Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 26. jaanuar 2024
Tsiviilasja number
2-21-137993
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
560,97 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. septembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja E.L., lepinguline esindaja Nastasja Babets Vastustaja (kostja): B.B. (ik: XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Maakohtu 6. septembri 2023 otsuse resolutsiooni punkti 3, märkides, et hagi jäetakse rahuldamata otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud summasid ületavas osas, sh perioodi mai 2021 kuni 21.11.2021 tagasiulatuva elatisenõude osas.
2.2.Välja mõista B.B.lt poja A.A. kasuks alates 7.09.2023 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXX) elatis 198 eurot kuus ja sissenõutav elatis perioodi 22.11.2021 – 6.09.2023 eest ühekordse summana 4158 eurot (21 x 198).
2.3.Jätta rahuldamata hagi otsuse resolutsiooni punktis 2.2 märgitud summasid ületavas osas, sh perioodi mai 2021 kuni 21.11.2021 tagasiulatuva elatisenõude osas.
2.4.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis kuulub igakuise maksena ülekandmisele hageja ema E.L. pangakontole (konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank, selgitusega „elatis A.A“).
2.5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel kostja poolt tasutud makseid.
2.6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.7.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Võtta asja materjalide juurde B.B. Swedbank AS-i konto väljavõte perioodi 24.02.2022 kuni 06.11.2023 kohta ja B.B. Swedbank AS konto väljavõtted sissetulekute kohta perioodil 24.02.2022 kuni 17.11.2023. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE
NÕUDED,
VASTUVÄITED
JA
PÕHJENDUSED,
MENETLUSE KÄIK
1.A.A. (hageja) esitas 22.11.2021 B.B. (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 14.12.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 438 euro elatise saamiseks üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.12.2021 esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatis 292 eurot kuus, s.o perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, ning tagasiulatuv elatis 2021. a mai, augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest 1752 eurot (6 × 292). Hagiavalduse kohaselt on kostja maksnud hagejale elatist kaootiliselt ning ei ole pidanud kinni kokkulepetest. Kostja on aktsepteerinud elatise suurusena 292 eurot. Kostjal on piisav sissetulek, kostja töötab ja tegeleb ettevõtlusega ning suudab ülal pidada lisaks oma maaelamule ka üürikorterit linnas. Hageja kulutused moodustavad 690–760 eurot kuus. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei tule tal oma vajadusi ja kulutusi põhjendada.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hagejaga ühtegi kokkulepet elatise maksmiseks sõlminud. Kostja on tasunud hageja nõutud summad lihtsameelsusest, teadmatusest ja hirmust kohtu ees. Kostja ei ole võimeline nõutud summas elatist maksma. Kostja on varatu, raske puude ja puuduva töövõimega, elab üürikorteris pensionist ja sotsiaaltoetusest. Hageja kulutused ei ole nii suured kui hagis märgitud, kuna hageja elab õpilaskodus.
3.Tartu Maakohus rahuldas 10.11.2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 166 eurot kuus alates 11.11.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, elatise 1660 eurot (10 × 166) perioodi 01.01.–10.11.2022 eest ja tagasiulatuva elatise 332 eurot perioodi 01.11.–31.12.2021 eest. Hageja esitas maakohtu 10.11.2022 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 451,28 eurot (2 × 225,64) perioodi 01.11.–31.12.2021 eest, 2256,40 eurot (10 × 225,64) perioodi 01.01.– 10.11.2022 eest ja igakuine elatis 225,64 eurot alates 11.11.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Miinimumelatise summat korrigeeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksile. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 22.02.2023 otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu 10.11.2022 otsuse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
MAAKOHTU LAHEND ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
