T. L. hagi T. L. vastu elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised
2115 eurot Hageja: T. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx); Kostja: T. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx).
Viimase kohtuistungi aeg
12. jaanuar 2024. a
RESOLUTSIOON
Rahuldada T. L. hagi T. L. vastu osaliselt. Mõista T. L. T. L. kasuks välja 247 eurot 42 senti tagasiulatuva elatisena 27. märtsi 2023 - 29. mai 2023 eest. Mõista T. L. T. L. kasuks välja 947 eurot 81 senti elatisena 30. mai 2023 31. jaanuari 2024 eest. Mõista T. L. T. L. kasuks välja igakuine elatis 118 eurot alates 1. veebruarist 2024 kuni T. L. poolt hariduse omandamiseni vastavalt perekonnaseaduse § 97 p-le 2, kuid mitte kauem kui T. L. 21-aastaseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxx); Kohustada T. L. tasuma T. L. elatis T. L. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Elatis“. Kohustada T. L. tasuma T. L. igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 5. kuupäevaks. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
T. L. (edaspidi ka hageja) esitas 30.05.2023 kohtule hagiavalduse T. L. (edaspidi ka isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sai hageja 26.03.2023 täisealiseks, kuid kuna ta õpib edasi koolis ja tal puudub sissetulek, siis soovib ta, et kohus mõistaks tema isalt tema kui täisealise lapse kasuks välja elatise alates 27.03.2023 summas 235 eurot kuus.
Kostja vaidles 15.06.2023 ja 10.08.2023 vastustes hagile vastu. Kostja leidis, et kuna hageja elab oma kaaslase vanemate juures ja käib tööl, siis ei ole kostja nõus maksma hagejale elatist. Kostja tõi välja ka selle, et ta on osalise töövõimega ja maksab elatist T. L. .
Kohus koostas 19.09.2023 kohtunõude, milles kohustas pooli täpsustama erinevaid asjaolusid. Kohus kohustas hagejat täpsustama oma igakuiste kulutuste koosseisu ja suurust ning esitama nii enda kui oma ema E. L. varalise seisukorra kohta andmeid. Kohus kohustas kostjat esitama oma varalise seisundi ja väidetava osalise töövõime kohta tõendatud andmed ning täpsustama, mida kostja seoses oma osalise töövõimega taotleb. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei esita andmeid oma varalise seisundi kohta, siis teeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõigete 4 ja 5 alusel päringud sealnimetatud asutustesse.
Hageja esitas 29.09.2023 tõendid ja andmed enda ning oma ema E. L. varalise seisundi kohta.
Kuivõrd kostja ei esitanud 19.09.2023 kohtunõudes esitatud andmeid oma varalise seisundi kohta, tegi kohus päringud kostja varalise seisukorra kohta TsMS § 230 lõikes 5 nimetatud asutustele ja sai seejärel päringutele ka vastused.
Kohus pidas 12.01.2024 kohtuistungi, millest võttis osa ainult hageja. Kostja teatas 09.01.2024 kohtule, et ei viibi kohtuistungi toimumise ajal Eestis, mistõttu ta ei ilmunud ka 12.01.2024 kohtuistungile. Hageja teatas kohtuistungil, et nägi kostjat alles paar päeva tagasi xxxxx. Sellest lähtuvalt ei pidanud kohus kostja väiteid tema Eestis mitteviibimise kohta tõendatuteks ja usutavaks ning küsis hagejalt seisukohta asja edasise menetlemise kohta lähtuvalt TsMS §-st 410. Kuivõrd hageja teatas istungil, et soovib asja sisulist lahendamist, siis ei lükanud kohus asja arutamist edasi. Kohus täpsustas istungil hagejalt erinevaid haginõudega seotud asjaolusid ning teatas, et teeb asjas lahendi hiljemalt 02.02.2024.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et hageja on kostja laps, kes sai 26.03.2023 täisealiseks. Ühtlasi tuvastas kohus hagiavaldusele lisatud xxxxx Gümnaasiumi direktori R. K. poolt allkirjastatud 29.05.2023 kinnituse ja hageja poolt 12.01.2024 antud seletuste alusel, et hageja õpib hetkel xxxxx Gümnaasiumis 12. klassis.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 2 on õigustatud saama ülalpidamist ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Riigikohus on selgitanud, et erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused (Riigikohtu 19.10.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). PKS § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel
arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
