Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
17.mai 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Korteriühistu Hariduse 13a hagi solidaarselt P. N.e ja K. N.e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4397,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja : Korteriühistu Hariduse 13a (registrikood 80083537, asukoht: Hariduse 13a, 80038 Pärnu), seaduslik esindaja juhatuse liige Galina Kuljova; Hageja lepinguline esindaja: Jelena Smorodina (e-post: [email protected] Kostja 1: P. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx-xxxxxxxxx x - x, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx) Kostja 2: K. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx xx xxx-xx, xxxxx xxxxx)
Kohtuistung
29.04.2016, osalesid G. Kuljova, raamatupidaja K. P. hageja nõustajana, J. Smorodina, P. N. ja K. N.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Korteriühistu Hariduse 13a hagi solidaarselt P. N.e ja K. N.e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja K. N.e suhtes kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista P. N.elt ja K. N.elt solidaarselt Korteriühistu Hariduse 13a kasuks 4397,52 eurot.
3.Menetluskulud jätta solidaarselt P. N.e ja K. N.e kanda.
Määrata Korteriühistu Hariduse 13a menetluskulude suuruseks 1440 eurot (sh riigilõiv 350 € ja õigusabi tasu 1090 €, summad ei sisalda käibemaksu) ja mõista see summa solidaarselt välja P. N.elt ja K. N.elt Korteriühistu Hariduse 13a kasuks.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt (1440 eurolt) tuleb P. N.el ja K. N.el solidaarselt tasuda Korteriühistule Hariduse 13a viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale 03.12.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult P. N.elt põhivõlgnevuse 1774,18 € ja kõrvanõuete 50 € väljamõistmiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule täies ulatuses vastuväite, mistõttu 04.04.2014 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.04.204 Korteriühistu Hariduse 13a esitas kohtule hagiavalduse solidaarselt P. N.e ja K. N.e vastu 31.03.2014 seisuga põhivõlgnevuse 2366,15 eurot, viivise 141,02 eurot ning alates 01.04.2014 lisanduva viivise väljamõistmiseks 0,07% põhinõudest päevas. Hageja 19.09.2014 ja 10.11.2015 avaldustega täpsustas hagi asjaolusid, suurendas põhinõuet ja võttis tagasi viivisenõude. 16.03.2016 määrusega kohus jättis hagi tagasivõetud viivise väljamõistmise nõude osas läbi vaatamata. Hageja lõplikuks nõudeks jäi seisuga 31.10.2015 kostjatel hageja ees oleva võlgnevuse 4397,52 euro väljamõistmine kostjatelt solidaarselt. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub kostjale P. N.ele Pärnu linnas, Xxxxxxxx xxx-xx asuv korteriomand (registriosa nr xxxxxxx). Korteriomand on soetatud P. N.e ja K. N.e abielu kestel ja tegemist on kostjate ühisvaraga. Kostjate abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jagamata. Pärnu linnas Hariduse 13a majas on moodustatud korteriühistu Hariduse 13a, mille liikmeks on kostjad alates 05.09.2003. Korteriühistu põhikiri kinnitati 03.05.1999 üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu igakuiselt paneb arveid korteri nr xx postkasti, kus need on korteriomanikele kättesaadavad. Kostja K. N. on arvete kättesaamist kinnitanud, kostja P. N. ei ole ühistule teatanud korterist väljakolimisest ega uut aadressi, kuhu korteriühistu saaks arveid saata. Arvetega nõuab korteriühistu kostjatelt korteriühistus kehtestatud haldus-hooldustasu, kommunaalteenuste eest ja sihtotstarbimiste maksete tasumist, kostjad aga korralikult neid ei tasu. Xxxxxxxx xxx-xx arvete ja tasumiste aruandest perioodi eest 01.04.2009 – 31.10.2015 nähtuvalt on kostjate