Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
5. märts 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-8672
Tsiviilasi
Margus Lepa hagi Andro Roosi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. detsembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andro Roosi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Andro Roos (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Margus Lepa
XXXXXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Taivo Ruus
(isikukood esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. detsembri 2024 määrus muutmata.
2.Jätta Andro Roosi määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Margus Lepa (hageja) 9. juunil 2022 esitatud hagi Andro Roosi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 13. novembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 28. juuni 2024 otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu 13. novembri 2023 otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. 21. oktoobri 2024 määrusega jättis Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kostja kassatsioonkaebuse menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus seega 21. oktoobril 2024.
2.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad maakohtus 16. oktoobril 2023 ja 19. oktoobril 2023 ning ringkonnakohtus 14. juunil 2024. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maakohtus riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja kulud 6213 eurot koos käibemaksuga ning ringkonnakohtus riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3056 eurot 15 senti koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus ilma käibemaksuta on 190 eurot ning menetlustoimingutele kulus maakohus 27 tundi 15 minutit ja ringkonnakohus 13 tundi 15 minutit. Hageja menetluskulud kokku on 11 229 eurot 15 senti, millest riigilõiv on 1960 eurot ja lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 9269 eurot 15 senti.
3.Kostja esitas menetluskulude nimekirjadele vastuväite, mille kohaselt on hagi koostamisele kulunud liiga palju aega. Samuti ei ole mõistlik 30. jaanuari 2023 seisukoha ning määruskaebuse vastuse ajakulu, kuna see on suunatud kolmanda isiku kaasamise vaidlustamisele. Kostja ei nõustunud hageja esindaja tunnihinnaga, mis on üle turu keskmise. Lõuna-Eestis on mõistlik advokaadi tasu ilma käibemaksuta 130–150 eurot tunnis.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas hageja avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus välja kokku 8028 eurot 70 senti (käibemaksuga) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suurus on 180 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindaja ajakulu ei ole osade menetlustoimingute puhul põhjendatud. Hagiavalduse koostamisele kulunud põhjendatud aeg on kokku 7 tundi (s.o 2. juuni 2022. a – 9. juuni 2022. a menetlustoimingud). 30. juuni 2023. a menetlustoimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3 tundi (28. detsembri 2022. a kostja vastusega tutvumisele 1 tund ja sellele 30. jaanuaril 2023. a seisukoha koostamine 2 tundi). Kostja esitatud määruskaebusega tutvumise ja sellele seisukoha esitamise põhjendatud ajakulu on 2 tundi 30 minutit ning kohtuistungiks ettevalmistuse põhjendatud ajakulu 1 tund. Muus osas on
maakohtus tehtud toimingutele kulunud aeg olnud vajalik ja põhjendatud. Maakohtu menetluses on põhjendatud ajakulu kokku 18 tundi 15 minutit. Apellatsioonimenetluses on 12. märtsi 2024. a menetlustoimingu (seisukoha koostamine täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlusele) põhjendatud ajakulu 1 tund 30 minutit ja 5. aprilli 2024. a menetlustoimingu (menetluse peatamise taotlusele vastuse ja registriosakonnale pöördumise koostamine) põhjendatud ajakulu 1 tund 30 minutit, sest tegemist ei olnud mahukate taotlustega ning seisukoht tuli anda üksnes konkreetsete taotluse osas. Seega on ringkonnakohtus põhjendatud ajakulu kokku 9 tundi 45 minutit. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid maa- ja ringkonnakohtu menetlustes põhjendatuks ja vajalikuks kokku 28 tunni ulatuses maksumusega 5040 eurot ilma käibemaksuta (28 tundi x 180 eurot/tund). Hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluses tasutud riigilõivud kokku 1960 eurot on põhjendatud menetluskulu. Hageja lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga. Menetlustoimingud, mis tehti kuni
31.detsembrini 2023. a, on maksutatavad 20%-lise käibemaksuga (s.o 22,25 tundi) ja alates 1. jaanuarist 2024. a tehtud menetlustoimingute kulule lisandub 22%-line käibemaks (s.o 5,75 tundi). Seega on lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga kokku 6068 eurot 70 senti (4806 + 1262,70). Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivist alates määruse jõustumisest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud ning need ei ole põhjendatud ega vajalikud. Hageja ja tema esindaja omavahelisele nõupidamisele kulunud aeg ei kuulu hüvitamisele. Põhjendamatu on mõistja kostjalt menetluskuluna välja järgmistele toimingute kulu: 2. juuni 2022. a. nõupidamine; 13. juuni 2022 kirjavahetus hr Lepaga; 4. oktoobri 2022 kirjavahetus kliendiga; 6. oktoobri 2022 kirjavahetus; 30. jaanuari 2023 nõupidamine. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni, asja mahtu ja sisu, pidanuks hageja esindaja saama menetlusdokumentide koostamise ja toimingutega hakkama kiiremini kui määruses märgitud. 7 tundi on hagiavalduse koostamiseks liiga pikk aeg. Samuti on ebamõistlik pidada põhjendatuks 30. jaanuari 2023. a. seisukohtade koostamise ajakulu 3 tundi. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistlikuks. Kostja arvates tuleb mõistliku tunnihinna määramisel arvestada ka piirkondlikke eripärasid. Lõuna-Eesti keskmine õigusabiteenuse turuhind on pigem 150 eurot (käibemaksuta), mitte üle 200 euro.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebusest ei nähtu kaebuse tähtaegsust ja seda, millal sai kostja vaidlustatud määruse kätte. Arvestades määruse tegemisele ja selle vaidlustamise vahele jäävat 15-päevast kaebetähtajast oluliselt pikemat ajavahemikku on hagejal alust kahelda kaebuse tähtaegsuses. Kui kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, palub hageja jätta selle läbi vaatamata. Kaebuse nõue ei ole arusaadav ega kooskõlas kaebuse põhjendustega. Kostja vaidlustas kogu määruse, sh riigilõivu hüvitamise kohustuse osas, ehkki seda, mille vastu eksis kohus kostjalt riigilõivu väljamõistmisega, kaebusest ei nähtu. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud kõiki õigusabitoiminguid ega õigusabi hinda, kuid taotleb kogu määruse tühistamist.
