Korteriühistu XXXXhagi võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2241,68 eurot Hageja: Korteriühistu XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX, seaduslik esindaja XXXX, lepinguline esindaja Dmitri XXXX, e-post XXXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
XXXX(XXXX)
vastu
Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, lepingulised esindajad Irina Reva ja Merily XXXX, e-post
XXXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 27.04.2016
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXXX(XXXX, ik XXXX) hageja korteriühistu XXXX(rk XXXX) kasuks välja põhivõlgnevus summas 1719,59 eurot ja viivis 280,13 eurot, st kokku 1999,72 eurot (tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa eurot ja 72 senti).
3.Tunnistada kohtuotsus ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-16-821
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused
1.Korteriühistu XXXX(edaspidi hageja või korteriühistu) esitas 19.01.2016 Harju Maa-kohtusse hagi XXXX(XXXX, edaspidi kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks summas 1594,03 eurot. Menetluse kestel (23.02.2016 ja 27.04.2016 avaldused) suurendas hageja nõuet 2241,68 euroni, millest põhivõlg 1927,63 eurot ja viivis 314,05 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja XXXX linnas asuva elamu aadressiga XXXXkorteri nr 4 omanik ning seega elamu korteriomanike poolt loodud korteriühistu XXXXliige. Korteriühistu korraldab elamu asjaajamist ja vahendab korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid ning esitab kostjale igakuiselt arveid tasumiseks. Kostja ei ole seisuga 26.04.2016 korteriühistu poolt esitata-vaid arveid majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest täies ulatuses tasunud, mistõttu kostjal on tekkinud võlgnevus. Hageja on pöördunud kostja poole nõudega tekkinud võlgnevus kustutada, kuid kostja ei ole seda teinud, mistõttu hageja taotleb selle väljamõistmist kohtu kaudu. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud võla ja viivise suurusega. Samas kostja ei vaidlusta hageja arveid seoses hooldustasuga, remondifondiga, osamaksuga, üldelekteriga, vee ja kanalisatsiooniga, veekaoga ning prügiveoga, leides, et arved on eelnimetatud majandamiskulude liikide osas tema poolt tasutud õigeaegselt ja täies ulatuses. Kostja ei nõustu hageja poolt arvete järgi nõutava summaga kapitaalremondi fondi, kütte ja õigusabi kulude eest, leides, et nende osas arvetes näidatud summad on põhjendamatud, mistõttu nende kulude osas ei ole ta arveid tasunud. Kostja arvates temal kui üksikul 84 aastasel pensionärist korteriomanikul on õigus teada, kuidas hageja majandamiskuludena kogutud raha kulutab. Kui talle ühistu juhatuse poolt suurenenud kommunaalteenuste osas selgitusi ei jagata, siis on tema õigus nende tasumisest keelduda. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hageja on esitanud kostja vastu raha saamisele suunatud nõude, mille alusena tugineb sellele, et kostja ei ole korteriühistu liikmena jätnud täies ulatuses tasunud korteriühistu poolt majandamiskulude kohta esitatud arveid. Seega on hagi õiguslikuks aluseks korteriühistuseadus (KÜS), mille § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine; § 4 lg 2 kohaselt korteriühistu põhikirjas sätestatakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord; § 5 lg 1 esimese lause kohaselt on korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui
2-16-821 korteriühistu moodustamise otsus on tehtud KÜS sätestatud korras; § 7 lg 1 kohaselt korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik ja see määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele; § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates; § 8 lg 2 kohaselt korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks; § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud; § 151 lg 1 ja 2 kohaselt majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
5.Seega on hagi rahuldamise eeldusteks, et kostja on korteriühistu liikmeks olev korteriomanik, et korteriühistu on vastu võtnud otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta, et korteriühistu on vastavalt nendele otsustele teinud elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalikke toiminguid ning kandnud vastavaid majandamiskulusid, et hageja poolt kostjale majandamiskulude kohta esitatavad arved, mida kostja ei ole täies ulatuses tasunud, on koostatud kooskõlas seaduse (KÜS § 151 lg 1 ja 2) ja korteriühistu põhikirja nõuetega.
6.TsM § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja on XXXX linnas XXXX asuvat elamut majandav korteriühistu ja kostja on korteriomanikuna (krt 4 üldpinnnaga 44,8 m2) korteriühistu liige (tl 8-9, 22). Hageja põhikirja p 8.1 kohaselt on maja korrashoiukulude tasumise põhiprintsiibiks tasumine tegelikult saadud teenuste eest; p 8.2. kohaselt raha sihtkogumise summa maja korrashoiuks ja kommunaalteenuste kulude kustutamiseks arvestatakse üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifide, eeskirjade, arvutusmetoodikate, kulude eelarve ja teiste reglementeerivate dokumentide alusel (tl 10-12).
