Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitus Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJATE NÕUE NING VASTUVÄITED KOSTJALE

Lapsed elavad xga kõik päevad kuus, kuigi x ei ole keelanud lastel xga suhelda. Kostjal on lastega väga vähene kontakt, kostja on vahel käinud lastega ujumas. Kui 2022.a. tasus kostja kokkuleppeliselt lastele elatist 425 eurot kuus, siis aja jooksul hakkas kostja tasuma elatist hiljem kui kokku oli lepitud, samuti on jätnud 2023. aastal elatise mitmetel kordadel tasumata. Hagejad nõuavad kostjalt edasiulatuva elatise väljamõistmist ehk elatist alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad kohtul kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1 mõista edasiulatuvalt välja igakuine elatis miinimumsummas ning kohustada kostjat täitma ülalpidamiskohustust kuni laste täisealiseks saamiseni.

kulutused on toodud välja hagiavalduses. Kostja poolt laekus viimane elatise makse 19.05.2023 aprillikuu eest summas 400 eurot. Sularahas ei ole kostja hagejate esindajale perioodil aprill-juuli midagi maksnud. Hagejate esindaja märgib puutumuses kostja viitega veel ühe lapse ülalpidamise kohta, et tegemist ei ole kostja lapsega ning lapsel on x olemas, kes on kohustatud last ülal pidama.

väljapakutud kompromissiga, mille kohaselt hakkaks kostja hagejatele maksma elatist kokku 350 eurot kuus. Hagejad soovivad elatist kokku 425 või ettenähtud miinimumsuuruses.

KOSTJA VASTUVÄITED

viimased kaks kuud tasunud hagejate esindajale elatist ülekandega. On jätkuvalt nõus tasuma elatist 350 eurot kuus. Soovib jagada laste hooldusõigust, kuna ei ole juba aasta neid näinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (RKTKo nr 2-16-118651, p 15)(TrtRKo nr 2-21-137993, p 9) .

alaealised lapsed, kes pärast vanemate kooselu lõppemisest elavad xga.

miinimummääras) alates 1.05.2023 ehk alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.

kus laste peamine elukoht on ema juures, saab kostja eraldi elava vanemana täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Hagejad on märkinud, et kostja on ülalpidamist andnud

ebaregulaarselt ning ebapiisavas ulatuses. Kostja ei ole sellele väitele sisuliselt vastu vaielnud. Seega on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust ning hagejad on õigustatud kostjalt elatist nõudma.

PKS § 101 lg-t 7, mis sätestab elatise summa vähendamise järgnevatele lastele 15%, kui laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Samuti tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada elatise väljamõistmisel kummalegi hagejale makstava lapsetoetusega.

seoses sellega tuleb tal ülal pidada ka alaealist kasulast, märgib kohus, et kohtu poolt teostatud päringust rahvastikuregistrisse (dtl 67) ilmneb, et kostjal on kaks alaealist last, kelleks on hagejad. PKS § 100 lg 1 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülanejad ja alanejad sugulased. Seega vaatamata asjaolule, et uues peres elab kostjaga ühes leibkonnas ka kostja elukaaslase laps, ei ole kostjal tema suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

kinnitanud, et kostja on neile elatist ülekannetega varasemalt tasunud – kostja on tasunud 2022.a. kokkuleppeliselt lastele elatist 425 eurot kuus. Samas ei ole menetluses ümber lükatud hagejate väidet, et kostja on aja jooksul hakanud tasuma elatist hiljem kui kokku oli lepitud, samuti jätnud 2023. aastal elatise mitmetel kordadel tasumata. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlusaluseks küsimuseks, kas kostja on tasunud hagejatele elatist ülekandega, hagejate nõude esitamiseni on viinud asjaolu, et kostja on tasunud elatist ebaregulaarselt ja teinud seda ebapiisavas ulatuses.

esitanud ei ole. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui PKS §-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). Siiski saab elatist vähendada alla seadusega kehtestatud miinimummäära seaduses sätestad eelduste esinemisel (PKS § 102 lg 2). Seega annab PKS § 102 lg 2 kohtule õiguse mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Kostja ei ole kohtule väitnud, et tema puhul oleks tegemist osalise töövõimega isikuga või tal esineb muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohtu teostatud registripäringust MTA töötamise registrisse (dtl 66) on tõendatud, et kostjal on alates xx.xx.xxxx töökoht XX-s X, kus ta töötab xxxxxxxxxxxxxxx. Seega on kostja puhul tegemist töövõimelise isikuga ning kohtu hinnangul ei ole kostja toonud välja asjaolusid, mis oleksid mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Kohus selgitab lähtuvalt Riigikohtu praktikast, et kostjal on laste ülalpidamiskohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning lahus elav vanem ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohus leiab, et töövõimelised lapsevanemad peavad tegema kõik endast oleneva, et nende laste põhivajadused saaksid rahuldatud.

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13).

tugineb väljamõistetava jooksva ja sissenõutavaks muutunud elatise arvutustes Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadavale elatiskalkulaatorile.

mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 260,33 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest).

Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 260,33 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

ühekordne tagasiulatuv elatis perioodi 1.05.2023–21.02.2024 eest summas 2342,97 eurot (9 x 260,33), kokku 4685,94 eurot. Kohus selgitab, et kui kohtumenetluse ajal (1.05.2023–21.02.2024) on kostja hagejatele elatist mingis ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel eelnimetatud ühekordsest hüvitisest need summad maha arvestada.

kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

lapsevanematel ühine hooldusõigus. Juhul, kui kostja soovib kindlaks määrata lastega suhtlemise korra, tuleb esmalt pöörduda selles küsimuses kohtuväliselt laste ema poole ning vaidluse korral on õigus pöörduda vastava nõudega kohtusse.

menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.