10.Hageja on oma igakuised vajadused ja kulutused välja toonud 30.05.2023 hagiavalduses, mille kohaselt on tema vajadused ühes kalendrikuus kokku 860 eurot, sh eluasemekuludele 200 eurot, toidule 250 eurot, sidekuludele 50 eurot, tervishoiule 50 eurot, hügieenitarvikutele 30 eurot, koolikohustuse täitmisele 100 eurot, riietele ja jalanõudele 150 eurot ning muudele vältimatutele püsikulutustele 30 eurot. Hageja täpsustas 12.01.2024 kohtuistungil, et eluasemekuluks on üür summas 200 eurot kuus, mis moodustub kokku tema leibkonnas elava 3 inimese peale (hageja, tema ema E. L. ja vend T. L. ) ja seega hageja osa selles on ca 67 eurot. Toidule kulub terve leibkonna (s.o 3 inimese) peale kokku ca 300 eurot kuus, mis teeb hageja osaks ca 100 eurot kuus. Hageja koolikohustustega seotud kulude suuruseks on ca 200 eurot aastas, mis moodustab ca 17 eurot kuus. Hageja riietele ja jalanõudele kulub aastas ca 500 eurot, mis moodustab ca 42 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja igakuiste vajaduste kogukulu on kokku 386 eurot kuus, millest eluasemega seotud kulud moodustavad keskmiselt 67 eurot kuus, toidukulud 100 eurot, sidekulud 50 eurot, tervishoiukulud 50 eurot, hügieenitarvikute kulud 30 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulud 17 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 42 eurot ning muudele vältimatutele püsikulutustele 30 eurot.
11.Lisaks tuleb kohtul täisealisele lapsele elatist määrates välja selgitada, kas ja millises ulatuses saab täisealine hageja oma vajadusi rahuldada oma sissetulekute või muude tema käsutuses olevate vahendite arvel. Hageja 29.09.2023 menetlusdokumendi koosseisus esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole hagejal olnud perioodil 29.0329.09.2023 märkimisväärseid sissetulekuid. Samas teatas hageja 12.01.2024 istungil, et käis 2023.a suvel (juunist augustini) tööl ning sai töötasuna ca 600 eurot kuus, kuid sellele eelnevalt ja järgnevalt ei ole ta tööl käinud ega töötasu saanud. Seega lähtub kohus eeldusest, et hageja kui õppiv täisealine laps saab aastas (s.o 12 kuu peale kokku) käia tööl ning teenida sissetulekut vaid koolikohustusest vabal ajal, s.o suvevaheajal 3 kuu jooksul. Sellest lähtuvalt tuvastab kohus, et hageja aastasissetulekuks on olnud kokku 1800 eurot (600€ x 3 kuud), mis moodustab 150 eurot kuus (1800€ : 12 kuud).
12.Ulatuses, milles täisealine laps ei saa oma sissetuleku ja vara arvel oma vajadusi rahuldada, on tal õigus nõuda ülalpidamist oma vanematelt, kuid vastavalt nende sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Selle käigus tuleb kohtul hinnata, kui suur on kummagi vanema osa hageja ülalpidamiskulude kandmisel, ning kas kostja võiks oma kohustuste ja varalise seisundi tõttu vabaneda (mingis ulatuses) hageja ülalpidamise kohustusest. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega sõltub kummagi vanema osa tema sissetulekust ja varalisest seisundist ning erinevalt alaealise lapse ülalpidamisest ei pea vanem täisealise lapse ülalpidamiseks oma tavapäraseid vajadusi piirama ega pidama täisealist last endaga ühetaoliselt ülal (vt Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11).
13.Kuivõrd kostja ei esitanud 19.09.2023 kohtunõudes esitatud andmeid oma varalise seisukorra kohta, tegi kohus päringud kostja varalise seisukorra kohta TsMS § 230 lõikes 5 nimetatud asutustesse. Päringutele saadud vastuste kohaselt ei ole kostjal viimase 6 kuu jooksul olnud ühtegi sissetulekut, v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav puudega tööealise toetus summas 41,17 eurot kuus. Kostja nimele ei ole registreeritud ühtegi
kinnisvara. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja omandis ka muud märkimisväärset vara (nt sõidukeid), kuid hageja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt on ta kuulnud, et kostja siiski midagi teeb endale sissetuleku teenimiseks. Kostja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx vallas, mis kuulub E. P. omandisse, kes hageja selgituste kohaselt on kostja elukaaslane. Ehkki kostja väitis kohtule, et tal on osaline töövõime, ei esitanud ta kohtu nõudmisest hoolimata selle tõendamiseks ühtegi dokumenti ega täpsustanud ka sellega seonduvalt oma taotlust.