7.Hageja poolt esitatud kommunaalteenuste arvetest (tl 104-124) ja esitatud õienditest nähtuvalt (tl 19, 103, 183-184) on kostjale perioodi mai 2014 – märts 2016 esitatavate arvete kogusummaks 3545,55 eurot, millest kostja on tasunud 1617,92 eurot. Kostja võlgnevus põhivõlgnevuse osas on tekkinud alates maist 2014 (algsummas 129.09 eurot) ja on kasvanud aprilliks 2016 summani 2241,68 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 1927,63 eurot ja viivis 314,05 eurot. Vastavalt korteriühistu 12.10.2013 otsuse punktile 1.6. tuleb kommunaalteenuste arved esitada hiljemalt kuu 10-ndaks kuupäevaks ning tasuda hiljemalt kuu lõpuks (tl 17-18). Seega viivise arvestus algab järgmise kuu 1.kuupäevast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
8.Lähtuvalt kostja vastusest hagile ja täiendavatest seisukohtadest ei vaidlusta kostja hageja arveid seoses hooldustasuga, remondifondiga, osamaksuga, üldelekteriga, vee ja kanalisatsiooniga, veekaoga ning prügiveoga, samas leides, et arved on eelnimetatud majandamiskulude liikide osas tema
2-16-821 poolt tasutud õigeaegselt ja täies ulatuses (kostja konto väljavõte tl 35). Kostja vaidlustab hageja poolt arvete järgi nõutavaid summasid kapitaalremondi fondi, kütte ja õigusabi kulude eest, leides, et nende osas arvete järgi nõutud summad on põhjendamatud. Kapitaalremondifondi maksete vaidlustamise osas kostja viitab asjaolule, et tsiviilasjas 2-14-59762 sõlmiti ja hageja ja hageja seadusliku esindaja XXXX vahel kohtu poolt kinnitatud kompromiss (tl 38-42), mille punktis 1.4. on hageja väitnud, et kapitaalremondi fondi kogumiseks puudub korteriühistul õiguslik alus (pooled aktsepteerivad, et 03.07.2013 dokument on vormistatud tagantjärele ning seega ei oma juriidilist jõudu), kuid kostjalt hageja siiski nõuab kapitaalremondifondi kulu. Kostja leiab, et hagejale tuleb eelnevalt esitada andmed, kui palju on korterid 1 ja 2 tasunud kapitaalremondi rajasid katuse renoveerimiseks, samuti on vaja esitada töövõtuleping firmaga, kes teostas remonti ning ehitusprojekti koos ehitus-ja kasutusloaga.
9.Kütet puudutavate summade osas kostja leiab, et alates jaanuarist 2015, kui hageja juhatuse liikmeks sai XXXX (15.01.2015), on korteriarvetel esitatud küttekulu liiga suur, kuna hageja ei ole arvestanud elamu köetava pinna hulka kortereid nr 1 ja 2 (omanikud XXXX ja XXXX), mille omanikud olid kohustatud 26.07.2014 korteriomanike koosoleku protokolli kohaselt taastama oma korterites küttesüsteemi kuni 01.09.2014 (tl 134-135). Korteriühistu liikmetele on samuti saanud teatavaks, et korteriühistu ei maksa arveid kütte eest ja hagejal on tekkinud võlgnevus küttefirma OÜ XXXXees, mille esindajate sõnul ei ole neil õnnestunud ühendust võtta hageja juhatuse liikmega XXXXiga olukorra selgitamiseks. Seetõttu on kostja keeldunud kuni hageja vastavate selgituste saamiseni kütte eest maksmast ja on maksnud alates septembrist 2015 kütte eest otse teenuse osutajale. Küttearvete osas kostja leiab, et mingit eraldi kütte arvutusmetoodikat ei ole hageja üldkoosolekul vastu võetud ega kinnitatud, mistõttu küttekulude jaotus korteriomanike vahel peab toimuma vastavalt KÜS § 151 lg 1, st arvesta-tuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ning vastavalt 03.05.2014 üldkoosoleku otsusele (päevakorra punkt 5), mille kohaselt tuleb alates augustist 2014 arvestada korterite 1 ja 2 eest 100 % hinnast, st tuleb korterite lähtuda korterite üldpinnast 368,3 m2, mitte 280,7 m2 nagu on arvestanud hageja. Kostja esitas ka 26.07.2014 korteriomanike koosoleku protokolli, mille kohaselt otsustati, et korterid 1 ja 2 peavad taastama oma korterites küttesüsteemi 01.09.2014 (tl 134-135). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu hageja arvestatud summadega kütte eest, vaid tasub alates 2015.a. küteperioodist 12,3 % küttekuludest (44,8 : 368,3) otse soojateenust osutavale firmale. Nii on kostja tasunud soojafirma XXXXarve nr 191 alusel korteriomanik XXXX400 eurot ja 17.11.2015 otse XXXX 63.20 eurot (tl 36) ning 25.09.2015 on korteriomanik XXXXtasunud korterite nr 3, 4 ja 6 eest XXXXOÜ-le arve nr 191 alusel 1250 eurot (tl 37). Kostja on tasunud 2016 eest XXXXOÜ-le (01.01.-04.03) 130,82 eurot ning korteriühistule muude aktsepteeritud kulu eest 124,39 eurot (tl 136-137).
