nende Hageja X (isikukood xxx) lepinguline esindaja Petrov (e-post: xxx)
Andrei
Kostja Y (Eesti isikukood xxx, Soome isikukood xxx), eestkostja xxx (e-post xxx, esindaja H S, e-post: xxx), määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (e-post: xxx) Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi.
2.Tuvastada, et Y ei põlvne Xst ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt X on Y isa.
3.Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks Y sünniaktis ja registriandmetes.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning kostja riigi õigusabi kulu riigi kanda. Kohtuotsus tuleb saata jõustumise järgselt perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
2-20-11433 taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited
1.X esitas 07.08.2020 hagi Y vastu isaduse vaidlustamise nõudes ning täpsustas hagiavaldust 08.09.2020. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja lapse ema E B vahel augustis 2008 lühiajalised lähedased suhted. Lapse ema lõpetas peatselt hagejaga suhtluse ega vastanud telefonikõnedele. Lapse ema helistas 24.05.2009 hagejale ja teatas, et hageja on saanud isaks. Hageja võttis kostja suhtes isaduse omaks, kuna hageja ja lapse ema vahel olid olnud umbes 9 kuud enne lapse sündi lähedased suhted ja kostja sarnanes hagejale. Hageja kasvatas last üksinda perioodil 24.05.2009 kuni 2013, kuna lapse ema lahkus teadmata suunas. Hagejal tekkisid 2013 rasked ajad, s.o. ta kaotas töö, mistõttu kolis laps elama Soome vanaema juurde. Soome Sotsiaalteenistus võttis 2015 vanaemalt lapse ära ning laps anti kasuperekonda kasvatamiseks. Hageja kohtus 24.07.2020 lapse ema sõbrannaga, kes kinnitas, et hageja ei ole kostja bioloogiline isa. Hagejal on seetõttu kahtlus ning ta leiab, et ta ei ole kostja bioloogiline isa.
2.Kohus määras 30.11.2022 kostjale esindaja riigi arvel. Kostja vaidles 05.09.2023 esitatud seisukohas hagile vastu ja leiab, et hagi on tõendamata. Hageja on kantud 24.05.2009.a kostja isana sünniakti ja registrisse.
3.Kohus viis läbi DNA ekspertiisi, mille järelduste kohaselt ei saa hageja olla kostja isa. Kostja võttis 15.01.2024 seisukohas hagi õigeks, tuginedes DNA ekspertiisi tulemustele. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja käitumine on andnud pikema aja vältel alust arvata, et hageja on kostja isa. Hageja taotles 24.01.2024 jätta hageja menetluskulud kokku 3452,20 eurot kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei ole TsMS § 440 lg 1 p 4 kohaselt põlvnemisasjas seotud hagi õigeksvõtuga. Kohtu hinnangul puudub praegu põhjus jätta õigeksvõtt vastu võtmata ning kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
5.Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. PKS § 91 lg 1 esimese aluse kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. 2(4)
2-20-11433 Vaidlus puudub selles, et hageja on kostja isaduse omaks võtnud ja et X on kantud Y sünniakti isana. Antud asjaolu nähtub ka Rahvastikuregistri päringust. Seega on hagejal õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks.
6.Asjas on 21.12.2023 kohtumääruse alusel viidud läbi bioloogilise suguluse hindamise ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks. 09.01.2024 koostatud ekspertiisiakti nr xxx järelduste kohaselt ei saa X olla Y bioloogiline isa.
7.PKS § 93 lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada asjaoludest, mis andsid aluse arvata, et hageja ei ole kostja isa, 24.07.2020. Hagi on kohtusse esitatud 07.08.2020, seega vähem kui üks aasta pärast eelviidatud asjaoludest teadasaamist. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaks aluse jõuda järeldusele, et hageja oli teadlik viidatud asjaoludest varasemalt kui üks aasta enne hagi esitamist.
8.Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning eksperdi järeldustega on tõendatud, et kostja ei põlvne hagejast, siis kuulub hagi rahuldamisele.
9.Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
10.TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.Hageja on tuginenud menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamisel TsMS § 164 lgtele 1 ja 2. Hageja on leidnud, et menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole hageja suhtes ebaõiglane, sest tsiviilasja on menetletud eeskätt kostja huvides, seda nii selleks, et välistada hageja poolt tulevikus uue isaduse vaidlustamise hagi esitamist kui ka selleks, et kostja teaks, kas hageja on kostja isa või mitte. Kohus ei nõustu hagejaga vähimalgi määral ja leiab, et isaduse vaidlustamine on olnud vaid hageja enda huvi, ajendatuna ilmselt vajadusest täita kostja suhtes ülalpidamiskohustust. Sellele viitab ka hageja enda selgitus, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine kahjustab ülemääraselt hageja olulisi vajadusi ning et hagejal on kostja ees suur elatisvõlg. Sisutu on ka väide, et praeguse hagi esitamine hoidis ära vajaduse esitada samasugune hagi tulevikus. Täiesti kohatu on hageja viide sellele, et menetluse on tekitanud Soome Sotsiaalteenistus (KELA) lapse ära võtmisega ilma seadusliku aluseta. Hageja on ise viidanud sellele, et ei suutnud täita vanemakohustusi lapse suhtes ja andis lapse teise isiku hooldada. Kui lapse äravõtmine tolle isiku käest (kes järelikult ei olnud lapse eest hoolitsemiseks suuteline) ja kasuperekonda andmine oleks olnud ebaseaduslik ja põhjendamatu, siis oleks hageja kui lapsevanema kohustus olnud antud otsus vaidlustada. Nagu asjaoludest näha, ei ole kostja käekäik hagejale pärast aastat 2014 enam korda läinud. Lapse õiguseid on seega väga suures ulatuses rikkunud hageja ise, jättes täitma isikuhooldusõigusest tulenevad kohustused ja jättes lapsele vajaliku ülalpidamise andmata (hageja viide elatise võlale 5716,84 eurot). Kohus leiab, et kostjaks olev alaealine laps ei saa vähimalgi määral olla vastutav selle eest, et tema sünniakti on ekslikult kantud hageja. Seega oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta hageja menetluskulud kasvõi mingiski ulatuses kostja kanda. Seetõttu jätab kohus TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte menetluskulud poolte endi kanda. 3(4)
2-20-11433 Kostjale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa antud olukorras mõista menetluskulusid isikult välja ka juhul, kui otsus tehti tema kahjuks. Kohus jätab seetõttu riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.