14.Hageja 29.09.2023 menetlusdokumendile lisatud hageja ema E. L. pangakonto väljavõttest nähtub, et E. L. sissetulek perioodil 29.03.2023 kuni 29.09.2023 on olnud kokku 3349,87 eurot, mis teeb hageja ema keskmiseks kuusissetulekuks 558 eurot (3349,87€ : 6 kuud). Hageja kinnitusel ei ole tema emal muid varasid.
15.Ehkki asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on hageja emal suurem keskmine kuusissetulek kui kostjaks oleval isal, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kostja elab vaid 40 euro suuruse puudetoetuse arvelt. Kohus peab tõenäoliseks, et kostja tegelik sissetulek on siiski suurem, ning lisaks saab kostja kasutada varalisi hüvesid oma elukaaslase E. P. arvelt (nt elab elukaaslase omandisse kuuluval kinnistul ning hagejale teadaolevalt kasutab ka elukaaslase autot). Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks lähtuda kostja ja hageja ema kui elatise osavõlgnike kohustuste suuruse kindlaksmääramisel pelgalt asjas kogutud ametlikest tõenditest nende sissetulekute kohta. Kohus leiab, et kuivõrd ka hageja ema igakuised sissetulekud moodustuvad enamjaolt erinevatest sotsiaaltoetustest (vt hageja 29.09.2023 menetlusdokumendile lisatud pangakonto väljavõte) ning nende kogusumma jääb oluliselt allapoole töötasu alammäära, siis oleks õiglane määrata, et hageja mõlema vanema kui elatise osavõlgnike kohustuste suurus on võrdne, st nii kostja kui ka hageja ema kanda jääb 50% hagejale makstavast elatisest.
16.Seega võttes arvesse, et hageja igakuiste vajaduste kogukulu on kokku 386 eurot kuus (vt kohtuotsuse p 10), millest hageja on suuteline ise oma sissetulekute arvelt kandma keskmiselt 150 eurot (vt kohtuotsuse p 11), tuleks kostja ja hageja ema E. L. kanda jätta 236 eurot (386€ - 150€). Viimati nimetatud summast moodustab kostja kanda jääv osa 118 eurot (236€ x 50%, vt kohtuotsuse p 15).
17.Hageja on oma 29.05.2023 hagiavalduses palunud kohtul välja mõista kostjalt elatis summas 235 eurot kuus alates 27.03.2023. Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
18.Sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatisena (s.o alates 27.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.05.2023) kokku 247,42 eurot, millest 2023.a märtsi elatis moodustab 19,03 eurot (118€ : 31p x 5p), 2023.a aprilli elatis 118 eurot ja 2023.a mai elatis 110,39 eurot (118€ : 31p x 29p).
19.Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 947,81 eurot elatisena alates hagiavalduse esitamisest 30.05.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.01.2024, millest 2023.a mai elatis moodustab 3,81 eurot (118€ : 31p x 1p), 2023.a juuni elatis 118 eurot, 2023.a juuli elatis 118 eurot, 2023.a augusti elatis 118 eurot, 2023.a septembri elatis 118 eurot, 2023.a oktoobri elatis 118 eurot, 2023.a novembri elatis 118 eurot, 2023.a detsembri elatis 118 eurot ja 2024.a jaanuari elatis 118 eurot.
20.Kohus mõistab kohtuotsuse tegemise kuupäevale järgnevast päevast, s.o alates 01.02.2024 kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 118 eurot kuni hageja poolt hariduse omandamiseni vastavalt PKS § 97 p-le 2, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks
saamiseni 25.03.2026. Seega kuulub hageja hagi rahuldamisele osaliselt, kuna kohus mõistis tema kasuks 235 euro suuruse elatise asemel välja 118 euro suuruse elatise.
21.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele tuleb kostjal tasuda elatis hagejale iga kuu 5. kuupäevaks hageja arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Elatis“.
22.Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 235 eurot kuus. Seega on hagi hind kokku 2115 eurot (235€ x 9 kuud).
MENETLUSKULUD
23.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
24.Ehkki käesolevas asjas esitati hagi täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane, kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus TsMS § 162 lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda.
25.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei pea kohus otstarbekaks ega põhjendatuks määrata käesolevas kohtuotsuses poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks. Vajaduse korral on pooltel õigus taotleda, et kohus määraks menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.