10.Õigusabikulude osas kostja leiab, et tal ei ole tekkinud kohustust tasumiseks hageja poolt esitatud maksekorralduste alusel, kuna korteriühistu 03.05.2014 otsuse kohaselt peab korteriomanik maksma vaid põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud, milleks hageja poolt esitatud kulud ei ole, kuna XXXX juhatuse liikmena on otsustanud kohtuvaidluste ja kaebuste esitamise ainuisikuliselt.
11.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ja osundab, et kuigi kostja vastuväidete kohaselt vaidlustab ta esitatud arveid ainult osaliselt, ei ole ta ka vaidlustamata kuluartiklite alusel arveid õigeaegselt ja täies ulatuses tasunud. Hageja märgib, et kapitaalremondi fondi tariifid kinnitatud korteriühistu liikmete 03.07.2013 ja 03.05.2014 üldkoosolekute otsustega, mille kohaselt 2014.a. majandustegevuse aastakava kinnitamisel otsustati (p 3) jätkata katuse kapitaalremondiks rahade kogumist vastavalt graafikule ning alustada katuse kapitaalremondiga juhul kui võlgnikud tasuvad võlgnevused (tl 14-16, 61-66). Küttekulude osas hageja selgitab, et soojateenuse osutaja poolt esitatavad igakuised arved (tl 87-102) on hageja poolt küttetariifide leidmisel jagatud elamu korterite ja üldkasutatavate ruumide köetava üldpinnaga, mis võrdub arvestusliku koefitsiendiga, mis korrutatakse iga köetava korteri üldpinnaga. Soojusenergia puhul on hageja lähtunud köetavate korterite pinnast 280,70 m2 (85,87 %), üldkasutatavate ruumide pinnast 46,2 m2 (14,13 %). Hageja märgib, et kostja on saanud jaanuarist kuni maini 2015 ja oktoobris 2015 hageja vahendusel
2-16-821 soojusenergiat, kuid pole midagi tasunud. Hageja on sunnitud kütte võlgnevuse eest maksma viiviseid (tl 80-86). Õigusabi kulude ja kohtukulude arvestusmetoodika on kehtestatud 03.05.2014 üldkoosoleku otsusega, mille p 7 osas „muud küsimused“ otsustati (alapunkt 2) jagada nii kohtukulude kui juriidiliste konsultatsioonide eest saadud arved 8 korteri vahel võrdsete osadena (tl 1416). Hageja on kandnud alates 20.03.2015 kuni 05.02.2016 kohtukulusid 1413 eurot, mis teeb 176,63 eurot 1 korteri peale (1413 : 8). Nimetatu kajastub arves 228 (jaanuar 2016). Varasemalt on hageja kandnud 08.08.2104 kohtukulu 300 eurot, mis on 5 korteriomaniku avalduse alusel jagatud viie korteri vahel 300/ 5 = 60 eurot ja kajastub kostjale esitatud arves nr 140 (veebruar 2015). Samuti on hageja kandnud õigusabikulu 600 eurot, mis teeb 75 eurot korteri kohta, milline summa kajastub arves nr 228 (jaanuar 2016). Õigusabikulu osas 180,38 eurot (arve nr 190 augusti eest 2015) tegi hageja tasaarvestuse arves nr 230 jaanuari eest -180,38 eurot. Hageja märgib, et kulude arvestuse aluseks olevaid koosolekute otsuseid pole vaidlustatud ega kehtetuks tunnistatud ning seega on nad KÜS § 13 lg 4 kohaselt liikmetele täitmiseks kohustuslikud.