4.Tartu Maakohus rahuldas 6. septembri 2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 7. septembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXX) 198 eurot kuus ja elatise perioodi 22.11.2021 kuni 06.09.2023 eest 4158 eurot (21 × 198). Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja isa, kes ei ela hagejaga koos, ja hageja alaealise lapsena on õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Hageja täpsustas 19.07.2023 eelistungil oma nõuet – lõplikuks nõudeks jäi mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest 22.11.2021 miinimumsummas 292 eurot ja alates 01.01.2022 elatis muutuvas miinimumsummas. Tagasiulatuva elatise nõudest perioodil mai 2021 – november 2021 hageja eelistungil loobus. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt oleks hageja seadusjärgne elatis perioodil 01.01.–31.03.2022. a 213,44 eurot ja alates 2023. a aprillist 260,33 eurot. PKS § 102 lg 2 annab kohtule õiguse mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Kinnistusraamatu andmete järgi kostjale kinnisvara ei kuulu. Kostjal on tuvastatud puuduv töövõime kehtivusega 22.09.2020 kuni 21.09.2025. Kostja võimalused elatist teenida on terviseseisundist tingituna piiratud. Kostja väitel on tema sissetulekuks pension ja sotsiaaltoetus kokku 600 eurot. Päringutest Maksu- ja Tolliametisse selgus, et nii hageja emal kui isal oli viimane töökoht 2014. aastal, töötamise registri väljavõttega on tõendatud, et kostjal puudub töökoht. Kohus leidis, et mõlema vanema sissetulekud on samas suurusjärgus ja sellest lähtuvalt peaksid nad ka lapse ülalpidamisse panustama võrdselt. Lähtudes Riigikohtu juhistest (07.02.2018 lahendi nr 2-16-118651 p 14) hindas maakohus hageja vajadusi. Hageja väitel on tema ülalpidamiskulud kuus 760 eurot. Kohus luges hageja igakuisteks elatise arvutamise aluseks olevateks vajaduspõhisteks kuludeks 395 eurot (eluase 75 eurot, toit 150 eurot, side 30 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolitarbed 20 eurot, riidedjalanõud 50 eurot, meelelahutus 30 eurot, huviringidega kaasnevad transpordikulud 20 eurot). Hageja kulusid vähendab asjaolu, et hageja elab õppetöö ajal nädala sees XX õpilaskodus, kus
ta on riiklikul ülalpidamisel. Hageja tervishoiukulud (hagejal on raske puue) katab erivajadusega seonduv toetus 161 eurot kuus. Kuna kohtu hinnangul ei ole alust kalduda kõrvale vanemate võrdse panustamise põhimõttest, tuleb kostjal tasuda pool märgitud ülalpidamiskuludest. Kohus leidis, et kostja puhul esinevad terviseseisundist tingitud erandlikud asjaolud, mis annavad aluse PKS § 102 lg 2 alusel seaduses sätestatud miinimumelatise vähendamiseks. Samuti tuleb arvestada, et kohus tuvastas, et hageja vajadused ühes kuus on väiksemad kui kahekordne miinimumelatis. Arvestades hageja esindaja ja kostja sissetulekuid, kostja ja lapse ülalpidamise ühetaolisuse standardit, vanema suutlikkust elatist tasuda, asjaolu, et kostjal on alates 22.09.2020 tuvastatud puuduv töövõime tähtjaga kuni 21.09.2025 ning et märkimisväärne osa hageja igapäevastest kulutustest kantakse toetuste abil ja hageja on riiklikul ülalpidamisel 165 päeva ehk ca 14 päeva kuus, pidas kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest 22.11.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni 198 eurot kuus.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. septembri 2023 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis alates 3. septembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot. Elatise arvutamise aluseks olevat baassummat (200 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning saadud summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 2021.–2023. a eest 4584 eurot. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole elatise suurus 198 eurot kuus põhjendatud, kuna kostja on võimeline maksma hagejale elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja ei arvestanud, et kostja varjab oma sissetulekuid. Kostja müüs oma kinnisvara alles 18.07.2023, kuid kohtumenetlus algas 15.11.2021, korteri ostis kostja vend. Tõenditest (lisa 3–7, pilt 1–5) nähtuvalt on kostjal olemas äri – XXXXXX, kus aparaatidel ja kodulehel (hXXXXXXXXXXXXX) on kostja telefoninumber XXXXXXXXXXXXX). Seega kostja sissetulekuks ei ole vaid sotsiaaltoetused. Maakohus ei ole hagejalt küsinud, kas ta loobub 2021. a elatise nõudest. Kostjalt tuleb mõista välja elatis 4584 eurot järgmiselt: 2021. a eest 1752 eurot (6 × 292), 2022. a eest 2556 eurot (12 × 213) ja 2023. a eest 2600 eurot (10 × 260), kokku 6908 eurot; tasutud on 2324 eurot (28.11.2022. a 2158 eurot ja 02.12.2022. a 166 eurot). Otsuses märgitud hagihind 2234 eurot on vale.