Väited hageja esindaja tunnihinna kohta on põhjendamatud. Kohus hindas õigusabi tunnihinna põhjendatust. Menetlusosaline ei pea kasutama Eesti piirkonna madalaima keskmise hinnaga õigusabi. Kaebusest ei nähtu, miks oleks kohus pidanud arvestama kostja, mitte hageja piirkondliku eripäraga. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 2-21-1824, et õigusabi põhjendatud tunnihinnaks on 205 eurot 58 senti ilma käibemaksuta. Käesolevas asjas ei ole välistatud hageja ja tema esindaja infovahetusega seoses tekkinud õigusabikulude hüvitamise põhjendatus. Riigikohtu praktikaga ei ole seatud selliste kulude hüvitamise absoluutset keeldu. Toimingutega, mis on vajalikud kliendile õigusabi osutamiseks ja mis toovad kliendile kaasa õigusabikulu tekkimise, seonduv kulu peab olema väljamõistetav. Kogu kostja vaidlustatud suhtlus kliendiga on selgelt seostatav suhtluse eelneval ja/või järgneval ajal menetluses toimunu ja esitatuga. Menetluskulude nimekirjas on iga sellise suhtluse juurde märgitud, mille menetluses olulise ja parasjagu aktuaalsega seoses suhtlus toimunud on. Tegemist oli kliendi huvides tsiviilasja menetluses vajaliku suhtlusega.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
9.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Kostja vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses.
10.Hageja palus vastuses määruskaebusele kontrollida määruskaebuse esitamise tähtaegsust. Hageja lepinguline esindaja sai vaidlustatud kohtumääruse kätte 12. jaanuaril 2025. Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli järelikult 27. jaanuar 2025. Kostja esitas määrusekaebuse 27. jaanuaril 2025 tähtaegselt.
11.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja hageja lepingulise esindaja
kvalifikatsiooni, ei saa hageja lepingulise esindaja õigustoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks, pidada ilmselgelt põhjendamatuks.
13.Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
14.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja ja tema esindaja suhtluse ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu praktikaga ei ole seatud selliste kulude hüvitamise absoluutset keeldu. Hageja viidatud lahendis tsiviilasjas nr 2-18-10073 kontrollis Riigikohus vaid Riigikohtu menetluses tekkinud menetluskulude põhjendatust. Tsiviilasja menetlus Riigikohtus erineb menetlusest maakohtus ning Riigikohtus tuvastatud menetluskulude põhjendatust ei saa maakohtu menetluskuludele otseselt üle kanda. Riigikohus lahendab eelkõige tsiviilasjas kerkinud materiaal- või menetlusõiguslikke küsimusi, mitte konkreetset kaasust (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, lk 1197). Seetõttu ei ole Riigikohtus advokaadi suhtlus esindatavaga üldjuhul vajalik. Maakohtus tuleb lepingulisel esindajal koostöös esindatavaga välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud ja faktilised vastuväited vastaspoole seisukohtadele, mistõttu tuleb suhtlus esindatavaga mõistlikus ulatuses lugeda põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja ja tema esindatava suhtluse ajakulu põhjendatud menetluskulude hulka arvestamisel diskretsiooni piire ületanud.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus pidas põhjendamatult mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta). Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suurust 180 euroni. Lepingulise esindaja tunnihinda 180 eurot on pidanud põhjendatuks ka Riigikohus (vt RKTKm 10.07.2023, 2-22359/30, p 17). Kostja seisukoht, et lepingulise esindaja mõistliku tunnihinna määramisel tuleb arvestada ka piirkondlikke eripärasid, ei ole seadustest ega kohtupraktikast tulenevalt asjakohane.
16.Maakohus on hageja menetluskulude nimekirjades toodud toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust hinnanud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kostja määruskaebuse väidetest ei nähtu, et maakohus oleks väljunud diskretsioonipiiridest, vaid kostja hindab hageja esindajakulude põhjendatust maakohtust erinevalt. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
17.Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.