12.Kohus leiab, et kostja vastuväited seoses katuse kapitaalremondi fondi loomiseks maksete kogumisega hageja esitatud arvetes ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul kostja poolt osundatud 28.01.2015 kompromissimääruses, millest tulenevalt puudub korteriühistul kapitaalremondifondi kogumiseks korteriühistu otsus (tl 38-42), ei ole arvesse võetud täiendavat korteriühistu otsust 03.05.2014, mille kohaselt 2014.a. majandustegevuse aastakava kinnitamisel otsustati (p 3) jätkata katuse kapitaalremondiks rahade kogumist vastavalt graafikule ning alustada katuse kapitaalremondiga juhul kui võlgnikud tasuvad võlgnevused (tl 14-16, 61-66). Nimetatud otsust ei ole vaidlustatud, seega on see kehtiv ja korteriomanikele kohustuslik. Kostja vastuväide, et eelnevalt peab hageja esitama andmed, kui palju on korterid 1 ja 2 tasunud kapitaalremondi rahasid katuse renoveerimiseks, samuti on vaja esitada töövõtuleping firmaga, kes teostas remonti ning ehitusprojekti koos ehitus - ja kasutusloaga, ei ole kohtu hinnangul käesolevas vaidluses, st hageja ja kostja vahelises võlasuhtes asjakohane. Samuti võtab kohus arvesse, et XXXX on 31.03.2015 tasunud kapitaalremondi fondi 1558.64 eurot (tl 159). Kostja osas hageja arvetes aluseks võetud tariife ei ole kostja vaidlustanud. Seega kohus leiab, et kostja peab tasuma kapitaalremondifondi maksete eest vastavalt arvetest tulenevale summale 1201,09 eurot (tl 183-184).
13.Küttekulude osas kohus nõustub kostjaga, et elamu XXXXköetavate korteriomandi pinna arvestuses tuleb lähtuda mitte hageja poolt arvestatud köetavate korterite pinnast 280,70 m2 (+üldkasutatavate ruumide pinnast 46,2 m2), vaid üldpinnast 368,3 m2, mis on ka kooskõlas korteriühistu poolt 16.10.2008 sõlmitud soojusmüügilepinguga (tl 100). Kohus võtab arvesse, et korteriühistu 03.05.2014 otsusega (millele ka hageja on oma nõuete alusena viidanud) on punktis 5 otsustatud, et alates augustist 2014 tuleb arvestada korterite 1 ja 2 eest 100 % kütte hinnast. Kuna küttekulude jagamise osas ei ole korteriühistu eraldi otsust vastu võtnud, tuleb aluseks võtta KÜS §-st 151 lg 1, mille kohaselt tuleb lähtuda vajalikest kuludest majandamiskuludest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Küttekulude eest perioodil mai 2014 kuni märts 2016 on hageja arvestanud kokku 1300,32 eurot. Võttes arvesse kostja korteri üldpinna suurust 44,8 m2, moodustab see 12,16 % elamu köetavast pinnast (44,8 : 368,3). Kuivõrd hageja on lähtunud küttearvestuse puhul mitte tegelikust köetava pinna tegelikust suurusest 368,3 m2, vaid 326,90 m2, millisel juhul on kostja korteri osakaal tegelikust suurem - 13,7 % (44,8 / 326,9), peaks elamu kütte kogukulu perioodi eest mai 2014- märts 2016 peaks olema 9491,39 eurot (1300,32 x 100 : 13,7), millest hageja korteri tegelik osa moodustab 1154,15 eurot (9491,39 x 0,1216), st 146.17 eurot vähem kui hageja poolt arvestatud ja nõutud (1300,32-1154,15). Seega peaks kostja perioodi eest mai 2014-märts 2016 tasuma kütte eest mitte 1300,32 eurot, vaid 1154, 15 eurot. Kostja väite osas, et kuivõrd ta on tasunud vaidlusalusel perioodil soojafirmale otse 594,12 eurot 463,30 + 130,82 , tl 36, 136), millise summa ta tahab hageja nõudega tasaarvestada, kohus leiab, et selline tasaarvestus ei ole põhjendatud. Tasaarvestuse regulatsioon tuleneb VÕS § 197 lg-st 1, mis sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema
2-16-821 kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tegemine teisele poolele toimub ühepoolse avalduse tegemisega (VÕS § 198) ega eelda seega võlgniku nõusoleku andmist tasaarvestamiseks. Tasaarvestamisega loetakse poolt vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks alates ajast, mil neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostjal on tekkinud soojusfirmale otse tasutud summa näol tasaarvestatav nõue hageja vastu. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Lg 4 kohaselt kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kohus arvestab siin kohal hageja vastuväitega, et hageja pole kostjaga kokku leppinud, et kostja maksaks soojaarveid otse soojafirmale, samuti puuduvad tõendid sellekohase kokkuleppe kohta soojafirma ja kostjale vahel (soojafirma arvetest see ei nähtu). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kütet puudutavate kulude osas tuleb hageja põhinõuet kostja vastu tuleb vähendada summas 146,17 eurot, kuid mitte kostja poolt otse soojafirmale tasutud 594,12 euro võrra. Viimase osas saab kostja esitada nõude soojafirma vastu alusetu rikastumise sätete alusel.