võlgnevus korteriühistu ees 31.10.2015 seisuga on 4397,52 eurot. Kostjad on korralikult ja täies ulatuses tasunud enamuse korteriarvetest perioodil 2009.a aprill - 2013.a jaanuar, kuid alates 2013.a veebruarikuust jätnud korteriarveid täies ulatuses tasumata (v.a 2013 juulikuu arve). Kostjad on jätnu arveid tasumata isiklikel põhjustel: P. N. väidab, et ei ela korteris ja ei ole nõus tasuma K. N.e tekitatud kulusid, kostja K. N. väidab, et tal puudub arvete tasumiseks raha. Kostjad on korteriomandi ühisomanikud ja peavad täitma tasumiskohustust ühiselt. Korteriühistu põhikirja p 3.2 kohaselt on korteriühistu liige muu hulgas kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Korteriühistu arvestab haldus-hooldustasu, sihtkapitali makseid, küttekulusid ja kindlustusmakseid, lähtudes korteriomanikele kuluva korteri pinnast, vee- ja elektrikulusid arvestab korteriühistu vastavalt tarbimisele, üldelektrikulud jagatakse korterite vahel võrdselt. Arvetes näidatakse kommunaalkulude summa eelmise kuu eest ning haldus-hoolduskulud
jooksva kuu eest, arvete tasumise tähtajaks on arve esitamise (jooksva) kuu viimane kuupäev. Korteriühistu ei nõua kostjatelt viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Kostjate poolt korteriarvete tasumisel on hageja arvestanud tasutud summasid selle arve tasutuks, mis on näidatud kostjate maksekorralduse selgituse reas. Ületasutud summasid arvestas hageja varem tekkinud võlgnevuse kustutamiseks. Juhul, kui korteriarvete tasumisel kostjad ei ole juhiseid andnud, mis kuu eest tuleb tasutud summasid arvestada, arvestab hageja neid varem tekkinud võlgnevuse katteks. Haldus/hooldustasu arvestamise aluseks kõigi korteriomandite reaalosa pindade summa on 3321,9 m2. Korteriomandite reaalosa pindade summa aluseks on kinnistusraamatu andmed. Keskkütte arvestamise aluseks kõigi köetavate korteriomandite reaalosa pindade summa on 3214,35 m2. Haldus/hooldustasu ja keskkütte arvestamise aluseks olevate kõigi korteriomandite reaalosade pindade summa erinevus tuleneb sellest, et Hariduse 13a Pärnus asuvas kortermajas puudub keskküte korterites xx (eluruumi pind 59,7 m2) ja xx (eluruumi pind 59,8 m2). Keskkütteta korteritele arvestatakse tasu kaugkütte eest 10% üldpinnast (korter 40: 5,97 m2 ja korter 43: 5,98 m2). Keskkütte 1m2 hinna arvestusmetoodika: (Fortum Eesti AS-i arve kogusumma eurodes – veesoojendus eurodes – soojakadu eurodes) / keskkütte arvestamise aluseks kõigi köetavate korteriomandite reaalosa pindade summa = 1 m2 keskkütte hind. Elektrit arvestatakse vastavalt korteriomaniku poolt esitatud elektrinäitude alusel (mõõtühik kWh) vastavalt Eesti Energia AS poolt kehtestatud hinnale. Ampritasu jagatakse vastavalt korteriühistu 22.04.2004 üldkoosoleku otsusele 60 korteri vahel võrdselt, summa Eesti Energia AS arvel. Üldelekteri arvutuskäik: Eesti Energia AS arve kogusumma EUR – korteriomanike poolt esitatud elektrinäitude alusel olev summa EUR – ampritasu EUR = üldelekter EUR. Üldelekter jagatakse vastavalt korteriühistu 23.04.2003 üldkoosoleku otsusele 60 korteri vahel võrdselt. Külma- ja soojavee kulu arvestatakse vastavalt korteriomaniku poolt esitatud veemõõtja näitude alusel (mõõtühik m3), kuupmeetri hind on kehtestatud AS Pärnu Vesi poolt. Olukorda, kus korteriomanik veemõõtja näite ei esita, ette ei ole tulnud. Näitude mitte esitamise korral võtab korteriühistu esimees korteriomanikuga personaalselt ühendust ja küsib veemõõtjate näidud. Kui peaks siiski ette tulema olukord, et korteriomaniku käest veemõõtjate näite ei saada, siis keskmise kasutamise järgi veekulu ei arvestata. Kasutatud vee eest tasub korteriomanik sellel kuul, kui on tema poolt esitatud