Tsiviilasja number
2-15-117078
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver 16.mai 2016.a, Narva
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
AS SEB Liising hagi XXX XXXi vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3338,70 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Hageja: Aktsiaselts (AS) SEB Liising (reg kood 10281767) Hageja lepinguline esindaja Valentina Nefjodova, e-post: [email protected] Kostja: XXX XXX (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Andrei Matvejev
Edasikaebamise kord Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu selgitus Kohus selgitab, et hagi hinnaga arvestatuna põhinõudelt, mis ei ületa 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot menetleb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta hageja kanda. TsM § 177 lg 2 kohaselt, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.08.2011 tähtajalise liisingulepingu (leping), mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse sõiduk Nissan Murano 2,5dCi AT Tecna (liisinguese). Kostja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata ja hageja ütles lepingu alates 20.12.2013 erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise päevaks oli kostjal hageja ees lepingujärgne võlg tasumata liisingumaksete osas 2047,40 eurot. Sõiduki jääkmaksumuseks lepingu ülesütlemisel jäi 14 082,28 eurot (ilma käibemaksuta). 30.06.2014 määrati sõiduki turuväärtuseks selle tagastamise hetkel 21 000 eurot (koos käibemaksuga, ilma käibemaksuta 14 916,67 eurot). Hageja võõrandas sõiduki hinnaga 17 900 eurot (koos käibemaksuga), ilma käibemaksuta 14 916,67 eurot. Müügist laekunud raha eest kustutas hageja sõiduki jääkmaksumuse ja arve A13210625 kostja poolt tasumata osas. Tasumata on liisingumaksete võlgnevus 4 kuu eest kokku 1778,90 eurot. Lepingu punktide 30.2 ja 30.5 kohaselt kohustus liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kulutused, mis kaasnevad lepingu ülesütlemisega. Hageja kandis lepingu ülesütlemisega järgmisi lisakulusid: liisingueseme valduse taastamise kulu, liisingueseme ettevalmistamine müügiks (värvkatte poleerimine ja sisepesu), hindamise ja müügikulud, kokku 1138,40 eurot. Kostja on jätnud sellekohased arved tasumata. Hageja palub lepingu ülesütlemisega kantud kulude hüvitamist VÕS § 367 lg1, 4 ja VÕS § 113 alusel järgnevalt: välja mõista kostjalt tasumata rendimaksed 1778,90 eurot; lepingu lõpetamise teatis 7,20 eurot; transporditeenus 236,40 eurot; sõiduki turuväärtuse hindamine 102 eurot;
värvkatte poleerimine ja puhastus 200 eurot; müügiteenus 600 eurot; viivis 297,54 eurot; võlgnevuse sissenõudmise kulud 116,66 eurot; Kokku 3 338,70 eurot . Samuti palub hageja välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 203 eurot. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, leides, et hageja on liisingueseme võõrandanud alla selle tegelikku turuväärtust ja soovib kostja arvel rikastuda. Kostja hinnangul sõiduki tegeliku turuväärtusega (kostja hinnangul 22 000 eurot) müügi korral, puudunuks hagejal kostja vastu nõue. Kostja leiab, et liisinguandja nõude arvestamise eelduseks ei ole VÕS § 367 lg 3 järgi liisingueseme tegelik müügihind, vaid eseme tegelik väärtus üleandmise hetkel. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguesemega seoses kantud kulutused ja lisakulud (s.o sõiduauto liisingumaksete võlg kuni lepingu ülesütlemiseni 1778,90 eurot, sõiduauto müügikulud 1138,40 eurot, hageja kulud lepingu lõpetamisel 7,20 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulud 116,66 ja viivis 297,54 eurot. Kokku 3 338,70 eurot. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: • Poolte vahel 23. augustil 2011.a sõlmitud liisinguleping (edaspidi leping), mille esemeks oli sõiduauto Nissan Murano 2,5dCi AT Tecna lõppes hagejapoolse lepingu ülesütlemise tõttu. • 24.08.2011 sai kostja liisingueseme valduse. • Kostja jäi võlgnevusse viie järjestikuse lepingu osamakse tasumisel. • Hageja ütles lepingu üles alates 20.12.2013. • Hageja võõrandas liisingueseme 14 916,67 euro eest (hind käibemaksuta). • Liisingueseme jääkmaksumuse tasumata osas pärast lepingu ülesütlemist võlg puudub. • Hageja on kandnud lisakulusid ja lepingu ülesütlemisest tulenevaid kõrvalnõudeid (viivis, teatis, menetluskulu) kostja poolt vaidlustamata ulatuses. Pooled on sõlminud liisingulepingu, mille punkti 30.1 alapunkti 1 kohaselt on liisinguandjal õigus leping ülesöelda, kui liisinguvõtja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva liisingumaksega ja liisinguandja on andnud edutult vähemalt 2 nädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tasumata jätmise korral lepingu üles. Lepingu punkti 30.2 alusel on lepingu ülesütlemisel liisinguandjal õigus liisinguese võõrandada omal äranägemisel ja saadud summa arvelt katta krediidi jääk, liisingueseme netohinna finantseerimise kulu, käibemaksulaenu jääk, kindlustusmaksete jääk, liisingueseme võõrandamisel liisinguandja pool tehtud kulutused (sealhulgas liisingueseme hindamise, võõrandamiseks ettevalmistamise ja võõrandamise kulud) ja muud lepingust tulenevad liisinguandja nõuded. Lepingu punkti 30.3 kohaselt, kui liisingueseme võõrandamisest saadud summast ei piisa kõikide nõuete tasumiseks, hüvitab liisinguvõtja liisinguandjale tekkinud kahju. VÕS § 367 lg 1 alusel peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimiskulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Seega peab liisingulepingu erakorralisel ülesütlemisel liisinguvõtja tasuma veel tagasimaksmata krediidisumma. VÕS § 367 lg 2 näeb sisuliselt ette liisingumaksete intressiosa tasumist kuni ülesütlemiseni ja tasumisele kuuluvate kulude kontekstis intressi enam arvesse ei
võeta. Kostja on VÕS § 1 lg 5 järgi tarbija. Tarbijakrediiti sisaldava liisinglepingu puhul ei saa VÕS § 416 lg 3 kohaselt nõuda tarbijalt liisingulepingu raames saadud krediidi kasutamata jätmise ajale (ülesütlemisele järgnevale ajale) langevat intressi. Hageja on arvestanud oma nõude kostja vastu enne ülesütlemist võlgnetavate liisingumaksete, viivise ja ülesütlemisest tingitud kulude summana. Hageja on liisingueseme müügist saadud summa eest kustutanud liisingueseme jääkmaksumuse ja enne lepingu ülesütlemist arvest A13210625 kostja poolt maksmata jäetud osas, kusjuures osamaksete suurus pärast liisingulepingu ülesütlemist kohtule esitatud kujul sisaldab intressiarvestust (tl 25, 28-30). . Selliselt ei vasta hageja arvestus VÕS § 367 lõikele 2. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu erakorralist ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Seega arvestatakse sellisel juhul kulutuste hüvitamise nõude suuruse puhul liisingueseme turuväärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, st see arvestatakse maha liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvatest kuludest. Kui võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui kulude hüvitamise kohustuse nõue, kohustub liisinguvõtja hüvitama vastava vahe. Kohtupraktikas on leitud, et hinnaerinevus liisingueseme turuhinna ja selle tegeliku müügihinna vahel 10 % ulatuses on poolte huvisid arvestades mõistlik ja lubatav (RK 3-2-1-77-08). Kohus leiab, et liisingueseme turuväärtus sõiduki tagastamisel, s.o 21 000 eurot, on käesolevas asjas hageja poolt tõendatud (tl 42-46) ega erine oluliselt kostja poolt väidetud turuhinnast 22 000 eurot. Kohus leiab ka, et esitatud asjaoludel (müügiperiood 10 kuud) liisingueseme tegelik müügihind 14 916,67 eurot (ilma käibemaksuta) ületab kõnealuse liisingueseme turuhinna aktsepteeritavat allahindlust ning on liisinguvõtjat kahjustav. Kohtu poolt arvestatuna moodustab osamaksete põhiosa jääk (pärast ülesütlemist tasuda jäänud osamaksed ilma intressita ajaperioodil jaanuar 2014 kuni august 2015) 8741,95 eurot, sellele lisanduvad vaidlustamata liisingu osamaksete võlg 1778,90 eurot, lisakulud 1138,40 eurot, lepingu lõpetamise teatis 7,20 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 116,66 eurot, viivis 297,54 eurot, kokku hüvitamisele kuuluvaid kulusid 12 080,65 eurot. Seega ületab võõrandamisest saadud summa hüvitamisele kuuluvaid kulusid ja liisinguvõtjal puudub kohustus liisinguandja kulusid hüvitada. /digiallkiri/ Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2017 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.