähendab seega ajakulu 1 h võrra. Toiming 123: arvestades, et ringkonnakohtu 31.08.2015 määruse sisuline osa oli 3 lõiku ning selle peale ei saanud esitada määruskaebust, loeb kohus sellega tutvumise põhjendatud ajakuluks 0,2 h, vähendades seega taotletavat ajakulu 0,1 h võrra. Toiming 124: hageja esitas vastavalt kohtu 19.08.2015 nõudele andmed ekspertiisi eeldatava maksumuse kohta, eksperdikandidaatide nõusolekud ja seisukoht, millised dokumendid tuleb eksperdile arvamuse andmiseks anda. 03.09.2015 menetlusdokumendi (XII kd, t lk 178–179) jaoks tegi hageja eeltöö ära juba eelnevalt (toiming 122, 3 h). Kohus leiab seetõttu, et 03.09.2015 dokumendi koostamisele oli mõlemal esindajal kokku põhjendatud kulutada maksimaalselt 2 h. Kohus vähendab seega ajakulu 2 h võrra. Toiming 125: kuigi kostja 03.09.2015 seisukohaga tutvumist võib pidada vajalikuks menetlustoiminguks, on kohtu hinnangul sellele kulunud aeg ülemäärane, arvestades, et ekspertiisikandidaatide ja -küsimuste osas olid pooled juba varem arvamust avaldanud. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks kokku 0,5 h, mis sisaldab ka suhtlus patendivolinikuga. Kohus vähendab seega ajakulu 1,7 h võrra. Toiming 126: arvestades, et tegemist polnud kaevatava määrusega, samuti et see polnud väga mahukas, loeb kohus põhjendatud ajakuluks määrusega tutvumisel 0,5 h (mõlema esindaja peale kokku). Kohus vähendab seega ajakulu 1,2 h. Toiming 127: kohus nõustub kostjaga, et eksperdile esitatavad dokumendid olid juba eelnevalt koondatud (toiming nr 124), mistõttu nende kokkupanemisele ja eksperdile kaaskirja koostamisele oli põhjendatud kulutada maksimaalselt 1 h. Kohus vähendab selles osas ajakulu 3 h võrra. Toiming 128: kostja 23.09.2015 menetlusdokumendiga tutvumine oli põhjendatud üksnes selle läbilugemise ulatuses, milleks võis kuluda 0,2 h. Kohus vähendab seega ajakulu 0,1 h võrra. Toiming 129: kohus nõustub kostjaga, et e-kirjaga arve saatmine polnud vajalik, sest ekspert oli seda juba teinud, ning hageja võis seda eeldada. Kohus vähendab seega ajakulu 0,25 h võrra. Toiming 130: arvestades, et ekspertiisidokument polnud eriti mahukas ning ringkonnakohtu 04.01.2016 teade oli väga napp, peab kohus nendega tutvumist põhjendatuks kahe esindaja puhul kokku 1 h ulatuses. Kohus vähendab seega ajakulu 3 h. Toiming 131: hageja tutvumine kostja 19.01.2016 taotlusega pikendada tähtaega ja sellekohane suhtlus patendivolinikuga ei saanud võtta kauem aega kui 0,4 h mõlema esindaja peale kokku. Kohus vähendab seega ajakulu 0,4 h. Toiming 132: ekspertiisiarvamusele seisukoha koostamine oli iseenesest vajalik toiming, kuid kuna hageja nõustus eksperdi esitatuga ning eksperdiarvamuse analüüsile oli juba eelnevalt aega kulutatud (kirje nr 130), peab kohus 03.02.2016 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ajaks kahe esindaja peale kokku 2 h. Kohus vähendab seega ajakulu 6,5 h võrra. Toiming 133: kostja arvamuse analüüsimine oli vajalik toiming, kuid 5,5 h kulutamine selleks oli ülemäärane. Arvestades ka seda, et analüüsi tulemusel ei loodud ühtki menetlusdokumenti,