veenäit. Veesoojendus arvestatakse korteriomaniku poolt esitatud soojaveemõõtja näitude alusel (mõõtühik m3), kuupmeetri hind kehtestatud korteriühistu 27.04.2012 üldkoosoleku otsusega; veekadu arvestatakse vastavalt korteriomanike poolt esitatud veemõõtja näitude alusel võttes aluseks kasutatud vee kuupmeetrites. Veekao arvutuskäik (m3): elamus kasutatud vesi m3 (aluseks AS Pärnu Vesi arve) – korteriomanike poolt veemõõtja näitude alusel kasutatud vesi m3 (aluseks korteriomanike poolt esitatud veemõõtjate näidud) = veekadu m3. Veekao m3 hinna arvutus: veekadu kogusummas/korteriomanike poolt kasutatud vee m3 = veekao m3 hind. Soojakadu arvestatakse talveperioodil vastavalt korteriühistu 27.04.2012 üldkoosoleku otsusele igakuiselt kindla summana 60-le korterile võrdselt. Suveperioodil jagatakse soojakadu vastavalt üldkoosoleku otsusele võrdselt 60-ne korteri vahel. Soojakao arvestuskäik suveperioodil: Fortum Eesti AS arve kogusumma EUR – veesoojenduse summa EUR = soojakadu EUR. Korteriühistu Hariduse 13a üldkoosolekud on vastu võtnud järgmisi otsuseid seoses kulude jagamisega: 23.04.2003 üldkoosolek otsustas (p 3) jagada üldelekter korteri peale ning kehtestas maist-septembrini haldustasuks 6 krooni/m2; 22.04.2004 üldkoosolek otsustas haldusmakse 6,50 krooni maksta maist-oktoobrini (p 2) ning jagada ampritasu korterite vahel (p 3). 30.04.2008 üldkoosolek otsustas, et fassaaditööde teostajafirma valib juhatus ja otsustab, kas soojustusega või ilma. Otsustati korjata 11 - 12 kuud igakuiselt vastavalt korteri m2-le (181 krooni) maja esifassaadi tööks, mis annab kostjate korteri osaks 11 982,20 krooni (181 x 66,2 = 11982,20 EEK). 28.04.2010 üldkoosolek kinnitas haldus-hooldustasuks 6,5 krooni/m2 (p 4). 27.04.2012 üldkoosolek otsustas teha trepikodade remondi, mille eest osaliselt, 12 981,29 euro ulatuses, otsustati tasuda remondifondist ning ülejäänud osa 10 800 eurot korjatakse 6 kuu jooksul ja
jagatakse 60 korteri vahel; iga korter maksab 180 eurot (30 eurot kuus - p. 2). Samas otsustas üldkoosolek jätta haldus-hooldustasu samaks 0,4155 EUR/m2, tõsta veesoojendustasu alates 01.09.2012 3,46 euroni, soojakadu arvestada talveperioodil 3,83 eurot/korter, suveperioodil jagada soojakadu korterite vahel (p 3). 30.04.2015 üldkoosolek kinnitas hooldustasuks 01.maist – 30.septembrini 0,6155 eurot/m2 (p 3). Kindlustuspakkumiseks valiti 651,44 eurot, mis jagatakse vastavalt korteri ruutmeetrile. 1 m2 hind 0,197 eurot. Üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud. Hageja palub hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostjate kanda ning kohustada kostjaid tasuma viivist menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
KOSTJATE VASTUSED
Kostja P. N. 09.05.2014 kirjalikus vastuses hagiavaldusele tema vastu esitatud nõudeid ei tunnista. P. N.e vastuväited olid suunatud sellele, et hagi on tõendamata, kuna hagile oli tõendina lisatud ainult kostjate korteri võlaarvestus, milles nimetati üürivõlga, kostja on aga omanik ning üürisuhet hagejaga tal ei ole. Seetõttu kostja leidis, et P. N.el ei ole ega saa olla hageja ees mingeid hagetud ja hagis märgitud nõudmisi. P. N.el ei saa olla hageja ees mingeid võlgnevusi ka seetõttu, et juunis 2010, kui ta elas osalise ajaga oma korteris, tasus ta kõik kommunaalmaksed. Alates 01.01.2012.a ei ole viidatud omand kostja peamine elukoht, mistõttu ei ole ta tarbinud ühtki teenust ja seega ei saa temal olla ka tekkinud mingeid viidatud üürivõlgnevuse väliseid muid võlgnevusi hageja ees. Hageja täpsustatud hagiavaldustele ja nõude suurendamise avalduste kohta ei ole P. N. kirjalikult vastanud. Kostja K. N. ei ole hageja nõudele kirjalikult vastanud.