14.Õigusabi ja kohtukulusid puudutavate summade osas hageja arvetes kohus nõustub hagejaga, et korteriomanike kohustus kanda võrdselt nimetatud kulusid tuleneb 03.05.2014 üldkoosoleku otsusest, mille p 7 osas „muud küsimused“ otsustati (alapunkt 2) jagada nii kohtukulude kui juriidiliste konsultatsioonide eest saadud arved 8 korteri vahel võrdsete osadena (tl 14-16). Õigusabikulude puhul võtab kohus arvesse, et 20.03.2015 kuni 05.02.2016 on kostja kandnud kohtukulusid 1413 eurot (67-72), millest 270 eurot puudutavad kohtuasja kostja vastu. Samuti on hageja kandnud 27.04.2015 õigusabikulusid 600 eurot ja 08.08.2014 kohtukulu 300 eurot (tl 73-76) ning kohus võtab arvesse, et õigusabikulu 180,38 eurot osas (tl 77-79) on hilisemalt tehtud tasaarvestus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-89-13 selgitanud (p 11), et kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 mõttes. Samas Riigikohus selgitab (p 14 ja 15), et on välistatud hageja nõue, kohaselt nõutakse kulutuste hüvitamist, mida kostjad peaksid kohtuvaidluste kaotamise korral hagejale nagunii hüvitama või mis jääksid hageja kanda, kui kostjad kohtuvaidlused võidavad. Selline õigusabikulude nõudmine kostjatelt korteriühistu majandamiskulude raames oleks vastuolus korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-tega 1 ja 2, mille mõtte kohaselt ei pea korteriomanik hüvitama korteriühistule osa õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad. Juhul kui kostjad kõnealused kohtuvaidlused võidavad, oleks ebaõiglane ja KOS § 13 lgte 1 ja 2 mõtte vastane, kui nad peaksid siiski osa võtma hageja õigusabikulude kandmisest muul viisil, st hagejale hageja liikmena majandamiskulude makseid tehes.
15.Eeltoodust lähtudes ei saa kohtu hinnangul kostjalt nõuda sellisete õigusabikulude hüvitamist, mida hageja on kandnud seoses kohtus nõude esitamisega kostja vastu (270 eurot). Seega on kostjalt nõutavaks põhjendatud õigusabikuluks perioodi november 2014 - jaanuar 2015 osas 17,75 eurot +142,88 eurot (1413-270 / 8) + 75 eurot (600 / 8) + 60 eurot (300 / 5), st kokku 295,63 eurot. Märtsikuu 2016 kohtukulu 28.13 eurot osas ei ole hageja tõendeid esitanud. Seega on hageja õigusabi ja kohtukulude kogunõue 357,50 eurot (273,13+264,75-180,38) vähendatav 61,87 euro võrra (357,50 -295,63). Kostja vastuväite osas, et hageja poolt esitatud kahe arve osas on veekao tasu liiga suur (veekao tasu nõue kokku 13,49 eurot) kohus märgib, et vastuväide on põhjendamata ja tõendamata.
16.Kokkuvõttes kohus leiab, et hageja põhinõue perioodi eest mai 2014 - märts 2016 (1927,63 eurot) kuulub rahuldamisele summas 1719,59 eurot (3545,55 eurot (hageja arvete järgi nõutud summa) 1617.92 eurot (kostja poolt tasutud summa) – 146.17 eurot (küttekulude vähendamine) - 61,87 eurot (õigusabikulude vähendamine). Hageja poolt esitatud viivisenõude osas summas 314,05 eurot
2-16-821 (aluseks KÜS § 7 lg 4) kohus leiab, et viivisenõuet tuleb vähendada proportsionaalset põhinõude rahuldamise ulatusega (89,2 %), seega vähendab kohus viivisenõude summani 280,13 eurot (314,05 x 0,892). Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt, võlgnevuse osas summas 1719,59 eurot ja viivise osas 280,13 eurot, st kokku summas 1999,72 eurot. Hageja taotlus otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks
17.Hageja on esitanud taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt lihtmenetluses võib kohus tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele ja kohus tunnistab kohtu otsuse ilma tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata.
21.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.