Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 3 (7)

Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl 2). Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on 11.03.2016. a kostja R. S. kätte toimetatud isiklikult (tl 23), R.S. A. K. elukaaslasena on samal kuupäeval vastu võtnud ka A.K. adresseeritud hagimaterjalid (tl 24). Kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loeatakse TsMS § 322 lg 1 alusel dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab menetlusdokumendid kostja A. K. lugeda kättetoimetatuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostjad kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostjate ja AS SEB Pank vahel 04.06.2010. a sõlmitud laenuleping nr 2010012686. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §d 65 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1, 158 lg 1 , 396 lg 1, 397 lg 1 ning TsMS § 367. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 alusel nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 4 (7)

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 sätestatule on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 396 lg 1 määrab kindlaks laenulepingujärgsed poolte (laenuandja ja laenusaaja) kohustused, VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise kohustuse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 8114,02 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise, s.o 26.02.2016. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 4312,95 eurot. Kohus on arvestanud viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi), s.o 0,0221% päevas põhivõlgnevuselt 8114,02 eurot ajavahemiku 27.02.2016. a (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni 18.05.2016. a (kohtuotsuse tegemiseni), s.o 82 päeva eest summas 147,04 (8114,02 x 0,0221% x 82) eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 4459,99 (4312,95 + 147,04) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – käesoleval ajal 1,79 (8114,02 x 0,0221%) eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kokku kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 13946, 25 eurot, sealhulgas 8114,02 eurot põhivõlgnevuse, 733,04 5 (7)

eurot intressi, 4459,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ja 639,20 eurot kindlustuskohustuse rikkumise eest leppetrahvi katteks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Lähtudes eelnevast jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjatelt solidaarselt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu- 650 eurot väljamõistmist (tl 2 pöördel). Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 14), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 650 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak 6 (7)

Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.