KOHTUISTUNG
20.04.2016 kohtuistungil K. N. võttis hagi täies ulatuses õigeks, kuid selgitas, et tal ei ole raha võlgnevuse tasumiseks. K. N. kinnitas, et tema muude võlgnevuste täitmiseks on algatatud täitemenetlus vaidlusaluse korteriomandi müümiseks, eelduslikult korteriomandi väärtus on kohustuste summast suurem ning K. N. loodab täitemenetluses järele jäävatest vahenditest kustutada ka võla korteriühistu ees. P. N. kinnitas 20.04.2016 kohtuistungil K. N.e väiteid täitemenetluse alustamise kohta, P. N. on andnud nõusoleku ühisvaraks oleva korteriomandi võõrandamiseks täitemenetluses ega ole vastu, et K. N.e kohustused täidetakse ühisvara arvelt. P. N. kohtuistungil vaidles vastu hageja nõudele, kuna tema korteris ei ela ega ole vaidlusalust võlgnevust tekitanud. P. N.el on uus pere ja ta tasub uue eluaseme soetamiseks võetud laenu, tal puuduvad vahendid lisaks K. N.e võlgnevuse tasumiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused kohtuistungitel, tutvunud nende kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Hageja esitas korteriomandi haldamise ja kommunaalteenustega seotud võlgnevuse tasumise nõude solidaarselt kostjate kui korteriomandi ühisomanike vastu. Kostja P. N.e peamiseks vastuväiteks hagi täpsustamise ja täiendava tõendamise järel on jäänud asjaolu, et alates 2012.aastast ei ole P. N. korteris elanud ning ta ei ole nõus tasuma K. N.e kulusid. Kostja K. N. on hagi täies ulatuses õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 2 alusel kohus rahuldab hagi kostja K. N.e suhtes hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
3.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ka kostja P. N.e suhtes. Asjas ei ole vaidlust, et Pärnus, aadressil xxxxxxxx xxx – xx asuva korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja P. N., kuid korteriomand on soetatud kostjate abielu ajal ning on P. N.e ja K. N.e ühisvara. Kostjate abielu on lahutatud, kuid ühisvara jagatud ei ole. Samas on kostja P. N.
andnud nõusoleku korteriomandi sundvõõrandamiseks täitemenetluses K. N.e muude kohustuste katteks.
4.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-te 1 - 6 järgi ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmäärata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Abikaasade ühisvara reguleeriv perekonnaseadus (PKS) § 28 lg 1 sätestab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kostjad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ega vara valitsemise osas teisiti kokku leppinud. Tulenevalt PKS § 29 lg-test 1 ja 4 tekib kostjatel kui ühisomanikel ühisvara valitsemisel tehtud tehingutest solidaarkohustus. Seega kostja P. N. vastutab korteriühistu ees korteriomandiga seotud võlgnevuse tasumise eest solidaarselt K. N.ega, sõltumata sellest, kas ta korteriomandit ise kasutas. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 69, mille esimese lõike järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele (VÕS § 69 lg 5).
5.Asjas ei ole vaidlust, et kostjate korteriomandiga seotud võlgnevus korteriühistu ees seisuga 31.10.2015 on 4397,52 eurot. K. N. on hageja nõude täies ulatuses õigeks võtnud. Nõude täpsustamise ja täiendava tõendamise järel ei ole P. N. hageja nõude suurusele ega tõendatusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue on asjakohaste tõenditega (teenuseosutajate arved ja korteriühistu üldkoosolekute otsused) täielikult tõendatud. Hageja on põhjalikult selgitanud ja viidetega konkreetsetele üldkoosoleku otsustele ning teenuseosutajate arvetele põhistanud, kuidas toimub kulude jagamine korteriomanike vahel ning kuidas leitakse konkreetsete kulude ühikuhinnad. Hageja selgitustest nähtuvalt on kulud korteriomanike vahel jaotatud kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga.