6.B.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt on hageja väited kostja sissetulekutest alusetud. Väited tuginevad kostja telefoninumbril üle kümne aasta vanusel kleepsul ja olematul kinnisvaral. Kostja on juba aastaid tagasi palunud oma telefoninumbri eemaldada, aga ju on ettevõttel olnud tähtsamaid asju ajada. Kostja nimel oli ajutiselt kinnisvara, sest kostjal oli „Osta.ee“ oksjonikeskkonnas konto. Kostja venna alghinnaga pakkumine võitis oksjonil ning tõi kaasa ostukohustuse konto omanikule, mitte tegelikule pakkujale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 06.09.2023 otsus sisuliselt muutmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused ning resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon ringkonnakohtu hinnangul sellele nõudele ei vasta, kuivõrd otsuse resolutsioonist ei tulene selgelt maakohtu seisukoht tagasiulatuva elatisenõude osas. Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada ja otsuse resolutsiooni punkti 3 täpsustada, tuues selgelt välja, et hagi jäetakse rahuldamata otsuse resolutsiooni punkti 2 summasid ületavas osas, sh perioodi mai 2021 kuni 21.11.2021 tagasiulatuva elatisenõude osas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja ning ringkonnakohus kontrollib seega hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist seadusjärgse (muutuva) miinimummäärani ning kas kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja ka 2021. a eest nõutud tagasiulatuv elatis.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-tes 3–5 sätestatut ja on jätnud kostja varalise seisundi kohta vajalikud tõendid osaliselt kogumata. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning nõuda asjakohast teavet poole tööandjalt, sotsiaalkindlustusametilt, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ning krediidiasutustelt. Kostja väitis, et ta ei ole võimeline nõutud suuruses elatist maksma, kuna ta on puuduva töövõimega ning tema sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus kokku 600 eurot kuus. Hageja väitis, et kostja töötab (tegeleb snäki- ja joogiautomaatidega) ning tema sissetulek on suurem. Asja materjalides on kostja Swedbank AS konto väljavõte perioodi 01.07.2021 kuni 23.02.2022 kohta. Maakohtu otsuse tegemise ajaks (06.09.2023) oli möödunud rohkem kui poolteist aastat ja ringkonnakohtu hinnangul oli asja lahendamiseks vajalik teha kindlaks kostja sissetulekud ka alates 24.02.2022. Ringkonnakohus kohustas 06.11.2023 kirjaga kostjat TsMS § 230 lg 4 alusel esitama oma kõigi pangakontode väljavõtted alates 24.02.2022 kuni kirja saamiseni ning eraldi kokkuvõtte nimetatud perioodil saadud tulude kohta, kus märkida kõik saadud sissetulekud (palk, pension, toetused, tulu vara müügist, üürimisest jne). Ringkonnakohus võtab kostja esitatud täiendavad tõendid – kostja Swedbank AS konto väljavõte perioodi 24.02.2022 kuni 06.11.2023 kohta ja kostja Swedbank AS konto väljavõtted sissetulekute kohta perioodil 24.02.2022 kuni 17.11.2023 asja materjalide juurde.
10.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ega ka täiendavalt kogutud tõendid ei anna alust mõista kostjalt elatis välja maakohtu väljamõistetust suuremas ulatuses. Maakohus on õigesti välja toonud, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et kostja puhul esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad PKS § 102 lg 2 järgi aluse seaduses sätestatud miinimumelatise vähendamiseks. Asjas on tuvastatud, et kostjal on pikka aega olnud puuduv töövõime (20.09.2017–19.09.2020; 22.09.2020–21.09.2025 – dtl 100) ja raske puue (kehtiv kuni 21.09.2025 – dtl 42). Hageja väide, et kostja saab lisaks töövõimetoetusele ja puudetoetusele täiendavat sissetulekut (väidetavalt tööst snäki- ja joogiautomaatidega), ei ole leidnud kinnitust. Kostja pangakontolt selliseid sissetulekuid ei nähtu. Perioodi 01.07.2021 kuni 23.02.2022 kostja konto väljavõttel puuduvad täiendavad sissetulekud üldse. Perioodi 24.02.2022 kuni 06.11.2023 konto väljavõttelt nähtuvad lisaks laekumistele Eesti Töötukassalt (töövõimetoetus) ja Sotsiaalkindlustusametilt (sotsiaaltoetus) kokku ca 600 eurot kuus mõned laekumised eraisikutelt selgitusega „annan võlgu“ või „kanne“ ning 15.12.2022 laenu väljamakse. Samas on kontolt tehtud makseid ka võlgade tagastamiseks. Võetud laenud (mis tuleb laenuandjatele tagastada) ei ole sissetulekuteks, mida saab arvestada elatise suuruse määramisel. Kostja on teinud hagejale elatisevõla katteks kaks suuremat makset – 28.11.2022. a 1992 eurot (lisaks jooksev elatis 166 eurot) ja 09.10.2023. a 1834 eurot. Kostja väitel (dtl 130) on ta