Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav. Hageja nõue ja põhjendused

02.10.2023. a esitas hageja K R Pärnu Maakohtule hagi abielu lahutamiseks M R vastu. Esialgse avalduse abielu lahutamiseks (kohtuväliselt) andsid pooled sisse 10.08.2023, kuid kostja M R kohale ei ilmunud 11.09.2023 perekonnaseisuametisse. Hageja soovib lahutada sõlmitud abielu seetõttu kohtus ning pärast abielu lahutust perekonnanime R. 09.02.2024.a kohtuistungil selgitas hageja, et nad elavad kostjaga eraldi juba 2023 aasta juuni kuust. Hageja hinnangul ei ole alust arvata, et nad kostjaga veel oma abielulised suhted taastaksid. Kostja seisukoht 09.02.2024.a kohtuistungil nõustus kostja esitatud hagiga. Kostja kinnitas, et lahutuse osas vastuväiteid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx..a XXX Maavalitsuses mille kohta on koostatud abielukanne nr xxx /dtl 27-28/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 2023.a. juuni kuust ning soovitakse lahutada, seega puudub alus arvata, et abikaasade abielulised suhted võiksid taastuda. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Mõlemad pooled on kohtule kohtuistungil kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise

õigusest kohtuotsusele /dtl 31/. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale 1⁄2 abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o 50 eurot, arvelduskontole millelt riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.