6.Kohus täpsustab kostjatelt nõutava võlgnevuse tekkimise perioodi. Hageja on esitanud selle kohta erinevaid andmeid. 20.04.2016 kohtuistungil hageja märkis esmalt, et võlaperiood on alates aprillist 2010, samas täpsustas, et nõutav võlgnevus on kogunenud alates veebruarist 2013. Kohus leiab, et esitatud tõendid hageja poolt istungil väidetud võlaperioodi ei kinnita. 10.11.2015 täpsustatud hagiavalduses hageja toob esmalt välja, et Xxxxxxxx xxx-xx arvete ja tasumiste aruandest perioodi 01.04.2009 – 31.10.2015 kohta nähtub, et kostjad on enamuse arvetest perioodil 2009.a aprill – 2013.a jaanuar korralikult ja täies ulatuses tasunud, kuid alates 2013.a veebruarist on jätnud arved täies ulatuses tasumata (v.a 2013.a juulikuu arve, mille katteks on 80 eurot kostjate eest tasunud E. J.). Samas menetlusdokumendis kirjalike tõendite vastuvõtmise taotluse põhjenduses hageja märgib aga, et Xxxxxxxx xxx-xx arvete ja tasumiste aruanne tõendab, et kostjate esialgne võlgnevus tekkis 2009.a maikuus, mil kostjad ei tasunud fassaaditööde osamakset, hiljem (10.07.2009 – 04.02.2011) see võlgnevus täielikult tasuti ning uus võlgnevus tekkis kostjatel 2010.aasta maikuus, kui kostjad jätsid osaliselt tasumata 2010.a aprillikuu arve, ning sellest ajast kostjate võlgnevus kogu aeg kasvab.
7.Viidatud arvete ja tasumiste aruandest (II kd, lk 127-130) nähtub aga, et kostjatel on hageja ees pidevalt võlgnevus alates 2009.a aprillist. Esitatud kirjalikud tõendid ei kajasta, et sellel perioodil ühelgi ajahetkel oleks võlgnevus olnud täielikult kustutatud. Mitmel kuul on küll täielikult tasutud jooksva kuu arve, kuid perioodi lõpus on alati suurem või väiksem võlgnevus.
8.Korteri nr xx tasumata arvete nimekirjast seisuga 31.10.2015 (II kd, lk 131) selgub samuti, et nõude summa 4397,52 eurot koosneb perioodi eest 2010.a aprill kuni september 2015 kostjatele esitatud arvete tasumata jäetud osast. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on praeguses asjas nõutav võlgnevus tekkinud perioodil 2010.a aprill kuni 2015.a september tarbitud kommunaalteenuste tasude ja selle perioodi haldus-hooldustasude tasumiseks esitatud arvete
osaliselt või täielikult maksmata jätmisest kostjate poolt. Tõenditest järelduvalt hageja nõue ei sisalda enne 2010.a aprillikuu eest arve esitamist kostjatel hageja ees olnud võlgnevust.
9.Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 8 lg 1 teine ja kolmas lause sätestavad, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni ja soojavarustuse vajaliku energia eest ning maksma maamaksu.
10.Korteriühistu Hariduse 13a põhikirja punkti 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid, kinni pidama ühistu kodukorrast; tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Põhikirja punkti 4 järgi võib üldkoosoleku otsusega moodustada sihtkapitale. Kui sihtkapital moodustatakse ühistu liikmete sihtotstarbelistest maksetest, määratakse sama otsusega kindlaks nende suuruse, tasumise kord ja tähtajad. Põhikirja 6. punkti kohaselt kannavad ühistu liikmed elamu majandamise ja hooldamise kulusid proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
11.Poolte vahel on seadusest tulenev liikmelisusel põhinev võlasuhe: kui korteriomanditeks jagatud kinnistul on moodustatud korteriühistu korteriühistuseaduses sätestatud korras, on ühistu liikmeteks kõikide korteriomandite omanikud. Kui korteriomandil on mitu omanikku, võetakse ühistu liikmeks neist üks nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel (KÜS § 5). KOS § 13 lg 1 alusel vastutab korteriomandi majandamiskulude tasumise eest ka korteriomanik, kes ei ole ühistu liige. PKS § 28 lg 1 näeb ette, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõude vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Hageja nõue on KÜ Hariduse 13a üldkoosolekute otsustega, teenuseosutajate poolt hagejale esitatud arvetega, hageja poolt kostjatele esitatud arvetega ning hageja raamatupidamise andmetega kostjate tasumiste ja võlgnevuse arvestuse kohta tõendatud. Eeltoodu alusel kohus
rahuldab hageja vähendatud nõudega hagi täies ulatuses ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 4397,52 eurot.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamise korral menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Eeltoodu alusel kohus jätab hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kummagi kostja kulud jäävad nende endi kanda.
