Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud hiljemalt 11. aprillil 2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud väikelaenu laenulepingu. Hageja andis 23. juulil 2014. a kostjale laenulepingu alusel üle laenusumma 1000 eurot. Kostja jättis tasumata igakuised kokkuleppelised maksed. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 27. aprillil 2015. Hageja pöördus võla sissenõudmiseks inkassofirma poole. Kostja on inkassomenetluse raames tasunud 285 eurot. Hageja palub mõista kostjalt eeltoodust tulenevalt välja laenusumma 715 (1000 – 285) eurot, intressi 147,09 eurot, viivis laenusumma tasumisega viivitamise eest alates 28. aprillist 2015 kuni

nõuda ka enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi ning VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette laenulepingus intressimäärana. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja laenulepingus kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale intressi igakuiselt 2,22% kuus (ehk 26,64% aastas) tasumata laenusummalt (tl 25). Samas on hageja ja kostja kokku leppinud viivisemääras 0,1% päevas, so 36,50% aastas. Kokkulepitud viivisemäär on seega suurem kui lepingust tulenev intressimäär ning seetõttu VÕS § 415 lõikega 1 vastuolus. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 26,64% tagastamata laenusummalt aastas. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks alates 28. aprillist 2015 kuni 29. märtsini 2016 välja viivis summas 175 eurot ja 34 senti (715*0,2664*336/365). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 95% ulatuses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 470 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja esindajakulu 270 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindajakulu hõlmab asjaolude ja materjalidega tutvumist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist ning hagi kohtusse esitamist, kokku 3 töötundi. Hageja esindaja tunnitasu on 90 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 järgi menetluskulu. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige seda, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüpnõudega, millesarnaseid hageja on Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt erinevatesse kohtutesse esitanud kümneid, kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute osas on põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku seega 315 eurot (200 + 20 + 95). Kohus jätab hageja menetluskuludest 95% kostja kanda ja 5% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja menetluskulude katteks välja mõista 299 eurot 25 senti (315*0,95). Kostja menetluskulud

jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.