võtnud elatisevõla tasumiseks laenu. Kostja väidet kinnitab konto väljavõte, kust on näha, et mõned päevad enne elatisevõla makseid on kontole laekunud võetud laenud. Kostjal puudub kinnisvara. Õige on hageja viide, et perioodil 06.12.2022 kuni 17.07.2023 kuulus kinnistusraamatu andmetel kostjale 16,10 m2 üldpinnaga korter XXXXXXXXXX. Osta.ee oksjonilt nimetatud korteri ostmisega seonduvaid asjaolusid ja ka teisi pangakontolt nähtuvaid ülekandeid seoses Osta.ee keskkonnaga on kostja eluliselt usutavalt selgitanud (kostjal on Osta.ee oksjonikeskkonnas konto ja seetõttu saab ta osaleda Osta.ee oksjonitel, kuid osalemistasu on maksnud oksjonitel pakutud vara ostmisest huvitatud olnud kolmandad isikud; oksjonilt korteri ostmist finantseeris kostja vend, kes on kostja järel korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud 18.07.2023). Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et isegi kui korter kuuluks kostjale, ei annaks see alust pidada kostja varanduslikku olukorda selliseks, et see võimaldaks maksta hagejale elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Ilmselgelt peab kostja mingil viisil endale eluaseme kasutamise võimaluse tagama. Kirjeldatud olukorras on maakohus põhjendatult arvestanud ka seda, et hageja vajadused ühes kuus on väiksemad kui kahekordne miinimumelatis, seda tulenevalt asjaolust, et hageja viibib koolinädalatel õpilaskodus, kuhu ta läheb pühapäeval ja tagasi koju tuleb reedel, õpilaskodu koht on riiklikul ülalpidamisel ning hommiku- ja lõunasöök on kooli poolt (vt hageja seadusliku esindaja seletused 19.07.2023 eelistungil). Seega on oluline osa hageja kulusid (koolinädalatel eluase ja osaliselt toit, ka hageja huviringidel puudub kuutasu) kaetud riigi poolt ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et 198-eurone elatis koos hageja ema samasuure panuse (lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest) ja riikliku lastetoetusega ei kata hageja mõistlikke ning tema perekonna tavalisele elulaadile vastavaid vajadusi.
11.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja ka tagasiulatuv elatis, s.o 2021. a mai, augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest 1752 eurot (6 × 292). Kuivõrd hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22.11.2021, on tagasiulatuvaks perioodiks 2021. a mai, augusti, septembri ja oktoobri elatis ning novembrikuu elatis kuni
21.kuupäevani. Maakohus mõistis kostjalt elatise välja alates 22.11.2021, märkides otsuses (p 14), et hageja täpsustas 19.07.2023 eelistungil oma nõuet ja loobus tagasiulatuva elatise nõudest perioodil mai 2021 – november 2021. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui
menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Hagist loobuda on võimalik ka osaliselt, kuid loobumine peab olema üheselt selge ning kohtule peab olema arusaadav, et hageja tegi loobumisotsustuse vaba tahte alusel ja oli seejuures teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja seadusliku esindaja vastus 19.07.2023 eelistungil kohtule seoses tagasiulatuva elatisega: „Ma olen väsinud sellest protsessist ja jätame selle siis sinnapaika“, ei ole loobumine tagasiulatuva elatise nõudest TsMS § 429 lg 1 tähenduses. Kuna maakohus ei täpsustanud hageja esindaja eeltoodud vastust ega selgitanud hageja esindajale nõudest loobumise tähendust (hagejat esindas tema ema, mitte advokaat), ei oma hageja esindaja eelviidatud lause menetluslikku tähendust.
12.Eelmisest punktist tuleneb, et maakohtul tulnuks lahendada tagasiulatuv elatisenõue sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et saab rikkumise kõrvaldada ja võtta tagasiulatuva elatisenõude osas seisukoha ringkonnakohtu otsuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on selgitanud (25.05.2016 lahendi nr 3-2-1-35-16 p-s 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et kostja ülalpidamisvõime (sissetulek ca 600 eurot kuus) on selline, et tal puuduvad vahendid, et tasuda hagejale lisaks igakuisele 198-eurosele elatisele veel ka tagasiulatuvat elatist. Kostja on olnud pikemat aega täielikult töövõimetu ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et kostja suudab oma varanduslikku olukorda lähiajal oluliselt parandada. Samas on eespool (otsuse p-s 10) tuvastatud, et hageja viibib koolinädalatel õpilaskodus ning seetõttu on oluline osa tema kulusid kaetud riigi poolt. Eeltoodust tulenevalt ei täidaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam oma eesmärki, kuid paneks kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda.
13.Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.