14.Selles tsiviilasjas on hageja tagasi võtnud koos põhinõudega esitatud viivise nõude, kohus on jätnud viivisenõude osas hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et hagi tagasivõtmise korral kannab hageja kostjate menetluskulud. Kuna aga hageja loobus kõrvalnõudest, sellega samaaegselt laiendas hagi aluseks olevat põhivõlgnevuse perioodi ja oluliselt suurendas põhinõuet, siis hageja loobumine viivisenõudest kohtu hinnanguil menetluskulude jaotust ei mõjuta. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta kõik kulud kostjate kanda, kuigi osaliselt on hagi jäetud läbi vaatamata.
15.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 350 € ning kulud õigusabile 1090 eurot. Ilmselgelt on põhjendatud hageja kulud seoses riigilõivu tasumisega summas 350 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Kostjad hageja menetluskulude kohta vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus hindab üksnes hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades asja sisu, hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjas peetud istungite arvu, kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud hageja lepingulise esindaja toimingud (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, hageja nõustamine ja hagiavalduse koostamine, kostja P. N.e vastusega tutvumine, 19.09.2014 ja 10.11.2015 menetlusdokumentide koostamine, ettevalmistumine ja osalemine 04.09.2014 ja 20.04.2015 istungitel) ning nendele kulunud aeg kokku 13,625 tundi on mõistlikud ja vajalikud. Samuti on mõistliku suurusega ja kooskõlas hageja esindaja kutseoskustega tunnitasumäär 80 eurot. Hagejale esindaja poolt esitatud arved ei sisalda käibemaksu, hageja ega tema esindaja J. Smorodina ei ole käibemaksukohustuslased. Eeltoodu alusel kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 1440 eurot (350 eurot riigilõivu ja 1090 eurot õigusabikulud) ning mõistab selle summa kostjatelt solidaarselt välja.
17.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus määrab, et kostjatel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda solidaarselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2017 määruse resolutiivosa väljavõte tsiviilasjas 2-13-56874:
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.05.2016 otsus osas, milles maakohus rahuldas Korteriühistu Hariduse 13a hagi P. N.e vastu ja mõistis temalt välja võlgnevuse 4397,52 eurot.
2.Lõpetada menetlus Korteriühistu Hariduse 13a hagis P. N.e vastu võlgnevuse 4397,52 eurot väljamõistmiseks seoses hagist loobumisega.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Rahuldada Korteriühistu Hariduse 13a hagi K. N.e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 3.2 Välja mõista K. N.elt Korteriühistu Hariduse 13a kasuks 4397,52 eurot. 3.3 Lõpetada menetlus Korteriühistu Hariduse 13a hagis P. N.e vastu võlgnevuse 4397,52 eurot väljamõistmiseks seoses hagist loobumisega. 3.4 Maakohtu menetluskulud jätta solidaarselt P. N.e ja K. N.e kanda. 3.5 Määrata Korteriühistu Hariduse 13a maakohtu menetluskulude suuruseks 1440 eurot (sh riigilõiv 350 € ja õigusabi tasu 1090 €, summad ei sisalda käibemaksu) ja mõista see summa solidaarselt välja P. N.elt ja K. N.elt Korteriühistu Hariduse 13a kasuks. 3.6 Väljamõistetud maakohtu menetluskuludelt (1440 eurolt) tuleb P. N.el ja K. N.el solidaarselt tasuda Korteriühistule Hariduse 13a viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 3.7 Jätta ringkonnakohtu menetluskulud P. N.e kanda. 3.8 Välja mõista P. N.elt Korteriühistu Hariduse 13a kasuks ringkonnakohtu menetluskulud summas 300 eurot. 3.9 P. N.el tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Korteriühistule Hariduse 13a viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3.10 Jätta rahuldamata Korteriühistu Hariduse 13a taotlus tasutud riigilõivust poole tagastamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.