Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-23-10527

2-23-10527 tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi sünnitunnistuse alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Kxxxxx Vxxxxxx (sünd.xxxxxxxxxxx) on Mxxxxx Vxxxxxx ja Mxxxxxx Vxxxxxx laps. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused: − Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) − Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4) − Elatise summast lahutatakse maha lapsetoetuse ja lasterikka pere toetus, sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse suurus on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3. − Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) − Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7) Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja ei ole kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.

2-23-10527 Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus Kxxxxx Vxxxxxxxx 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 50,55 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 3% keskmisest brutopalgast 50,55 eurot – pool lapsetoetusest 40 eurot). Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.