peab kohus põhjendatud ajakuluks kahe esindaja peale kokku 2 h. Kohus vähendab seega ajakulu 3,5 h. Toimingud 134 ja 135: ringkonnakohtu 03.02.2016 istung kestis 2,7 h. Esindajate istungil osalemise ajakulu oli seega kokku 5,4 h. Istungiks ettevalmistamiseks, sh omavaheliseks suhtluseks loeb kohus põhjendatuks kuluks mõlema esindaja puhul 1 h, seega kokku 2 h. Kohus vähendab seega ajakulu kahe kirje osas kokku 4,6 h. Toiming 136: arvestades, et asjas oli kohtuistung peetud ning enam sisulisi seisukohti esitada ei saanud, võib suhtlus eksperdi, kohtu ja kliendiga olla põhjendatud üksnes piiratud ulatuses, kohtu hinnangul mitte rohkem kui 0,25 h. Kohus vähendab seega ajakulu 1 h võrra. Toiming 137: protokolli analüüs oli näidatud mahus põhjendatud toiming. Toiming 138: kuna tegemist oli menetluse lõppfaasiga, kus enam sisulisi seisukohti esitada ei saanud, ei pea kohus kostja kohtukõnede analüüsi, suhtlust patendivolinikuga ja eksperdi tasu kohta tehtud määruse analüüsi asjas vajalikeks menetlustoiminguteks, mis tuleks vastaspoolel hüvitada. Kohus vähendab ajakulu 2 h võrra. Toiming 139: arvestades, et ringkonnakohtu otsus oli hagejale soodne ning sarnane eelmise ringkonnakohtu otsusega, polnud põhjendatud selle analüüsiks ja kliendile edastamiseks kulutada üle 1 h. Kohus vähendab ajakulu 1,5 h võrra. Toimingud 140–143: kuna kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse ning kohus ei kohustanud hagejat sellele vastama, ei pea kohus kassatsioonkaebusega seotud kulusid hüvitamisele kuuluvateks. Kohus vähendab nende osas ajakulu 1,75 h võrra. Eeltoodust tulenevalt oli õigusabi osutamine põhjendatud kokku 622,85 tunni ulatuses (1247,25–624,4). Arvestades kohtu märgitud mõistlikku tunnihinda (160 eurot), on põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kokku 99 656 eurot. Tõlkekulud Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna kõik tõlked pole spetsifikatsioonis täpselt tuvastatavad, tuleb nendega seotud kulu jätta välja mõistmata. Kohus saab tõlgete mahtu kontrollida toimiku põhjal. Kohus kontrollis hageja esitatud tõlgitud dokumentide lehekülgede arvu (ca 624). Hageja taotlusest nähtuvalt on tõlgitud lehekülgede arv 606,85, ning sellele lisandub kaks tükitööd (üks hinnaga 1347,76 ja teine 132,88 eurot). Kokku on hageja tõlgete eest maksnud 11 797,8 eurot. Jagades nimetatud summa kohtu kontrollitud tõlgitud lehekülgede arvuga (sest tükitöödena tehtud tööde lehekülgede arvu kohus ei tea), on ühe lehekülje tõlke keskmine hind 18,9 eurot. Kohus ei saa loomulikult toimikus olevate lehekülgede arvu ja tõlkebüroo arvestust üks-ühele samastada, sest ei tea täpselt eri tõlkebüroode poliitikat tõlke hinna arvutamisel (so kuidas arvestatakse poolikuid lehekülgi jne). Arvestades aga tõlgitavate materjalide äärmiselt spetsiifilist olemust, tuleb tõdeda, et lehekülje tõlke keskmine hind 18,9 eurot on pigem soodne, ning ka veidi kõrgem hind poleks üleliia kallis. Kostja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 2-12-49962/63 on leitud, et tavatõlgete keskmine hind on internetis avaldatud reklaamide põhjal ca 14-15 eurot/lk, kuid juriidilise teksti tõlkehind on kõrgem. Käesoleval juhul oli tegemist suuremas osas veelgi keerukamate valdkonnaspetsiifiliste tekstidega, mille puhul võib tõlkebüroo küsida kõrgeimat hinda. Kohus arvestab sealjuures ka hageja selgitusega, et osa töid tuli kohtu seatud tähtaegade tõttu tellida kiirtöödena, olles seega kallimad. Vaidlust ei saa olla selles, et tõlkekulud olid vajalikud.

Asjakohatu on kostja väide, et tõlkekulusid tuleb vähendada 33% võrra, sest kohus ei nõustunud hageja seisukohaga tööstusliku kasutatavuse osas – nimetatud aluse kohta tõlgitud tõendeid ei esitatudki. Kohus leiab, et hageja taotlus tõlkekulude hüvitamiseks 11 797,8 euro suuruses summas tuleb täies ulatuses rahuldada. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 319,55 eurot. Kokku kuulub seega kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 111 773,35 eurot (99 656 + 11 797,8 + 319,55). Kostjal tuleb lähtuvalt TsMS § 177 lg-st 2 tasuda menetluskuludelt viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.